Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO EKPAA

Nɛgbɛ Gbohii lɛ Yɔɔ?

Nɛgbɛ Gbohii lɛ Yɔɔ?
  • Mɛni baa wɔnɔ kɛji wɔgboi?

  • Mɛni hewɔ wɔgboiɔ?

  • Ani anɔkwale ni kɔɔ gbele he ní wɔɔle lɛ baanyɛ ashɛje wɔmii?

1-3. Mɛɛ saji mɛi biɔ yɛ gbele he, ni mɛɛ hetooi jamɔi srɔtoi lɛ kɛhaa?

ENƐƐMƐI ji sanebimɔi komɛi ni mɛi esusu he afii akpei abɔ. Sanebimɔi nɛɛ ahe hiaa waa. Amɛhetooi kɔɔ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ he, ekɔɔɔ he eko mɛi ni wɔji loo he ni wɔyɔɔ.

2 yitso ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, wɔsusu bɔ ni Yesu Kristo kpɔmɔ afɔleshaa lɛ haa anáa hegbɛ ni baaha nine ashɛ naanɔ wala nɔ lɛ he. Wɔkase hu akɛ Biblia lɛ egba efɔ̃ shi akɛ be ko baaba ni ‘gbele ehiŋ shi dɔŋŋ.’ (Kpojiemɔ 21:4) Shi amrɔ nɛɛ, wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ agbo. Nilelɔ Maŋtsɛ Salomo kɛɛ akɛ: “Hiɛkalɔi le akɛ amɛbaagboi.” (Jajelɔ 9:5) Wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔhi wala mli afii babaoo bɔ ni wɔɔnyɛ. Shi kɛlɛ, wɔsusuɔ nɔ ni baaba wɔnɔ kɛ́ wɔgboi lɛ he.

3 Kɛji akɛ wɔsuɔlɔi gboi lɛ, wɔyeɔ ŋkɔmɔ. Ni ekolɛ wɔbaabi akɛ: ‘Mɛni eba amɛnɔ? Ani amɛmiipiŋ? Ani amɛmiibu wɔhe? Ani wɔbaanyɛ wɔye wɔbua amɛ? Ani be ko baashɛ ni wɔbaana amɛ ekoŋŋ?’ Je lɛŋ jamɔi lɛ haa sanebimɔi nɛɛ ahetoo yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ. Jamɔi komɛi tsɔɔ akɛ kɛji ofee ekpakpa lɛ obaaya ŋwɛi, shi kɛji ofee esha lɛ abaashã bo yɛ he ko ni apiŋɔ mɛi yɛ. Jamɔi krokomɛi tsɔɔ akɛ, kɛ́ mɛi gboi lɛ, amɛyaa mumɔi aje lɛ mli koni amɛkɛ amɛblematsɛmɛi lɛ ayahi shi. Jamɔi krokomɛi hu tsɔɔ akɛ gbohii lɛ yaa gbohiiaje koni ayakojo amɛ, ni no sɛɛ lɛ amɛbabalaa loo afɔ́ɔ amɛ ekoŋŋ yɛ gbɔmɔtso hee mli.

4. Mɛɛ susumɔ titri jamɔi babaoo yɔɔ yɛ gbele he?

4 Jamɔŋ tsɔɔmɔi ni tamɔ enɛɛmɛi lɛ fɛɛ hiɛ susumɔ titri kome—ákɛ wɔgbɔmɔtso lɛ fã ko yaa nɔ ehiɔ shi yɛ gbele sɛɛ. Taakɛ jamɔi ni hi shi yɛ blema kɛ nɔ ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ fɛɛ tsɔɔ lɛ, wɔyaa nɔ wɔhiɔ shi yɛ gbɛ ko nɔ, ni wɔnyɛɔ wɔnaa nii, wɔkɛ wɔtoi nuɔ nii, ni wɔnyɛɔ wɔsusuɔ nii ahe. Shi te aaafee tɛŋŋ ni eeebalɛ nakai hu? Nii ni wɔjwɛŋmɔ tsuɔ lɛ ji nɔ ni haa wɔnaa nii, wɔkɛ wɔtoii nuɔ nii, wɔnuɔ he akɛ wɔta nɔ ko he loo ata wɔhe, wɔnuɔ nii ahe fũ, wɔnyɛɔ wɔleɔ kɛji akɛ nɔ ko ŋɔɔ loo eejoo, ni ehaa wɔnyɛɔ wɔsusuɔ nii ahe hu. Kɛ́ mɔ ko gbo lɛ, ejwɛŋmɔ kpaa nitsumɔ. Wɔsusumɔi, wɔhenumɔi, kɛ wɔhiŋmɛii, toii, gugɔ, kɛ lilɛi lɛ pɛ nyɛɛɛ aya nɔ atsu nii yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ. Kɛ jwɛŋmɔ lɛ fite lɛ, amɛkpaa nitsumɔ.

