Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 46

Nu Fite Jeŋ Ko—Ani Ebaaba Ekoŋŋ?

Nu Fite Jeŋ Ko—Ani Ebaaba Ekoŋŋ?

ANI onu ni mɔ ko miiwie je lɛ naagbee lɛ he pɛŋ?— Ŋmɛnɛ mɛi babaoo wieɔ he. Mɛi komɛi susuɔ akɛ je lɛ baaba naagbee yɛ tawuu ko ni mɛi kɛ nuklea okplɛmii baatsu nii yɛ mli lɛ mli. Ani osusuɔ akɛ Nyɔŋmɔ baahã gbɔmɛi afite wɔshikpɔŋ fɛfɛo nɛɛ gbi ko?—

Taakɛ wɔkase lɛ, Biblia lɛ wieɔ je lɛ naagbee he. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Je lɛ hoɔ eyaa.” (1 Yohane 2:17) Ani osusuɔ akɛ je lɛ naagbee lɛ baatsɔɔ shikpɔŋ lɛ naagbee?— Dabi, Biblia lɛ kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ bɔ shikpɔŋ lɛ koni “ahi nɔ,” hɛɛ, koni gbɔmɛi ahi nɔ ni amɛná miishɛɛ yɛ nɔ. (Yesaia 45:18) Lala 37:29 kɛɔ akɛ: “Jalɔi lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ̃ ni amɛaahi nɔ daa.” Yiŋtoo nɛɛ hewɔ ni Biblia lɛ kɛɔ hu akɛ, shikpɔŋ lɛ baahi shi kɛya naanɔ lɛ.—Lala 104:5; Jajelɔ 1:4.

No hewɔ lɛ, kɛji akɛ je lɛ naagbee etsɔɔɔ shikpɔŋ lɛ naagbee lɛ, mɛni etsɔɔ mɔ?— Wɔbaanyɛ wɔna kɛji akɛ wɔkwɛ nɔ ni ba yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ jogbaŋŋ. Biblia lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Nu ŋɔ no be lɛŋ je lɛ ni ehiɛ kpata lɛ.”2 Petro 3:6, wɔma efã ko nɔ mi.

Ani mɔ ko yi ná wala yɛ je lɛ naagbee mli yɛ nakai Nu Afua lɛ mli yɛ Noa gbii lɛ amli?— Biblia lɛ kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ ‘báa Noa ni ji jalɛ shiɛlɔ lɛ, mɔ ni gbe yi fee mɛi kpaanyɔ lɛ kɛkɛ yi, ni ekɛ nu afua lɛ ba mɛi ni kwa Nyɔŋmɔ lɛ aje lɛ nɔ.’—2 Petro 2:5.

Mɛni ji jeŋ ni akpãtã hiɛ yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ?

No hewɔ lɛ, mɛɛ jeŋ ba naagbee lɛ? Ani shikpɔŋ lɛ ni, aloo gbɔmɛi fɔji lɛ ni?— Biblia lɛ kɛɔ akɛ “mɛi ni kwa Nyɔŋmɔ lɛ aje lɛ” ni. Ni kadimɔ akɛ atsɛ́ Noa akɛ “shiɛlɔ.” Mɛni osusuɔ akɛ eshiɛɔ yɛ he lɛ?— Noa miibɔ gbɔmɛi lɛ kɔkɔ yɛ “no be lɛŋ je lɛ” naagbee lɛ he.

Beni Yesu wie Nu Afua kpeteŋkpele lɛ he lɛ, ekɛɛ ekaselɔi lɛ nɔ ni gbɔmɛi lɛ feɔ dani naagbee lɛ ba lɛ. Nɔ ni ekɛɛ amɛ nɛ: ‘Yɛ gbii ni nyiɛ nu afua lɛ hiɛ lɛ amli lɛ, mɛi lɛ hiɛ niyeli kɛ ninumɔ kɛ yoowɛɛ kɛ gbalahamɔ mli aahu kɛyashi gbi ni Noa yabote adeka lɛ mli, ni amɛhiɛ bɛ amɛhe nɔ kɛyashi nu afua lɛ baloo amɛ fɛɛ kɛtee.’ Kɛkɛ ni Yesu kɛɛ akɛ gbɔmɛi baafee amɛnii tamɔ nakai nɔŋŋ dani nɛkɛ jeŋ nɛɛ baaba naagbee.—Mateo 24:37-39.

Yesu wiemɔi lɛ tsɔɔ wɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔkase nii kɛjɛ nɔ ni gbɔmɛi lɛ feɔ dani Nu Afua lɛ ba lɛ mli. Ani okaiɔ nibii ni gbɔmɛi lɛ fee beni okane wolo nɛɛ Yitso 10 lɛ?— Hii komɛi wa mɛi ni bɛ hewalɛ lɛ ayi ni amɛfee yiwalɛ nii. Shi Yesu kɛɛ akɛ mɛi komɛi booo Noa toi beni Nyɔŋmɔ tsu lɛ koni eyashiɛ etsɔɔ amɛ lɛ.

