Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 8

Ouhamba wa Huku Oityi?

Ouhamba wa Huku Oityi?
  • Oityi Ombimbiliya itupopila konthele Youhamba wa Huku?

  • Oityi Ouhamba wa Huku maukalinga?

  • Onalupi Ouhamba oo maukafuisapo ehando lia Huku pano pohi?

1. Elikuambelo patyi liankhimana malikelilongeswa pahetyino?

 OVANTHU ovanyingi vei nawa elikuambelo lina vati o Tate Yetu, ine Elikuambelo lia Tatekulu. Onondaka ombo mbupopia konthele Yelikuambelo Jesus Kristu alongesile ovalongwa vae. Onondaka mbukahi melikuambelo olio, mbakolela unene. Okulilongesa ovipuka vitatu viaitwa tete melikuambelo olio, matyikukuatesako okunoñgonoka vali nawa oityi Ombimbiliya tyili ilongesa.

2. Ovipuka patyi vitatu Jesus alongesa ovalongwa vae vaite melikuambelo olio?

2 Konthyimbi yelikuambelo olio, Jesus walongesa ovateheleli vae okuti: “Likuambelei okuti: ‘Tate yetu ukahi keulu, enyina liove lihivilikwe. Ouhamba wove uye. Ehando liove lilingwe pano pohi, ngetyi likahi nokulingwa keulu. (Mateus 6:9-13) Ovipuka ovio vitatu viaitwa melikuambelo eli, vilekesa tyi?

3. Oityi tuesukisa okunoñgonoka konthele Youhamba wa Huku?

3 Tuelilongesale unene konthele yenyina lia Huku, Jeova. Tupu tuelilongesa konthele yehando lia Huku. Tuapopiale etyi alinga kohale, netyi makalinga komutue pala ovanthu. Iya oityi Jesus ankho mahande okupopia, etyi ati likuambelei okuti, “Ouhamba wove uye”? Ouhamba wa Huku oityi? Oñgeni ouhamba oo, maukasukukisa enyina lia Huku? Oñgeni Ouhamba oo, mauya okufuisapo ehando lia Huku?

OUHAMBA WA HUKU OITYI?

4. Ouhamba wa Huku oityi? Iya olie Ohamba Youhamba oo?

4 Ouhamba wa Huku, outumini umue wapakuako na Jeova Huku, utuminwa no Hamba yaholovonwa na Huku. Olie Ohamba Youhamba wa Huku? O Jesus Kristu waholovonua na Huku. Jesus Ohamba yavilapo vali konohamba ambuho mba pano pohi. Jesus wiihanua okuti ‘Ohamba yo nohamba, o Tatekulu yovo tatekulu vokukahi koutumini.’ (1 Timóteo 6:15) Jesus una epondolo liokulinga ovipuka oviwa unene tyipona kese mutumini.

5. Ombala Youhamba wa Huku ikahi pi? Iya ouhamba oo maukatumina valie?

5 Ombala Youhamba wa Huku opi ikahi? Iya Jesus ukahi pi? Hinangela okuti Jesus waipaelua momuti iya atutiliswa. Mononthiki mbehehi, alondo keulu. (Atos 2:33) Moluotyo, Ouhamba wa Huku ukahi keulu. Otyo, Ombimbiliya iihanena Ouhamba wa Huku, okuti ‘ouhamba wo keulu’. (2 Timóteo 4:18) Namphila Ouhamba wa Huku ukahi keulu, mahi maukatumina ovanthu pano pohi.—Revelação [Apocalipse] 11:15.

6, 7. Oityi tyilekesa okuti Jesus makakala Ohamba ongwa unene?

6 Oityi Jesus akalela Ohamba yavilapo vali? Ehunga limue, omokonda Jesus kankhi vali. Okueleka Jesus novatumini vomouye, Ombimbiliya yati, ‘Jesus oe vala una omuenyo wahapu.’ Oe vala ukala potyitei tyehetavela okufuena.’ (1 Timóteo 6:16) Otyo, tyilekesa okuti ovipuka aviho oviwa Jesus makalinga, mavikakalako apeho. Jesus makalinga ovipuka oviwa unene.

