Skip to content

Skip to table of contents

VAHE ‘ULUAKI

Ko e Hā ‘a e Mo‘oni Fekau‘aki mo e ‘Otuá?

Ko e Hā ‘a e Mo‘oni Fekau‘aki mo e ‘Otuá?
  • ‘Oku tokanga mo‘oni mai ‘a e ‘Otuá fekau‘aki mo koe?

  • ‘Oku fēfē ‘a e ‘Otuá? ‘Oku ‘i ai hano huafa?

  • ‘E malava ke hoko ‘o ofi ki he ‘Otuá?

1, 2. Ko e hā ‘oku fa‘a lelei ai ke ‘eke ha ngaahi fehu‘í?

KUÓ KE fakatokanga‘i ‘i ha taimi ‘a e founga ‘o e ‘eke ‘e he fānaú ‘a e ngaahi fehu‘í? ‘Oku kamata ‘a e fehu‘i ‘a e tokolahi ‘i he‘enau ako pē ke leá. ‘I he mata ‘oku ‘ā‘ā mo vēkeveké, ‘oku nau hanga hake kiate koe ‘o ‘eke ‘a e ngaahi me‘a hangē ko ení: Ko e hā ‘oku pulū ai ‘a e langí? ‘Oku fa‘u‘aki ‘a e ngaahi fetu‘ú ‘a e hā? Ko hai na‘á ne ako‘i ‘a e fanga manupuná ke nau hivá? Te ke feinga mālohi nai ke tali, ka ‘oku ‘ikai ke faingofua ma‘u pē. Na‘a mo ho‘o tali lelei tahá ‘e tataki atu nai ki ha‘anau ‘eke ha toe fehu‘i ‘e taha: Ko e hā hono ‘uhingá?

2 ‘Oku ‘ikai ko e fānaú pē ‘oku nau ‘eke ‘a e ngaahi fehu‘í. ‘I he‘etau tupu haké, ‘oku tau hanganaki fehu‘i. ‘Oku tau fai ení koe‘uhi ke tau ‘ilo hotau halá, ke ‘ilo ki he ngaahi fakatu‘utāmaki ‘e fiema‘u ke tau faka‘ehi‘ehi mei aí, pe ke fakafiemālie‘i ‘etau fie‘iló. Ka ‘oku hā ngali ‘oku ta‘ofi ‘e he kakai tokolahi ‘a hono ‘eke ‘o e ngaahi fehu‘í, tautefito ki he ngaahi fehu‘i mahu‘inga tahá. ‘I ha tu‘unga, ‘oku ta‘ofi ai ‘enau kumi ki he ngaahi talí.

3. Ko e hā ‘oku ta‘ofi ai ‘e he tokolahi ‘enau feinga ke ma‘u ‘a e tali ki he ngaahi fehu‘i ‘oku mahu‘inga tahá?

3 Fakakaukau angé ki he fehu‘i ‘oku ‘i he takafi ‘o e tohi ko ení, ko e ngaahi fehu‘i ‘oku ‘ohake ‘i he talateú, pe ko ia ‘i he kamata‘anga ‘o e vahe ko ení. Ko e ni‘ihi eni ‘o e ngaahi fehu‘i mahu‘inga taha ‘e lava ke ke ‘eké. Neongo ia, kuo li‘aki ‘e he kakai tokolahi ‘a e feinga ke ma‘u ‘a e talí. Ko e hā hono ‘uhingá? ‘Oku ma‘u ‘e he Tohi Tapú ‘a e talí? ‘Oku ongo‘i ‘e he ni‘ihi ko ‘ene ngaahi talí ‘oku fu‘u faingata‘a ke mahino‘i. ‘Oku hoha‘a ‘a e ni‘ihi na‘a iku ‘a hono ‘eke ‘o e ngaahi fehu‘í ki ha ongo‘i mā pe ongo‘i matahoa. Pea ‘oku fakapapau‘i ‘e he ni‘ihi ko e ngaahi fehu‘i ko iá ‘oku lelei tahá ke tuku pē ia ki he kau taki lotú mo e kau faiako fakalotú. Fēfē koe?

4, 5. Ko e hā ‘a e ni‘ihi ‘o e ngaahi fehu‘i mahu‘inga taha ‘e lava ke tau ‘eke ‘i he mo‘uí, pea ko e hā ‘oku totonu ai ke tau kumi ‘a e talí?

