Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO SOKUTHOMA

Liyini Iqiniso NgoZimu?

Liyini Iqiniso NgoZimu?

Kwamambala uZimu unendaba nawe?

Unjani uZimu? Unalo na ibizo?

Kungenzeka bona sitjhidele hlanu kwakaZimu?

UKHE wayilemuka indlela abantwana ababuza ngayo iimbuzo? Abanengi bathoma ukubuza msinyana nebafunda ukukhuluma. Barhudula amehlo, bayakuqala babuze iimbuzo efana nale: Kubayini isibhakabhaka sihlaza? Zenziwe ngani iinkwekwezi? Ngubani ofundise iinyoni ukuvuma? Ungalinga ngawo woke amandla ukuphendula, kodwana akusibulula ngaso soke isikhathi. Namtjhana ungaphendula kuhle kangangani, kuzokulandela omunye umbuzo: Kubayini kunjalo?

2 Akusibantwana bodwa ababuza iimbuzo le. Njengombana sikhula, nathi siyabuza. Sibuza ngombana sifuna ukwazi indlela, ukwazi ngeengozi okufuze sizibalekele, namtjhana ukuzalisa ikhanuko yokufuna ukwazi ngokuthileko. Abantu abanengi kubonakala ngasuthi balisile ukubuza iimbuzo eqakathekileko. Balisile nokufuna iimpendulo zeembuzo leyo.

Umntwana ubuza umbuzo

3 Cabanga ngombuzo ongaphandle encwadini le, neembuzo ebuzwe esingenisweni, namtjhana ekuthomeni kwesahlukwesi. Le, ngeminye yeembuzo eqakathekileko ongayibuza. Nokho, abantu abanengi balisile ukulinga ukufuna iimpendulo zeembuzo le. Kubayini kunjalo? IBhayibhili inazo na iimpendulo? Abanye bacabanga ngasuthi iimpendulo zakhona kubudisi ukuzizwisisa. Abanye batshwenywa kukobana ukubuza iimbuzo le kungabaphathisa iinhloni namtjhana kubehlise isithunzi. Abanye badlumbanyana iimbuzo efana nale kubhedere itjhiyelwe abadosiphambili bekolo nabafundisi. Ucabangani wena?

4 Kungenzeka unekareko yokufumana iimpendulo zeembuzo eqakathekileko yokuphila. Kungenzeka uyazibuza: ‘Yini umnqopho wokuphila? Lokhu kuphela kokuphila na? Kuhle-kuhle unjani uZimu?’ Kuhle ukubuza iimbuzo enjengale, begodu kuqakathekile bona ungalahli ithemba bekube kulapho ufumana iimpendulo ezanelisako. Umfundisi omkhulu uJesu Krestu wathi: “Bawani, nizaphiwa; funani nizafumana; kokodani nizavulelwa.”—Matewu 7:7.

5 “Newuragela phambili nokufuna” iimpendulo zeembuzo eqakathekileko le, uzokufumana bona lokho kuyazuzisa. (Iziyema 2:1-5) Nanyana abanye abantu bathini, zikhona iimpendulo begodu ungazifumana eBhayibhilini. Iimpendulo zayo akusibudisi ukuzizwisisa. Ngaphezu kwalokho zisenza sibe nethemba nethabo. Zingakurhelebha bona ube nokuphila okwanelisako nje. Kokuthoma akhe sicabangele iimbuzo ekhe yarara abantu abanengi.

UZIMU AKANANDABA NATHI BEGODU ULIKHUNI?

6 Abantu abanengi badlumbanyana uZimu akanandaba nathi. Bathi, ‘Nengabe uZimu unendaba nathi,’ ‘iphasi belingekhe laba nje!’ Nesiqala iphasi loke, lizele ipi, ihloyo, nokutlhaga. Sibabantu, siyagula, siyatlhaga, sihlongakalelwa babantu esibathandako. Nokho abanengi bathi, ‘Nengabe uZimu unendaba nathi nemiraro yethu, ubengekhe na azivimbele izinto ezifana nalezi bona zenzeke?’

