Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 47

Singabona Ngani Kutsi I-Amagedoni Seyisondzele?

Singabona Ngani Kutsi I-Amagedoni Seyisondzele?

UYATI kutsi siyini sibonakaliso?— Esehlukweni 46 sifundzile ngesibonakaliso Nkulunkulu lasiniketa sekutsi angeke aphindze abhubhise umhlaba ngazamcolo. Nebaphostoli nabo bacela sibonakaliso kuze bakhone kwati kutsi sikhatsi sekubuya kwaJesu nesikhatsi sekuphela kwelive sesisondzele.​—Matewu 24:3.

Njengobe Jesu bekatoba ngumuntfu longabonakali ezulwini, sibonakaliso besidzingeka kuze bantfu bakhone kubona kutsi sewucalile kubusa. Ngako Jesu wakhuluma ngetintfo bafundzi bakhe lebekufanele batinake lamhlabeni. Ngalesikhatsi letintfo tenteka, loko bekutawuchaza kutsi sewubuyile futsi sewucalile nekubusa ezulwini njengeNkhosi.

Kuze afundzise bafundzi bakhe ngekubaluleka kwekuhlala balindzile, Jesu wabatjela watsi: “Nakani sihlahla semkhiwa kanye naletinye tihlahla. Nanitibona tihluma emacembe lamasha nibese niyati kutsi lihlobo selifikile.” Njengobe ukhona kubona lihlobo nase lisondzele, ungakhona kubona nalapho i-Amagedoni seyisondzele nawubona tintfo letentekako Jesu lakhuluma ngato.​—Lukha 21:29, 30.

Ngusiphi sifundvo Jesu lebekasifundzisa ngalesikhatsi akhuluma ngesihlahla semkhiwa?

Kulelikhasi naleli lelilandzelako, sitawubuka titfombe tetintfo Jesu latsi titawuba yincenye yesibonakaliso sekutsi uMbuso waNkulunkulu sewusondzele. Lapho tonkhe letintfo setentekile, uMbuso waNkulunkulu lobuswa nguJesu utawupitjita bonkhe bohulumende njengobe sifundzile eSehlukweni 46.

Ngako tibukisise letitfombe letikulamakhasi lamabili lesibuya kuwo, ngobe sitawucoca ngato. KuMatewu 24:6-14 nakuLukha 21:9-11, utokhona kufundza ngaloko lokubonako kuletitfombe. Futsi nakisisa naletinombolo letincane lotibonako esitfombeni ngasinye. Lenombolo siphindze siyitfole ekucaleni kwesigaba lesichaza sitfombe ngasinye. Manje ase sibone tincenye letinyenti talesibonakaliso Jesu lasiniketa kutsi tiyenteka yini lamuhla.

(1) Jesu watsi: “Niyawukuva ngetimphi etindzaweni letehlukahlukene; . . . nembuso uvukele lomunye umbuso.” Uke wayiva yini imibiko yetimphi?— Imphi yelive yekucala yacala nga-1914 yaphela nga-1918, ngemuva kwaloko kwaba neMphi Yelive Yesibili kusukela nga-1939 kuya ku-1945. Esikhatsini sangaphambili betingakaze tibe khona timphi temhlaba. Manje setigcwele wonkhe umhlaba. Kubonakala shengatsi onkhe malanga kuma-TV, emisakatweni nasemaphephandzabeni, siva siphindze sifundze ngetimphi.

(2) Jesu waphindze watsi: ‘Kuyawuba nendlala etindzaweni letehlukahlukene.’ Njengobe wati, akusibo bonkhe bantfu labanekudla lokwenele. Lilanga ngelilanga bantfu labatinkhulungwane bayafa ngesizatfu sekutsi bete kudla lokwenele.

(3) Jesu wachubeka watsi: ‘Kuyawuba netifo letingumshayabhuce etindzaweni letehlukahlukene.’ Uyasati yini sifo lesingumshayabhuce?— Sikugula lokutsite nobe sifo lesibulala bantfu labanyenti. Lesinye sifo lesashaya sabhuca ngumkhuhlane waseSpain lowabulala bantfu labangaba tigidzi letingu 20, ngemnyaka munye nje vo. Esikhatsini setfu salamuhla, bantfu labanyenti babulawa yi-AIDS kwendlula labo lababulawa ngulomkhuhlane waseSpain. Kunaletinye tifo letibulala tinkhulungwane tebantfu umnyaka nemnyaka, letifaka ekhatsi umdlavuza kanye nesifo senhlitiyo.