4 Ngalingali ‘okú ke mahu‘inga‘ia ‘i hono ma‘u ha tali ki he ngaahi fehu‘i mahu‘inga ‘i he mo‘uí. ‘Oku ‘ikai ha veiveiua ‘okú ke fifili ‘i he taimi ‘e ni‘ihi: ‘⁠Ko e hā ‘a e taumu‘a ‘o e mo‘uí? Ko e mo‘uí pē eni? ‘Oku fēfē koā ‘a e ‘Otuá?’ ‘Oku lelei ke ‘eke ‘a e ngaahi fehu‘i ko iá, pea ‘oku mahu‘inga ke ‘oua te ke fo‘i kae ‘oua kuó ke ma‘u ha ngaahi tali fakafiemālie mo alafalala‘anga. Ko e faiako ‘iloa ko Sīsū Kalaisí na‘á ne pehē: “Kole, pea ‘e foaki kiate kimoutolu: kumi, pea te mou ‘ilo: tukituki, pea ‘e to‘o kiate kimoutolu.”—Mātiu 7:​7.

5 Kapau ‘okú ke hanganaki “kole” ki ha tali ki he ngaahi fehu‘i mahu‘ingá, te ke ‘ilo‘i ai ko e fekumí ‘e lava ke mātu‘aki fakafiemālie. (Palovepi 2:​1-5) Neongo ‘a e me‘a ‘e tala atu nai kiate koe ‘e he kakai kehé, ‘oku ‘i ai ‘a e ngaahi tali, pea ‘e lava ke ke ma‘u ia—‘i he Tohi Tapú. Ko e ngaahi talí ‘oku ‘ikai fu‘u faingata‘a ke mahino‘i. Ko e me‘a ‘oku toe lelei angé, he ‘oku nau ‘omai ‘a e ‘amanaki mo e fiefia. Pea ‘e lava ke nau tokoni‘i koe ke ke mo‘ui ‘i ha mo‘ui fiemālie ‘i he taimí ni. Ke kamatá, tau lāulea angé ki ha fo‘i fehu‘i kuó ne fakahoha‘asi ‘a e kakai tokolahi.

‘OKU TA‘ETOKANGA MO LOTO-FEFEKA ‘A E ‘OTUÁ?

6. Ko e hā ‘oku fakakaukau ai ‘a e kakai tokolahi ‘oku ta‘etokanga ‘a e ‘Otuá ‘i he fekau‘aki mo e faingata‘a‘ia ‘a e tangatá?

6 ‘Oku tui ‘a e kakai tokolahi ko e tali ki he fo‘i fehu‘i ko iá ko e ‘io. ‘⁠Kapau na‘e tokanga ‘a e ‘Otuá,’ ko ‘enau faka‘uhingá ia, ‘ ‘ikai ‘e hoko ‘a e māmaní ko e feitu‘u kehe ‘aupito?’ ‘Oku tau sio takai holo ‘o mamata ki ha māmani ‘oku fonu he taú, tāufehi‘á pea mo e mamahí. Pea ‘i hotau tu‘unga tāutahá, ‘oku tau hoko ‘o puke, ‘oku tau faingata‘a‘ia, ‘oku mole meiate kitautolu ‘a e fa‘ahinga ‘ofeiná ‘i he maté. Ko ia ai, ‘oku pehē ‘e he tokolahi, ‘⁠Kapau ‘oku tokanga mai ‘a e ‘Otuá fekau‘aki mo kitautolu pea mo ‘etau ngaahi palopalemá, ‘ikai te ne ta‘ofi ‘a e ngaahi me‘a peheé mei he‘ene hokó?’

7. (a) Kuo anga-fēfē hono tataki ‘e he kau faiako fakalotú ‘a e tokolahi ke nau fakakaukau ‘oku loto-fefeka ‘a e ‘Otuá? (e) Ko e hā ‘oku ako‘i mo‘oni ‘e he Tohi Tapú fekau‘aki mo e ngaahi ‘ahi‘ahi ‘oku tau faingata‘a‘ia nai aí?

