Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 41

Gbekɛbii Ni Hãa Nyɔŋmɔ Náa Miishɛɛ

Gbekɛbii Ni Hãa Nyɔŋmɔ Náa Miishɛɛ

MƐƐ gbekɛ yɔɔ shikpɔŋ nɔ ni osusuɔ akɛ eha Yehowa fee mɔ ni yɔɔ miishɛɛ fe fɛɛ?— Lɛ ji e-Bi, Yesu. Nyɛhaa wɔgbaa nibii ni Yesu fee ni ha eŋwɛi Tsɛ lɛ ná miishɛɛ lɛ he sane.

Yesu weku lɛ yɛ he ko ni kɛ Yerusalem ni ji he ni Yehowa sɔlemɔtsu fɛfɛo lɛ yɔɔ lɛ jɛkɛmɔ feɔ aaafee gbii etɛ gbɛfaa. Yesu tsɛ sɔlemɔwe lɛ akɛ ‘mi-Tsɛ we lɛ.’ Ekɛ eweku lɛ yaa jɛmɛ daa afi koni amɛyaye Hehoo lɛ.

Afi ko, beni Yesu eye afii 12 lɛ, eweku lɛ je amɛgbɛfaa ni amɛkɛkuɔ amɛsɛɛ beni amɛyaye Hehoo lɛ sɛɛ lɛ shishi. Amɛnaaa akɛ Yesu fataaa amɛwekumɛi kɛ nanemɛi lɛ ahe aahu kɛyashi be mli ni amɛshɛ he ni amɛbaawɔ gbɛkɛ lɛ. No hewɔ lɛ, amrɔ nɔŋŋ ni Maria kɛ Yosef ku amɛsɛɛ kɛtee Yerusalem koni amɛyatao Yesu. Nɛgbɛ osusuɔ akɛ amɛbaana lɛ yɛ?—

Amɛna Yesu yɛ sɔlemɔwe lɛ. Eebo tsɔɔlɔi lɛ atoi, ni eebibii amɛ saji. Ni kɛ́ amɛbi lɛ sane ko lɛ, ehaa amɛ hetoo. Amɛnaa kpɛ amɛhe yɛ hetooi ni ja ni ehaa lɛ hewɔ. Ani obaanyɛ ona nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ ná e-Bi lɛ he miishɛɛ lɛ?—

Shi beni yɛ naagbee lɛ, Maria kɛ Yosef na Yesu lɛ, amɛtsui nyɔ amɛmli. Shi enɛ gbako Yesu naa. Ele akɛ sɔlemɔwe lɛ ji he ko ni hi ni esa akɛ ahiɔ. No hewɔ lɛ, ebi akɛ: “Ani nyɛleee akɛ esa mi akɛ mihiɔ shi yɛ nii ni ji mitsɛ nɔ̃ lɛ mli?” Ele akɛ sɔlemɔwe lɛ ji Nyɔŋmɔ we, ni jɛmɛ hilɛ ŋɔɔ enaa.

Yɛ sɛɛ mli lɛ, Maria kɛ Yosef ŋɔ Yesu ni eye afii 12 lɛ amɛfata amɛhe kɛtee Nazaret. Mɛni osusuɔ akɛ eji Yesu subaŋ yɛ efɔlɔi lɛ ahe?— Ojogbaŋŋ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ, ‘eba ehe shi eha amɛ.’ Mɛni osusuɔ akɛ wiemɔ nɛɛ shishi tsɔɔ?— Etsɔɔ akɛ ebo amɛ toi. Hɛɛ, efee nɔ ni efɔlɔi kɛɛ efee lɛ, kɛji akɛ eji nɔ ko tamɔ nu ni ebaaya eyashá yɛ nubu lɛ mli kɛba po.—Luka 2:41-52.

Mɛɛ gbɛ nɔ gbekɛ Yesu hã Nyɔŋmɔ ná miishɛɛ yɛ?

No hewɔ lɛ, susumɔ enɛ he: Eyɛ mli akɛ Yesu yeɔ emuu moŋ, shi ebo efɔlɔi ni yeee emuu lɛ atoi. Ani enɛ hã Nyɔŋmɔ ná miishɛɛ?— Eha ená miishɛɛ, ejaakɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ gbekɛbii akɛ: “Nyɛboa nyɛfɔlɔi lɛ atoi.” (Efesobii 6:1) Bo hu obaanyɛ oha Nyɔŋmɔ aná miishɛɛ kɛ́ obo ofɔlɔi atoi, tamɔ bɔ ni Yesu fee lɛ.