7 Tala etyi Ombimbiliya ipopia konthele ya Jesus. Yati: ‘Makakala nospilitu ya Jeova, ospilitu yonondunge nounongo. Makakala nospilitu younene no yokulonga, nospilitu yenoñgonoko no yonthilo na Jeova. Makakala nehambu liokulekesa onthilo ku Jeova. Kamakakoyesa ovanthu okutala kovipuka eete, ine o kutyina eiva. Makakoyesa ovahepi nouviuki, nokuviyula nouviuki, pala ouwa wonondalaua.’ (Isaías 11:2-4) Onondaka ombo, mbulekesa okuti Jesus makakala Ohamba youviuki, yokuna okankhenda novanthu pano pohi. Ove kutyihole okutuminwa nomutumini ngoo?

8. Ovalie mavakatumina na Jesus?

8 Otyili otyikuavo konthele Youhamba wa Huku, o tyokuti Jesus kamakatumina aike. Kuna vakuavo mavakatumina nae. Apostolu Paulu wapopila Timoteo okuti: ‘Inkha tutualako nokukoleleya, nonthue matukaviala nae.’ (2 Timóteo 2:12) Paulu, na Timoteo no vakuavo vali vekolelo vaholovonwa na Huku opo vakaviale na Jesus Mouhamha wo keulu. Veñgapi mavakatumina na Jesus Mouhamba wa Huku?

9. Veñgapi mavatumina na Jesus? Iya, onalupi Huku ahimbika okuholovona ovanthu ovo?

9 Ngetyi Okapitulu 7 komukanda uno kalekesa, memonekelo limue, apostolu João wamuene ‘ondyona [Jesus Kristu] itai Komphunda yo Siau [keulu ekahi pahe]. Iya ankho ukahi novanthu 144.000, vahonekwa monombamba mbavo enyina liae no lia Tate yae.’ Ovanthu ovo 144.000, ovalie? João muene utupopila okuti: ‘Ovanthu ovo, ovavana vekahi nokulandula Ondyona kese oku yenda. Ovo vatetekela okulandwa pokati kovanthu pala Huku no Ndyona.’ (Revelação [Apocalipse] 14:1, 4) Enga, ovanthu ovo ovalanduli vekolelo va Jesus Kristu, vaholovonwa opo vakatumine nae keulu. Putyina vankhia vapinduluapo nomuenyo wo keulu, opo ‘vakatumine ovanthu pano pohi’ kumue na Jesus. (Revelação [Apocalipse] 5:10) Tunde kononthiki mbono apostolu kenima 33 P.K., Huku ukahi nokuholovona Ovakristau vekolelo, opo atuukise omuvalu oo wo 144.000.

10. Okuholovona Jesus no 144.000 opo vatumine ovanthu aveho, tyilekesa okuti Jeova una oluembia mokonda yatyi?

10 Jeova walekesa oluembia olunene mokuaholovona Jesus no 144.000, opo vakatumine ovanthu aveho pano pohi. Tete, omokonda Jesus utyii oñgeni ovanthu vatuwa, no nonkhumbi vekahi nokumona. Paulu wati, Jesus ‘una okankhenda kononkhumbi mbetu, mokonda wamona ononkhumbi ononene mononkhalelo ambuho ngo onthue, mahi kalingile onkhali.’ (Hebreus 4:15; 5:8) Vana mavakatumina nae, tupu navo vamona ononkhumbi pano pohi, avakoleleya. Vakondya nokulwisa onkhali nomauvela aeho. Moluotyo, maveketyivila okukuatesako nawa ovanthu aveho konthele yovitateka aviho.

OITYI OUHAMBA WA HUKU MAUKALINGA?

