Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO SESITFUPHA

Bakuphi Labafile?

Bakuphi Labafile?
  • Kwentekani nasifa?

  • Kungani sifa?

  • Kungadvudvuta yini kwati liciniso ngekufa?

1-3. Ngimiphi imibuto bantfu labayibutako ngekufa, futsi tinkholo letinyenti tiyiphendvula njani?

LENA yimibuto bantfu labaye batibuta yona iminyaka letinkhulungwane. Iyimibuto lebalulekile. Akunendzaba kutsi sibobani nobe sihlala kuphi, letimphendvulo titsintsa umuntfu ngamunye.

2 Esehlukweni lesendlulile, sifundze ngekutsi umhlatjelo wesihlengo saJesu Khristu usivulele kanjani indlela leya ekuphileni lokuphakadze. Siphindze safundza ngekutsi liBhayibheli libiketela ngesikhatsi lapho “sekuyawubate kufa.” (Sembulo 21:4) Kodvwa kwanyalo sonkhe siyafa. INkhosi lehlakaniphile Solomoni yatsi: “Labaphilako bayati kutsi batakufa.” (Umshumayeli 9:5) Siyetama kuphila sikhatsi lesidze. Nobe kunjalo, siyatibuta kutsi kutawentekani kitsi nasifa.

3 Nasifelwa tihlobo tetfu, siyalila. Singahle futsi sitibute: ‘Kwentekeni kuto? Tiyahlupheka yini? Tiyasibona yini? Singatisita? Sitawuke siphindze sitibone?’ Tinkholo letinyenti tiniketa timphendvulo letingafani talemibuto. Letinye tifundzisa kutsi nawukholwa, utawuya ezulwini, kodvwa nawungakholwa, utawushiswa esihogweni. Letinye tinkholo tifundzisa kutsi lapho umuntfu nakafa, uya endzaweni yemoya kuyewuhlala nabokhokho bakhe. Kantsi letinye tifundzisa kutsi labafile baya endzaweni yalabaphansi bayowehlulelwa bese baphindze batalwe kabusha kulomunye umtimba.

4. Ngumuphi umcondvo tinkholo letinyenti letiwufundzisako ngekufa?

4 Letimfundziso taletinkholo tinemcondvo munye—wekutsi kunencenye letsite lesindzako nakufa umtimba. Cishe tonkhe tinkholo, takadzeni netanyalo, tifundzisa kutsi siyachubeka siphila phakadze, sibona, siva, futsi sicabanga. Kodvwa kungenteka njani loko? Simo sekuva kanye nemicabango yetfu, kwentiwa yingcondvo kutsi kusebente. Ngako umuntfu nakafa, ingcondvo iyayekela kusebenta. Inkhumbulo kanye nemiva yetfu, akuchubeki kusebenta ngendlela lesimangaliso nakufa ingcondvo.

KWENTEKANI VELE KUMUNTFU NAKAFA?

5, 6. Lifundzisani liBhayibheli ngesimo salabafile?

5 Lokwenteka kumuntfu nakafa akusiyo intfo lefihlekile kuJehova, uMdali wengcondvo. Uyalati liciniso, futsi eVini lakhe liBhayibheli usichazela ngesimo salabafile. Imfundziso yalo lecacile ngulena: Lapho umuntfu afa, akabuyi abe khona. Kufa akufanani nekuphila. Labafile ababoni, abeva, futsi abacabangi. Kute incenye yetfu lechubeka iphila nasifa. Site umoya nobe umphefumulo longafi. *

Liye kuphi lelilangabi?

6 Ngemuva kwekutsi Solomoni atsite labaphilako bayati kutsi batakufa, wabhala: “Kodvwa labafile abati lutfo.” Wabese uyenaba kulendzaba ngekutsi atsi labafile angeke batsandze nobe batondze futsi “bangeke baphindze babe nesabelo kuko konkhe lokwentiwako lapha emhlabeni.” (Umshumayeli 9:5, 6, 10) Ngalokufananako, Tihlabelelo 146:4 titsi umuntfu nakafa, ‘tinhloso netimfihlo takhe tiphela ngalelo langa.’ Siyafa futsi kute lokusindzako nakufa umtimba. Imphilo yetfu ifanana nelilangabi lelikhandlela. Nakucishwa likhandlela, lelilangabi aliyi ndzawo. Lisuke selingekho.

