Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO EJWƐ

Namɔ Ji Yesu Kristo?

Namɔ Ji Yesu Kristo?
  • Mɛɛ nitsumɔ krɛdɛɛ Yesu tsu?

  • Nɛgbɛ ejɛ?

  • Mɛɛ gbɔmɔ nɛkɛ eji?

1, 2. (a) Mɛni hewɔ mɔ ko ni ehé gbɛi waa lɛ gbɛi kɛkɛ ni ole lɛ etsɔɔɔ akɛ ole mɔ ni eji diɛŋtsɛ lɛ? (b) Mɛɛ yiŋfutumɔ mɛi yɔɔ yɛ Yesu he?

MƐI pii yɛ je lɛŋ ni amɛhé gbɛi. Ale nɛkɛ mɛi nɛɛ ateŋ mɛi pii yɛ amɛkutseiaŋ, maŋtiasei amli, loo yɛ maji ni amɛyɔɔ mli lɛ amli. Ale amɛteŋ mɛi krokomɛi hu yɛ jeŋ fɛɛ. Shi kɛlɛ, mɔ ko ni ehé gbɛi waa lɛ gbɛi kɛkɛ ni ole lɛ etsɔɔɔ akɛ ole mɔ lɛ diɛŋtsɛ. No etsɔɔɔ akɛ ole mɔ lɛ he nibii fɛɛ kɛ mɔ ni eji diɛŋtsɛ.

2 Eyɛ mli akɛ Yesu Kristo bahi shikpɔŋ nɔ aaafee afii 2,000 ni eho nɛ moŋ, shi gbɔmɛi ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ enu ehe sane. Kɛlɛ, mɛi babaoo ayiŋ futuɔ amɛ yɛ mɔ pɔtɛɛ ni Yesu ji diɛŋtsɛ lɛ he. Mɛi komɛi kɛɔ akɛ eji gbɔmɔ kpakpa ko kɛkɛ. Mɛi krokomɛi hu kɛɔ akɛ eji gbalɔ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛi krokomɛi hu heɔ amɛyeɔ akɛ Yesu ji Nyɔŋmɔ ni esa akɛ ajá lɛ. Shi ani esa akɛ ajá lɛ?

3. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni ole anɔkwale ni kɔɔ Yesu he lɛ?

3 Ehe miihia ni ole anɔkwale ni kɔɔ Yesu he. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Biblia lɛ kɛɔ akɛ: ‘Shi enɛ ji naanɔ wala lɛ, ákɛ amɛle bo, anɔkwa Nyɔŋmɔ kome lɛ, kɛ Yesu Kristo, mɔ ni otsu lɛ.’ (Yohane 17:3) Hɛɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Yesu Kristo he anɔkwa nilee ni aaaná lɛ baanyɛ aha mɔ aná naanɔ wala yɛ paradeiso mli yɛ shikpɔŋ nɔ. (Yohane 14:6) Kɛfata he lɛ, Yesu fee nɔkwɛmɔnɔ ni nɔ bɛ efɔ̃ shi eha wɔ yɛ bɔ ni esa akɛ ahi shi aha kɛ bɔ ni esa ákɛ akɛ mɛi krokomɛi aye aha lɛ he. (Yohane 13:34, 35) Wɔsusu anɔkwale ni kɔɔ Nyɔŋmɔ he lɛ he yɛ wolo nɛɛ klɛŋklɛŋ yitso lɛ mli. Agbɛnɛ, ha wɔsusu nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ diɛŋtsɛ yɛ Yesu Kristo he lɛ he wɔkwɛ.

