HӦL SE TĒ ‘E ‘ON LALOGA

Skip to table of contents

VÄE HÄK

Sei tä Jisu Karisto?

Sei tä Jisu Karisto?

Tes tä garue pumuạ ‘on Jisu?

Iạ leum ‘e tei?

Iạ kạinag famör tapenet?

MA ‘ON famör rog ma‘oi pạu täe ‘e rȧnte‘. Iris ‘e ‘on rerege rog ‘e laloag ne ho‘aga, taono, hanua. Lelea‘ ‘e ‘on rerege rog ‘e rȧnte‘ ‘atakoa. Kā, ‘ou ‘ineag ne ta famör rogot ‘eake ‘äe ‘inea a‘lelei iạ. ‘Eake ‘äe ‘inea te‘ ne te ‘atakoa ne mou se ia ma iạ kạinag famör tapenet.

2 Famör ne rȧnte‘ ‘atakoa ‘inea Jisu Karisto, kop ma aier iạ noh ‘e rȧnte‘ ‘e fạu 2,000 ne ofiofuạ. Kā, iris ma‘oi kat taf ra se ‘oris a‘häe ne sei tä Jisu. Iris ‘e ‘on rerege ‘ea ne iạ fa leleit fakma se tē ne iris a‘fại. Lelea‘ ‘e ‘on rerege ‘ea ne iạ parofitet. Kā iris ‘e ‘on rerege mā ne Jisu ‘Ạitu ma tạu la titi‘ȧk sin. Tei ka noj la titi‘ạkiga la re se ia?

3 Te ‘es‘aot la ‘äe la ‘inea aier ta hün se Jisu. Po ‘e tese? ‘E reko Puk Ha‘a ‘ea: “Ma mȧür se ‘es gata‘aga te‘is: la iris la ‘inea ‘äe, ‘Ạit aier ‘esea ta, ma ia ne ‘äe fekạu‘ạkimea, Jisu Karisto.” (Jone 17:3) Te aire, ‘os ‘ineag ne aier ta hün se Jihova ‘Ạitu ma ‘on Le‘ ta Jisu Karisto la pola tạkia ‘is se mȧür se ‘es gata‘agat ‘e parataisit ‘e rȧnte‘. (Jone 14:6) Hoi‘ȧk, Jisu kel‘ȧk mạl lelei pạu het ‘e ‘os nohnoho ma ‘os aga. (Jone 13:34, 35) ‘E väe mumuạ ne puk hete‘, ‘is hạifäegag se te aier ne mou se ‘Ạitu. ‘E av hete‘, ‘is la re a‘häe ne tes tä Puk Ha‘a ‘ea aire hün se Jisu Karisto.

MESAIET NE PORẠKIMEA

4 ‘E av roat mumuạ la Jisu la a‘sūum, Puk Ha‘a parofesại‘ȧk vạhia iạ ne ‘Ạitu la fekạu‘ạkim la Mesaie ta ne Karisto ta. Fūạg ‘i “Mesaie ta” (ho‘am ‘e fäeag Hiperiu het) ma “Karisto ta” (ho‘am ‘e fäeag Kirik het). Fäeag he ruạ ‘i ‘on fuạg “Iạ Ne Nini.” ‘Ạitu täla ninia iạ ne fäeag porȧk vạhia se ta fūag a‘pumuạ‘ȧk pạu het. ‘E väe ne tore ‘e puk hete‘, ‘is la rak te ma‘oi hoi‘ȧk hün se fūag ‘es‘ao ‘on Mesaie ta ‘e ‘Ạitu ‘on la a‘sokoag ne ‘on fäeag porạki. ‘Is la rak tape‘ma ạlạlum‘ạkiag ne Jisu täla ho‘am se ‘isag ma la pola la kamat ma ‘e ‘on ‘i hete‘. Mumuạ ne Jisu la a‘sūum se rȧnte‘, taf pạu, ne ma ‘on famör ma‘oi pa ‘inea ne, ‘Sei täla Mesaie ta?’