7 Okumbi khulu abafundisi bekolo ngezinye iinkhathi babangela abantu bona bacabange bona uZimu ulikhuni. Bakwenza njani lokho? Nebavelelwa ziintwezimbi, bathi yintando kaZimu. Kuhle-kuhle abafundisi abanjalo basola uZimu ngezinto ezimbi ezenzekako. Kuliqiniso lokho ngoZimu? Khuyini kwamambala okufundiswa yiBhayibhili? UJakobosi 1:13 uyaphendula: “Umuntu nekalingwako akukafaneli atjho bona: ‘Ngilingwa nguZimu.’ Ngombana uZimu angekhe alingwa ngokumbi, begodu akalingi muntu.” Ngalokho uZimu akusuye obangela ubumbi obubona ephasini loke. (Jobhi 34:10-12) Namtjhana kunjalo, uyabuvumela ubumbi bona benzeke. Kodwana kunomehluko omkhulu ukuvumela into bona yenzeke nokuyibangela.

8 Isibonelo, cabanga ngobaba ohlakaniphileko onendodana ekhulileko kodwana esahlala nababelethi bayo ekhaya. Lokha indodana le neyithoma ukuvukela begodu itjhiya ikhaya, uyise angekhe ayivimbela. Indodana le ithoma ukuziphatha kumbi ingena emrarweni. Nguyise obangele bonyana indodanakhe ibe semrarweni? Awa, akusuye. (Luka 15:11-13) Kungokufanako, uZimu akhenge abavimbele abantu nabakhetha indlela engakalungi, kodwana akusuye obangele imiraro ekhona. Eqinisweni-ke, kungaba yintwembi ukusola uZimu ngayo yoke imiraro yabantu.

9 UZimu unebanga elizwakalako lokulisa abantu bona benze izinto ezimbi. NjengoMbumbi onamandla nohlakaniphileko, akutlhogeki bonyana ahlathulule amabangakhe kithi. Nokho, ngebanga lethando uZimu uyasihlathululela. Uzokufunda okunengi ngamabanga la eSahlukweni-11. Kodwana qiniseka bonyana uZimu akusuye obangela imiraro esiqalene nayo. Ngokuhlukileko, usinikela ithemba lokurarulula imiraro le!—Isaya 33:2.

10 Ukuzaliselela kilokho, uZimu ucwengile. (Isaya 6:3) Lokhu kutjho bonyana uhlwengile. Ayikho neyodwa intwembi kuye. Singamthemba ngokuzeleko. Kodwana ngekhe sathemba abantu ngokuzeleko, ngombana ngesinye isikhathi benza izinto ezimbi. Ngitjho nabantu abanegunya abathembeke khulu, kanengi abanawo amandla wokulungisa umonakalo owenziwe babantu. Kodwana uZimu unamandla khulu. Angawususa begodu uzowususa woke umonakalo owenziwe babantu. Lokha uZimu nathatha igadango, uzokuphelisa boke ubumbi!—AmaRhalani 37:9-11.

UZIMU UZIZWA NJANI NGOKUNGALUNGI ESIQALENE NAKHO?

11 Njenganje, uZimu uzizwa njani ngezinto ezenzeka ephasini nepilwenakho? Nokho iBhayibhili ifundisa bonyana, “ungumthandi wokulunga.” (AmaRhalani 37:28) Ngalokho uZimu uneemthetho enqophileko yokulungileko nokungakalungi. Uyakuhloya koke ukungalungi. IBhayibhili ithi, uZimu “wezwa ubuhlungu ehliziywenakhe” lokha ubumbi nebuzele iphasi esikhathini esadlulako. (Genesisi 6:5,6) UZimu akakatjhuguluki. (Malaki 3:6) Usakuhloya ukubona ukutlhaga okusephasini loke. UZimu uyakuhloya ukubona abantu batlhaga. IBhayibhili ithi, “Ngombana yena uyanikhathalela.”—1 Pitrosi 5:7.

12 Singaqiniseka njani bona uZimu uyakuhloya ukubona abantu batlhaga? Napu obunye ubufakazi. IBhayibhili ifundisa bonyana umuntu wenziwe ngomfanekiso kaZimu. (Genesisi 1:26) Sineemfanelo ezihle ngombana uZimu uneemfanelo ezihle. Isibonelo, uyatshwenyeka na newubona abantu abanganamlandu batlhaga? Nengabe wena uyatshwenyeka ngokungalungi okunjalo, qiniseka bonyana noZimu utshwenyeka khulu ngakho.

