Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO SEMFICA

Siphila “Emalangeni Ekugcina” Yini?

Siphila “Emalangeni Ekugcina” Yini?
  • Ngutiphi tentakalo letenteka esikhatsini lesiphila kuso letashiwo liBhayibheli?

  • Livi laNkulunkulu litsi bantfu bebayoba njani “emalangeni ekugcina”?

  • Ngutiphi tintfo letinhle liBhayibheli lelatsi tiyokwenteka “emalangeni ekugcina”?

1. Singafundza kuphi ngelikusasa?

UKE watibukela yini tindzaba kuthelevishini wase uyatibuta, ‘Kuyokwentekani vele kulelive?’ Tintfo letishwacisa lugogo tenteka ngekucwabita kweliso kangangekutsi kute umuntfu longacombelela ngalokunembile kutsi likusasa liphetseni. (Jakobe 4:14) Nobe kunjalo, Jehova uyati kutsi likusasa liphetseni. (Isaya 46:10) Endvulo, liVi lakhe liBhayibheli, labiketela hhayi kuphela ngetintfo letimbi letenteka nyalo emhlabeni kodvwa nangetintfo letinhle letiyokwenteka.

2, 3. Yini leyabutwa bafundzi kuJesu, futsi waphendvula watsini?

2 Jesu Khristu wakhuluma ngeMbuso waNkulunkulu, lotawucedza bonkhe bubi futsi uletse lipharadisi lapha emhlabeni. (Lukha 4:43) Bantfu bebafuna kwati kutsi loMbuso utawufika nini. Bafundzi bakhe baze bambuta: ‘Yini leyawukhombisa kutsi sesikhatsi sekubuya kwakho nekutsi sekuphela kwetikhatsi?’ (Matewu 24:3) Nakabaphendvula wabatjela kutsi nguNkulunkulu Jehova kuphela lowatiko kutsi kunini kuphela kwetikhatsi. (Matewu 24:36) Kodvwa Jesu watibala tintfo letatiyokwenteka emhlabeni ngembi kwekuba uMbuso uletsele bantfu kuthula nekuvikeleka. Loko latsi kutakwenteka sekuvele kucalile.

3 Singakahloli bufakazi bekutsi siphila ‘ekupheleni kwetikhatsi’ ase sifundze ngemphi lokungekho muntfu abengayibona. Lemphi yaliwa ezulwini, futsi imiphumela yayo iyasitsintsa.

IMPHI EZULWINI

4, 5. (a) Yini leyenteka ezulwini lapho nje Jesu abekwa esihlalweni njengeNkhosi? (b) Ngekusho kweSembulo 12:12, wawuyoba yini umphumela walemphi leyaliwa ezulwini?

4 Esehlukweni lesendlulile kulencwadzi kuchaziwe kutsi Jesu Khristu wabekwa kutsi abe yiNkhosi ezulwini nga-1914. (Danyela 7:13, 14) Ngemuva nje kwekutsi abekwe njengeNkhosi, Jesu wenta lokutsite. LiBhayibheli litsi: “Kwesuka imphi ezulwini. Mikhayeli [ngulelinye libito laJesu] netingilosi takhe balwa nanyokangwenya [Sathane Develi]; nyokangwenya akanye netingilosi takhe naye walwa.” * Sathane netingilosi takhe letimbi, emadimoni, behlulwa kulemphi futsi bacoshwa ezulwini balahlelwa emhlabeni. Emadvodzana aNkulunkulu emoya letsembekile ajabula kakhulu ngekutsi Sathane nemadimoni akhe besebacoshiwe. Bantfu bona kute lobekutawubajabulisa. Kunaloko, liBhayibheli latsi: “Maye kuwe, mhlaba . . . ngobe Mhlebi sewehlele kini ngentfukutselo lenkhulu ngobe uyati kutsi sikhatsi sakhe sesifishane.”Sembulo 12:7, 9, 12.

5 Naka umphumela walemphi leyaliwa ezulwini. Njengobe abetfukutsele abila, Sathane abetawuletsa maye nobe lusizi kulabo labasemhlabeni. Njengobe utawubona, siphila kuso kanye sikhatsi selusizi lamuhla. Kodvwa sitawuphela masinyane—‘sikhatsi lesifishane.’ Ngisho naSathane imbala uyakwati loko. LiBhayibheli litsi lesikhatsi ‘ngemalanga ekugcina.’ (2 Thimothi 3:1) Siyajabula ngekwati kutsi masinyane Nkulunkulu utawucedza ligunya laDeveli lekubusa umhlaba. Ase sibuke lokunye kwaloko lokwashiwo liBhayibheli lokwentekako lamuhla. Loku kubufakazi bekutsi siphila emalangeni ekugcina nekutsi uMbuso waNkulunkulu masinyane utawuletsela bonkhe labatsandza Jehova tibusiso letingapheli. Kwekucala, ase sicoce ngetibonakaliso letine Jesu latsi tiyokhombisa lesikhatsi lesiphila kuso.

TIGEMEGEME TEMALANGA EKUGCINA

6, 7. Emavi aJesu lamayelana nekusweleka kwekudla kanye netimphi agcwaliseka njani lamuhla?