MESIA NÍ AWO SHI YƐ EHE LƐ

4. Mɛni ji sablai ni ji “Mesia” kɛ “Kristo” lɛ ashishi?

4 Jeeŋmɔ beebe dani abaafɔ́ Yesu lɛ, no mli lɛ Biblia lɛ egba yɛ mɔ ni Nyɔŋmɔ baatsu akɛ Mesia loo Kristo lɛ baa lɛ he lɛ he sane efɔ̃ shi. Sablai ni ji “Mesia” (ni jɛ Hebri wiemɔ mli) kɛ “Kristo” (ni jɛ Hela wiemɔ mli) lɛ fɛɛ shishi tsɔɔ “Mɔ ni Afɔ Lɛ Mu.” Nɛkɛ Mɔ ni awo shi yɛ ehe nɛɛ baafee mɔ ni afɔ lɛ mu, ni tsɔɔ akɛ, Nyɔŋmɔ kɛ hegbɛ krɛdɛɛ ko baaha lɛ. Wɔbaakase nibii babaoo ni kɔɔ gbɛfaŋnɔ ni he hiaa ni Mesia lɛ tsuɔ he nii yɛ Nyɔŋmɔ shiwoi lɛ amlibaa mli lɛ he nii yɛ wolo nɛɛ yitsei komɛi ni wɔbaasusu he yɛ sɛɛ mli lɛ amli. Agbɛnɛ hu wɔbaasusu jɔɔmɔi ni Yesu baanyɛ eha wɔnine ashɛ nɔ amrɔ nɛɛ po lɛ hu ahe. Shi kɛlɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ dani abaafɔ́ Yesu lɛ, mɛi pii bibii amɛhe akɛ, ‘Namɔ baafee Mesia lɛ?’

5. Namɔ Yesu kaselɔi lɛ ná nɔmimaa diɛŋtsɛ akɛ eji?

5 Yesu ni jɛ Nazaret lɛ kaselɔi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B., lɛ ná nɔmimaa diɛŋtsɛ akɛ, lɛ ji Mesia ni agba ehe sane afɔ̃ shi lɛ. (Yohane 1:41) Nuu ni atsɛɔ lɛ Simon Petro ni ji kaselɔi lɛ ateŋ mɔ kome wie yɛ faŋŋ mli akɛ: “Bo ji Kristo lɛ.” (Mateo 16:16) Shi kɛlɛ, te nakai kaselɔi lɛ kɛ wɔ hu wɔɔfee tɛŋŋ wɔná nɔmimaa akɛ Yesu ji Mesia ni awo shi yɛ ehe lɛ lɛɛlɛŋ?

6. Feemɔ bɔ ni Yehowa eye ebua anɔkwafoi koni amɛnyɛ amɛyɔse Mesia lɛ he nɔkwɛmɔnɔ.

6 Nyɔŋmɔ gbalɔi ni hi shi dani afɔ́ Yesu lɛ gba Mesia lɛ he saji babaoo amɛfɔ̃ shi. Saji nɛɛ baaye abua mɛi krokomɛi koni amɛyɔse lɛ. Wɔbaanyɛ wɔfee enɛ he mfoniri yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ: Ŋɔɔ lɛ akɛ abi koni oya bɔs loo oketekei ashimaamɔhe aloo kɔɔyɔŋ lɛji amaamɔhe ko ni dekã bɛ jɛmɛ kwraa koni oyawó mɔ ko ni okɛ lɛ ekpeko pɛŋ kɛba. Ani ehe baŋ sɛɛnamɔ kɛhaŋ bo kɛji akɛ mɔ ko gba bo mɔ lɛ he saji fioo komɛi? Nakai nɔŋŋ Yehowa tsɔ gbalɔi ni Biblia lɛ tsĩɔ amɛ tã lɛ anɔ ekɛ sanemlitsɔɔmɔ ni yɔɔ fitsofitso ni kɔɔ nɔ ni Mesia lɛ baafee kɛ nɔ ni baaba enɔ lɛ he lɛ ha. Nɛkɛ gbalɛi babaoo nɛɛ amlibaa baaye abua anɔkwafoi lɛ koni amɛyɔse Mesia lɛ faŋŋ.