13 Into ebhedere khulu abantu abanayo, mamandla wethando. Atjengisa ithando lakaZimu. IBhayibhili ifundisa bona “uZimu ulithando.” (1 KaJwanisi 4:8) Siyathanda ngombana uZimu ulithando. Ithando lingakutjhukumisela bonyana uqede ukutlhaga nokungalungi okubona ephasinapha? Nengabe gade unamandla wokwenza lokho, ubuzakwenza? Kwamambala bewuzakwenza! Ungaqiniseka bonyana uZimu uzokuqeda ukutlhaga nokungalungi. Iinthembiso okukhulunywe ngazo esingenisweni sencwadi le, akusiwo amabhudango angekhe azaliseka. Nanyana kunjani iinthembiso zakaZimu zizokuzaliseka! Nawuzakuba nekholo eenthembiswenezi, kufanele wazi okungezelelekileko ngoZimu ozenzileko.

UZIMU UFUNA BONYANA UMAZI

14 Nengabe ufuna umuntu akwazi, yini ongayenza? Ngekhe wamtjela ibizo lakho? UZimu unalo ibizo? Iinkolo ezinengi zithi “Zimu” namtjhana “Kosi” kodwana la, akusiwo amabizwakhe. Ziziqu, njengokuthi “kosi” namtjhana “mongameli.” IBhayibhili ifundisa bonyana uZimu uneziqu ezinengi. Ezinye zazo ngilezi, “Zimu” namtjhana “Kosi.” Nokho, iBhayibhili ifundisa bonyana uZimu unebizo lakhe mathupha: NguJehova. AmaRhalani 83:18 athi: “Wena ibizo lakho elinguJehova, wena wedwa ungoPhakemeko ephasini loke.” Nengabe iBhayibhili yakho ayinalo ibizweli, ungathanda ukufunda Isithasiselo encwadini le ubone bonyana kubayini lingekho. Iqiniso kukobana ibizo lakaZimu livela iinkathi eziyiinkulungwana emitlolweni yeBhayibhili yekadeni. Ngalokho-ke uJehova ufuna bonyana ulazi ibizo lakhe begodu uliberegise. Omunye angathi uZimu uberegisa iBhayibhili bona azazise kuwe.

Umuntu omsikazi uyazethula

Newufuna bona umuntu akwazi, awumtjeli ibizo lakho na? UZimu usitjela ngebizo lakhe eBhayibhilini

15 UZimu wazithiya ngokwakhe ibizo elinehlathululo. Ibizo lakhe elithi Jehova, litjho bona uZimu angazalisa nanyana ngisiphi isithembiso asenzako begodu angakwazi ukuzalisa umnqopho anawo emkhumbulwenakhe.* Ibizo lakaZimu likhethekile. Ngelakhe yedwa. UJehova ukhetheke ngeendlela ezinengi. Kubayini sitjho njalo?

16 Sibonile bona AmaRhalani 83:18 athi ngoJehova: “Wena wedwa ungoPhakemeko.” Ngendlela efanako, nguJehova yedwa okuqaliswe kuye bona “Mninimandla.” ISambulo 15:3 sithi: “Mikhulu iyababazeka imisebenzakho, wena Kosi Zimu Mninimandla, zilungile zimnene iindlela zakho, wena Kosi [yanini nanini, NW].” Isiqu “Mninimandla” sisifundisa bona uJehova unamandla amakhulu. Akakho onamandla alingana newakhe; aphakame khulu. Begodu isiqu esithi “Kosi yanini nanini” sisikhumbuza bona uJehova ukhetheke nangenye indlela. Yena yedwa gade alokhu akhona. AmaRhalani 90:2 athi: “Kusukela nini nanini [namtjhana ngokungapheliko] wena unguZimu.” Ukwazi lokhu kwenza simsabe, akusinjalo?

