Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 4

Jesus Kristu Olie?

Jesus Kristu Olie?
  • Jesus una otyilinga patyi tyakolela?

  • Opi Jesus atundile?

  • Jesus wali omunthu patyi?

1, 2. (a) Omokonda yatyi okunoñgonoka enyina liomunthu wankhimana katyilekesa okuti ove umuii nawa? (b) Enguanguano patyi ovanthu vena konthele ya Jesus?

 MOUYE, muna ovanthu ovanyingi vankhimana. Vamue veiwe nawa potyilongo tyavo ine omepundaumbo omu vakala. Vamue veiwe mo tyilongo tyavo atyiho, iya ovakuavo veiwe mouye auho. Mahi, okunoñgonoka enyina liomunthu wankhimana, katyilekesa okuti ove umuii nawa. Mokonda kuanoñgonokele atyiho konthele yae, ontheto yae, oku atyitilwa novituwa viae.

2 Ovanthu mouye auho vehole okuiva ovipuka vipopiwa konthele ya Jesus, namphila palambale omanima 2.000 tunde puetyi Jesus Kristu ali pano. Mahi, ovanthu ovanyingi vanguanguana, kavei tyilityili olie Jesus. Vamue vati Jesus ankho omulume umue uli nawa. Vakuavo vati ankho omuuli. Nkhele vamue vati Jesus o Huku, una yokufendwa. Okuti Jesus watokala umue okufendwa?

3. Omokonda yatyi tyakolela unene ove unoñgonoke otyili konthele ya Jesus?

3 Tyakolela unene ove unoñgonoke otyili konthele ya Jesus. Omokonda yatyi? Omokonda Ombimbiliya yati: “Omuenyo wahapu oyou, okunoñgonoka ove awike Huku yotyotyili, na Jesus Kristu, una watumine.” (João 17:3) Okunoñgonoka otyili konthele ya Jeova Huku, no ya Jesus Kristu, tyituala komuenyo wahapu mouye omupe pano pohi. (João 14:6) Jesus wetuavela ongeleka ongwa yoñgeni tuna yokutyinda omuenyo wetu, no ñgeni tuna okutekula vakuetu. (João 13:34, 35) Mokapitulu kotete komukanda ou, tuelilongesamo otyili konthele ya Huku. Pahe tutalei oityi Ombimbiliya tyili ilongesa konthele ya Jesus Kristu.

OMESIYA WALAELUE

4. Omanyina ‘Mesiya’ na ‘Kristu’, ahangununa tyi?

4 Etyi Jesus nkhele ehenetyitwe, Ombimbiliya ankho yapopiale okuti Huku makatuma Mesiya, ine o Kristu. Enyina Mesiya (liapolwa melaka lio Hebreu), iya enyina Kristu (liapolwa melaka lio Gregu). Mahi, omanyina oo aeho ahangununa okuti ‘Omunakwa’. Omunthu oo walaelwe ankho makala omunakwa. Tyilekesa okuti waholovonua na Huku pala otyilinga tyimue tyakolela. Movikapitulu ovikwavo viomukanda ou, matukelilongesa vali konthele yotyilinga tyakolela tya Mesiya pala okufuisapo omilao via Huku. Tupu, matukelilongesa konthele yononkhano onongwa Jesus apondola okutuavela okupolelela pahetyino. Etyi Jesus nkhele ehenetyitwe, ovanthu ovanyingi ankho velipula okuti: ‘Olie makala Mesiya?’

5. Oityi ovalongwa va Jesus vaimbukile konthele yae?

5 Kotyita tyotete, ovalongwa va Jesus ko Nazare ankho vaimbukile nawa okuti Jesus oe Mesiya walaelue. (João 1:41) Umue povalongwa vae, ankho utiwa o Simau Petulu, wakumbululile Jesus okuti: ‘Ove, ove yatyo Kristu’. (Mateus 16:16) Mahi oñgeni ovalongwa vaimbukile okuti Jesus oe tyili Mesiya? Iya onthue oñgeni matuimbuka okuti Jesus oe Mesiya walaelue?

