Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 9

Okuti Tukahi Umue Kononthiki Mbokuhulilila?

Okuti Tukahi Umue Kononthiki Mbokuhulilila?
  • Ovipuka patyi tueete hono viapopiwa mo Mbimbiliya?

  • Ondaka ya Huku yati kononthiki mbahulilila ovanthu mavakakala novituwa patyi?

  • Ovipuka patyi oviwa Ombimbiliya yapopia konthele yononthiki mbonthyulilo?

1. Oityi matyitukuatesako okunoñgonoka etyi matyikapita komutue?

 OKUTI uhole okutala ovipuka vipopiwa mo televisau, iya olipulu okuti: ‘Ouye ou maukahulila pi? Oviponga vitumphulukila vala ovanthu momuvo vahakevelela. Etyi matyikamoneka muhuka nawike utyii. (Tiago 4:14) Mahi, atyiho matyikamoneka komutue Jeova utyii. (Isaia 46:10) Kohale Ondaka ya Huku Ombimbiliya, yapopile okuti makukamoneka ovipuka ovivi, ngevi tueete hono. Mahi, tupu yati makukamoneka ovipuka oviwa.

2, 3. Epulo patyi ovalongwa valingile Jesus? Iya evekumbulula ñgeni?

2 Jesus Kristu wapopia konthele Youhamba wa Huku, maukamanako ovivi, nokupilulula Ouye uno opo ukale omphangu yombembwa. (Lucas 4:43) Ovanthu ankho vahanda okunoñgonoka onalupi Ouhamba oo mauya. Moluotyo, ovalongwa va Jesus avemupulu okuti: ‘Olipi enyingilikilo liokuya kuove no lionthyulilo youye uno? (Mateus 24:3) Jesus evekumbulula okuti, o Jeova Huku vala utyii onalupi onthyulilo youye uno maiya. (Mateus 24:36) Tupu, Jesus wapopile ovipuka mavikapita kombanda yo Ohi, tyina nkhele Ouhamba weheneetele ovanthu ombembwa yotyotyili nepameko. Ovipuka Jesus apopile, aviho vikahi nokumoneka hono!

3 Tyina nkhele tuhenetange omalekeso okuti tukahi kononthiki mbahulilila, tutalei ovita viaenda keulu viahamuenwe nomunthu nawike. Mahi onthyulilo yovita ovio, yaeta ovitateka pano pohi.

OVILWA VIAENDA KEULU

4, 5. (a) Oityi tyapita keulu etyi Jesus alinga Ohamba? (b) Ngetyi tyapopiwa mu Revelação [Apocalipse] 12:12 oityi tyatuka kovilwa ovio?

4 Okapitulu tuelilongesa konyima momukanda omu, kahangununa okuti Jesus Kristu walinga Ohamba keulu menima lio 1914. (Daniel 7:13, 14) Etyi Jesus avialekwa ahimbika liwa-liwa okulekesa ounene liae. Ombimbiliya yati: ‘Kuakatuka ovilwa ovinene keulu. Mingeli [enyina ekuavo lia Jesus] no noandyu mbae avalwisa enyoka [Satanasi Eliapu], iya enyoka no noandyu mbae onombi, navo otyo valwa.’ a Mahi, Satanasi no noandyu mbae onombi ine ovilulu, vafindwa avatewa keulu okutahelwa pano pohi. Onoandyu mbekolelo mba Huku ambuhambukwa unene mokonda Satanasi novilulu viae ine onoandyu onombi vatewatewa keulu. Mahi, ovanthu pano pohi kavakalele nehambu ngolio. Ombimbiliya yati: ‘Elowei onue vokuli pohi no melunga, mokonda Eliapu lialaukila kuonue nonyengo onene, mokonda lityii okuti okamuvo kalio kakehi.’—Revelação (Apocalipse) 12:7, 9, 12.