17 UJehova ukhetheke nangendlela yokobana nguye yedwa uMbumbi. ISambulo 4:11 sifundeka bunje: “Ufanele wena Kosi yethu, Zimu wethu, ukwamukela ubukhosi, nedumo, namandla, ngombana nguwe owabumba koke, ngentando yakho wakwenza bona kube khona kuphile.” Zoke izinto ongazicabanga, iimbunjwa zomoya ezingabonakaliko ezulwini, iinkwekwezi ezizalisa isibhakabhaka ebusuku, iinthelo ezimila emthini, iimfesi eziduda elwandle nemlanjeni—zoke zaba khona ngombana uJehova uMbumbi!

UNGATJHIDELA KUJEHOVA NA?

18 Ukufunda ngeemfanelo zakaJehova ezibabazekako kwenza abanye abantu bazizwe bamsaba. Basaba bonyana uZimu uphakame khulu kunabo, begodu ngekhe bakwazi ukutjhidela hlanu kwakhe, namtjhana abasililitho kuZimu ophakame kangako. Kunjalo kwamambala? IBhayibhili ifundisa bona akusinjalo. Nayikhuluma ngoJehova ithi: “Kodwana uZimu akasikude ngitjho nakubani wethu.” (IZenzo 17:27) IBhayibhili isikhuthaza ngalokhu: “Tjhidelani kuZimu, naye uzatjhidela kini.”—KaJakobosi 4:8.

IBhayibhili ifundisa bonyana uJehova Mbumbi onethando wezulu nephasi

Indalo kaZimu

19 Ungatjhidela njani kuZimu? Kokuthoma, ragela phambili ngalokhu okwenzako nje—funda ngoZimu. UJesu wathi: “Ukuphila okungapheliko kutjho ukwazi uZimu isibili, nokwazi uJesu Krestu, omthumileko.” (Jwanisi 17:3) Kwamambala iBhayibhili ifundisa bona ukufunda ngoJehova nangoJesu kudosela ‘ekuphileni okungapheliko’! Njengombana kutjengisiwe ngaphambili, “uZimu ulithando.” (1 KaJwanisi 4:16) UJehova unezinye godu iimfanelo ezinengi ezihle nezikarisako. Isibonelo, iBhayibhili ithi uJehova ‘nguZimu onomusa nesirhawu, othathela kude ukukwata nozele ithando neqiniso.’ (Eksodosi 34:6) “Ulungile begodu ukulungele nokulibalela.” (AmaRhalani 86:5) UZimu uyakghodlhelela. (2 KaPitrosi 3:9) Uthembekile. (ISambulo 15:4) Njengombana uragela phambili nokufunda iBhayibhili, uzokubona indlela uJehova atjengise ngayo bona unazo iimfanelwezi nezinye ezinengi ezikarisako.

20 Kuliqiniso, angekhe wambona uZimu ngombana umumoya ongabonakaliko. (Jwanisi 1:18; 4:24; 1 KuThimothi 1:17) Kodwana ungamazi ngokufunda ngaye eBhayibhilini. Njengombana umrhubi atjho, “ungabona ubuhle bakaJehova.” (AmaRhalani 27:4; Roma 1:20) Njengombana uragela phambili ufunda ngoJehova, uba mumuntu wamambala kuwe, godu uzokuba namabanga amanengi wokumthanda nokutjhidela kuye.

Ubaba nendodanakhe

Ithando ubaba alitjengisa abantwabakhe litjengisa ithando uBabethu wezulwini analo ngathi

21 Kancani-kancani uzokwazi bona kubayini iBhayibhili isifundisa bonyana sicabange ngoJehova njengoBabethu. (Matewu 6:9) Ngaphandle kokobana sabunjwa nguye kwaphela, usifunela nokuphila okubhedere khulu—njengombana nobaba onethando afuna bona kube njalo ngabantwana bakhe. (AmaRhalani 36:9) IBhayibhili godu ifundisa bonyana abantu bangaba bangani bakaJehova. (KaJakobosi 2:23) Akhe ucabange—ungaba mngani woMbumbi wezulu nephasi!

22 Njengombana ufunda okungezelelekileko ngeBhayibhili, uzokufumana bonyana abantu abaneemnqopho emihle ngawe bazokukhuthaza bona ulise ukuyifunda. Bangatshwenywa kukobana uzokutjhentjha eenkolelweni zakho. Kodwana ungavumeli nanyana ngubani bona akuvimbele ekwakheni ubungani obudlula nanyana ngibuphi ongaba nabo.