6. Popia ongeleka ilekesa oñgeni Jeova akuatesileko ovanthu vekolelo okuimbuka Mesiya.

6 Etyi Jesus nkhele eheneye pano pohi, ovauli va Huku vapopile ovipuka ovinyingi konthele ya Mesiya. Ovipuka ovio viakuatesileko ovanthu okumuimbuka. Otyo, tyipondola okueleka nongeleka ei: Soka ñgeno watumua okukakevelela omunthu umue wehei kuna kuhikila omakalela, ine omboyo, ine okokuna kuhikila onoaviyau. Pomphangu opo pena ovanthu ovanyingi. Iya hatyiwa inkha pena oku moimbukila omunthu oo? Tupu, Jeova watumine ovauli vae vapopie ovipuka Mesiya ankho meya okulinga, no nonkhumbi ankho meya okumona. Ovipuka ovio, viakuatesileko ovanthu vekolelo okuimbuka Mesiya.

7. Omaulo patyi evali afuiswapo konthele ya Jesus?

7 Tala onongeleka ombu onombali. Tete, etyi ankho kuakamba omanima 700 opo Jesus atyitwe, omuuli Mikeia wapopile okuti Mesiya makatyitilwa ko Mbelei, epundumbo limue etutu motyilongo tyo Judaa. (Miquéias 5:2) Iya opi tyili Jesus atyitilwa? Watyitilua umue tyili mo Mbelei. (Mateus 2:1, 3-9) Vali, puetyi ankho kuakamba omanima omanyingi, eulo likahi mu Daniel 9:25, ankho liapopiale enima Mesiya makamoneka. Eulo olio, ankho Liyulika kenima 29. a Omaulo oo, nomakuavo vali aeho afisuapo. Iya otyo, tyalekesa okuti Jesus oe Mesiya walaelue.

Jesus walinga Mesiya, ine Kristu puetyi ambatisalwa

8, 9. Oityi tyamonekele pombatisimu ya Jesus, tyaava oumbangi wokuti Jesus oe Mesiya?

8 Konthyulilo yenima lio 29 Pomuvo wa Kristu, kuamonekele oumbangi omukuavo ulekesa okuti tyotyili Jesus oe Mesiya. Menima olio, otyo Jesus aya ku João Batista kondongi Jordau, opo emumbatisale. Jeova waavelele João enyingilikilo limue, opo limukuateseko okuimbuka Mesiya. Iya João amono enyingilikilo olio, puetyi ambatisala Jesus. Ombimbiliya yati: “Etyi Jesus ambatisalwa watunda momeva. Eulu aliikuka, iya amono ospilitu ya Huku yemulaukila ngopomba. Tupu, keulu kueivala ondaka yati: Ou Omona wange onthyolwa, napanda unene.’” (Mateus 3:16, 17) Etyi João amona, netyi eiva, tyemukuatesileko okuimbuka okuti tyotyili Jesus watumua na Huku. (João 1:32-34) Jesus walinga Mesiya ine o Kristu, tunde monthiki apewa ospilitu sandu ine ononkhono mba Huku. Waholovonua na Huku opo akale onkhalamutue no Hamba.—Isaías 55:4.

9 Omaulo Ombimbiliya okuafuiswapo, noumbangi Jeova Huku aava, vialekesa okuti Jesus oe Mesiya walaelue. Mahi, Ombimbiliya ikumbulula omapulo evali akolela konthele ya Jesus okuati: Opi Jesus atundile? Iya Jesus ankho wali omunthu patyi?

OPI JESUS ATUNDILE?