LOKO JESU LAKUSHO NGEKUFA

7. Jesu wakuchaza njani kufa?

7 Jesu Khristu wakhuluma ngesimo sebantfu labafile. Ngalesinye sikhatsi weva kutsi Lazaro, indvodza labetayelene nayo, ufile. Watsi kubafundzi bakhe: “Lazaro, sihlobo setfu, sewulele.” Bafundzi bakhe bamane bacabanga kutsi usho kutsi Lazaro ulele kute alulame ekuguleni lokumphetse. Kodvwa Jesu abengasho loko. Wachaza: “Lazaro sewufile.” (Johane 11:11-14) Caphela kutsi Jesu wafananisa kufa nekuphumula kanye nekulala. Lazaro abengekho ezulwini nobe esihogweni. Abengakayi kuyewuhlangana netingilosi nobe bokhokho. Lazaro akayanga kulenye indzawo wayotalwa kabusha kuyo. Abephumulile ekufeni, njengekungatsi ulele butfongo lobute emaphupho. Leminye imibhalo nayo ifananisa kufa nekulala. Nasi sibonelo: Ngalesikhatsi Jesu avusa indvodzakati yaJayiru, watsi: ‘Ayikafi, ilele.’ (Lukha 8:52, 53) Ngalokufananako, Davide wabhala ‘ngekufikelwa butfongo bekufa.’Tihlabelelo 13:3.

Jehova wadala bantfu kutsi baphile phakadze emhlabeni

8. Sati njani kutsi kwakungesiyo injongo yaNkulunkulu kutsi bantfu bafe?

8 Kwakuyinjongo yaNkulunkulu yasekucaleni yini kutsi bantfu bafe? Cha, kwakungenjalo! Jehova wadala umuntfu kute aphile phakadze emhlabeni. Njengobe sifundzile ekucaleni kwalencwadzi, Nkulunkulu wabeka bantfu bekucala epharadisi lelihle. Wababusisa ngekubanika imphilo lephelele. Jehova abebafunela lokuhle kodvwa. Umtali lonelutsandvo uyafuna yini bantfwana bakhe beve buhlungu bekuguga nekufa? Cha, akafuni! Jehova abebatsandza bantfwana bakhe, afuna batfole injabulo lengapheli emhlabeni. Mayelana nebantfu liBhayibheli litsi: “[Jehova] uphindze wabeka liphakadze etinhlitiyweni tebantfu.” (Umshumayeli 3:11) Nkulunkulu wasidala sinesifiso sekuphila phakadze. Ngako wente indlela yekutsi leso sifiso sifezeke.

LOKWENTA BANTFU BAFE

9. Ngumuphi umbandzela Jehova lawunika Adamu, futsi kungani lomyalo wawungesiwo lolukhuni kutsi bangawugcina?

9 Kungani-ke bantfu bafa? Kute sitfole imphendvulo, kufanele sicabange ngaloko lokwenteka emhlabeni ngalesikhatsi kusenendvodza yekucala nemfati wekucala. LiBhayibheli litsi: “Nkulunkulu Simakadze wamilisa emhlabatsini tonkhe tihlahla letibukekako letimnandzi; ekhatsi nensimi wamilisa sihlahla sekuphila kanye nesihlahla sekwati lokuhle nalokubi.” (Genesisi 2:9) Noko, kwakunembandzela munye. Jehova watsi ku-Adamu: “Ungadla ngekutsandza kwakho tonkhe titselo letilapha ensimini; kodvwa ungasidli sitselo sesihlahla sekwati lokulungile nalokungakalungi, ngobe mhlazana usidla uyakufa nekufa.” (Genesisi 2:16, 17) Lomyalo wawungesiwo lolukhuni kutsi bawulalele. Kwakunetihlahla letinyenti bo-Adamu na-Eva lababengadla kuto. Kodvwa nyalo besebanelitfuba lelikhetsekile lekukhombisa kubonga kwabo kuloyo labebanike konkhe, kuhlanganise nekuphila lokuphelele. Kulalela kwabo kwakuyokhombisa kutsi bayalihlonipha ligunya laBabe wabo wasezulwini, futsi bafuna kucondziswa nguye.

10, 11. (a) Yini leyenta bo-Adamu na-Eva bangamlaleli Nkulunkulu? (b) Kungani kungalaleli kwabo kwaba yindzaba lembi kakhulu?