11. Omokonda yatyi Jesus atumina Ovakristau velikuambele okuita ehando lia Huku lilingwe keulu?

11 Jesus wapopila ovalongwa vae okuti vesukisa okulikuambela opo Ouhamba wa Huku uye. Tupu, wati tuna okulikuambela opo ehando lia Huku lilingwe ‘keulu, na pano pohi.’ Huku ukala keulu, iya apeho onoandyu mbae mbekolelo mbukahi nokulinga ehando liae. Mahi, Mokapitulu 3 komukanda ou, tuelilongesa okuti oandyu imue yayekapo okulinga ehando lia Huku. Tupu, yahongiliya Andau na Eva okulinga onkhali. Mokapitulu 10, matukelilongesa vali oityi Ombimbiliya ilongesa konthele yoandyu oyo ondingavivi itiwa o Satanasi Eliapu. Satanasi novilulu viae onoandyu onondingavivi mbokuaholovona okukala konthele yae, ankho nkhele mbukala keulu. Moluotyo, onoandyu mbumue keulu ankho kambulingi ehando lia Huku. Mahi, etyi Ouhamba wa Huku wahimbika okutumina, keulu ovipuka aviho viapiluluka. Jesus Kristu Ohamba Youhamba oo, waluisa Satanasi.—Revelação [Apocalipse] 12:7-9.

12. Ovipuka patyi vivali viaenda keulu viakolela, viapopiwa mu Revelação [Apocalipse] 12:10?

12 Onondaka mbalandulako mbulekesa oñgeni ovilwa ovio viaenda. Onondaka ombo mbati: “Neiva ondaka yakaluluka keulu aiti: “‘Pahe eyovo, nounene, nouhamba vialinga via Huku yetu, iya outumini walinga wa Kristu yae. Mokonda [Satanasi] omutendeleyi wovakuatate vetu watahelua pohi, ankho uvetendeleya komutenya no kounthiki kolupala lua Huku yetu.’” (Revelação [Apocalipse] 12:10) Wamona ovipuka vivali viakolela unene viaenda keulu, viapopiwa moversikulu oyo yo Mbimbiliya? Tete, Ouhamba wa Huku, wahimbika okutumina. Vali, Satanasi watahelua pohi.

13. Etyi Satanasi atewa keulu tyaeta tyi?

13 Ovipuka ovio vivali viaenda keulu oityi viaeta? Ombimbiliya itupopila etyi tyaenda keulu. Yati: ‘Moluotyo, ove eulu nonwe mukalako, hambukwei!’ Enga, onoandyu mbekolelo keulu mbahambukwa, mokonda Satanasi novilulu viae ine oandyu mbae onondingavivi, vatewa keulu. Keulu kuesala vala onoandyu mbokuna ekolelo mu Jeova Huku. Pahe keulu kuna ombembwa yotyotyili. Keulu pahe ehando lia Huku likahi nokulingwa.

Satanasi novilulu viae ine onoandyu onondingavivi vatewa keulu, okutahelwa pano pohi. Iya otyo, tyaeta ononkhumbi ononene pano pohi. Mahi, ononkhumbi mbatyo ombo kuakamba katutu mambukapuako.

14. Etyi Satanasi atewa keulu, pano pohi apakala ñgeni?

14 Iya pano pohi apakala ñgeni? Ombimbiliya yati: ‘Anthi, elowei onue vokuli kombanda yoohi nomelunga, mokonda Eliapu lialaukila kuonue nonyengo onene, mokonda lityii okuti okamuvo kalio kakehi.’ (Revelação [Apocalipse] 12:12) Satanasi wanumana unene, mokonda wateua keulu iya pahe wesala vala no nonthiki mbehehi. Iya nonyengo onene ukahi nokuetela ovanthu ovitateka ovinyingi, ‘nononkhumbi’ pano pohi. Matukelilongesa vali konthele ‘yononkhumbi’ ombo, mokapitulu makalandulako. Mahi, pahe okusoka kononkhumbi ombo, tupondola okulipula okuti: Iya oñgeni Ouhamba oo maukafuisapo ehando lia Huku pano pohi?