7. Mɛni ji gbalɛi ni ba mli yɛ Yesu gbɛfaŋ lɛ ateŋ enyɔ?

7 Susumɔ nɔkwɛmɔnii enyɔ pɛ ahe okwɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, gbalɔ Mika gba efɔ̃ shi nɔ ni fe afii 700 akɛ abaafɔ́ Mɔ ni awo shi yɛ ehe lɛ yɛ Betlehem ni ji maŋ bibioo ko ni yɔɔ Yuda shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ mli. (Mika 5:2) Nɛgbɛ pɔtɛɛ afɔ́ Yesu yɛ? Yɛ nakai maŋ lɛ tuuntu mli! (Mateo 2:1, 3-9) Nɔ ni ji enyɔ lɛ, gbalɛ ni yɔɔ Daniel 9:25 ni aŋma afii ohai babaoo dani Mesia lɛ pue lɛ tsɔɔ afi pɔtɛɛ nɔ ni ebaapue—ni ji afi 29 Ŋ.B. * Gbalɛi nɛɛ kɛ ekrokomɛi ni ba mli lɛ ma nɔ mi akɛ Yesu ji Mesia ni awo shi yɛ ehe lɛ.

Be ni abaptisi Yesu ni ebatsɔ Mesia loo Kristo

8, 9. Mɛɛ odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Yesu ji Mesia lɛ bafee faŋŋ beni abaptisi lɛ lɛ?

8 Odaseyeli kroko ni tsɔɔ akɛ Yesu ji Mesia lɛ bafee faŋŋ beni eshwɛ fioo ni afi 29 Ŋ.B. lɛ baaba naagbee. No ji afi nɔ ni Yesu tee Yohane Baptisilɔ lɛ ŋɔɔ koni ebaptisi lɛ yɛ Yordan Faa lɛ mli lɛ. Yehowa ewo Yohane shi akɛ ebaaha ena okadi ko ni baaha eyɔse Mesia lɛ. Yohane na nakai okadi lɛ beni ebaptisiɔ Yesu lɛ. Biblia lɛ wieɔ yɛ nɔ ni ba lɛ he akɛ: “Ni beni abaptisi Yesu lɛ, ejɛ nu lɛ mli amrɔ eje kpo; ni naa, agbele ŋwɛi naa aha lɛ, ni ena Nyɔŋmɔ Mumɔ lɛ miikpeleke shi tamɔ okpo kɛmiiba enɔ. Ni naa, gbee ko jɛ ŋwɛi kɛɛ: Mɔnɛ ji misuɔmɔ bi ní mináa ehe tsui lɛ.” (Mateo 3:16, 17) Beni Yohane ena ni enu nɔ ni tee nɔ lɛ sɛɛ lɛ, eyiŋ fee lɛ faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ ji mɔ ni tsu Yesu. (Yohane 1:32-34) Beni afɔse Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ, loo enifeemɔ hewalɛ lɛ ashwie Yesu nɔ yɛ nakai gbi lɛ nɔ lɛ, ebatsɔ Mesia loo Kristo, mɔ ni ahala lɛ akɛ Hiɛnyiɛlɔ kɛ Maŋtsɛ lɛ.Yesaia 55:4.

9 Biblia mli gbalɛi amlibaa kɛ odaseyeli ni Yehowa Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ kɛha lɛ tsɔɔ yɛ faŋŋ mli akɛ Yesu ji Mesia ni awo shi yɛ ehe lɛ. Shi Biblia lɛ haa sanebimɔi enyɔ krokomɛi ni he hiaa ni kɔɔ Yesu Kristo he lɛ hu ahetoo, nomɛi ji: Nɛgbɛ ejɛ, ni mɛɛ mɔ nɛkɛ eji?

NƐGBƐ YESU JƐ?

10. Mɛni Biblia lɛ tsɔɔ yɛ shihilɛ mli ni Yesu yɔɔ dani eba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ he?

10 Biblia lɛ tsɔɔ akɛ Yesu hi shi yɛ ŋwɛi dani eba shikpɔŋ lɛ nɔ. Mika gba akɛ abaafɔ́ Mesia lɛ yɛ Betlehem, ni ekɛfata he akɛ E-ji mɔ ko ni yɔɔ shihilɛ mli ‘kɛjɛ blema beebe.’ (Mika 5:2) Yesu diɛŋtsɛ wie yɛ bei srɔtoi amli akɛ ŋwɛi eyɔɔ dani abafɔ́ lɛ akɛ adesa. (Yohane 3:13; 6:38, 62; 17:4, 5) Ákɛ mumɔŋ bɔɔ nɔ̃ yɛ ŋwɛi lɛ, Yesu kɛ Yehowa ná wekukpãa krɛdɛɛ ko mli ŋɔɔmɔ.