10 Lokubuhlungu kutsi bo-Adamu na-Eva bakhetsa kungamlaleli Jehova. Asebentisa inyoka, Sathane wabuta Eva: “Kodvwa ngempela Nkulunkulu ushito yini kutsi: ‘Ningadli nobe ngusinye nje sitselo setihlahla letisensimini?’” Eva waphendvula watsi: “Singatidla titselo tetihlahla litisensimini, ngaphandle kwesitselo sesihlahla lesisekhatsi nensimi; Nkulunkulu utsite: ‘Ningasidli sitselo sesihlahla lesisekhatsi nensimi, ningasitsintsi nekusitsintsa kuze ningafi.’”Genesisi 3:1-3.

11 Sathane watsi: “Ningeke nife. Kepha Nkulunkulu uyati kutsi mhlazana nisidla, emehlo enu ayakuvuleka, bese nifanana naNkulunkulu nikwati lokuhle nalokubi.” (Genesisi 3:4, 5) Abefuna Eva etsembe kutsi utawusitakala ngekudla lesitselo Nkulunkulu abetsite bangasidli. Ngekusho kwaSathane abesanelilungelo lekutibonela yena kutsi lokubi ngukuphi nalokuhle ngukuphi. Abengenta nobe yini layifunako. Sathane waphindze wasola Jehova ngekutsi abekhulume emanga ngemiphumela yekudla lesitselo. Eva wamkholwa Sathane. Ngako watsatsa sitselo wadla, wanika nendvodza yakhe nayo yadla. Abazange bente loku ngobe bangati. Bebati kamhlophe kutsi bente kona kanye Nkulunkulu latsite bangakwenti. Ngekudla lesitselo, behluleka ngemabomu kulalela umyalo lomelula nalonekucabangela. Bedzelela Babe wabo wasezulwini neligunya lakhe. Kungamhloniphi ngalendlela uMdali wabo lotsandzekako, kwakungeke kucolelwe.

12. Yini lengasisita sicondze kutsi Jehova waphatseka njani ngalesikhatsi bo-Adamu na-Eva bangamlaleli?

12 Ase sifananise: Bewungatsini nawungakhulisa umntfwana umnakekele kahle bese uyesuka uyakwedzelela akwente kube sebaleni nje kutsi akakuhloniphi futsi akakutsandzi? Loko kungakuvisa buhlungu kakhulu. Cabanga-ke kutsi Jehova waphatseka kabi njani ngalesikhatsi bo-Adamu na-Eva bangamlaleli.

Adamu watsatfwa elutfulini futsi wabuyela kulo

13. Jehova watsi yini letawenteka ku-Adamu nakafa, futsi loku kusho kutsini?

13 Kwakute sizatfu sekutsi Jehova abayekele baphile phakadze bo-Adamu na-Eva labangamalelanga. Bafa, njengobe abeshito. Abaphindzanga baba khona. Abandlulelanga ngisho nasendzaweni yemimoya. Siyakwati loku ngaloko Jehova lakusho ku-Adamu ngemuva kwekuba asephule umyalo wakhe. Nkulunkulu watsi: ‘Uyawubuyela emhlabatsini, ngobe vele watsatfwa kuwo; njengobe ulutfuli uyawubuyela elutfulini.’ (Genesisi 3:19) Nkulunkulu wadala Adamu ngelutfuli lwemhlabatsi. (Genesisi 2:7) Asengakakwenti loko, Adamu abengekho. Ngako-ke, Jehova nakatsi Adamu utawubuyela elutfulini, abesho kutsi utawuphindze angabi khona. Adamu abetawuba njengelutfuli labedalwe ngalo, intfo nje lengaphili.

14. Kungani sifa?

14 Bo-Adamu na-Eva ngabe solo bayaphila nalamuhla, kodvwa bafa ngobe bakhetsa kungamlaleli Nkulunkulu. Lokusenta sife lamuhla kutsi sono sa-Adamu kanye nekufa kwendlulela kuso sonkhe situkulwane sakhe. (Roma 5:12) Leso sono sifanana nesifo lesibi lesitfolakala ngelufuto lokute longaphunyula kuso. Kufa lokungumphumela waleso sono kusicalekiso. Kufa kusitsa, hhayi umngani. (1 Khorinte 15:26) Sijabula kakhulu ngekutsi Jehova wasilungiselela sihlengo kute asilamulele kulesitsa lesibi kangaka.