MƐNI DIƐŊTSƐ BAA MƆ NƆ YƐ GBELE MLI?

5, 6. Mɛni Biblia lɛ tsɔɔ yɛ shihilɛ mli ni gbohii lɛ yɔɔ lɛ he?

5 Nɔ diɛŋtsɛ ni baa mɔ nɔ yɛ gbele mli lɛ jeee teemɔŋ sane kɛha Yehowa, Mɔ ni fee jwɛŋmɔ lɛ. Ele anɔkwale ni kɔɔ enɛ he lɛ, ni etsɔɔ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ nɔ etsɔɔ wɔ shihilɛ mli ni gbohii lɛ yɔɔ. Nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ ni mli kã shi faŋŋ lɛ ji akɛ: Kɛ́ gbɔmɔ gbo lɛ, ebɛ shihilɛ mli dɔŋŋ. Kɛ́ mɔ ko gbo lɛ, belɛ ebɛ wala mli. Gbohii enaaa nii, amɛnuuu nii, ni amɛsusuuu nii ahe hu. Wɔgbɔmɔtso lɛ fã ko kwraa eyaaa nɔ ehiii shi yɛ gbele sɛɛ. Wɔbɛ susuma loo mumɔ ko ni gbooo. *

Nɛgbɛ la lɛ tsɔ?

6 Beni Salomo ewie akɛ hiɛkalɔi le akɛ amɛbaagboi lɛ sɛɛ lɛ, eŋma akɛ: ‘Gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko.’ No sɛɛ lɛ, etsɔɔ anɔkwale nɛɛ mli babaoo akɛ, gbohii lɛ nyɛŋ asumɔ mɔ ko loo ni amɛnyɛ̃ lɛ, ni “nitsumɔ loo yiŋshwiemɔ loo nilee loo ŋaa ko bɛ gbohiiaje.” (Jajelɔ 9:5, 6, 10) Nakai nɔŋŋ Lala 146:4 lɛ hu kɛɔ akɛ, kɛji gbɔmɔ gbo lɛ, “eyiŋtoi laajeɔ.” Wɔgboiɔ, ni wɔhiii shi yɛ wɔgbele sɛɛ. Wala shihilɛ mli ni wɔyɔɔ lɛ tamɔ kɛnɛrɛ ni asũ. Kɛji akɛ agbe lɛ, la ni etsoɔ lɛ eyaaa he ko he ko. Elaajeɔ kwraa.

NƆ NI YESU WIE YƐ GBELE HE

7. Te Yesu tsɔɔ bɔ ni gbele ji lɛ mli eha tɛŋŋ?

7 Yesu Kristo wie shihilɛ mli ni gbohii lɛ yɔɔ lɛ he. Etsɔɔ enɛ mli yɛ sane ko ni kɔɔ Lazaro ni ji nuu ko ni ele lɛ jogbaŋŋ ni egbo lɛ he lɛ mli. Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Wɔshieŋtsɛ Lazaro ewɔ.” Kaselɔi lɛ yasusu akɛ Yesu miitsɔɔ akɛ Lazaro bɛ hewalɛ, ni no hewɔ lɛ eewɔ kɛmiijɔɔ ehe koni ená hewalɛ. Shi jeee nakai Yesu tsɔɔ lɛ. Etsɔɔ mli akɛ: “Lazaro égbo.” (Yohane 11:11-14) Kadimɔ akɛ Yesu kɛ gbele to hejɔɔmɔ kɛ wɔ he. Lazaro bɛ ŋwɛi ni asaŋ ebɛ hɛl la ko ni miitso hu mli. Ekɛ bɔfoi loo blematsɛmɛi komɛi eyakpeee. Ni afɔ́ɔɔ Lazaro ehee akɛ gbɔmɔ kroko. Egbo, ni eejɔɔ ehe, tamɔ nɔ ni wɔ ni tsii enyɔ enɔ. Ŋmalɛi krokomɛi hu kɛ gbele toɔ wɔ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni atswia kaselɔ Stefano tɛi ni agbe lɛ lɛ, Biblia lɛ kɛɛ akɛ “etsɔ̃ mli ewɔ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 7:60) Nakai nɔŋŋ ji bɔ ni Paulo ŋma yɛ mɛi komɛi ni hi shi yɛ egbii lɛ mli ni amɛgboi lɛ ahe akɛ ‘amɛwɔ.’1 Korintobii 15:6.