15. Huku uhanda pano pohi pakale ñgeni?

15 Pahe nkhele hinangela! Huku uhanda pano pohi pakale ñgeni? Ove welilongesale Mokapitulu 3 konthele yotyo. Mo Endene, Huku walekesa okuti ankho uhanda o ohi ei ikale omphangu yombembwa, yeyula ovanthu ovaviuki vahankhi. Mahi, Satanasi wahindila Andau na Eva okulinga onkhali. Iya otyo, tyatyika ehando lia Huku, kaliafuisiluepo pano pohi. Mahi, ehando lia Huku kaliapilulukile. Jeova no hono nkhele mahande ‘ovanthu ovaviuki vapiñgane o ohi ino, opo vakalemo apeho.’ (Salmo 37:29) Ouhamba wa Huku maukafuisapo ehando liae olio. Ñgeni?

16, 17. Oityi omukanda wa Daniel 2:44, utulekesa konthele Youhamba wa Huku?

16 Tala eulo likahi mu Daniel 2:44. Momukanda oo tutangamo okuti: ‘Kononthiki mbovatumini vatyo ovo, Huku yo keulu makavialeka ouhamba umue kamaukahanyaunuako vali, iya maukakalako apeho. Ouhamba oo, kamaukapita pomaoko elongo ekuavo. Iya ouhamba oo, maukahanyaunako omautumini atyo aeho nokukenyimako. Iya ouhamba oo aukakalako apeho.’ Oityi onondaka ombo mbutulekesa konthele Youhamba wa Huku?

17 Tete, mbutulekesa okuti Ouhamba wa Huku maukavialekwa ‘kononthiki mbovatumini ovo’, ine opononthiki mbomauhamba maavasiwa koutumini. Vali, mbututolela okuti Ouhamba oo, maukakalako apeho. Kamaukafindwa, tupu kaukapinguako vali noutumini nawike. Tatu, mbulekesa okuti mapakaenda ovilwa pokati Kouhamba wa Huku nomautumini ouye uno. Mahi, Ouhamba wa Huku maukafinda. Okuhulako Ouhamba wa Huku, oo vala maukatumina ovanthu aveho. Iya ovanthu mavakatuminwa monkhalelo ongwa unene, vehenemone tunde kohale.

18. Ovita viahulililako Viouhamba wa Huku nomautumini ouye, viihanwa ñgeni?

18 Ombimbiliya itupopila vali ovipuka ovikuavo, konthele yovita Viouhamba wa Huku nomautumini ouye uno. Ombimbiliya ilongesa okuti, putyina onthyulilo yamehiki popepi, ovilulu ine onoandyu onondingavivi, mambuyandyaneka ounkhembi kovatumini aveho kombanda yoohi.’ Pala tyi? Mambukalinga ngotyo, ‘opo mbuongiye [ovatumini] ovo, pala ovita vionthiki onene ya Huku Omukulami.’ Ovatumini aveho kombanda yo ohi, mavakaongiyua ‘pomphangu imue itiwa Armangedom’ melaka lio Hebreu. (Revelação [Apocalipse] 16:14, 16) Onoversikulu ombo, mbulekesa okuti Armagendom enyina liovita viahulililako Viouhamba wa Huku nomautumini ovanthu pano pohi.

19, 20. Omokonda yatyi hono ehando lia Huku kalikahi nokulingwa pano pohi?

19 Oityi Ouhamba wa Huku maukafuisapo povita vio Armagendom? Nkhele hinangela ehando lia Huku konthele yo ohi. Jeova Huku uhanda pano pohi pakale ovanthu ovaviuki vehena onkhali, mavekemuumbila Mouye Omupe. Iya omokonda yatyi ehando olio liehenefuisuepo alo hono? Tete, omokonda nkhele onthue tuvakuankhali, tuvela nokunkhia. Mahi, ngetyi tuelilongesa Mokapitulu 5, Jesus wankhia opo etuyovole, opo tukamone omuenyo wahapu. Tupu, hinangela onondaka mo Evandyeliu ya João mbokuati: ‘Mokonda Huku una oluembia olunene novanthu, waava omona wae wongunga, opo kese omunthu ukolela mue ahakahanyaunueko, mahi akamone omuenyo wahapu’.—João 3:16.