5 Tala etyi tyatuka kovita viaenda keulu. Mokonda yonyengo onene, Satanasi waeta ovitateka no nonkhumbi movanthu pano pohi. Ngetyi mokelilongesa, pahe tukahi momuvo watyo oo wovitateka. Mahi omuvo watyo oo, omusupi unene. Alo umue Satanasi utyii. Ombimbiliya ilekesa okuti tukahi kononthiki mbonthyulilo. (2 Timóteo. 3:1) Tyihambukiswa unene okunoñgonoka okuti apa katutu Huku mahanyaunako Satanasi! Tutalei ovipuka vimue viapopiwa mo Mbimbiliya vikahi nokupita mononthiki mbuno. Ovipuka ovio vilekesa okuti tukahi mononthiki mbonthyulilo. Iya apa katutu Ouhamba wa Huku maukaeta omuenyo omuwa wahapu pala vana vokuhole Jeova. Tete, matutale ovipuka vikuana Jesus apopile okuti mavikakala enyingilikilo liononthiki mbonthyulilo.

OMANYINGILIKILO AVILAPO ONONTHIKI MBONTHYULILO

6, 7. Oñgeni onondaka mba Jesus konthele yovita, nondyala mbukahi nokufuisuapo hono?

6Otyilongo matyikalwisa otyilongo otyikuavo, iya ouhamba maukalwisa ouhamba omukuavo.’ (Mateus 24:7) Momanima okualamba ovanthu ovanyingi vankhia movita. Omuhoneki umue ko Gra-Bretanha wati: momanima 100 okualamba, kuaipawa ovanthu ovanyingi unene. Momanima oo, ovanthu veliipaa unene. Ovita viatualako nokuliyandyana ouye watyo auho. Kavihi ovilongo viakalele okamuwo tyihena ovilwa.’ Omukanda umue (Worldwatch Institute) wati: Ovanthu vokuaipawa novita okutunda mo 1900 alo mo 2000, ovanyingi unene tyipona aveho vaipawa tunde kotyita tyotete Momuvo wa Kristu, alo mo 1899. Okupolelela menima lio 1914, ovanthu valamba po nomiliau 100 vankhila movita. Tutyii nawa okuti okunkhisa vala omunthu wike tyiihama. Pahe, sokolola ononkhumbi nomuihamo wokutala ovanthu ovanyingi mombunga nomapanga vaipawa movita ovio.

7Makukakala ondyala.’ (Mateus 24:7) Ovanongo vamue vati mokueenda kuomanima 30 okualamba, ovanthu vekahi nokulima ovilia ovinyingi. Mahi, ondyala ikahi nokutualako. Mokonda ovanthu ovanyingi vetupu onombongo pala okulanda okulia, nokulanda onofika pala okulima. Movilongo viokuna omalumono, ovanthu ovanyingi vamona vala ondolale ike monthiki, vamue kavatuukisa ondolale pala okulanda okulia. Ovanyingi vena ondyala onene. Eongano Liekongoko Ouye Auho, liati ovana ovanyingi vekahi nokunkhia mokonda yondyala kese nima.

8, 9. Oityi tyilekesa okuti omaulo a Jesus konthele yovinimawe, nomauvela ekahi nokufuisuapo?

8Makukakala ovinimawe ovinene.’ (Lucas 21:11) Eongano limue ko EUA liati, tunde mo 1990, kuapita ovinimawe 17 kese enima, viokuateya onondyuo ononene nokuikula o ohi. Kese enima kukahi nokupita ovinimawe ovinene vikahi nokuhanyauna onondyuo. Omukanda omukuavo wati: Ovinimawe viaipaa ovanthu ovanyingi mokueenda kuomanima 100 okualamba. Ounongo wovanthu watepulula vala katutu ononkhia mbovanthu.

9 ‘Makukakala omauvela omanene.’ (Lucas 21:11) Namphila ounongo wokuhakula ukahi nokuenda no komutue, omauvela o kohale naa ekahi nokumoneka pahetyino, ekahi nokuipaa ovanthu ovanyingi. Omukanda umue wati omauvela 20, okukutikinyamo omukolo-omunene, no malalia, no kolela, akaka vali unene momanima ano. Iya omauvela amue epwiya okuehakula. Momanima okualamba pahetyino, kuatumbuka vali omauvela 30 omape. Amue etupu ovihemba viokuehakula. Moluotyo, ekahi nokuipaa ovanthu ovanyingi.