Yehowa bɔ adesai koni amɛhi shi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ kɛya naanɔ

8. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ ejeee Nyɔŋmɔ yiŋtoo akɛ gbɔmɛi agboi lɛ?

8 Ani eji Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛjɛ shishijee akɛ adesai agboi? Dabi kwraa! Yehowa bɔ gbɔmɔ koni ehi shi kɛya naanɔ. Taakɛ wɔkase kɛtsɔ hiɛ yɛ wolo nɛɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ wo paradeiso fɛfɛo ko mli. Eha amɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa. Nɔ pɛ ni Yehowa taoɔ ji amɛhilɛ-kɛhamɔ. Ani fɔlɔ ko ni yɔɔ suɔmɔ baasumɔ ni ebii apiŋ yɛ gbɔlɛ mli ni amɛgboi? Dabi kwraa! Yehowa sumɔɔ ebii, ni eesumɔ ni amɛná miishɛɛ yɛ shikpɔŋ nɔ kɛya naanɔ. Biblia lɛ wie yɛ adesai ahe akɛ: “[Yehowa] eŋɔ naanɔ hu ewo amɛtsui mli.” (Jajelɔ 3:11) Nyɔŋmɔ kɛ naanɔ shihilɛ he shwelɛ bɔ wɔ. Ni éto gbɛjianɔ koni eha nakai shwelɛ lɛ aba mli.

NƆ HEWƆ NI ADESAI GBOIƆ

9. Mɛɛ naatsĩi Yehowa kɛfɔ̃ Adam nɔ, ni mɛni hewɔ famɔ nɛɛ toiboo waaa lɛ?

9 Mɛni hewɔ mɔ ni adesai gboiɔ lɛ? Kɛha hetoo lɛ, ha wɔsusu nɔ ni ba beni adesai enyɔ ni ji nuu kome kɛ yoo kome pɛ yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ he wɔkwɛ. Biblia lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Yehowa Nyɔŋmɔ ha tsei fɛɛ ni kɛ́ akwɛ ni aaaba mɔ tsine ni amɛhi ha yeli hu kwɛ̃ kɛjɛ shikpɔŋ sũ lɛŋ.” (1 Mose 2:9) Shi kɛlɛ, akɛ enɛ he naatsĩi ko ha. Yehowa kɛɛ Adam akɛ: “Trom lɛ mli tsei lɛ fɛɛ nɔ yibii lɛ ye bɔ ni osumɔɔ; shi ekpakpa kɛ efɔŋ lee tso lɛ yibii lɛ kaaye eko; ejaakɛ gbi nɔ ni oooye eko lɛ, gbo ooogbo!” (1 Mose 2:16, 17) Famɔ nɛɛ toiboo waaa. Tsei krokomɛi babaoo yɛ ni Adam kɛ Hawa baanyɛ aye amɛnɔ yibii. Shi, famɔ nɛɛ ha amɛná hegbɛ krɛdɛɛ ni amɛkɛaajie hiɛsɔɔ kpo amɛtsɔɔ Mɔ ni ha amɛ nibii fɛɛ, ní wala ni eye emuu fata he lɛ. Toiboo ni amɛaafee lɛ hu baatsɔɔ akɛ amɛkɛ bulɛ haa hegbɛ ni amɛŋwɛi Tsɛ lɛ yɔɔ lɛ, ni ákɛ amɛmiisumɔ egbɛtsɔɔmɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ.

10, 11. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ tsɔ amɛgbo Nyɔŋmɔ nɔ toi? (b) Mɛni hewɔ Adam kɛ Hawa toigbele lɛ ji sane ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ?