11. Mɛɛ gbɛ nɔ Biblia lɛ tsɔɔ akɛ Yesu ji Yehowa Bi ni edɔɔ ehe fe fɛɛ?

11 Yesu ji Yehowa Bi ni edɔɔ ehe fe fɛɛ—ni edɔɔ ehe yɛ yiŋtoo kpakpa hewɔ. Atsɛɔ lɛ “bɔɔ nii fɛɛ ateŋ kromɔbi” ejaakɛ lɛ klɛŋklɛŋ Nyɔŋmɔ bɔ. * (Kolosebii 1:15) Nɔ kroko hu yɛ ni haa nɛkɛ Bi nɛɛ bafeɔ mɔ krɛdɛɛ. Lɛ ji “bi koome” lɛ. (Yohane 3:16) Enɛ tsɔɔ akɛ Yesu pɛ ji mɔ ni Nyɔŋmɔ bɔ lɛ tɛ̃ɛ. Yesu hu ji mɔ pɛ ni Nyɔŋmɔ kɛtsu nii ni ekɛbɔ nibii krokomɛi fɛɛ. (Kolosebii 1:16) Agbɛnɛ hu atsɛɔ Yesu akɛ “wiemɔ lɛ.” (Yohane 1:14) Enɛ tsɔɔ wɔ akɛ eji Nyɔŋmɔ naawielɔ, ni ekã shi faŋŋ akɛ ekɛ shɛɛ saji kɛ gbɛtsɔɔmɔi yahã Tsɛ lɛ mumɔŋ bii kɛ heloonaa bii krokomɛi lɛ fɛɛ.

12. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Nyɔŋmɔ kromɔ-Bi lɛ kɛ lɛ yeee egbɔ?

12 Ani Nyɔŋmɔ kromɔ-Bi lɛ kɛ lɛ yeɔ egbɔ taakɛ mɛi komɛi heɔ amɛyeɔ lɛ? Jeee nakai ji bɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ. Taakɛ wɔna yɛ kuku ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, abɔ Bi lɛ. Belɛ, eyɛ faŋŋ akɛ eyɛ shishijee, shi Yehowa Nyɔŋmɔ bɛ shishijee loo naagbee. (Lala 90:2) Ebako Bi koome lɛ jwɛŋmɔ mli pɛŋ akɛ ebaabɔ mɔdɛŋ koni ekɛ e-Tsɛ lɛ aye egbɔ. Biblia lɛ tsɔɔ yɛ faŋŋ mli akɛ Tsɛ lɛ da fe Bi lɛ. (Yohane 14:28; 1 Korintobii 11:3) Yehowa pɛ ji “Mawu Ofe.” (1 Mose 17:1) No hewɔ lɛ, mɔ ko kɛ lɛ yeee egbɔ. *

13. Mɛni Biblia lɛ tsɔɔ beni ewie Bi lɛ he akɛ “Nyɔŋmɔ ni anaaa lɛ subaŋ lɛ”?

13 Yehowa kɛ ekromɔ-Bi lɛ ná naanyobɔɔ ni yɔɔ gbagbalii mli ŋɔɔmɔ afii akpekpei toi akpei abɔ kwraa dani abɔ ŋwɛi kɛ emli ŋulamii lɛ kɛ agbɛnɛ hu shikpɔŋ lɛ. Kwɛ bɔ ni amɛbaasumɔ amɛhe amɛha! (Yohane 3:35; 14:31) Nɛkɛ Bi ni asumɔɔ esane waa nɛɛ tamɔ e-Tsɛ pɛpɛɛpɛ. No hewɔ ni Biblia lɛ wieɔ Bi lɛ he akɛ “Nyɔŋmɔ ni anaaa lɛ subaŋ” lɛ. (Kolosebii 1:15) Hɛɛ, taakɛ bɔ ni adesa bi ko baanyɛ aje etsɛ waa yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ lɛ, nakai nɔŋŋ Bi ni jɛ ŋwɛi nɛɛ jie e-Tsɛ lɛ sui kɛ esubaŋ kpo etsɔɔ.