5 ‘E senjuri mumue ta A.K., tisaipel ‘on Jisu ‘e Nasareti aier‘ȧk pạu ne iạ tä Mesaie ta ne fäeag porȧk vạhia. (Jone 1:41) Ma täe le‘et ‘e iris tisaipeli, ne he‘ Saimön Pita, ‘ea pal‘ȧk pạu se Jisu: “‘Äe Karisto ta.” (Mataio 16:16) Kā, po tapen la iris tisaipeli—ma ‘is—la aier‘ȧk ne Jisu aier ta Mesaie ta?

6 Iris parofiat ‘on ‘Ạitu ne mȧür ka Karisto ta kat seminte a‘sūum ra se rȧnte‘, rak‘ȧk a‘tạution te ma‘oi hün se Mesaie ta. Tē ‘i la pola hạiasoagan iris ‘e ‘on rerege la ‘inea a‘leleia ne sei ta Mesaie ta. ‘Is la pola a‘tatạu‘ȧk tape‘: Kepoi ka le‘et ea‘kia ‘äe se ut popot tạriag pasat, ne ‘ahại la‘ ufa fu‘fu‘u e, ne marä‘ ne ‘ahại fere, la tạria ta famorit ne ‘äe kat seminte kel ra sin. Tei ka iạ kal hạiasoag ra se ‘äea kepoi ka ta le‘et la ‘ea se ‘äea ta te heua ‘e reko ‘on kelkelega? Ma la fakma se, Jihova garue‘ȧk parofiat ne täe ‘e Puk Ha‘a la foar a‘taf pạu tē ne Mesaie ta la rē ma te ne la sok se ‘on mȧür ta. ‘On la a‘sokoag ne fäeag parofesại ‘atakoa ‘i la pola hạiasoagan iris ne mā ma pilifi la ‘inea aier pạu ne sei tä Mesaie ta.

7 ‘Sạkior se ta kel‘ạkiag he ruạ. ‘On tā, tekäe ‘e fạu 700 mumuạ ne tē ‘i la soko, parofiat ta Maika foar vạhia ne iạ ne fäeag porȧk vạhia la a‘su ‘e Petlehema, taon mea‘mea‘ het ‘e Jutia. (Maika 5:2) Ka Jisu a‘su ‘e tei? Ka po ‘e tes ta, ‘e taon he ta‘a! (Mataio 2:1, 3-9) On rue, fạu tarạu his mumuạ la tē ‘i la soko, fäeag parofesạit ne fȧ‘ ‘e Taniela 9:25 juj‘ȧk a‘taf pạu fạut ne Mesaie ta la no‘o e—29 A.K.* ‘E ‘on a‘sokoag ne te ‘i ma parofesại hoi‘ȧk tape‘ma aier‘ȧk pạu ne Jisu tä Mesaie ta ne fäeag porȧk vạhia.

Papetaisoạg ne‘ Jisu

‘E avat ne iạ papetaiso e, Jisu hele‘uen la Mesaie ta, ne Karisto ta

8 Aier‘ạkiag hoi‘ȧk ne Jisu tä Mesaie ta no‘ȧk ‘eleaf se a‘ofiag ne fạu 29 A.K. Ta‘ag fạut ne Jisu la‘o e se Jone fa Papetaios te ta la papetaisoa iạ ‘e sạfu te Joretani. Jihova fäeag porȧk vạhia se Jone ne iạ täla na ta faki‘oag het la iạ la ‘inea‘ia Mesaie ta. Jone räe faki‘oag heta ‘e avat ne Jisu papetaiso e. Puk Ha‘a rak‘ȧk ne te‘is tēet ne soko: “Ma vȧh se ma, ma tä Jisu leu se‘ ‘e tạn ta, ma ia ‘io, ka lạgi säe se‘ se ia, ma ia räe se ‘At ‘on ‘Ạitu, ne ia leu sio la ta‘ma se ta ‘iạp ma fo‘am se ia; ma liot täe tōom ‘e lạgi, ma ‘eag, ‘Te‘is ‘otou Le‘et ne gou hanis sin, ia ne gou a‘sok fakapau.’ ” (Mataio 3:16, 17) ‘E vạhiag ne ‘on keleag ma a‘fạiag se tē ‘i, Jone aier‘ȧk pạu ne ‘Ạitu ta fekạu‘ạkim Jisu. (Jone 1:32-34) Ma ‘e av pạu het ne ‘Ạitu na ‘on ‘ata, ne ‘on ne‘ne‘i se ia ‘e terȧn ta‘ag, Jisu hele‘uen la Mesaie ta, ne Karisto ta, iạ ne hil vạhia la Gagaj Pure ma Sạu.—Aisea 55:4.