20 Otyitateka otyikuavo, omokonda ovanthu ovanyingi valinga ovipuka ovivi. Vakemba, valinga omaumbalihi. Kavahande okulinga ehando lia Huku. Ovanthu vokulinga ovivi, mavakanyimuako mo Armagendom ovita via Huku. (Salmo 37:10) Tupu, ehando lia Huku kalikahi nokulingwa pano pohi, mokonda ovatumini kavakuatesako ovanthu okulinga ehando lia Huku. Ovatumini vamue ovakalavi, ine vahanyauna vala. Ombimbiliya ipopia nawa-nawa okuti: ‘Omunthu utumina omunthu mukuavo pala okulinyona’.—Eclesiastes 8:9.

21. Oñgeni Ouhamba wa Huku, maukafuisapo ehando lia Huku pano pohi?

21 Konyima yovita vio Armagendom, ovanthu aveho mavakatuminwa vala Nouhamba wa Huku. Ouhamba watyo oo, maukaeta omuenyo omuwa. Maukahanyaunako Satanasi novilulu viae ine onoandyu onondingavivi. (Revelação [Apocalipse] 20:1-3) Mokonda yotyilikutila tya Jesus ovanthu kavakavela, kavakankhia vali. Anthi, Mouhamba wa Huku ovanthu mavakakala nomuenyo wahapu. (Revelação [Apocalipse] 22:1-3) O ohi maikapilululwa opo ikale omphangu yombembwa. Ngotyo, Ouhamba oo, maukafuisapo ehando lia Huku malikalingwa pano pohi. Iya enyina lia Huku malikasukukiswa. Otyo tyilekesa tyi? Tyilekesa okuti ovanthu aveho mavakakala Mouhamba wa Huku, mavakakala nonthilo nenyina lia Jeova.

ONALUPI OUHAMBA MAUYA OKUFUISAPO EHANDO LIA HUKU PANO POHI?

22. Okuti Ouhamba wa Huku weya puetyi Jesus ankho ekahi pano pohi? Ine weya etyi atutiliswa?

22 Jesus wapopila ovalanduli vae velikuambele okuti, ‘Ouhamba wove uye’. Otyo tyilekesa okuti pomuvo watyo oo, Ouhamba wa Huku ankho kauneye. Okuti Ouhamba oo, weya pomuvo Jesus alonda keulu? Au. Mokonda Petulu na Paulu vati, etyi Jesus atutiliswa wafuisapo eulo likahi mo Salmo 110:1, liokuati: “Jeova wapopila Tatekulu yange okuti: ‘Pumphama kokulio kuange, alo ndyipaka onondyale mbove mombuelo yonomphai mbove.’” (Atos 2:32-34; Hebreus 10:12, 13) Otyo, tyilekesa okuti Jesus nkhele wakala omuvo umue nokukevelela.

Moutumini Wouhamba oo, ehando lia Huku malikalingwa pano pohi ngetyi likahi nokulingwa keulu

23. (a) Onalupi Ouhamba wa Huku wahimbika okutumina? (b) Okapitulu makalandulako makakapopia konthele yatyi?

23 Ngotyo, Jesus wakevelela omuvo ulifuepi? Konthyulilo yomanima 1.800, ovanthu ankho vokulilongesa tyotyili Ombimbiliya, vanoñgonoka okuti omuvo wa Jesus wokukevelela maupu mo 1914. (Konthele yomuvo oo, tala o Apendise pomafo 215-18.) Ovipuka viapita mouye tunde menima lio 1914, vilekesa okuti omuvo wa Jesus tyili wapua menima olio. Omaulo Ombimbiliya okukahi nokufuisuapo, alekesa okuti Kristu walinga Ohamba mo 1914. Iya Ouhamba wa Huku wahimbika okutumina keulu menima olio. Moluotyo, onthue tukahi ‘mokamuvo kehehi’ kesalako pala Satanasi. (Revelação [Apocalipse] 12:12; Salmo 110:2) Tupu, tupondola okupopia okuti kuakamba katutu, Ouhamba wa Huku maufuisapo ehando lia Huku pano pohi. Onondaka ombu hanongwako unene? Ove kutavela okuti otyo otyili? Okapitulu makalandulako makekukuatesako okutala okuti tyotyili Ombimbiliya ilongesa ovipuka ovio.