10. Ombimbiliya ilongesa okuti Jesus etyi eheneye pano pohi, ankho ukala pi?

10 Ombimbiliya ilongesa okuti Jesus ankho ukala keulu puetyi eheneye pano pohi. Omuuli Mikeia wapopile okuti Mesiya matyitilwa ko Mbelei. Tupu, wapopile okuti onthyimbi ya Jesus oyo kononthiki mbokohale. (Miquéias 5:2) Ovikando ovinyingi, muene Jesus wapopile okuti etyi eheneye pano pohi, ankho ukala keulu. (João 3:13; 6:38, 62; 17:4, 5) Puetyi ankho Jesus oandyu keulu, ankho wali noupanga omunene na Jeova.

11. Oñgeni Ombimbiliya ilekesa okuti Jesus Omona wapandua na Jeova?

11 Jesus, Omona wapandua unene na Jeova. Tyina ehunga, mokonda Jesus wiihanua okuti ‘omona wotyiveli’. b (Colossenses 1:15) Otyo, tyilekesa okuti Jesus oe watetekela okutungwa na Huku. Otyipuka otyikuavo tyilekesa okuti Jesus Omona wapandua unene wa Huku, omokonda Jesus ‘Omona wongunga’. (João 3:16) Otyo, tyilekesa okuti Huku ankho ukahi aike vala puetyi atunga Jesus. Iya konyima Jesus akuatesako Huku okutunga ovipuka ovikuavo. (Colossenses 1:16) Tupu, Jesus wiihanua okuti ‘Ondaka’. (João 1:14) Otyo, tyilekesa okuti oe omutumwa wa Huku pala okupopila onoandyu ononkhuavo novanthu omahongolelo a Jeova.

12. Oñgeni tutyii okuti Jesus kelifwe na Huku?

12 Okuti Jesus ulifwe na Huku, ngetyi vamue vasoka? Au, otyo hatyoko Ombimbiliya ilongesa. Ngetyi tuelilongesa mo palagrafu tualamba, Omona nae watungua. Otyo, tyilekesa okuti Jesus una onthyimbi. Mahi, Jeova utupu onthyimbi ni onthyulilo. (Salmo 90:2) Petupu onthiki naike Jesus asokele okuti ulifwe na Tate yae. Ombimbiliya ilongesa okuti He omunene vali tyipona Omona. (João 14:28; 1 Coríntios 11:3) Jeova oe vala “Huku Omukulami”. (Gênesis 17:1) Petupu nawike ulifwe na Huku. c

13. Oityi Ombimbiliya ihanda okupopia tyina yati Omona “otyifuika tya Huku wahamonua”?

13 Jeova no Mona wae tyiveli, ankho vakalele noupanga omunene omanima omanyingi. Pomuwo watyo opo, ankho eulu no ohi nkhele kavinetungwe. Ankho velihole unene! (João 3:35; 14:31) Omona oo ontholwa ankho una ovituwa ngo via Tate yae. Otyo, Ombimbiliya ipopila okuti Jesus “otyifuika tya Huku wahamonua”. (Colossenses 1:15) Ngetyi omona womunthu apondola okulifua unene na tate yae, na Jesus omona wa Huku una ovituwa nomikalelo vielifwa no via Tate yae.

14. Oñgeni Omona wongunga wa Jeova eya okutyitwa ngomunthu wopahitu pano pohi?

14 Omona wongunga wa Jeova wetavela okutunda keulu eya okukala pano pohi ngomunthu wopahitu. Mahi, ove upondola okulipula okuti: ‘Oñgeni oandyu ipondola okutyitwa pano pohi ngomunthu wopahitu?’ Opo omona oo atyitwe, Jeova walinga ehuviso. Jeova wapola omuenyo Womona wae wotete keulu eupake meimo liomuhikuena ankho ukala ko Judeia utiwa o Maliya. Maliya ankho utupu omulume. Moluotyo, Maliya watyita omona wehena onkhali iya emuluku okuti o Jesus.—Lucas 1:30-35.

JESUS WALI OMUNTHU PATYI?