9 ‘On a‘sokoag ne parofesại ne Puk Ha‘a ma uetnes ‘on Iạ Jihova ‘Ạitu kel‘ȧk a‘taf pạu ne Jisu tä Mesaiet ne fäeag porȧk vạhia. Ka Puk Ha‘a tög sạio‘ ‘es‘ao he ruạ hoi‘ȧk hün se Jisu Karisto: Ka iạ leum ‘e tei, ma iạ kạinag famör tapenet?

JISU LEUM ‘E TEI?

10 Puk Ha‘a rak‘ȧk ne Jisu noh ‘e hevạni mumuạ la iạ la leum se rȧnte‘. Maika parofesại‘ȧk vạhia ne Mesaie ta la a‘su ‘e Petlehema ma ‘ea tape‘ma ne iạ fupuma ‘e “‘on mumuạ pạu.” (Maika 5:2) ‘E av ma‘oi, Jisu iạ ‘ea pạu ne iạ noh ‘e hevạni mumuạ la iạ la a‘sūum la famorit. (Jone 3:13; 6:38, 62; 17:4, 5) Jisu ma Jihova hạikạinagag hại‘eleag pạu ‘e hevạni ‘e avat Jisu ia tä te fak‘at ne fup‘ạki.

11 Jisu tä Le‘ a‘pumuạ‘ȧk pạu ‘on Jihova—ma iạ ma ‘on hün lelei. Iạ tä “Le‘ ‘oj‘ạkit ‘e te‘ ne tē ‘atakoa ne fup‘ạki,” ‘e reko iạ tä ‘Ạitu fup‘ȧk mumua.# (Kolosa 1:15) Ma ‘on hün hoi‘ȧk het ne ‘ea iạ Le‘ a‘pumuạ‘ạkit. Iạ tä “Le‘ ‘eseat ma ne ia ‘ese.” (Jone 3:16) Ma ‘on fuạga Jisu iạ ‘esea het tä ‘Ạitu fup‘ȧk ‘e Iạ. Jisu iạ ‘esea het tä ‘Ạitu a‘es‘ao‘ȧk la fup‘ạkia te‘ ne te ‘atakoa ne tore. (Kolosa 1:16) Ma tape‘ma iạ tä “Fäeag ta.” (Jone 1:14) Te te‘is rak‘ạkim se ‘isa ne iạ tä fäeag ‘e reko ‘Ạitu, ma taf pạu ne iạ tä foarfoar rogrogo ma fas‘ȧk te ne ‘on Ö‘fā ta se ‘on lelea‘ ne tore, lelea‘ fak‘ata ma lelea‘ ne täe ‘e rȧnte‘ tape‘ma.