7 Ko e toe kovi angé, he ‘oku tataki ‘e he kau faiako fakalotú ‘i he taimi ‘e ni‘ihi ‘a e kakaí ke nau fakakaukau ko e ‘Otuá ‘oku loto-fefeka. Anga-fēfē? ‘I he taimi ‘oku hoko ai ‘a e me‘a fakamamahí, ‘oku nau pehē ko e finangalo ia ‘o e ‘Otuá. Ko hono mo‘oní, ‘oku tukuaki‘i ‘e he kau faiako ko iá ‘a e ‘Otuá ki he ngaahi me‘a kovi ko ē ‘oku hokó. Ko e mo‘oní ia ‘i he fekau‘aki mo e ‘Otuá? Ko e hā ‘oku ako‘i mo‘oni ‘e he Tohi Tapú? ‘Oku tali ‘e he Semisi 1:13: “Ke ‘oua na‘a lau ‘e ha toko taha ‘o ka ‘ahi‘ahi‘i, ‘Oku mei he ‘Otua hoku ‘ahi‘ahi‘i: he ko e ‘Otua ‘oku ‘ikai ma‘ahi‘ahi‘i ‘e he kovi, pea ‘oku ‘ikai ke ‘ahi‘ahi‘i ha taha ‘e he ‘Ene ‘Afio.” Ko ia ko e ‘Otuá ‘oku ‘ikai ‘aupito ko e tupu‘anga ia ‘o e fulikivanu ‘okú ke sio ki ai ‘i he māmani takatakai ‘iate koé. (Siope 34:​10-12) Ko e mo‘oni, ‘okú ne faka‘atā ke hoko ‘a e ngaahi me‘a ‘oku koví. Ka ‘oku ‘i ai ha fu‘u faikehekehe lahi ‘i he vaha‘a ‘o e faka‘atā ke hoko ha me‘á mo hono fakatupunga iá.

8, 9. (a) ‘E fēfē nai ha‘o fakatātaa‘i ‘a e kehekehe ‘i he vaha‘a ‘o hono faka‘atā ke ‘i ai ‘a e fulikivanú mo hono fakatupunga iá? (e) Ko e hā ‘e ta‘etotonu ai ke tau fakaanga‘i ‘a e fili ‘a e ‘Otuá ke faka‘atā ‘a e fa‘ahinga ‘o e tangatá ke nau tuli ki ha ‘alunga talangata‘á?

8 Ko e fakatātaá, fakakaukau fekau‘aki mo ha tamai poto mo ‘ofa pea mo ha foha kuo fu‘u lahi ‘oku kei nofo ‘i ‘api mo ‘ene ongo mātu‘á. ‘I he taimi ‘oku hoko ai ‘a e fohá ‘o angatu‘u pea fili ke mavahe mei ‘apí, ‘oku ‘ikai ke ta‘ofi ia ‘e he‘ene tamaí. ‘Oku tuli ‘a e fohá ki ha founga mo‘ui kovi pea tō ai ki he faingata‘a. Ko e tamaí ‘a e tupu‘anga ‘o e ngaahi palopalema ‘a hono fohá? ‘Ikai. (Luke 15:​11-13) ‘I he tu‘unga meimei tatau, kuo ‘ikai ke ta‘ofi ‘e he ‘Otuá ‘a e tangatá ‘i he‘enau fili ke tuli ki ha ‘alunga koví, ka ‘oku ‘ikai ko Ia ‘a e tupu‘anga ‘o e ngaahi palopalema kuo iku ki aí. Ko ia ai, ko e mo‘oni, ‘e ta‘etotonu ke tukuaki‘i ‘a e ‘Otuá ki he ngaahi faingata‘a‘ia kotoa ‘a e fa‘ahinga ‘o e tangatá.

9 ‘Oku ma‘u ‘e he ‘Otuá ‘a e ngaahi ‘uhinga lelei ki hono faka‘atā ‘a e fa‘ahinga ‘o e tangatá ke nau fou ‘i ha ‘alunga koví. ‘I hono tu‘unga ko hotau Tokotaha-Fakatupu poto mo mālohí, ‘oku ‘ikai fiema‘u ke ne fakamatala‘i mai kiate kitautolu ‘a ‘ene ngaahi ‘uhingá. Kae kehe, ‘oku fai ‘e he ‘Otuá ‘a e me‘á ni, tu‘unga ‘i he‘ene ‘ofá. Te ke ako ‘a e me‘a lahi ange fekau‘aki mo e ngaahi ‘uhinga ko ení ‘i he Vahe 11. Kae fakapapau‘i ‘oku ‘ikai tupu mei he ‘Otuá ‘a e ngaahi palopalema ‘oku tau fehangahangai mo iá. ‘I hono kehé, ‘okú ne ‘omai kiate kitautolu ‘a e ‘amanaki pē taha ki ha fakalelei‘angá!—Aisea 33:2.