KWATI LICINISO NGEKUFA KULUSITO

15. Kungani kusidvudvuta kwati liciniso ngekufa?

15 Loko lokufundziswa liBhayibheli ngesimo salabafile kuyasidvudvuta. Njengobe sesifundzile, labafile abeva buhlungu. Asikho sizatfu sekubesaba, ngobe angeke basilimate. Abaludzingi lusito lwetfu, natsi angeke basisite. Angeke sikwati kukhuluma nabo njengobe nabo bangeke bakwati kukhuluma natsi. Bafundisi labanyenti bacala emanga batsi bangakwati kusita labo labafile, futsi bantfu labakukholwako loko banika labo bafundisi imali. Kodvwa kwati liciniso kuyasivikela ekuyengweni ngulabo labafundzisa emanga.

16. Ngubani lowonakalise timfundziso letinyenti tenkholo yemanga, futsi ngayiphi indlela?

16 Inkholo lokuyo iyahambisana yini naloko liBhayibheli lelikufundzisako ngekufa? Letinyenti atihambisani nako. Kungani? Kungenca yekutsi timfundziso tayo tonakaliswe nguSathane. Usebentisa inkholo yemanga kute ente bantfu betsembe kutsi umtimba nawufa, bona bayachubeka baphila endzaweni yemoya. Lawa ngulamanye emanga Sathane lawasebentisako kute ehlukanise bantfu naNkulunkulu Jehova. Ukwenta njani loko?

17. Kungani imfundziso yekuhlushwa phakadze yedzelela Jehova?

17 Njengobe sifundzile ekucaleni, letinye tinkholo tifundzisa kutsi nangabe umuntfu aphila ngendlela lembi, ngemuva kwekufa utawuhlupheka phakadze esihogweni semlilo. Lemfundziso yedzelela Nkulunkulu. Jehova unguNkulunkulu welutsandvo futsi angeke abangele bantfu kutsi bahlupheke ngalendlela. (1 Johane 4:8) Bewungativa njani ngemuntfu lojezisa umntfwana longeva ngekutsi afake sandla sakhe emlilweni asishise? Bewungamhlonipha yini loyo muntfu? Bewungafuna yini kumati? Cha bewungeke! Bewungase ucabange kutsi ungumuntfu lonelunya. Sathane ufuna sicabange kutsi Jehova uhlupha bantfu ngekubafaka emlilweni phakadze—tigidzi teminyaka.

18. Nguyiphi imfundziso yemanga lesekela kukhontwa kwalabafile?

18 Sathane uphindze asebentise letinye tinkholo kute tifundzise kutsi ngemuva kwekufa, bantfu baba ngimimoya lokufanele ihlonishwe ngulabaphilako. Ngekusho kwalemfundziso, imimoya yalabafile ingaba bangani nobe titsa tetfu letinkhulu. Bantfu labanyenti bayawakholwa lawo manga. Bayabesaba bantfu lafile, bayabahlonipha futsi bayabakhonta. Ngalokwehlukile, liBhayibheli lifundzisa kutsi bantfu labafile balele, nekutsi futsi kufanele sikhonte Nkulunkulu weliciniso kuphela, Jehova, longuMdali wetfu neMondli wetfu.Sembulo 4:11.

19. Kwati liciniso ngekufa kukusita kutsi ucondze yiphi imfundziso yeliBhayibheli?

19 Kwati liciniso ngekufa kukusita kutsi ungadukiswa ngemanga lavela enkholweni yemanga. Kuphindze kukusite kutsi ucondze letinye timfundziso teliBhayibheli. Nasi sibonelo: Nangabe sewati kutsi bantfu labafile abendluleli endzaweni yemoya ngemuva kwekufa, setsembiso sekuphila phakadze epharadisi emhlabeni siba yintfo longayetsemba.

20. Ngumuphi umbuto lesitawucoca ngawo esehlukweni lesilandzelako?

20 Indvodza lelungile yasendvulo lenguJobe yabuta lombuto: “Nangabe umuntfu afa, uyawuphindze aphile yini?” (Jobe 14:14) Umuntfu longaphili lolele ekufeni, angaphindze avuswe yini? Loko liBhayibheli lelikufundzisako ngaloku kudvudvuta kakhulu, njengobe sitawufundza ngako esehlukweni lesilandzelako.

^ sig. 5 Kute utfole lwati lolunyenti ngeligama lelitsi “umoya” nalelitsi “umphefumulo,” fundza Sandzisanchazo emakhasini 208-11.