14. Te fee tɛŋŋ afɔ́ Yehowa Bi koome lɛ akɛ adesa?

14 Yehowa Bi koome lɛ jɛ esuɔmɔ mli eshi ŋwɛi ni eba shikpɔŋ lɛ nɔ ebahi shi akɛ adesa. Shi ekolɛ obaabi akɛ, ‘Te aaafee tɛŋŋ afɔ́ mumɔŋ bɔɔ nɔ̃ ko akɛ gbɔmɔ adesa lɛ?’ Bɔni afee ni Yehowa atsu enɛ he nii lɛ, efee naakpɛɛ nɔ ko. Ejie ekromɔ-Bi lɛ wala kɛjɛ ŋwɛi kɛbawo Yudanyo oblayoo fro ko ni atsɛɔ lɛ Maria lɛ fɔmɔ kotoku mli. Tsɛ ko ni ji adesa he bɛ nifeemɔ nɛɛ mli. No hewɔ lɛ, bi ni Maria fɔ́ lɛ eye emuu ni ewo lɛ gbɛi akɛ Yesu.Luka 1:30-35.

MƐƐ MƆ NƐKƐ YESU JI?

15. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ wɔtsɔɔ Yesu nɔ wɔbaleɔ Yehowa jogbaŋŋ lɛ?

15 Nibii ni Yesu wie kɛ nɔ ni efee beni eyɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔle lɛ jogbaŋŋ. Nɔ ni fe nakai lɛ, wɔtsɔɔ Yesu nɔ wɔbaleɔ Yehowa jogbaŋŋ. Mɛni hewɔ? Kaimɔ akɛ nɛkɛ Bi nɛɛ jie bɔ ni e-Tsɛ lɛ ji lɛ kpo yɛ gbɛ ni ja kɛmɔ shi nɔ. No hewɔ ni Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ ateŋ mɔ kome akɛ: “Mɔ ni ena mi lɛ, ena tsɛ lɛ.” (Yohane 14:9) Biblia mli woji ejwɛ ni ale amɛ akɛ Sanekpakpai lɛ—Mateo, Marko, Luka, kɛ Yohane—gbaa wɔ Yesu Kristo shihilɛ, nii ni etsu, kɛ sui diɛŋtsɛ ni eyɔɔ lɛ ahe saji babaoo.

16. Mɛni ji Yesu shɛɛ sane lɛ titri, ni nɛgbɛ etsɔɔmɔi lɛ jɛ?

16 Ale Yesu jogbaŋŋ akɛ “Tsɔɔlɔ.” (Yohane 1:38; 13:13) Mɛni ji nɔ ni Yesu tsɔɔ? Eshɛɛ sane lɛ titri ji “maŋtsɛyeli lɛ”—ni ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ, ŋwɛi nɔyeli ni baaye shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ, ní kɛ naanɔ jɔɔmɔi abaha adesai ni feɔ toiboo lɛ “he sanekpakpa lɛ.” (Mateo 4:23) Namɔ shɛɛ sane ji enɛ? Yesu diɛŋtsɛ kɛɛ akɛ: “Minitsɔɔmɔ lɛ, jeee minɔ̃ŋ, shi moŋ mɔ ni tsu mi lɛ nɔ̃ŋ” ni ji Yehowa. (Yohane 7:16) Yesu le akɛ e-Tsɛ lɛ miisumɔ ni adesai anu Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ. Wɔbaakase Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ nibii ni ebaatsu lɛ ahe nii babaoo yɛ Yitso 8 lɛ mli.