10. Ko e hā ‘oku lava ai ke tau falala ‘e fakalelei‘i ‘e he ‘Otuá ‘a e ngaahi nunu‘a kotoa ‘o e fulikivanú?

10 ‘Ikai ko ia pē, ko e ‘Otuá ‘oku mā‘oni‘oni. (Aisea 6:​3) ‘Oku ‘uhinga ení ‘okú ne ‘āsinisini mo ma‘a. ‘Oku ‘ikai ha ki‘i me‘i kovi ‘e taha ‘iate ia. Ko ia ‘e lava ke tau falala kakato kiate ia. ‘Oku ‘ikai lava ke tau lea‘aki ia ki he tangatá, ‘a ia ‘oku nau hoko ‘o kākā ‘i he taimi ‘e ni‘ihi. Na‘a mo e tangata faitotonu taha ‘i he tu‘unga mafaí ‘oku ‘ikai te ne fa‘a ma‘u ‘a e mālohi ke fakalelei‘i‘aki ‘a e maumau ‘oku fai ‘e he kakai koví. Ka ko e ‘Otuá ‘oku mālohi faka‘aufuli. ‘Okú ne malava pea te ne fakalelei‘i ‘a e ngaahi nunu‘a kotoa kuo fai ‘e he fulikivanú ki he fa‘ahinga ‘o e tangatá. ‘I he taimi ‘e ngāue mai ai ‘a e ‘Otuá, te ne fai ia ‘i ha founga ‘a ia ‘e fakangata ai ‘a e koví ‘o ta‘engata!—Sāme 37:​9-11.

‘OKU ANGA-FĒFĒ ONGO‘I ‘A E ‘OTUÁ KI HE FAKAMAAU TA‘ETOTONU ‘OKU TAU FEHANGAHANGAI MO IÁ?

11. (a) ‘Oku anga-fēfē ongo‘i ‘a e ‘Otuá ki he fakamaau ta‘etotonú? (e) ‘Oku anga-fēfē ongo‘i ‘a e ‘Otuá ki ho‘o faingata‘a‘iá?

11 ‘I he lolotonga ní, ‘oku anga-fēfē ongo‘i ‘a e ‘Otuá ‘o fekau‘aki mo e me‘a ‘oku hoko ‘i he māmaní pea ‘i ho‘o mo‘uí? Sai, ‘oku ako‘i ‘e he Tohi Tapú ko e ‘Otuá ‘oku ‘⁠ofa ki he fakamāu totonú.’ (Sāme 37:​28PM) Ko ia ‘okú ne tokanga loloto fekau‘aki mo e me‘a ‘oku tonú pea mo ia ‘oku halá. ‘Okú ne fehi‘a ‘i he founga kotoa pē ‘o e fakamaau ta‘etotonú. ‘Oku pehē ‘e he Tohi Tapú ko e ‘Otuá na‘á ne “fakamamahi ‘i hono finangalo” ‘i he taimi na‘e fakafonu ai ‘e he koví ‘a e māmaní ‘i he kuohilí. (Senesi 6:​5, 6) Kuo ‘ikai ke liliu ‘a e ‘Otuá. (Malakai 3:6) ‘Okú ne kei fehi‘a pē ke sio ki he faingata‘a ‘a ia ‘oku hoko ‘i māmani lahí. Pea ‘oku fehi‘a ‘a e ‘Otuá ke sio ki he faingata‘a‘ia ‘a e kakaí. “ ‘Okú ne tokanga kiate kimoutolu,” ko e lau ia ‘a e Tohi Tapú.—1 Pita 5:​7NW.

‘Oku ako‘i ‘e he Tohi Tapú ko Sihová ko e Tokotaha-Fakatupu anga-‘ofa ia ‘o e ‘univēsí

12, 13. (a) Ko e hā ‘oku tau ma‘u ai ‘a e ngaahi ‘ulungāanga lelei hangē ko e ‘ofá, pea ‘oku anga-fēfē hono ue‘i ‘e he ‘ofá ‘etau vakai ki he māmaní? (e) Ko e hā ‘oku lava ai ke ke fakapapau‘i ‘e fai mo‘oni ‘e he ‘Otuá ha me‘a fekau‘aki mo e ngaahi palopalema ‘i he māmaní?

12 ‘E lava fēfē ke tau fakapapau‘i ‘oku fehi‘a ‘a e ‘Otuá ke sio ki he faingata‘á? Ko ha toe fakamo‘oni eni. ‘Oku ako‘i ‘e he Tohi Tapú na‘e ngaohi ‘a e tangatá ‘i he ‘īmisi ‘o e ‘Otuá. (Senesi 1:26) ‘Oku tau ma‘u ai ‘a e ngaahi ‘ulungāanga lelei koe‘uhí ‘oku ma‘u ‘e he ‘Otuá ‘a e ngaahi ‘ulungāanga lelei. Ko e fakatātaá, ‘oku fakahoha‘asi koe ‘e he sio ki he faingata‘a‘ia ‘a e kakai tonuhiá? Kapau ‘okú ke tokanga fekau‘aki mo e ngaahi fakamaau ta‘etotonu peheé, fakapapau‘i ‘oku toe mālohi ange ‘a e ongo‘i ‘a e ‘Otuá ‘o fekau‘aki mo iá.