12 Tei ka Le‘ ‘oj‘ȧk ta tatạu se ‘Ạitu, la fakse mā ‘on iris ‘e ‘on rerege? Puk Ha‘a kat rak‘ȧk tape‘ ra. La fakse te ne ‘ea ‘e väeag ne ạfut ne vȧh se‘, Le‘ ta iạ tä fup‘ȧk se‘. Ma ‘is, la pola räe, ne iạ ma ‘on kamatagat, ka Jihova ‘Ạitu kat ‘es kamatagat ra ne a‘ofiget ra. (Salamo 90:2) Le‘ ‘eseat ne ‘Ạitu fup‘ȧk ‘e iag kat a‘a‘häe ra ‘e ta av la ȧs‘ȧk la iạ la tatạu se ‘on Ö‘fa ta. Puk Ha‘a rak‘ȧk a‘taf pạu ne ti‘ se‘ Ö‘fa ta ‘e ‘on Le‘ ta. (Jone 14:28; 1 Korinita 11:3) Jihova iạ ‘esea het tä “‘Atakoa se ma ‘on Ne‘ne‘i.” (Kamataga 17:1) Ma ‘on fuạga iạ kat ‘es a‘tatạu‘ạkiget ra.%

13 Jihova ma ‘on Le‘ ‘oj‘ȧk ta iria ‘oaf ag‘esea ‘e ‘oria hạikạinagaga ma hại‘elega ‘e fạu piliön his—av roa pạut mumuạ ne fup‘ạkiag ne lạgi, hefu ma rȧnte‘. Ma iria la hạihanisiag pạu! (Jone 3:35; 14:31) ‘On Le‘et ne iạ hanis sin ȧr pạu se ‘on Ö‘fa ta. Ma täe ‘on‘on Puk Ha‘a ‘ea ne Le‘ ta tä “a‘tatauag ‘on ‘Ạit se kel ta.” (Kolosa 1:15) La fakse, le‘ fā ta la pola ȧr se ‘on ö‘fa ta ‘e te ma‘oi, ma tape‘ma se Le‘ ‘on ‘Ạitu ne kel‘ạkim ag pumuạ ma mäeav helav ne ‘on Ö‘fa ta.

14 Le‘ ‘eseat ne Jihova ‘ese, ne iạ fup‘ạki, rou a‘fürmaria hevạni ma leum se rȧnte‘ la iạ la noh fakfamör. Ka ‘äe la pola re a‘häe sin, ‘Ka la po tapen la te mȧür fak‘atat la pola a‘sūum la iạ la famorit?’ Te te‘is Jihova po ma a‘sok ‘e ta remanat. Iạ höl‘ạkim mȧür ne ‘on Le‘ ‘oj‘ȧk ta ‘e hevạni se ‘ef ‘on hȧn haharȧg Jiut ne he‘ ‘on asa Meri. Kat ‘es ra ta ö‘fa fakforot ra. Ma tä Meri a‘su se‘ ta le‘ fāat ne ‘atakoa pạu, ma he‘ ‘on asa Jisu.—Luke 1:30-35.

JISU, IẠ KẠINAG FAMÖR TAPENET?

15 Tē ne Jisu ‘ea ma re ‘e ‘on nohot ‘e rȧnte‘ hạiasoagan ‘is la ‘inea a‘leleia iạ. Ma a‘ti‘ se‘, ‘e reko Jisu, ‘is po ma ‘inea a‘leleia Jihova. Hün se tese? Se mao‘ạkia ne Le‘ te‘is tä a‘tatạu‘ạkiag ‘atakoa ne ‘on Ö‘fa ta. Ta ‘on‘on iạ ‘ea se le‘et ‘e ‘on tisaipeli: “‘Äna le‘et ne kel se gouag, ia kel se Ö‘fā ta: ka ‘äe ‘ea tapen.” (Jone 14:9) Puk he häk ‘e Puk Ha‘a ne hat la Kospeli—Mataio, Mareko, Luke, ma Jone—kel‘ȧk se ‘isa te ma‘oi hün se Jisu Karisto, ‘on mȧür ta, ‘on gargarue, ma ‘on ag helava.