10 Dɔlɛ sane ji akɛ klɛŋklɛŋ fɔlɔi lɛ eyabooo Yehowa toi. Beni Satan wieɔ kɛtsɔɔ onufu ko nɔ lɛ, ebi Hawa akɛ: “Lɛɛlɛŋ, Nyɔŋmɔ kɛɛ akɛ: Nyɛkaye trom lɛ mli tsei ayibii lɛ fɛɛ eko lɛ?” Hawa ha hetoo akɛ: “Trom lɛ mli tsei ayibii lɛ eko wɔyeɔ; shi tso ni yɔɔ trom lɛ teŋ lɛ nɔ yibii lɛ ni Nyɔŋmɔ kɛɛ: Nyɛkayea eko, ni nyɛkataa he tete, koni nyɛkagboi.”1 Mose 3:1-3.

11 Satan kɛɛ akɛ: “Jeee gboimɔ nyɛaagboi; Nyɔŋmɔ le akɛ gbi nɔ ni nyɛaaye eko lɛ, nyɛhiŋmɛii aaagbele, ni nyɛaatsɔmɔ tamɔ Nyɔŋmɔ, ni nyɛaale ekpakpa kɛ efɔŋ.” (1 Mose 3:4, 5) Satan miitao ni Hawa ahé aye akɛ kɛ́ eye tso yibii ni agu eyeli lɛ, ebaaná he sɛɛ. Taakɛ etsɔɔ lɛ, Hawa diɛŋtsɛ baanyɛ akpɛ eyiŋ yɛ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa he; ni ebaanyɛ efee nɔ fɛɛ nɔ ni esumɔɔ. Satan folɔ Yehowa naa hu akɛ nɔ ni ekɛɛ ebaajɛ tso yibii lɛ yeli mli aba lɛ ji amale. Hawa hé Satan eye. No hewɔ lɛ, etse aduawa lɛ eko ni eye. No sɛɛ lɛ, eha ewu eko, ni lɛ hu eye. Amɛhiɛ kã he ni amɛye tso yibii lɛ. Amɛle akɛ amɛmiifee nɔ pɛ ni Nyɔŋmɔ ekɛɛ amɛ akɛ amɛkafee lɛ. Amɛje gbɛ amɛgbo famɔ ni etoiboo waaa ni shishinumɔ yɔɔ he lɛ nɔ toi kɛtsɔ aduawa lɛ ni amɛye lɛ nɔ. Amɛtse amɛŋwɛi Tsɛ lɛ kɛ hegbɛ ni eyɔɔ lɛ hiɛ atũa. Nɔ ko bɛ ni amɛkɛbaajie amɛnaa yɛ bulɛ kpo ni amɛyajieee amɛtsɔɔɔ amɛ Bɔlɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ he!

12. Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔnu bɔ ni Yehowa nu he eha beni Adam kɛ Hawa kɔ gbɛ ni teɔ shi woɔ lɛ lɛ shishi?

12 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Kɛ́ olɛ̀ binuu loo biyoo ni otsɔse lɛ, ni egbo onɔ toi yɛ gbɛ ni tsɔɔ akɛ ebɛ bulɛ loo suɔmɔ ko kwraa kɛha bo nɔ lɛ, te obaanu he oha tɛŋŋ? Enɛ baaha otsui akumɔ. Belɛ, susumɔ bɔ ni eeedɔ Yehowa eha beni Adam kɛ Hawa fɛɛ kɔ gbɛ ko ni teɔ shi woɔ lɛ lɛ he okwɛ.