13 Ko e taha ‘o e ngaahi me‘a lelei taha fekau‘aki mo e fa‘ahinga ‘o e tangatá ko ‘etau malava ko ia ke ‘ofá. ‘Oku toe tapua atu ai ‘a e ‘Otuá. ‘Oku ako‘i ‘e he Tohi Tapú ko e “ ‘Otua ko e ‘Ofa.” (1 Sione 4:8) ‘Oku tau ‘ofá koe‘uhi ‘oku ‘ofa ‘a e ‘Otuá. ‘E ue‘i koe ‘e he ‘ofá ke ke fakangata ‘a e faingata‘a mo e fakamaau ta‘etotonu ‘okú ke sio ai ‘i he māmaní? Kapau na‘á ke ma‘u ‘a e mālohi ke fai ‘a e me‘a ko iá, te ke fai ia? Ko e mo‘oni te ke fai pehē! ‘Oku lava ai ke ke fakapapau‘i ‘e fakangata ‘e he ‘Otuá ‘a e faingata‘á mo e fakamaau ta‘etotonú. Ko e ngaahi tala‘ofa ‘oku lave ki ai ‘i he talateu ‘o e tohí ni ‘oku ‘ikai ko ha ngaahi misi pē pe ngaahi ‘amanaki ta‘e‘aonga. Ko e ngaahi tala‘ofa ‘a e ‘Otuá ‘oku papau ke hoko mo‘oni! Neongo ia, koe‘uhi ke tui ki he ngaahi tala‘ofa ko iá, ‘oku fiema‘u ke ke ‘ilo lahi ange fekau‘aki mo e ‘Otua ‘a ia kuó ne fai iá.

‘OKU FIEMA‘U ‘E HE ‘OTUÁ KE KE ‘ILO‘I KO HAI IA

‘I he taimi ‘okú ke fiema‘u ai ke ‘ilo‘i koe ‘e ha taha, ‘ikai ‘okú ke lave ki ho hingoá? ‘Oku fakahaa‘i mai ‘e he ‘Otuá ‘a hono huafá kiate kitautolu ‘i he Tohi Tapú

14. Ko hai ‘a e huafa ‘o e ‘Otuá, pea ko e hā ‘oku totonu ai ke tau ngāue‘aki iá?

14 Kapau ‘okú ke fiema‘u ke ‘ilo‘i koe ‘e ha taha, ko e hā nai te ke faí? ‘Ikai te ke tala ki he tokotaha ko iá ‘a ho hingoá? ‘Oku ‘i ai ha huafa ‘o e ‘Otuá? ‘Oku tali ‘e he ngaahi lotu lahi ‘o pehē ko hono huafá ko “ ‘Otua” pe “ ‘Eiki,” ka ‘oku ‘ikai ko ha ongo hingoa fakafo‘ituitui ia. Ko e ongo hingoa fakalakanga ia, ‘o hangē tofu pē ko e “tu‘í” mo e “palesitení” ko e ongo hingoa fakalakanga. ‘Oku ako‘i ‘e he Tohi Tapú ko e ‘Otuá ‘oku lahi hono ngaahi hingoa fakalakangá. ‘Oku kau ai ‘a e “ ‘Otuá” mo e “ ‘Eikí.” Kae kehe, ‘oku toe ako‘i ‘e he Tohi Tapú ko e ‘Otuá ‘oku ‘i ai hono huafa fakafo‘ituitui: Ko Sihova. ‘Oku pehē ‘e he Sāme 83:18 (PM): “Ko koe, ko ho huafa oou ko Jihova, ko e Fugani Maoluga i mamani kotoabe.” Kapau ‘oku ‘ikai ‘i ho‘o liliu Tohi Tapú ‘a e huafa ko iá, te ke sai‘ia nai ke vakai ki he ‘Apenitiki “Ko e Huafa Faka‘otuá​—Ko Hono Ngāue‘akí mo Hono ‘Uhingá” ke ‘ilo‘i ‘a e ‘uhinga ‘oku pehē aí. Ko hono mo‘oní, ko e huafa ‘o e ‘Otuá ‘oku hā tu‘o laui afe ia ‘i he ngaahi maniusikilipi Tohi Tapu motu‘á. Ko ia ‘oku fiema‘u ‘e Sihova ke ke ‘ilo‘i ‘a hono huafá pea ngāue‘aki ia. ‘E lava ke pehē, ‘okú ne ngāue‘aki ‘a e Tohi Tapú ke fakafe‘iloaki mai ai ‘a ia tonu kiate koe.