OVITUWA VIO VANTHU KONONTHIKI MBAHULAKO

10. Ovituwa patyi viapopiwa mo 2 Timóteo 3:1-5, ove weete hono movanthu?

10 Ombimbiliya yapopia ovipuka mavikamoneka mouye. Tupu yati kononthiki mbokuhulilila, ovituwa viovanthu mavikapiluluka. O apostolu Paulu wapopia oñgeni ovanthu mouye mavakakala. Mo 2 Timóteo 3:1-5, tutangamo okuti: Ko nonthiki mbahulako makukakala omuwo wokuepuiya. O apostolu Paulu wati:

  • Ovanthu mavakakala vokulihole ovo muene,

  • vokuhole onombongo

  • ovana kamaveketavela ovohe

  • mavakakala ononkhembi

  • vehena oluembia

  • vehetyivili okulikondola omitima

  • ovakalavi

  • vokuhole vali ovitalukiso tyipona Huku

  • velilekesa ngatyina vena ekolelo mu Huku, mahi kavayeke Ondaka ya Huku ihongolele omuenyo wavo

11. Oñgeni Salmo 92:7 ipopia etyi matyiya okupita no nondingavivi?

11 Okuti potyilongo ukala, pena ovanthu vena ovituwa ngovio? Enga, pena. Ouye auho ovanthu vena ovituwa ovivi. Otyo tyilekesa okuti Huku meya okuvehanyaunako, mokonda Ombimbiliya yati: ‘Tyina onondingavivi mbuyova ngeholi, iya vokulinga ovivi vatualako nokupama, opo mavakanyimuako apeho’.—Salmo 92:7

OVIPUKA OVIWA VIKAHI NOKUMONEKA

12, 13. Oñgeni enoñgonoko lio tyotyili likahi nokuliyawisa kononthiki ombu mbonthyulilo?

12 Tyotyili ouye weyula ovivi mononthiki ombu mbokuhulilila, ngetyi Ombimbiliya yetyipopiale. Namphila ouye weyula ononkhumbi, mahi pena ovipuka oviwa vikahi nokumoneka pokati kovafendeli va Jeova.

13 Ombimbiliya momukanda wa Daniele yapopia okuti Enoñgonoko lio tyotyili malikeliyawisa. Otyo ankho matyikapita nalupi? O kononthiki mbonthyulilo. (Daniel 12:4) Haunene okupolelela mo 1914, Jeova ukahi nokukuatesako vana vahanda okumuumbila opo vanoñgonoke nawa Ombimbiliya. Ovaumbili va Jeova vena ombili onene yokunoñgonoka otyili konthele yenyina lia Huku nomilao viae. Vanoñgonoka otyili konthele yotyilikutila tyeyovo tya Jesus Kristu, nonkhalelo ya vana vokuankhia, netutilo. Tupu, ovafendeli va Jeova valongeswa oñgeni vena okutyinda omuenyo opo vakale nomuenyo omuwa unkhimaneka Huku. Tupu, vanoñgonoka nawa otyilinga Tyouhamba wa Huku, no ñgeni maukamanako ovitateka pano pohi. Iya oityi vekahi nokulinga nenoñgonoko olio? Epulo eli, litutuala keulo ekuavo likahi nokufuisuapo kononthiki mbuno mbonthyulilo.

Onondaka ombu onongwa Mbouhamba wa Huku, mambukaiviswa kombanda yo ohi aiho.—Mateus 24:14

14. Alo pi onondaka onongwa Mbouhamba wa Huku mbukahi nokuiviswa hono? Iya ovalie vekahi nokuivisa onondaka ombo?

14 Jesus wapopia okuti ‘konthyulilo youye uno wa Satanasi’: Onondaka ombu onongwa mbouhamba wa Huku mambukaiviswa kombanda yo ohi aiho. (Mateus 24:3, 14) Onondaka onongwa mbouhamba wa Huku, netyi ouhamba oo uhangununa, netyi maukalinga, no ñgeni mauketuetela ononkhano onongwa, vikahi nokuiviswa mouye auho. Onondaka ombo mbukahi nokuiviswa movilongo vilamba po 230, no momalaka alamba po 400. Onombangi mba Jeova vekahi nokuivisa onondaka ombo nombili onene. Ovo vatunda movilongo aviho, no momihoko aviho, no momalaka atyo aeho. (Revelação [Apocalipse] 7:9) Onombangi mba Jeova vekahi nokulongesa Ombimbiliya ovanthu ovanyingi vahanda okunoñgonoka oityi Ombimbiliya tyili ilongesa. Eulo olio likahi nokufuisuapo monkhalelo ihuvisa unene, namphila ovakristu vo tyotyili veyelwe novanthu aveho ngetyi Jesus apopile!—Lucas 21:17.