Adam jɛ sũ mli, ni eku esɛɛ kɛtee sũ mli

13. Mɛni Yehowa kɛɛ ebaaba Adam nɔ yɛ gbele mli, ni mɛni ji nɔ ni enɛ tsɔɔ?

13 Nɔ ko bɛ ni Yehowa baadamɔ nɔ eha Adam kɛ Hawa ni amɛji toigbolɔi lɛ akã he ahi shi kɛya naanɔ. Amɛgboi taakɛ ewie lɛ pɛpɛɛpɛ. Adam kɛ Hawa wala sɛɛ fo. Amɛshiii kɛyaaa mumɔi ashihilɛhe ko. Saji ni Yehowa kɛɛ Adam yɛ etoigbele lɛ sɛɛ lɛ haa wɔleɔ enɛ. Nyɔŋmɔ kɛɛ lɛ akɛ: “Oooku osɛɛ kɛaatee shikpɔŋ sũ mli, ejaakɛ emli ajieo kɛjɛ. Ejaakɛ sũ jio, ni sũ mli oooku osɛɛ kɛaatee!” (1 Mose 3:19) Nyɔŋmɔ kɛ shikpɔŋ sũ shɔ̃ Adam. (1 Mose 2:7) Dani aaashɔ̃ Adam lɛ, no mli lɛ ebɛ shihilɛ mli. No hewɔ lɛ, beni Yehowa kɛɛ Adam akɛ ebaaku esɛɛ kɛya shikpɔŋ sũ mli lɛ, nɔ ni E-tsɔɔ ji akɛ Adam ehiŋ shihilɛ mli dɔŋŋ. Adam baatsɔ tamɔ sũ ni ajie lɛ kɛjɛ mli lɛ nɔŋŋ.

14. Mɛni hewɔ wɔgboiɔ?

14 Kulɛ Adam kɛ Hawa yɛ wala mli ŋmɛnɛ, shi akɛni amɛhala akɛ amɛaagbo Nyɔŋmɔ nɔ toi hewɔ lɛ, amɛfee esha, ni no ha amɛgboi. Yiŋtoo hewɔ ni wɔgboiɔ lɛ ji akɛ Adam kɛ esha kɛ gbele tsɛŋe eshwiei fɛɛ. (Romabii 5:12) Nakai esha lɛ tamɔ hela fɔŋ ko ni akɛfɔ́ wɔ ni wɔteŋ mɔ ko mɔ ko nyɛŋ ajo naa foi. Nɔ ni jɛ mli ba ni ji gbele lɛ ji loomɔ. Gbele ji henyɛlɔ, shi jeee naanyo. (1 Korintobii 15:26) Wɔdaa Yehowa shi babaoo akɛ ekɛ kpɔmɔnɔ lɛ ha koni ekɛhere wɔ kɛjɛ nɛkɛ henyɛlɔ ni yitsoŋ wa nɛɛ dɛŋ!

SƐƐNAMƆ YƐ HE AKƐ WƆƆLE ANƆKWALE NI KƆƆ GBELE HE LƐ

15. Mɛni hewɔ anɔkwale ni kɔɔ gbohii lɛ ahe ni wɔɔle lɛ shɛjeɔ mɔ mii lɛ?

15 Nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ yɛ shihilɛ mli ni gbohii lɛ yɔɔ lɛ he lɛ shɛjeɔ mɔ mii. Taakɛ wɔna lɛ, gbohii lɛ nuuu piŋmɔ loo tsuiŋdɔlɛ ko he. Esaaa akɛ wɔsheɔ amɛ gbeyei, ejaakɛ amɛnyɛŋ amɛye wɔ awui ko. Wɔyelikɛbuamɔ he ehiaaa amɛ, ni amɛ hu amɛnyɛŋ amɛye amɛbua wɔ. Wɔnyɛŋ wɔkɛ amɛ awie, ni amɛ hu amɛnyɛŋ amɛkɛ wɔ awie. Jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi pii kɛ amale kɛɔ akɛ amɛbaanyɛ amɛye amɛbua mɛi ni egboi lɛ, ni mɛi ni heɔ nakai jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ amɛyeɔ lɛ haa amɛ shika. Shi anɔkwale ni kɔɔ gbohii lɛ ahe ni wɔbale lɛ buɔ wɔhe koni mɛi ni tsɔɔ amɛle tsɔɔmɔi nɛɛ akalaka wɔ.

16. Namɔ ená jamɔi babaoo atsɔɔmɔi anɔ hewalɛ, ni yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

16 Ani jamɔ ni oyɔɔ mli lɛ kpɛlɛɔ nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ yɛ gbohii ahe lɛ nɔ? Jamɔi babaoo ekpɛlɛɛɛ nɔ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Satan ená amɛtsɔɔmɔi lɛ anɔ hewalɛ. Ekɛ apasa jamɔ tsuɔ nii koni ekɛha mɛi ahé aye akɛ kɛji amɛgboi lɛ, amɛbaaya nɔ amɛhi shi yɛ mumɔi ashihilɛhe ko. Enɛ ji amalei ni Satan kɛtsuɔ nii koni ekɛgbala gbɔmɛi kɛjɛ Yehowa Nyɔŋmɔ he lɛ ateŋ ekome. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