16 Jisu ‘on asa rog ‘e reko iạ “Puer‘ạki ka Gagaja.” (Jone 1:38; 13:13) Tes tä iạ rak‘ạkia? Tēet ne iạ a‘mah‘ȧk pạu, ‘on marag‘ạkiag ne “rog heg ne pure‘aga”—ta‘ag Pure‘ag ‘on ‘Ạitu, matantu fakhevạnit ne la purea rȧnte‘ ‘atakoa ma iạ täe ho‘am ạlạlum‘ạkiag se ‘es a‘ofiget se famör tovavhina. (Mataio 4:23) Sei ta ‘on‘on rogrog te‘? Jisu iạ ‘ea pạu: “‘Otou rak‘ȧk tē ‘eake tē ‘ontou, tē ma ‘on ia ne fekạu‘ạkim gou,” Iạ ne he‘ ‘on asa Jihova. (Jone 7:16) Jisu ‘inea ne ‘on Ö‘fa ta pa ‘es la famori la a‘fại se rog heg ne Pure‘ag ta. ‘E Väe 8 ta, ‘is la rak te hoi‘ȧk ‘e Pure‘ag ‘on ‘Ạitu ma te ne iạ la a‘soko.

Jisu rak‘ȧk te se ‘on tisaepeli

Jisu marag ‘e te‘ ne ut ne iạ hạipoag ma famori

17 ‘On rak‘ȧk te ta iạ re ‘e tei? ‘E te‘ ne ut ne iạ hạipoag ma famori—‘e hanua noh ne ‘el se taono ma taono tape‘ma, ‘e ho‘aga, ‘e makete, ma ‘e ‘oris hanua. Jisu kat tȧr ra la famori la leum se ia. Iạ la‘ se irisa. (Mareko 6:56; Luke 19:5, 6) Po ‘e tes tä iạ fe‘en‘ȧk ma kikia la na a‘ti‘ ‘on ava se garue la‘ maraga ma rak‘ȧk te ta? Po ‘e te‘is ‘amnȧk ‘on ‘Ạitu la iạ la re garue te‘is. Jisu re ma kikia, ‘e te‘ ne av ‘atakoa, te‘ ne te ne ‘on Ö‘fa ta ‘oaf sin. (Jone 8:28, 29) Ka ma ‘on hün hoi‘ȧk het se ‘on la‘ marag ta. ‘On huga hoi ‘e hanisi se famör ne leum la kel se ia. (Mataio 9:35, 36) ‘Oris lelea‘ muạ‘ȧk rotu kat kokon‘ȧk‘ia ra iris ma kat rak‘ạkia ra tē aier ne mou se ‘Ạitu ma ‘on ‘amnạki. Jisu ‘inea pạu ne famori kop la a‘fại se rogrog ne Pure‘ag ta.

18 Jisu iạ fa mäeav figaleleit ma huạg lalat. Iris ‘e ‘on rerege räe ne iạ famorit ne vavhiạn la iris la la‘ la hạifäegag mar ma iạ famör mäeav hanisit. Lä‘riri‘i tape‘ma ‘oaf la leum se ia. (Mareko 10:13-16) Jisu iạ re tatạu se te‘ ne famori. Iạ fesia‘ se ag rosrosi ma ag se nonojo. (Mataio 21:12, 13) ‘E av heta‘ ne hạina kat a‘ti‘ȧk‘ia ra, iạ ag fakgagaj pạu se irisa. (Jone 4:9, 27) Jisu iạ famör huạg vạivại pạut. ‘E av het, ka iạ ruk lahap ne ‘on ‘apostolo, garuet ne lelea‘ e‘a a‘mou rere.

1. Jisu marmarag; 2. Jisu a’ne‘ne‘ia famori

19 Jisu kokon‘ȧk pạu pa ‘es ‘on famori. Te te‘is kel‘ȧk a‘taf pạu ‘e av ne iạ a‘ne‘ne‘ia lelea‘ ‘af‘afa ‘e re mana ‘e av ne iạ po ne‘ne‘ ne ‘At on ‘Ạitu. (Mataio 14:14) La fakse, fa kiriet ne leum se Jisu ma ‘eag: “Kepoi ka ‘äe värvär sin, ma ‘äe la po la a‘ma‘ma‘ạkia gou.” Te a‘ru ma mamaua ne agtạu se fā te‘ täe a‘ti‘ pạu se Jisu. Ma ‘on huga rue ‘e hanisit se ia, ma täe Jisu röj‘ȧk ‘on si‘u ma ‘atạk se fa ta, ma ‘eag: “Gou värvär sin: ‘äe la a‘ma‘ma‘ȧk.” Ma kota ‘on kirie ta öf ‘e hitien! (Mareko 1:40-42) Tapen ‘ou räe heta se te ne fa ta a‘häe‘ạkia ‘e av heta‘ ‘e reko te ne soko?