17. Nɛgbɛ Yesu tsɔɔ nii yɛ, ni mɛni hewɔ etsu nii waa kɛtsɔɔ mɛi krokomɛi anii lɛ?

17 Nɛgbɛ Yesu tsɔɔ nii yɛ? He fɛɛ he ni enaa gbɔmɛi yɛ—yɛ maŋ kɛ maŋtiasei fɛɛ amli, yɛ akrowai, jarayelihei, kɛ mɛi ashĩai amli. Yesu kpaaa gbɛ akɛ gbɔmɛi aba eŋɔɔ. Lɛ etee amɛ ŋɔɔ. (Marko 6:56; Luka 19:5, 6) Mɛni hewɔ Yesu tsu nii waa nakai, ni ekɛ ebe babaoo tsu nii ekɛshiɛ, ni etsɔɔ mɛi anii lɛ? Ejaakɛ nakai feemɔ ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kɛha lɛ. Yesu feɔ e-Tsɛ lɛ suɔmɔnaa nii be fɛɛ be. (Yohane 8:28, 29) Shi yiŋtoo kroko hu hewɔ ni Yesu shiɛ lɛ. Emusuŋ tsɔ̃ lɛ yɛ gbɔmɛi babaoo ni ba eŋɔɔ lɛ ahe. (Mateo 9:35, 36) Amɛjamɔŋ hiɛnyiɛlɔi ni kulɛ esa akɛ amɛtsɔɔ amɛ anɔkwalei ni kɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ eyiŋtoi ahe nii lɛ kpoo amɛ. Yesu le bɔ ni ehe hiaa ni gbɔmɛi lɛ anu Maŋtsɛyeli lɛ he shɛɛ sane lɛ.

18. Mɛɛ sui onáa amɛhe miishɛɛ waa yɛ Yesu he?

18 Yesu ji nuu ko ni mli jɔ ni nuɔ nii ahe ehaa mɔ waa. No hewɔ lɛ, mɛi krokomɛi na lɛ akɛ eji mɔ ko ni anyɛɔ abɛŋkɛɔ lɛ ni mli hi hu. Gbekɛbii po ahe jɔɔ amɛ kɛ́ amɛyɛ emasɛi. (Marko 10:13-16) Yesu kwɛɛɛ mɛi ahiɛaŋ. Eehi juu kɛ fɔ̃ kɛ jalɛ sane ni ayeee. (Mateo 21:12, 13) Eyɛ mli akɛ abuuu yei yɛ nakai beaŋ, ni hegbɛi fioo komɛi pɛ amɛnáa moŋ, shi Yesu kɛ woo ha yei. (Yohane 4:9, 27) Yesu baa ehe shi yɛ anɔkwale mli. Be ko lɛ efɔ́ ebɔfoi lɛ anaji ahe, eyɛ mli akɛ bei pii lɛ tsulɔ ni baa shi ni tsuɔ enɛ.

Yesu shiɛ yɛ he fɛɛ he ni ena gbɔmɛi yɛ

19. Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ tsɔɔ akɛ Yesu nuɔ he ehaa mɛi krokomɛi yɛ amɛhiamɔ nii ahe?

19 Yesu nuɔ he ehaa mɛi krokomɛi yɛ amɛhiamɔ nii ahe. Enɛ je kpo titri beni etsɔ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ nɔ etsá mɛi yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ lɛ. (Mateo 14:14) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nuu ko ni miiye kpiti ba Yesu ŋɔɔ ni ebakɛɛ lɛ akɛ: “Kɛji oosumɔ lɛ, ooonyɛ oha mihe atse.” Yesu diɛŋtsɛ nu nuu nɛɛ piŋmɔ kɛ emanehulu lɛ he waa. Akɛni Yesu musuŋ tsɔ̃ lɛ hewɔ lɛ, ekpã enine mli eta nuu lɛ he, ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Miisumɔ, ohe atse!” Ni helatsɛ lɛ he wa lɛ! (Marko 1:40-42) Ani obaanyɛ ofee bɔ ni nuu lɛ nu he eha lɛ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔŋ?

EYE ANƆKWA KƐYASHI NAAGBEE

20, 21. Yesu fee anɔkwayeli mli ni ajɛɔ afeɔ toiboo ahaa Nyɔŋmɔ lɛ he nɔkwɛmɔnɔ efɔ̃ shi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