No hewɔ lɛ be ni Yehowa kɛɛ Noa akɛ E-kɛ nu afua baakpata mɛi fɔji ahiɛ lɛ bashɛ. Nu lɛ baahà shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ, kɛ gɔji lɛ po anɔ. Yehowa kɛɛ Noa koni ekpɛ adeka agbo ko. Etamɔ adeka agbo ko ni kɛ kakadaŋŋ, taakɛ obaana kɛ́ okwɛ mfoniri ni yɔɔ baafa 238 lɛ.

Nyɔŋmɔ kɛɛ Noa koni ekpɛ adeka lɛ agbo bɔ ni sa bɔni afee ni lɛ kɛ eweku lɛ kɛ kooloi babaoo lɛ afee shweshweeshwe yɛ mli. Noa kɛ eweku lɛ tsu nii waa diɛŋtsɛ. Amɛyafolɔ tsei agboi, ni amɛkɛ tsei lɛ bɔi adeka lɛ kpɛɛ. Enɛ hé amɛ afii babaoo diɛŋtsɛ, ejaakɛ adeka lɛ da agbo.

Ani okaiɔ nɔ kroko hu ni Noa feɔ yɛ afii fɛɛ ni ekɛkpɛɔ adeka lɛ mli lɛ?— Eeshiɛ, eebɔ gbɔmɛi lɛ kɔkɔ yɛ Nu Afua ni baa lɛ he. Ani amɛteŋ mɛi komɛi bo toi? Amɛteŋ mɔ ko mɔ ko booo toi, ja Noa weku lɛ pɛ. Mɛi krokomɛi ni eshwɛ lɛ bɛ dekã kwraa yɛ nibii krokomɛi ni amɛfeɔ lɛ hewɔ. Ani okaiɔ nɔ ni Yesu kɛɛ amɛfeɔ lɛ?— Amɛnáaa dekã kɛ niyeli kɛ ninumɔ kɛ gbalashihilɛ mlibotemɔ. Amɛsusuuu akɛ efɔŋfeelɔi ji amɛ, ni amɛtaooo be ni amɛkɛaabo Noa toi hu. No hewɔ lɛ, ha wɔkwɛ nɔ ni ba amɛnɔ.

Beni Noa kɛ eweku lɛ bote adeka lɛ mli sɛɛ lɛ, Yehowa ŋa shinaa lɛ. Gbɔmɛi ni yɔɔ adeka lɛ sɛɛ lɛ heee yeee lolo akɛ Nu Afua lɛ baaba. Shi trukaa lɛ, nu bɔi nɛmɔ kɛjɛ atatu lɛ mli! Etamɔɔɔ nugbɔ ni nɛɔ daa nɛɛ lɛ. Eji nugbɔ ni naa wa waa diɛŋtsɛ! Etsɛɛɛ kwraa ni nui lɛ tsɔmɔ tamɔ faai wuji, ni efee hoo waa diɛŋtsɛ. Efamɔ tsei wuji ni ekokolo tɛi wuji tamɔ nɔ ni amɛji tɛi bibii. Ni gbɔmɛi ni yɔɔ adeka lɛ sɛɛ lɛ hu?— Yesu kɛɛ akɛ: “Nu afua lɛ baloo amɛ fɛɛ kɛtee.” Mɛi fɛɛ ni yɔɔ adeka lɛ sɛɛ lɛ gboi. Mɛni hewɔ?— Taakɛ Yesu kɛɛ lɛ, ‘amɛbooo toi!’—Mateo 24:39; 1 Mose 6:5-7.

Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔsusuɔ hiɛtserɛjiemɔ pɛ he lɛ?

Agbɛnɛ, kaimɔ akɛ, Yesu kɛɛ akɛ nɔ ni ba nakai gbɔmɛi lɛ anɔ lɛ ji nikasemɔ ko kɛha wɔ ŋmɛnɛ. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ mli?— Ojogbaŋŋ, jeee mɛi fɔji ni gbɔmɛi lɛ ji hewɔ pɛ kɛkɛ ni akpata amɛhiɛ lɛ, shi akɛni mɛi babaoo bɛ dekã aahu akɛ amɛnáaa be ni amɛkɛaakase nɔ ko ni kɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ nɔ ni ebaafee lɛ he lɛ he nii lɛ hewɔ. Esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni wɔkatamɔ amɛ, aloo jeee nakai?—

Ani osusuɔ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ nu afua baakpata je lɛ hiɛ ekoŋŋ?— Dabi, Nyɔŋmɔ wo shi akɛ efeŋ nakai. Ekɛɛ akɛ: “Miŋɔ mikwaabuɛtɛ mito atatui lɛ amli, ní efee kpaŋmɔ.” Yehowa kɛɛ akɛ kwaabuɛtɛ lɛ baafee okadi ko ni tsɔɔ akɛ “nui lɛ tsɔŋ afua ni eeekpata heloo fɛɛ hiɛ dɔŋŋ.”—1 Mose 9:11-17.