15. Ko e hā ‘a e ‘uhinga ‘o e huafa Sihová?

15 Na‘e ‘ai ‘e he ‘Otuá kiate ia ha huafa ‘a ia ‘oku mohu ‘uhinga. Ko hono huafá, ‘a e Sihová, ‘oku ‘uhinga iá ‘e lava ke fakahoko ‘e he ‘Otuá ha fa‘ahinga palōmesi pē ‘okú ne fai pea ‘e lava ke ne fakahoko ha fa‘ahinga taumu‘a pē ‘oku ‘i he‘ene fakakaukaú. * Ko e huafa ‘o e ‘Otuá ‘oku laulōtaha, ‘oku makehe mo‘oni. Ko ia pē taha ‘oku ‘a‘ana iá. ‘Oku laulōtaha ‘a Sihova ‘i ha ngaahi founga lahi. ‘Oku anga-fēfē ia?

16, 17. Ko e hā ‘e lava ke tau ako fekau‘aki mo Sihova mei he ngaahi hingoa fakalakanga ko ení: (a) “ko e Māfimafi-Aoniú”? (e) “Tu‘i ‘o ‘itānití”? (f) “Tokotaha-Fakatupú”?

16 Na‘a tau sio ‘oku pehē ‘e he Sāme 83:18 (PM) fekau‘aki mo Sihova: ‘⁠Ko koe [pē ] koe Fugani Maolugá.’ ‘I he tu‘unga meimei tatau, ko Sihova pē ‘oku lave ki ai “ko e Māfimafi-Aoniú.” ‘Oku pehē ‘e he Fakahā 15:3 (NW): “ ‘Oku lahi mo fakaofo ho‘o ngāué, ‘a Sihova ko e ‘Otuá, ko e Māfimafi-Aoniú. ‘Oku mā‘oni‘oni mo mo‘oni ho ngaahi ‘alungá, ‘a koe ko e Tu‘i ‘o ‘itānití.” Ko e hingoa fakalakanga “ko e Māfimafi-Aoniú” ‘oku ako‘i mai ai ko Sihova ‘a e tokotaha mālohi taha ‘oku ‘i aí. Ko hono mālohí ‘oku ta‘ealafakatataua; ‘oku aoniu ia. Pea ko e hingoa fakalakanga “Tu‘i ‘o ‘itānití” ‘oku fakamanatu mai ai ko Sihová ‘oku laulōtaha ia ‘i ha toe ‘uhinga ‘e taha. Ko Ia pē kuó ne ‘i ai ma‘u peé. ‘Oku pehē ‘e he Sāme 90:2: “Talu mei mu‘a ‘o lauikuonga [pe ta‘engata] ko e ‘Otua pe ‘a e ‘Afiona.” ‘Oku ue‘i ‘e he fakakaukau ko iá ‘a e ongo‘i mālu‘ia, ‘ikai ko ia?

17 ‘Oku toe laulōtaha ‘a Sihova he ko ia pē ‘a e Tokotaha-Fakatupú. ‘Oku pehē ‘e he Fakahā 4:11: “Tāu pē Koe, ‘a e ‘Afiona ko homau ‘Otua, ke lau ki ai ‘a e kololia, mo e faka‘apa‘apa, mo e mafai: he ko koe ia na‘a ke ngaohi ‘a e me‘a kotoa pē, pea na‘a nau ‘i ai, pea na‘e ngaohi kinautolu, koe‘uhi pē ko ho finangalo ia.” Ko e me‘a kotoa pē ‘oku lava ke ke fakakaukau ki aí—mei he ngaahi me‘amo‘ui laumālie ta‘ehāmai ‘i hēvaní ki he ngaahi fetu‘u ‘oku nau fakafonu ‘a e langí he po‘ulí ki he fua‘i‘akau ‘oku ‘i he ‘ulu ‘akaú ki he ika ‘oku lele holo ‘i he ‘ōsení mo e ngaahi vaitafé—ko ‘enau ‘i aí kotoa koe‘uhi ko Sihova ‘a e Tokotaha-Fakatupú!

‘E LAVA KE KE OFI KIA SIHOVA?

18. Ko e hā ‘oku ongo‘i ai ‘e he kakai ‘e ni‘ihi ‘e ‘ikai ‘aupito lava ke nau ofi ki he ‘Otuá, ka ko e hā ‘oku ako‘i ‘e he Tohi Tapú?