Gbɛ kroko hu ni obaanyɛ oha Nyɔŋmɔ aná miishɛɛ ji ehe sane ni obaakɛɛ mɛi krokomɛi. Shi, ekolɛ mɛi komɛi baakɛɛ akɛ, enɛ jeee nii ni esa akɛ gbekɛbii afee. Shi, beni mɛi komɛi bɔ mɔdɛŋ ni amɛtsĩ gbekɛbii anaa ni amɛkafee enɛ lɛ, Yesu kɛɛ akɛ: ‘Ani nyɛkaneko yɛ Ŋmalɛi lɛ amli dã akɛ: “Abifabii kɛ fufɔbii anaa ni osaa yijiemɔ oto yɛ”?’ (Mateo 21:16) No hewɔ lɛ, wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔwie Yehowa kɛ nɔ̃ Nyɔŋmɔ ni he yɔɔ naakpɛɛ ni eji lɛ he wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi, kɛ́ wɔmiisumɔ ni wɔfee nakai diɛŋtsɛ. Ni kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔbaaha Nyɔŋmɔ aná miishɛɛ.

Nɛgbɛ wɔkaseɔ Nyɔŋmɔ he nibii ni wɔbaanyɛ wɔwie he wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ yɛ?— Kɛjɛɔ Biblia lɛ ni wɔkaseɔ yɛ shia lɛ mli. Shi, wɔkaseɔ babaoo yɛ he ni Nyɔŋmɔ webii kpeɔ ni amɛkaseɔ nii yɛ lɛ. Shi te wɔɔfee tɛŋŋ wɔle mɛi ni ji ewebii lɛ?—

Ojogbaŋŋ, mɛni mɛi lɛ feɔ yɛ amɛkpeei ashishi? Ani amɛtsɔɔ nɔ ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ diɛŋtsɛ? Ani amɛkaneɔ ni amɛgbaa he sane? No ji gbɛ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔboɔ Nyɔŋmɔ toi, aloo jeee nakai?— Ni wɔbaakpa gbɛ akɛ wɔbaanu nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛɔ lɛ yɛ Kristofoi akpeei ashishi, aloo jeee nakai wɔbaafee?— Shi kɛji akɛ mɛi kɛɛ akɛ ehe ehiaaa ni ohi shi yɛ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ lɛ naa hu? Ani obaakɛɛ akɛ amɛji Nyɔŋmɔ webii?—

Naa nɔ kroko hu ni esa akɛ osusu he okwɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ webii baatsɔmɔ ‘gbɔmɛi kɛha egbɛi lɛ.’ (Bɔfoi lɛ Asaji 15:14) Akɛni Nyɔŋmɔ gbɛi ji Yehowa hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi mɛi kɛ́ Yehowa ji amɛ-Nyɔŋmɔ. Kɛji akɛ amɛkɛɛ dabi lɛ, no lɛ wɔle akɛ amɛjeee ewebii. Nyɔŋmɔ webii lɛ baawie Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi hu. Ni amɛbaajie amɛsuɔmɔ kpo amɛtsɔɔ Nyɔŋmɔ kɛtsɔ ekitai lɛ ni amɛaaye nɔ lɛ nɔ.—1 Yohane 5:3.

Kɛji akɛ ole gbɔmɛi ni feɔ nɛkɛ nibii nɛɛ fɛɛ lɛ, no lɛ esa akɛ okɛ amɛ akpe kɛha jamɔ. Esa akɛ obo sane toi jogbaŋŋ yɛ nɛkɛ kpeei nɛɛ ashishi, koni oha saji ahetoo kɛ́ abi. Nakai Yesu fee beni eyɔɔ Nyɔŋmɔ we lɛ. Ni kɛji akɛ ofee nɛkɛ nibii nɛɛ lɛ, obaaha Nyɔŋmɔ aná miishɛɛ, tamɔ bɔ ni Yesu fee lɛ.

Ani obaanyɛ okai gbekɛbii krokomɛi ni atsi amɛ tã yɛ Biblia lɛ mli ni hã Nyɔŋmɔ ná miishɛɛ lɛ?— Timoteo ji nɔkwɛmɔnɔ ko ni hi jogbaŋŋ. Epapa jeee mɔ ni heɔ Yehowa eyeɔ. Shi emami, Eunike heɔ Yehowa eyeɔ, ni nakai nɔŋŋ hu ji enaa, Loise. Timoteo bo amɛ toi ni ekase Yehowa he nii.