No hewɔ lɛ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Nyɔŋmɔ kɛ nu afua ko kpataŋ je lɛ hiɛ ekoŋŋ dɔŋŋ. Kɛlɛ, taakɛ wɔna lɛ, yɛ anɔkwale mli lɛ Biblia lɛ wieɔ je lɛ naagbee he. Kɛ Nyɔŋmɔ kɛ je nɛɛ hiɛkpatamɔ lɛ ba lɛ, namɛi ayi ebaabaa?— Ani ebaafee gbɔmɛi ni náa nibii krokomɛi ahe miishɛɛ aahu akɛ amɛsumɔɔɔ kwraa ni amɛkaseɔ Nyɔŋmɔ he nii lɛ? Ani ebaafee mɛi ni be fɛɛ be lɛ amɛbɛ dekã ni amɛkɛaakase Biblia lɛ? Te osusuɔ tɛŋŋ?—

Wɔmiisumɔ ni wɔfata mɛi ni Nyɔŋmɔ baahere amɛyiwala lɛ ahe, aloo jeee nakai?— Ani ebafeŋ nɔ ni yɔɔ miishɛɛ akɛ wɔweku lɛ aaafee tamɔ Noa weku lɛ bɔni afee ni Nyɔŋmɔ ahere wɔ fɛɛ wɔyiwala?— Kɛ abaahere wɔyiwala yɛ je lɛ naagbee mli lɛ, ehe miihia ni wɔnu bɔ ni Nyɔŋmɔ baakpata je lɛ hiɛ ni ekɛ ejalɛ jeŋ hee lɛ aba lɛ shishi. Ha wɔsusu bɔ ni ebaafee enɛ eha lɛ he wɔkwɛ.

Biblia lɛ kɛ hetoo lɛ haa wɔ yɛ Daniel yitso 2, kuku 44. Ŋmalɛ nɛɛ miiwie wɔbe nɛɛ he, beni ekɛɛ akɛ: “Nɛkɛ maŋtsɛmɛi nɛɛ ayinɔ lɛ Nyɔŋmɔ ní yɔɔ ŋwɛi lɛ aaatee maŋtsɛyeli [loo, nɔyeli] ko shi ama shi ni efiteŋ dɔŋŋ kɛaatee naanɔ, ni ashiŋ maŋtsɛyeli nɛɛ ahaŋ maŋ kroko; eeejwara maŋtsɛyelii nɛɛ fɛɛ wɔtsɔwɔtsɔ, ni eeekpata amɛhiɛ, shi lɛ diɛŋtsɛ lɛ eeedamɔ shi kɛaatee naanɔ.”

Ani onuɔ enɛ shishi?— Biblia lɛ kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ baakpata adesai anɔyelii fɛɛ hiɛ. Mɛni hewɔ?— Ejaakɛ amɛbooo Mɔ ni Nyɔŋmɔ ewo lɛ Maŋtsɛ lɛ toi. Ni namɔ ji nakai mɔ lɛ?— Hɛɛ, Yesu Kristo ni!

Yesu Kristo, ni ji Maŋtsɛ ni Nyɔŋmɔ ehala lɛ lɛ baakpata je nɛɛ hiɛ yɛ Harmagedon

Yehowa Nyɔŋmɔ yɛ hegbɛ akɛ eeetsɔɔ nɔyeli ni esa akɛ eye nɔ, ni ehala e-Bi Yesu, akɛ efee Maŋtsɛ. Etsɛŋ ni Nɔyelɔ ni Nyɔŋmɔ ehala lɛ ni ji Yesu Kristo baanyiɛ hiɛ koni ekpata nɔyelii fɛɛ ni yɔɔ je nɛɛ mli lɛ ahiɛ. Biblia lɛ tsɔɔ bɔ ni efeɔ nakai lɛ mli yɛ Kpojiemɔ yitso 19, kuku 11 kɛyashi 16, taakɛ mfoniri nɛɛ po tsɔɔ lɛ. Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, atsɛɔ Nyɔŋmɔ ta ni ekɛbaakpata je lɛ mli nɔyelii fɛɛ hiɛ lɛ akɛ Harmagedon.

Agbɛnɛ, Nyɔŋmɔ kɛɛ akɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ baakpata gbɔmɛi anɔyelii lɛ ahiɛ. Shi ani ekɛɔ wɔ koni wɔfee nakai?— Dabi, yɛ Biblia lɛ mli lɛ, atsɛɔ Harmagedon akɛ “Nyɔŋmɔ Ofe lɛ gbi wulu lɛ nɔ ta.” (Kpojiemɔ 16:14, 16) Hɛɛ, Harmagedon ji Nyɔŋmɔ ta, ni ekɛ Yesu Kristo tsuɔ nii koni enyiɛ ŋwɛi tabilɔi lɛ ahiɛ yɛ nɔmɔ lɛ mli. Ani Harmagedon ta lɛ ebɛŋkɛ? Ha wɔkwɛ bɔ ni wɔbaafee ni wɔle.

Ha wɔfee ekome kɛkane be mli ni Nyɔŋmɔ jieɔ mɛi fɔji fɛɛ kɛyaa ni ehereɔ mɛi ni sɔmɔɔ lɛ lɛ ayiwala lɛ he sane yɛ Abɛi 2:21, 22; Yesaia 26:20, 21; Yeremia 25:31-33; kɛ Mateo 24:21, 22.