18 Ko e lau fekau‘aki mo e ngaahi ‘ulungāanga fakaofo ‘o Sihová ‘okú ne ‘ai ‘a e kakai ‘e ni‘ihi ke nau ongo‘i hoha‘a. ‘Oku nau manavahē ‘i he pehē ‘oku fu‘u mā‘olunga ‘a e ‘Otuá kiate kinautolu, ‘e ‘ikai ‘aupito lava ke nau ofi kiate ia pe a‘u ‘o nau mahu‘inga ki ha ‘Otua mā‘olunga pehē. Ka ‘oku tonu ‘a e fakakaukau ko ení? ‘Oku ako‘i ‘e he Tohi Tapú ‘a e me‘a tofu pē ‘oku fehangahangaí. ‘Okú ne pehē fekau‘aki mo Sihova: “Ka talā‘ehai ‘oku ne mama‘o mei hatau toko taha.” (Ngāue 17:27) ‘Oku a‘u ‘o ekinaki mai ‘a e Tohi Tapú kiate kitautolu: “ ‘Unu‘unu atu ki he ‘Otua, pea ‘e ‘unu‘unu mai ia kiate kimoutolu.”—Semisi 4:8.

19. (a) ‘E lava fēfē ke tau kamata ke ‘unu‘unu ofi ki he ‘Otuá, pea ko e hā hono ‘aongá? (e) Ko e hā ‘a e ngaahi ‘ulungāanga ‘o e ‘Otuá ‘oku fakamānako taha kiate koé?

19 ‘E lava fēfē ke ke ‘unu‘unu ofi ki he ‘Otuá? Ke kamata‘akí, hokohoko atu hono fai ‘a e me‘a ‘okú ke fai he taimi ní—‘a e ako fekau‘aki mo e ‘Otuá. Na‘e pehē ‘e Sīsū: “Ko eni ia ‘a e mo‘ui ta‘engata, ke nau fai ke ‘ilo koe ko e Otua mo‘onia pe taha, pea mo Sisu ne ke fekau mai ko e Misaia.” (Sione 17:3) ‘Io, ‘oku ako‘i ‘e he Tohi Tapú ko e ako fekau‘aki mo Sihova pea mo Sīsuú ‘oku taki atu ia ki he “mo‘ui ta‘engata”! Hangē ko ia ne ‘osi lave ki aí, “ko e ‘Otua ko e ‘ofa.” (1 Sione 4:16) ‘Oku toe ma‘u ‘e Sihova ‘a e ngaahi ‘ulungāanga lahi faka‘ofo‘ofa mo fakamānako kehe. Ko e fakatātaá, ‘oku pehē ‘e he Tohi Tapú ko Sihová ko ha “ ‘Otua, ‘Alo‘ofa mo Anga lelei, Tuai ki he Houhau, pea Fonu ‘i he Kelesi mo e Mo‘oni.” (Ekisoto 34:6) ‘Okú ne ‘⁠lelei mo fa‘a fakamolemole.’ (Sāme 86:5) Ko e ‘Otuá ‘oku kātaki. (2 Pita 3:9) ‘Okú ne mateaki. (Fakahā 15:4) ‘I ho‘o lautohi lahi ange ‘i he Tohi Tapú, te ke sio ai ki he anga hono fakahaa‘i ‘e Sihova ‘okú ne ma‘u ‘a e ngaahi ‘ulungāangá ni pea mo e ngaahi ‘ulungāanga fakamānako lahi kehe.

20-22. (a) ‘Oku hanga ‘e he‘etau ta‘emalava ke sio ki he ‘Otuá ‘o ta‘ofi kitautolu mei he hoko ‘o ofi kiate iá? Fakamatala‘i. (e) Ko e hā nai ‘e faka‘ai‘ai koe ‘e ha kakai ke ke faí ‘i ha‘anau ‘uhinga lelei, ka ko e hā ‘oku totonu ke ke faí?

20 Ko e mo‘oni, he‘ikai lava ke ke sio ki he ‘Otuá koe‘uhi ko ha laumālie ta‘ehāmai ia. (Sione 1:​18; 4:​24; 1 Timote 1:​17) Kae kehe, ‘i he ako fekau‘aki mo ia fakafou he ngaahi peesi ‘o e Tohi Tapú, ‘e lava ke ke hoko ai ‘o ‘ilo‘i ia ‘i he tu‘unga ko ha tokotahá. Hangē ko ia na‘e lea‘aki ‘e he tokotaha-tohi-sāmé, ‘e lava ke ke “mamata ki he lelei o Jihova.” (Sāme 27:​4PM; Loma 1:20) Ko e lahi ange ho‘o ako fekau‘aki mo Sihová, ko ‘ene hoko ia ‘o toe mo‘oni ange kiate koé pea ko e ‘uhinga lahi ange ia te ke ma‘u ke ‘ofa ai kiate ia pea ongo‘i ofi kiate iá.