20 Yesu fee anɔkwayeli mli ni ajɛɔ afeɔ toiboo ahaa Nyɔŋmɔ lɛ he nɔkwɛmɔnɔ ni nɔ bɛ efɔ̃ shi. Etee nɔ eye eŋwɛi Tsɛ lɛ anɔkwa yɛ shihilɛi srɔtoi fɛɛ amli, kɛ agbɛnɛ yɛ shitee-kɛwoo kɛ piŋmɔi srɔtoi ni ekɛ kpe lɛ fɛɛ sɛɛ. Yesu kɛ shiŋŋfeemɔ damɔ Satan kaai lɛ anaa yɛ omanyeyeli mli. (Mateo 4:1-11) Shishijee lɛ, Yesu diɛŋtsɛ wekumɛi lɛ ateŋ mɛi komɛi eyanáaa emli hemɔkɛyeli, ni amɛwie po akɛ “eyiŋ miikã lɛ.” (Marko 3:21) Shi Yesu haaa amɛná enɔ hewalɛ; etee nɔ etsu Nyɔŋmɔ nitsumɔ lɛ. Yesu tee nɔ eye ehe nɔ yɛ jɛmɔi kɛ niseniianii ni ekɛkpe lɛ fɛɛ sɛɛ, ni ebɔɔɔ mɔdɛŋ akɛ eeeye mɛi ni teɔ shi woɔ lɛ lɛ awui ko.1 Petro 2:21-23.

21 Yesu ye anɔkwa kɛtee gbele mli—eji yiwalɛ kɛ piŋmɔ gbele ni ehenyɛlɔi lɛ kɛba enɔ. (Filipibii 2:8) Susumɔ nɔ ni eŋmɛ etsui shi yɛ mli, yɛ naagbee gbi ni ekɛhi shi akɛ adesa lɛ he okwɛ. Amɔ lɛ, amale odasefoi folɔ enaa, kojolɔi fɔji bu lɛ fɔ, asafo ni feɔ basabasa ye ehe fɛo, ni asraafoi piŋ lɛ. Beni akala lɛ akpɛtɛ tso he lɛ, emu enaagbee mumɔ ni ebo akɛ: “Ágbe naa!” (Yohane 19:30) Shi kɛlɛ, yɛ Yesu gbele sɛɛ gbi ni ji etɛ lɛ nɔ lɛ, eŋwɛi Tsɛ lɛ tée lɛ shi ni ebatsɔ mumɔŋ gbɔmɔ ekoŋŋ. (1 Petro 3:18) Otsii fioo komɛi asɛɛ lɛ, eku esɛɛ kɛtee ŋwɛi. Ni “eyata Nyɔŋmɔ ninejurɔ nɔ” ni emɛ koni enine ashɛ maŋtsɛyeli hewalɛ nɔ.Hebribii 10:12, 13.

22. Mɛni Yesu tsɔ anɔkwa ni eye kɛtee gbele mli lɛ nɔ ekɛfee?

22 Mɛni Yesu tsɔ anɔkwa ni eye kɛtee gbele mli lɛ nɔ ekɛfee? Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yesu gbele lɛ haa wɔnáa hegbɛ akɛ wɔɔhi shi kɛya naanɔ yɛ paradeiso mli yɛ shikpɔŋ nɔ, yɛ Yehowa shishijee yiŋtoo lɛ kɛ gbeekpamɔ naa. Abaasusu bɔ ni Yesu gbele lɛ haa anáa hegbɛ ni tamɔ nakai lɛ he yɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

^ kk. 7 Kɛ́ ootao Daniel gbalɛ ni ba mli yɛ Yesu gbɛfaŋ lɛ mlitsɔɔmɔ lɛ, no lɛ kwɛmɔ Saji Krokomɛi ni Fata He lɛ ni yɔɔ baafa 197-199 lɛ mli.

^ kk. 11 Atsɛɔ Yehowa akɛ Tsɛ ejaakɛ lɛ ji Bɔlɔ. (Yesaia 64:8) Atsɛɔ Yesu akɛ Nyɔŋmɔ Bi akɛni Nyɔŋmɔ ji mɔ ni bɔ lɛ lɛ hewɔ. Yiŋtoi ni tamɔ nakai nɔŋŋ ahewɔ atsɛɔ mumɔŋ bɔɔ nii krokomɛi kɛ Adam ni ji gbɔmɔ lɛ po akɛ Nyɔŋmɔ bii lɛ.Hiob 1:6; Luka 3:38.

^ kk. 12 Kɛ́ ootao odaseyelii krokomɛi ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ kromɔ Bi lɛ kɛ lɛ yeee egbɔ lɛ, no lɛ kwɛmɔ Saji Krokomɛi ni Fata He lɛ ni yɔɔ baafa 201-204 lɛ mli.