15. Omokonda yatyi tupondola okupopila okuti onthue tuanoñgonoka vali nawa Jeova mokonda ya Jesus?

15 Ovipuka Jesus apopia, nevi alinga, puetyi ankho ekahi pano pohi, vitukuatesako okumunoñgonoka vali nawa. Tupu, mokonda ya Jesus, tuanoñgonoka vali nawa Jeova. Oñgeni ngotyo? Hinangela okuti Jesus otyifuika tya Tate yae. Otyo Jesus apopilile omulongwa wae umue okuti: “Una uluete ame tupu uluete Tate.” (João 14:9) Omikanda vikuana vio Mbimbiliya vitiwa ono Evandyeliu, okuti na Mateus, na Marcos, na Lucas, na João, vitupopila unene konthele yomuenyo wa Jesus Kristu, novituwa viae, novilinga viae.

16. Otyilinga patyi tyotete Jesus alinga etyi ankho ekahi pano pohi? Iya onondaka ankho alongesa ombalie?

16 Jesus ankho wiiwe nawa okuti “Omulongesi.” (João 1:38; 13:13) Oityi Jesus ankho alongesa? Otyilinga tyae tyotete ankho “okuivisa onondaka onongwa Mbouhamba wa Huku”. Ouhamba wa Huku outumini wo keulu, maukatumina kombanda yo ohi aiho, nokukaeta ovipuka oviwa viahapu pala ovanthu aveho vokutavela ku Huku. (Mateus 4:23) Onondaka ombo ankho ombalie? Jesus wapopia okuti: ‘Onondaka ndyikahi nokulongesa hambange omba Jeova una wanthuma’. (João 7:16) Jesus ankho utyii okuti Tate yae uhanda ovanthu aveho vatehelele onondaka onongwa Mbouhamba wae. Mokapitulu 8 komukanda ou, matukelilongesa vali konthele Youhamba wa Huku netyi maukalinga.

17. Opi ankho Jesus alongesila? Omokonda yatyi Jesus alingila ononkhono pala okulongesa vakuavo?

17 Opi Jesus ankho alongesila? Ankho ulongesila kese pana avasa ovanthu. Momapundaumbo omanene nomatutu, na pana ovanthu valandesila, no momaumbo avo muene. Jesus ankho kakevelela ovanthu veye okumutaindya. Ankho Jesus wenda okukeveovola. (Marcos 6:56; Lucas 19:5, 6) Omokonda yatyi Jesus ankho alingila ononkhono ononyingi, nokuundapesa nawa omuvo wae pala okuivisa nokulongesa Ondaka ya Huku? Omokonda Huku ankho uhanda Jesus alinge ovilinga ovio. Jesus apeho ankho ulinga ehando lia Tate yae. (João 8:28, 29) Mahi, tupu Jesus ankho wiivisa mokonda ankho una onkhenda novanthu vana vemuovola. (Mateus 9:35, 36) Ononkhalamutue mbo nongeleya ankho kavalongesa ovanthu ovo otyili konthele ya Huku nehando liae. Jesus ankho utyii okuti ovanthu ovo vesukisa unene okutehelela onondaka Mbouhamba wa Huku.

18. Ovituwa patyi via Jesus ove uhole vali?

18 Jesus ankho una ohole, nonkhenda. Moluotyo, ovanthu ankho vetyihole okukala nae, mokonda ankho ondalawa. Novana ovatutu ankho vetupu owoma wokukala ponthele yae. (Marcos 10:13-16) Jesus ankho kalingi okapungulula. Oe ankho uyele ovivi. (Mateus 21:12, 13) Pomuwo watyo opo ovalume ankho vetupu onthilo novakai. Mahi, Jesus ankho una onthilo navo. (João 4:9, 27) Jesus ankho una omutima weliola. Onthiki imue, Jesus wakohele alo umue onomphai mbono apostolu mbae. Mahi, kohale otyo ankho otyilinga tyiundapwa novapika.