(4) Jesu waphindze waniketa lenye incenye yalesibonakaliso, nakatsi: “Kuyawuba nekutamatama kwemhlaba etindzaweni letehlukahlukene.” Uyakwati yini kutamatama kwemhlaba?— Kutamatama kwemhlaba kwenta umhlaba lome kuwo unyakate. Tindlu tiyawa futsi ngalokuvamile bantfu bayafa. Kusukela nga-1914, sekube nekutamatama kwemhlaba lokunengi umnyaka ngemnyaka. Kuke kwenteka yini weva ngekutamatama kwemhlaba?—

(5) Jesu watsi lenye incenye yalesibonakaliso itawuba “kwandza kwebubi.” Kungako kunebugebengu lobungaka kanye nebudlova. Yonkhe indzawo bantfu bayesaba kutsi umuntfu lotsite angase agcekeze emitini yabo. Esikhatsini sangaphambili akukaze kube nebugebengu lobungaka nebudlova kuto tonkhe tincenye temhlaba nakucatsaniswa nanyalo.

(6) Jesu waniketa lenye incenye lebaluleke kakhulu yalesibonakaliso ngalesikhatsi atsi: “Letindzaba letimnandzi teMbuso tiyawushunyayelwa emhlabeni wonkhe, kuze kube bufakazi etiveni tonkhe, bese-ke kuphela kuyefika.” (Matewu 24:14) Nawutikholelwa “letindzaba letimnandzi,” kufanele utjele labanye ngato. Ngaleyo ndlela, nawe ungahlanganyela ekufezeni lencenye yesibonakaliso.

Labanye bantfu bangase batsi letintfo Jesu latibiketela betisolo tenteka. Kepha tintfo letinjalo atikaze ngaphambili tenteke kuyo yonkhe incenye yemhlaba ngesikhatsi lesifanako. Ngako-ke, uyacondza yini kutsi lesibonakaliso sisho kutsini?— Sisho kutsi nasibona tonkhe letintfo tenteka, masinyane lelive lelibi litotsatselwa indzawo ngumhlaba waNkulunkulu lomusha.

Ngalesikhatsi Jesu Khristu aniketa lesibonakaliso, waphindze wakhuluma nangalesinye sikhatsi lesikhetsekile semnyaka. Watsi: “Thantazelani kutsi lesikhatsi sekubaleka kwenu singabi sebusika.” (Matewu 24:20) Ucabanga kutsi bekasho kutsini?—

Nangabe umuntfu kudzingeka abalekele sehlakalo lesitsite ebusika, ngalesikhatsi simo selitulu sikwenta kube matima kakhulu, nobe sikwente kube yingoti kakhulu kuhamba, yini lengahle yenteke?— Nangabe angakhona kubaleka, loko bekuyoba matima kakhulu. Angeke yini kuvise buhlungu kutsi umuntfu afe ebusika abulawe lichwa, ngobe bekasolo amatasa ngetintfo letimente wangakhoni kucala loluhambo lwakhe kusenesikhatsi?—

Ngalesikhatsi Jesu akhuluma ngekuzama kubaleka ebusika, ngusiphi sifundvo lebekasifundzisa?

Uyabona yini kutsi Jesu bekachaza kutsini ngalesikhatsi atsi asingalindzi kubaleka ngesikhatsi sasebusika?— Bekasitjela kutsi njengobe sati kutsi i-Amagedoni isondzele, kubalulekile kutsi sitsatse sinyatselo sekukhonta Nkulunkulu lesikhombisa kutsi siyamtsandza. Nangabe sephuta, sikhatsi sitasishiya. Ngako nasenta njalo, sitofana nebantfu bangesikhatsi saZamcolo labakuva lokwashiwo nguNowa kepha abazange bangene emkhunjini.

Ngalokulandzelako, asifundze ngekutsi kutawuba njani lapho imphi lenkhulu i-Amagedoni seyiphelile. Sitofundza ngaloko Nkulunkulu lasilungiselele kona tsine lesimtsandzako nalesimkhontako.

Loku lokulandzelako nguleminye imibhalo lebonisako kutsi i-Amagedoni isondzele: 2 Thimothi 3:1-5; kanye na-2 Phetro 3:3, 4.