AIER MA HELE‘ SE ‘ON ALAGA

20 Jisu kel‘ạkim ta mạl lelei pạu het se ‘os la tovavhian aier se ‘Ạitu. Jisu noh fumou aier se ‘on Ö‘fa faklạgi ‘e te‘ ne ava ‘inea ne tes tä se agại ma tē raksa‘ ne iạ agtạu mar. Jisu fumou aier ma po ma agại faksar ‘atakoa ne Satan ta rēem se ia. (Mataio 4:1-11) ‘E av het, ka ‘on kạinag ‘e ‘on rerege kat mā ra se ia, ma iris ‘ea ne “‘on huga kat ‘atakoa ra.” (Mareko 3:21) Ka Jisu kat a‘fại ra sin; iạ rere‘ia ma kikia garue ‘on ‘Ạitu. Jisu, ‘on a‘häe taf ma totoak pạu, ma iạ kat ȧs‘ȧk ra la mane‘ȧk iris ne agạia iạ. Iạ kat ‘io ra se fäeag sạm ma ag ne‘ne‘ mam‘as ne iris re se ia.—1 Pita 2:21-23.

21 Jisu fumou aier ma hele‘ se ala—kạinag alat ne mam‘as ka hö‘ ru ti‘ pạu se ia ‘e si‘ ne ‘on firi. (Filipai 2:8) Re a‘häe se tē ne iạ tȧr ma röt‘ȧk ‘e terȧn fakmür ne ‘on mȧür fakfor ta. Iris sasap ma hoa‘ ‘o‘or iạ, uetnes a‘sioksiok ma ko‘ȧk iạ, gagaj puer rosrosi a‘fumou‘ȧk ne iạ famör kao fohot, famör ne fir‘ȧk iạ so‘ȧk ma kaha‘ȧk iạ, ma jạujia re a‘mamauạ ia. Ma ‘e avat ne ‘on huạg ta la ofi e, ka iạ fa‘ se ta ‘ại, ma täe iạ ‘oho ma ‘eag: “‘Atakoana!” (Jone 19:30) Ka, ‘e ‘on fol ne terani ‘e vạhiag ne ‘on alaga, ‘on ö‘fa faklạgi fu‘ȧk hoi‘ȧk se ia la mȧür ‘e ‘ata. (1 Pita 3:18) Siriạg gasav he his, ma täe iạ ho‘ien se hevạni. Ma ‘e täe, iạ “päe sio ‘e si‘ hap ‘atmại ‘on ‘Ạitu” ma noh tȧrtȧr se ‘on la poag ne puer faksạu.—Hiperiu 10:12, 13.

22 Tes tä Jisu po ma a‘soko ‘e ‘on fumou aire la hele‘ se ala? Al ‘on Jisu ta säea sal ta se mȧür se ‘es a‘ofiget ‘e parataisi te rȧnte‘, ne te‘is ‘amnȧk pạu ‘on Jihova ‘e ‘on kamatag pạu. ‘E väet ne tohim ‘is täla hạifäegagan ne al ‘on Jisu la po tapen la a‘sokoa te te‘is.

TĒ NE PUK HA‘A ‘EA

  • Parofesại ne a‘soko ma uetnes ‘on ‘Ạitu aier‘ȧk ne Jisu iạ tä Mesaie ta, ne Karisto ta.—Mataio 16:16.
  • Jisu mȧür fak‘at ‘e hevạni av roa pạut mumuạ la iạ la leum se rȧnte‘.—Jone 3:13.
  • Jisu iạ puer‘ạkit, iạ famör mäeav figaleleit, ma iạ tape‘ma iạ fohot se ‘isa la ‘is la pola tovavhian se ‘Ạitu ‘e te‘ ne te ‘atakoa.—Mataio 9:35, 36.