Jesus waivisila ponomphangu ambuho ankho avasa ovanthu

19. Onongeleka patyi mbulekesa okuti Jesus ankho una esuko navakuavo?

19 Jesus ankho una esuko novanthu vamona ononkhumbi. Otyo, tyamoneka nawa puetyi Jesus alinga omahuviso okuvelula ovanthu nononkhono mbospilitu ya Huku. (Mateus 14:14) Onthiki imue, omunthu umue ankho wokuna otyilundu, weya pu Jesus, ati: “Inkha uhanda, upondola okumbelula.” Jesus tyimuihama komutima okutala ononkhumbi mbomunthu oo. Mokonda yokankhenda, Jesus watandaveka okuoko kuae akuate omunthu oo, iya apopi okuti: ‘Ame nahanda. Veluka.’ Iya omunthu oo, aveluka. (Marcos 1:40-42) Soka ehambu omunthu oo akalele nalio!

JESUS WATUAILEKO NEKOLELO ALO KONONKHIA

20, 21. Oñgeni Jesus aava ongeleka yokutavela nekolelo ku Huku?

20 Jesus waava ongeleka onene yokutavela nekolelo ku Huku. Jesus watuaileko nekolelo mu Tate yae keulu, mononkhumbi ambuho apita nambo, noundyale. Jesus wakoleleya nononkhono, Satanasi ketyivilile okumuyondya. (Mateus 4:1-11) Vamue mombunga ya Jesus ankho vetupu ekolelo mue. Pamue ankho vemupopia alo umue okuti ‘utupu onondunge’. (Marcos 3:21) Mahi, Jesus kayekele vemuhongiliye. Jesus watuaileko nokulinga ovilinga via Huku. Namphila Jesus ankho amoneswa ononkhumbi nokupopiwa omapita, oe ankho ulikondola omutima. Nalumue alingile omapita onondyale mbae.—1 Pedro 2:21-23.

21 Jesus wakoleleya alo kononkhia. Mahi, ankho ononkhia mbumue onombi, nokuaihama unene amonesilue nonondyale mbae. (Filipenses 2:8) Tala vala ononkhumbi Jesus amuene monthiki yononkhia mbae. Jesus wakuatua apakwa mokaleya, watendeleyua no nokhembi. Wakoyesua novakoyesi onondingavivi, nokulingwa omukuele novanthu. Tupu, wamona ononkhumbi mbokuvetwa nomafualali. Okuhulako, apapelwa momuti. Konyima akaluluka okuti: ‘Netyifuisapo atyiho’, iya ankhi. (João 19:30) Mahi, monthiki yatatu, Tate yae keulu emututilisa nomuenyo wo keulu. (1 Pedro 3:18) Etyi palamba onosimano mbehehi, Jesus akondoka keulu. Iya “apumphama kokulio kua Huku”, okukevelela okuvialekwa kouhamba.—Hebreus 10:12, 13.

22. Jesus watuaileko nekolelo alo kononkhia. Iya otyo tyetuetela tyi?

22 Jesus watuaileko nekolelo alo kononkhia. Iya otyo tyetuetela tyi? Ononkhia mba Jesus mbetuikulila ondyila opo tukamone omuenyo wahapu mouye omupe pano pohi, ngetyi Huku ahandele tunde ponthyimbi. Mokapitulu makalandulako, matukatala oñgeni ononkhia mba Jesus mbafuisapo ehando olio lia Huku.

a Opo unoñgonoke vali nawa omaulo a Daniele afuiswapo konthele ya Jesus, tala mo Apendise pomafo 197-9.

b Jeova wiihanua okuti o Tate, mokonda Omupakeko waatyiho. (Isaías 64:8) Jesus utiwa Omona wa Huku, mokonda watungua na Jeova Huku. Tupu, otyo onoandyu, novanthu alo umue Andau, vaihanenua okuti ovana va Huku.—Jó 1:6; Lucas 3:38.

c Tala mo Apendise, pomafo 201-4, opo unoñgonoke vali nawa okuti Jesus kelifwe na Huku.