OITYI OVE UNA YOKULINGA?

15. (a) Ove utavela okuti tukahi kononthiki mbahulako? Omokonda yatyi? (b) Oityi matyikalingwa onondyale mba Jeova konthyulilo youye? Iya oityi Huku makaetela vana vetavela outumini wae?

15 Omaulo Ombimbiliya aeho ekahi nokufuisuapo hono. Ove kutavela okuti tukahi kononthiki mbahulako? Tyina onondaka ombo onongwa Mbouhamba wa Huku mbamaiviswa, alo apa Jeova ahanda, onthyulilo maiya. (Mateus 24:14) Onthyulilo, onthiki ina Huku makamanako ovivi aviho kombanda yo ohi. Jeova makatuma Jesus no noandyu mbae opo vakanyimeko onondyale mbae ambuho vahahande okumutavela. (2 Tessalonicenses 1:6-9) Satanasi no noandyu mbae onombi kamakayapula vali ovanthu ku Huku. Konyima yotyo, Ouhamba wa Huku maukaetela ovipuka oviwa aveho vokutavela outumini wa Huku.—Revelação [Apocalipse] 20:1-3; 21:3-5.

16. Oityi wesukisa okulinga?

16 Mokonda onthyulilo youye wa Satanasi ikahi popepi, kese umue puonthue una okulipula okuti: Oityi ndyina yokulinga? Otyiwa okutualako nokulilongesa konthele ya Jeova novitumino viae etuavela. (João 17:3) Linga ononkhono mbokulilongesa Ombimbiliya. Kala notyituwa tyokuliongiya apeho novanthu vana valinga ehando lia Jeova. (Hebreus 10:24, 25) Ovola okukala nenoñgonoko enyingi Jeova ekahi nokuavela ovanthu aveho hono. Linga omapiluluko esukisa momuenyo wove opo upandwe na Huku.—Tiago 4:8

17. Omokonda yatyi onthiki yehanyauno lionondingavivi maikahupula ovanthu ovanyingi?

17 Jesus wapopile okuti ovanthu ovanyingi kamavekesuka nomalekeso okuti tukahi kononthiki mbonthyulilo. Ehanyauno lionondigavivi malikeya monthiki imue vahakevelela. Ehanyauno maliya ngatyina otyimphulu tyiya kounthiki. (1 Tessalonicenses 5:2) Jesus walondola okuti: ‘Ngetyi ankho tyali kononthiki mba Noe, otyo matyikakala pokuya kuo Mona womunthu. Mokonda kononthiki mbatyo ombo, etyi ombila onene nkhele iheneye, ovanthu ankho vasuka vala nokulia, nokunwa, nokunepa, no kunepwa, alo onthiki Noe anyingila mowato. Ankho kavasukile, alo ombila onene yeya aivekomboko aveho. Ongotyo matyikakala pokuya kuo Mona womunthu’.—Mateus 24:37-39.

18. Elondolo patyi lia Jesus tuna yokutavela?

18 Tupu, Jesus watolela ovateheleli vae okuti: ‘Liyungei nawa opo omitima vienyi vihakale nelelele mokonda yokulia unene, nokunwa unene, no kusukalala novipuka viomuenyo, iya onthiki oyo aimuhupula ngeliva. Mokonda maiya kovanthu vatyo aveho vekahi kombanda yo ohi. Moluotyo, tualeiko okukala tyalunguka. Likuambelei apeho, opo muhupe kovipuka ovio aviho mavikeya, iya amukala lutai [okupandwa] kolupala lwo Mona womunthu. (Lucas 21:34-36) Okutavela elondolo olio lia Jesus, ounongo. Omokonda yatyi? Omokonda vana vapandwa na Jeova Huku nomona womunthu Jesus Kristu, vena ekevelelo liokukahupa kehanyauno liouye wa Satanasi, avakakala apeho mouye omupe ukahi popepi!—João 3:16; 2 Pedro 3:13.