*  Sui‘ȧk a‘taf ne parofesại ‘on Taniela ne sok aier ‘e reko Jisu täe ‘e ‘Onasoa.

#  Jihova ta Ö‘fa ta hün se Iạ tä Fup‘ȧk te‘ ne te ‘atakoa. (Aisea 64:8) Ma ‘e reko ‘Ạitu iạ tä fup‘ȧk se‘ Jisu, iạ hat la Le‘ ‘on ‘Ạitu. Ma tatạu sema se te fak‘at ne fup‘ạki ‘e ‘on rerege, ma tape ‘ma se fa ta ‘Atama iris hat la lelea‘ ‘on ‘Ạitu.—Jope 1:16; Luke 3:38.

%  La po aier‘ạkiag hoi‘ȧk ne Le‘ ‘oj‘ȧk ta kat tatạu ra se ‘Ạitu, ‘io se ‘Onasoa.


SẠIO‘ NE RAK TA

1, 2. (a) Hün se teset ‘ou ‘ineag ne ta famör rogot ‘eake ‘äe ‘inea a‘lelei pạu ia? (b) Tes tä kat taf ra se a‘häe ‘on famori hün se Jisu?

3. Po ‘e tese tä iạ te ‘es‘ao la ‘inea te aier ne mou se Jisu?

4. Tes tä fūạg ‘i “Mesaie ta” ma “Karisto ta”?

5. Tes tä tisaipel ‘on Jisu aier‘ȧk pạu hün se iag?

6. Kel‘ạkim ne Jihova hạiasoag tapen iris ne mā ma pilifi la ‘inea‘ia ne sei tä Mesaie ta.

7. Ka fäeag parofesại ruạ teset sok ‘e reko Jisu?

8, 9. Tes tä aier‘ạkiag ne kel‘ạkim ‘e ‘on papetaios ta ne Jisu tä Mesaie ta?

10. Tes tä Puk Ha‘a rak‘ȧk ‘e reko Jisu mumuạ la ia la leum se rȧnte?

11. Puk Ha‘a kel‘ȧk tapen ne Jisu tä Le‘ a‘pumuạ‘ȧk pạu ‘on Jihova?

12. Ka ‘is ‘inea tapen ne Le‘ ‘oj‘ȧk ta kat tatạu ra se ‘Ạitu?

13. Tes tä Puk Ha‘a ‘ạligen ‘e av ne iạ ‘ea e ne Le‘ ta tä “a‘tatauag ‘on ‘Ạit se kel ta”?

14. Sok tapen la Le‘ ‘eseat ne Jihova ‘ese, ne ia ne fup‘ạki la a‘su fakfamör?

15. Po ‘e tes tä ‘is la pola ‘ea ne ‘e reko Jisu ‘is po ma ‘inea a‘leleia Jihova?

16. Tes tä rogrog ‘es‘ao pạut ne Jisu pa fäeag‘ạkia, ma iạ ho‘am tē ne iạ rak‘ạkia ‘e tei?

17. Jisu rak‘ȧk te ‘e tei ma hün se tes tä iạ fe‘en‘ȧk ma kikia la rak‘ȧk te se famori?

18. Ag pumuạ teset ‘on Jisu ta ‘äe ‘oaf pạu sin?

19. Tes tä te het ne soko ma kel‘ạkim ne Jisu kokon‘ȧk tē ne famori pa ‘ese?

20, 21. Jisu fu‘ȧk tapen la iạ la fohot se ‘isa ‘e reko ‘on tovavhian aire se ‘Ạitu?

22. Tes tä Jisu pō ma a‘sok ‘e ‘on fumou aire la hele‘ se ala?