Ko e ‘ofa ‘oku ongo‘i ‘e ha tamai ‘ofa ki he‘ene fānaú ‘oku tapua atu ai ‘a e ‘ofa ‘a ia ‘oku ongo‘i ‘e he‘etau Tamai fakahēvaní kiate kitautolú

21 Te ke hoko ai ‘o mahino‘i ‘a e ‘uhinga ‘oku ako‘i mai ai ‘e he Tohi Tapú ke tau fakakaukau kia Sihova ko ‘etau Tamaí. (Mātiu 6:9) ‘Oku ‘ikai ngata pē ‘i he ha‘u ‘etau mo‘uí meiate iá ka ‘okú ne fiema‘u ‘a e mo‘ui lelei taha ‘e ala lavá kiate kitautolu—‘o hangē tofu pē ko ia ‘e fiema‘u ‘e ha tamai ‘ofa ki he‘ene fānaú. (Sāme 36:9) ‘Oku toe ako‘i ‘e he Tohi Tapú ‘e lava ke hoko ‘a e fa‘ahinga ‘o e tangatá ko e ngaahi kaume‘a ‘o Sihova. (Semisi 2:23) Faka‘uta atu​—‘e lava ke ke hoko ko ha kaume‘a ‘o e Tokotaha-Fakatupu ‘o e ‘univēsí!

22 ‘I ho‘o ako ‘a e me‘a lahi ange mei he Tohi Tapú, te ke ‘ilo‘i ai ‘e faka‘ai‘ai koe ‘e ha kakai ‘i ha‘anau ‘uhinga lelei ke ta‘ofi ‘a e ako ko iá. ‘Oku nau hoha‘a nai na‘á ke liliu ‘a ho‘o tuí. Kae ‘oua ‘e tuku ha taha ke ne ta‘ofi koe mei hono fokotu‘u ‘a e kaume‘a lelei taha ‘e lava ke faifai ange peá ke ma‘ú.

23, 24. (a) Ko e hā ‘oku totonu ai ke ke hokohoko atu hono ‘eke ‘a e ngaahi fehu‘i fekau‘aki mo e me‘a ‘okú ke akó? (e) Ko e hā ‘a e kaveinga ‘o e vahe hokó?

23 Ko e mo‘oni, ‘e ‘i ai ‘a e ngaahi me‘a ‘e ‘ikai te ke ‘uluaki mahino‘i. ‘E fiema‘u ‘a e anga-fakatōkilaló ke kole ki ha tokoni, kae ‘oua ‘e toumoua koe‘uhi ko e ongo‘i maá. Na‘e pehē ‘e Sīsū ‘oku lelei ke hoko ‘o anga-fakatōkilalo, ‘o hangē ha ki‘i leká. (Mātiu 18:​2-4) Pea ko e fānaú, hangē ko ia ‘oku tau ‘ilo‘í, ‘oku nau ‘eke ha ngaahi fehu‘i lahi. ‘Oku fiema‘u ‘e he ‘Otuá ke ke ma‘u ‘a e ngaahi talí. ‘Oku fakahīkihiki‘i ‘e he Tohi Tapú ‘a e ni‘ihi ‘a ia na‘a nau vēkeveke ke ako fekau‘aki mo e ‘Otuá. Na‘a nau vakai‘i lelei ‘i he Tohi Tapú ke fakapapau‘i ko e me‘a na‘a nau akó ko e mo‘oní ia.—Ngāue 17:11.

24 Ko e founga lelei taha ke ako ai fekau‘aki mo Sihová ko hono sivisivi‘i ‘a e Tohi Tapú. ‘Oku kehe ia mei ha toe tohi. ‘I he founga fē? ‘E lāulea ‘a e vahe hokó ki he kaveinga ko iá.

^ pal. 15 ‘Oku ‘i ai ‘a e fakamatala lahi ange ki he ‘uhinga pea mo e pu‘aki ‘o e huafa ‘o e ‘Otuá ‘i he ‘Apenitiki “Ko e Huafa Faka‘otuá​—Ko Hono Ngāue‘akí mo Hono ‘Uhingá.”