23 Kuliqiniso, kuzokuba nezinto ongekhe wazizwisisa ekuthomeni. Kutlhoga ukuzithoba ukubawa irhelebho, kodwana ungalisi ngombana usaba ukwehliswa isithunzi. UJesu wathi kuyintwehle ukuzithoba njengomntwana omncani. (Matewu 18:2-4) Abantwana njengombana sibazi babuza iimbuzo eminengi. UZimu ufuna bona ufumane iimpendulo. IBhayibhili iyabababaza abantu abatjhisakalela ukufunda ngoZimu. Benza irhubhululo leMitlolo ukuqiniseka bona lokho abakufundako kuliqiniso.—IZenzo 17:11.

24 Indlela ebhedere khulu yokufunda ngoJehova kuhlahluba iBhayibhili. Ihlukile kunanyana ngiyiphi enye incwadi. Ngayiphi indlela? Isahluko esilandelako sizokucoca ngendaba le.

LOKHO OKUFUNDISWA YIBHAYIBHILI

  • UZimu uyakukhathalela.—1 KaPitrosi 5:7.
  • Ibizo lakaZimu mathupha nguJehova.—AmaRhalani 83:18.
  • UJehova ubawa bonyana utjhidele hlanu kwakhe.—KaJakobosi 4:8.
  • UJehova ulithando, unomusa nesirhawu.—Eksodosi 34:6; 1 KaJwanisi 4:8, 16.

*  Kunemininingwana engezelelekileko yokuhlathululwa kwebizo lakaZimu, nendlela elibizwa ngayo eSithasiselweni.


Iimbuzo Yesifundo

1, 2. Kubayini kuqakathekile ukubuza iimbuzo?

3. Kubayini abanengi balisile ukufuna iimpendulo zeembuzo eqakathekileko?

4, 5. Ngimiphi eminye yeembuzo eminengi eqakathekileko esingayibuza ekuphileni, begodu kubayini kufuneka sifune iimpendulo zayo?

6. Kubayini abantu abanengi badlumbanyana uZimu akanandaba nathi nebabona ukutlhaga kwabantu ephasini?

7. (a) Abafundisi bekolo babenze njani abantu bacabange bona uZimu ulikhuni? (b) Khuyini kwamambala okufundiswa yiBhayibhili malungana nokulingwa esingaqalana nakho?

8, 9. (a) Ungawuhlathulula bunjani umahluko okhona hlangana nokuvumela ubumbi nokububangela? (b) Kubayini kungakalungi ukusola uZimu ngokuvumela bonyana isintu siragele phambili ngokwenza izinto ezimbi?

10. Kubayini sithemba bonyana uZimu uzobuqeda boke ubumbi?

11. (a) UZimu uzizwa njani ngokungalungi? (b) UZimu uzizwa njani ngokutlhaga kwakho?

12, 13. (a) Kubayini sineemfanelo ezihle ezinjengethando, begodu ithando liwuthinta njani umbono wethu ngephasi? (b) Kubayini ungaqiniseka bonyana uZimu uzokwenza okuthileko ngemiraro yephasi?

14. Ngubani ibizo lakaZimu, begodu kubayini kufuze siliberegise?

15. Litjho ukuthini ibizo elithi Jehova?

16, 17. Yini esingayifunda ngoJehova eziqwini ezilandelako: (a) “Mninimandla”? (b) “Kosi yanini nanini”? (c) “Mbumbi”?

18. Kubayini abanye abantu bazizwa ngasuthi ngekhe batjhidela kuZimu, kodwana iBhayibhili ifundisani?

19. (a) Singatjhidela njani kuZimu, begodu sizokuzuzani ngokwenza njalo? (b) Ngiziphi iimfanelo zakaZimu ezikukara khulu?

20-22. (a) Ukungakwazi kwethu ukubona uZimu kuyasivimbela ekutjhideleni kuye? Hlathulula. (b) Abantu abaneemnqopho emihle ngawe bangakukhuthaza bona wenzeni, kodwana wena kufuze wenzeni?

23, 24. (a) Kubayini kufuze bona uragele phambili nokubuza iimbuzo malungana nalokho okufundako? (b) Kuzokucocwa ngani esihlokweni esilandelako?