17. Mɛni hewɔ tsɔɔmɔ ni kɔɔ naanɔ piŋmɔ he lɛ wooo Yehowa hiɛ nyam lɛ?

17 Taakɛ wɔkase kɛtsɔ hiɛ lɛ, jamɔi komɛi tsɔɔ akɛ kɛji gbɔmɔ fee esha ni egbo lɛ, abaashã lɛ yɛ piŋmɔhe ko kɛya naanɔ. Tsɔɔmɔ nɛɛ wooo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam. Yehowa ji Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ, ni ehaŋ gbɔmɛi apiŋ yɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ kɔkɔɔkɔ. (1 Yohane 4:8) Te obaabu nuu ni kɛ ebi toigbolɔ nine woɔ la mli kɛgbalaa etoi lɛ oha tɛŋŋ? Ani okɛ bulɛ baaha nuu ni tamɔ nɛkɛ? Yɛ anɔkwale lɛ, ani obaasumɔ ni etsɔ onaanyo? Eka shi faŋŋ akɛ dabi! Ekolɛ obaasusu akɛ eji mɔ ko ni yitsoŋ wa waa. Kɛlɛ, Satan miisumɔ ni wɔhé wɔye akɛ Yehowa piŋɔ gbɔmɛi yɛ la mli kɛyaa naanɔ!

18. Mɛɛ jamɔ mli amale tsɔɔmɔ nɔ gbohii lɛ ajamɔ damɔ?

18 Satan kɛ jamɔi komɛi hu tsuɔ nii ni amɛtsɔɔ akɛ kɛ́ gbɔmɛi gboi lɛ amɛtsɔmɔɔ mumɔi, ni no hewɔ lɛ esa akɛ mɛi ni yɔɔ wala mli lɛ kɛ bulɛ kɛ woo aha amɛ. Taakɛ tsɔɔmɔ nɛɛ tsɔɔ lɛ, gbohii lɛ amumɔi lɛ baanyɛ amɛbatsɔmɔ nanemɛi ni he wawai loo henyɛlɔi ni yitseiaŋ wa. Mɛi pii heɔ amale nɛɛ amɛyeɔ. Amɛsheɔ gbohii lɛ gbeyei ni amɛkɛ woo haa amɛ, ni amɛjáa amɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Biblia lɛ tsɔɔ akɛ gbohii lɛ miiwɔ, ni ákɛ esa akɛ wɔjá anɔkwa Nyɔŋmɔ koome ni ji Yehowa, wɔ-Bɔlɔ kɛ Durolɔ lɛ pɛ.Kpojiemɔ 4:11.

19. Mɛɛ Biblia tsɔɔmɔ kroko hu anɔkwale ni kɔɔ gbohii lɛ ahe lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔnu shishi?

19 Anɔkwale ni kɔɔ gbohii lɛ ahe ni obaale lɛ baabu ohe koni akɛ jamɔ mli amalei akalaka bo. Ebaaye ebua bo koni onu Biblia tsɔɔmɔi krokomɛi hu ashishi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ oná ole akɛ gbɔmɛi eyaaa mumɔi ashihilɛhe ko yɛ gbele sɛɛ lɛ, ebaaha onu shihilɛ kɛmiiya naanɔ yɛ paradeiso mli yɛ shikpɔŋ nɔ ni awo he shi lɛ shishi jogbaŋŋ diɛŋtsɛ.

20. Mɛɛ sanebimɔ wɔbaasusu he yɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

20 Nuu anɔkwafo Hiob jɛ jeeŋmɔ beebe ebi sane nɛɛ akɛ: “Kɛji gbɔmɔ gbo lɛ, ani ehiɛ aaakã ekoŋŋ?” (Hiob 14:14) Ani abaanyɛ aku sɛɛ akɛ mɔ ko ni egbo lɛ aba wala mli ekoŋŋ? Nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ yɛ sane nɛɛ he lɛ shɛjeɔ mɔ mii waa diɛŋtsɛ, taakɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ baatsɔɔ lɛ.

^ kk. 5 Kɛ ootao wiemɔi ni ji “susuma” kɛ “mumɔ” lɛ ahe saji ni asusu he lɛ, ofainɛ kwɛmɔ Saji Krokomɛi ni Fata He lɛ ni yɔɔ baafa 208-211 lɛ mli.