Eyɛ mli akɛ Timoteo papa jeee heyelilɔ moŋ, shi mɛni Timoteo sumɔɔ ni efee?

Beni Timoteo eda saŋŋ lɛ, bɔfo Paulo yasara maŋ ni eyɔɔ mli lɛ. Ena bɔ ni Timoteo sumɔɔ waa ni esɔmɔ Yehowa lɛ. No hewɔ lɛ, efɔ̃ Timoteo nine koni ebafata ehe ni ebatsu babaoo yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli. Amɛwieɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ Yesu he sane amɛtsɔɔ mɛi yɛ he fɛɛ he ni amɛfãa gbɛ kɛyaa lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 16:1-5; 2 Timoteo 1:5; 3:14, 15.

Shi, ani nɔkwɛmɔnii ni kɔɔ gbekɛbii hii ni hã Nyɔŋmɔ ná miishɛɛ lɛ ahe lɛ pɛ yɔɔ Biblia lɛ mli?— Dabi kwraa. Susumɔ Israel gbekɛ yoo fioo ko ni fee nakai lɛ he okwɛ. Beni eyɔɔ wala mli lɛ, no mli lɛ Siria maŋbii lɛ sumɔɔɔ Israel maŋbii lɛ asane. Gbi ko lɛ, Siriabii lɛ kɛ Israel wu ta, ni amɛŋɔ nakai Israel gbekɛ yoo lɛ nom kɛtee. Akɛ lɛ tee asraafoi onukpa ko ni atsɛɔ lɛ akɛ Naeman lɛ shia. Kɛkɛ ni ebatsɔ Naeman ŋa lɛ tsulɔ yɛ jɛmɛ.

Shi hela ko ni atsɛɔ lɛ kpiti yɛ Naeman he. Datrɛfoi lɛ eko kwraa nyɛɛɛ aye abua lɛ. Shi, gbekɛ yoo fioo ni jɛ Israel lɛ hé eye akɛ Nyɔŋmɔ tsuji krɛdɛɛi lɛ ateŋ mɔ ko, ni ji gbalɔ ko, baanyɛ aye abua Naeman. Shi, Naeman kɛ eŋa lɛ jáaa Yehowa. Ani esa akɛ gbekɛ yoo fioo lɛ akɛɛ amɛ nɔ ni ele lɛ? Kulɛ mɛni obaafee?—

Te fee tɛŋŋ ni nɛkɛ Israel gbekɛ yoo nɛɛ hã Nyɔŋmɔ ná miishɛɛ lɛ?

Ojogbaŋŋ, gbekɛ yoo fioo lɛ kɛɛ akɛ: ‘Eji Naeman baaya Yehowa gbalɔ ni yɔɔ Israel lɛ ŋɔɔ kulɛ, no lɛ, abaatsá Naeman kpiti lɛ.’ Naeman bo gbekɛ yoo lɛ toi, ni etee Yehowa gbalɔ lɛ ŋɔɔ. Beni efee nɔ ni gbalɔ lɛ kɛɛ lɛ akɛ eyafee lɛ, atsá lɛ. Enɛ ha Naeman batsɔ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ jálɔ.—2 Maŋtsɛmɛi 5:1-15.

Ani obaasumɔ ni oye obua mɔ ko koni ekase Yehowa he nii, kɛ nɔ ni ebaanyɛ efee, tamɔ bɔ ni gbekɛ yoo fioo lɛ fee lɛ?— Namɔ yɔɔ ni obaanyɛ oye obua lɛ?— Shi, kɛjɛ shishijee lɛ, ekolɛ amɛsusuŋ akɛ yelikɛbuamɔ he miihia amɛ. Shi obaanyɛ okɛ amɛ awie nibii kpakpai ni Yehowa feɔ lɛ ahe sane. Ni ekolɛ amɛbaabo toi. Obaanyɛ oná nɔmimaa akɛ enɛ baaha Nyɔŋmɔ aná miishɛɛ.

Abaanyɛ ana hewalɛwoo ni baaha gbekɛbii aná Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ he miishɛɛ lɛ hu eko yɛ Lala 122:1; 148:12, 13; Jajelɔ 12:1; 1 Timoteo 4:12; kɛ Hebribii 10:23-25.