6 “Ngobe sive siyawuvukela lesinye sive, nembuso uyawuvukela lomunye umbuso.” (Matewu 24:7) Tigidzi tebantfu tibulewe etimphini kulelikhulu leminyaka lelendlulile. Lesinye sati semlandvo saseBrithani satsi: “Kucitseke ingati lenyenti kulelikhulu lesi-20 kunanobe ngusiphi lesinye sikhatsi emlandvweni. . . . Kulelikhulu leminyaka kuliwe umshawushile, futsi tibe mbalwa kakhulu tikhatsi lekungaliwa ngato.” Umbiko we-Worldwatch Institute utsi: “Baphindzeke katsatfu bantfu lababulewe timphi [kulelikhulu lesi-20] nakucatsaniswa netimphi telikhulu lekucala AD kuze kube ngu-1899.” Bangetulu kwetigidzi letingu-100 bantfu lababulewe timphi kusukela nga-1914. Nobe sibati kahle buhlungu bekufelwa ngulabo lesibatsandzako, singagcina ngekucombelela nje kutsi bunjani buhlungu nelusizi lapho sekufe tigidzi tebantfu.

7 “Kuyawuba khona tindlala.” (Matewu 24:7) Lucwaningo lukhomba kutsi kukhicitwa kwekudla kuleminyaka lengu-30 lendlulile kukhule kakhulu. Nobe kunjalo kweswelakala kwekudla solo kuyachubeka ngobe bantfu bete imali leyenele yekukutsenga, futsi labanye bete indzawo yekukulima. Emaveni lasatfutfuka, lilanga ngalinye tigidzigidzi tebantfu kufanele tiphile ngemali lencane kakhulu. Labanyenti kulabantfu bahlala balambile. I-World Health Organization isikisela kutsi kungondleki kahle ngiko lokuyimbangela yekufa kwebantfwana labangetulu kwetigidzi letisihlanu umnyaka ngamunye.

8, 9. Yini lekhombisa kutsi tiphrofetho taJesu letimayelana nekutamatama kwemhlaba kanye netifo letingelapheki tiye tagcwaliseka?

8 “Kuyawuba nekutamatama kwemhlaba lokwesabekako lokunyenti.” (Lukha 21:11) Ngekusho kwe-U.S. Geological Survey, kulindzeleke kutamatama lokukhulu kwemhlaba umnyaka nemnyaka lokungaba ngu-19. Kungaba nemandla ekubhidlita takhiwo futsi kuchekete umhlaba. Nakulinganiswa, umnyaka ngamunye kuba nekutamatama kwemhlaba lokukhulu lokubhidlita takhiwo tiphele nya. Kwatiswa lokugciniwe kukhombisa kutsi kutamatama kwemhlaba kubulele bantfu labangetulu kwetigidzi letimbili kusukela nga-1900. Lokunye kwatiswa kutsi: “Intfutfuko kutebucwephesha yente lokuncane kakhulu kunciphisa sibalo sebantfu labafako.”

9 “Kuyawuba . . . netifo letingalapheki.” (Lukha 21:11) Nobe nje temphilo titfutfuka, tifo letindzala naletinsha solo mane tiyabahlupha bantfu. Lomunye umbiko utsi tifo letatiwako—letifaka ekhatsi sifuba sengati, malaleveva, kanye nesifo semsheko—tibe nguletivame kakhulu esikhatsini lesiphila kuso, futsi letinyenti tifo kuya kuba lukhuni kutelapha. Empeleni, kahle kahle kuvele cishe tifo letingu-30. Letinye tato atelapheki futsi tiyabulala.

BANTFU BEMALANGA EKUGCINA

10. Ngutiphi tici letibonakalako kubantfu lamuhla letibiketelwe embhalweni wa-2 Thimothi 3:1-5?

10 Ngephandle nje kwekuchaza tentakalo telive, liBhayibheli labiketela kutsi emalanga ekugcina abetawubonakala ngelushintjo lolwenteka kubantfu. Umphostoli Pawula wachaza kutsi bantfu kwakuyawuvama kutsi babe njani. Ku-2 Thimothi 3:1-5, siyafundza: “Emalangeni ekugcina kuyawufika tikhatsi letimatima.” Pawula watsi bantfu

  • bayawutitsandza

  • batsandze imali

  • bayawuba ngulabangalaleli batali babo

  • bangetsembeki

  • babete lutsandvo

  • bangatitsibi

  • babe nebulwane

  • batsandze kutijabulisa kunekutsi babe ngulabatsandza Nkulunkulu

  • bayawuba nesimo sekumesaba Nkulunkulu kodvwa babe bawaphika emandla ako

11. Umbhalo weTihlabelelo 92:7 ukuchaza njani loko lokutakwenteka kubantfu lababi?

11 Bantfu basendzaweni yakini banjalo yini? Yebo, banjalo. Kuyo yonkhe indzawo kunebantfu lababi. Loku kukhombisa kutsi Nkulunkulu kusedvute atsatse sinyatselo, ngobe liBhayibheli litsi: “Nome lababi bangahluma njengetjani, nato tonkhe tigilamkhuba tichuma, noko tiyawubhujiswa phakadze naphakadze.”Tihlabelelo 92:7.

TENTAKALO LETINHLE

12, 13. Lube lunyenti kangakanani lwati lweliciniso kulamalanga ekugcina?

12 Emalanga ekugcina agcwele maye, njengobe liBhayibheli labiketela. Nobe nje live ligcwele tinkinga, kunetintfo letinhle letentekako kulabakhonta Jehova.

13 Lwati lweliciniso luyawuba lunyenti. Loku kwabiketelwa incwadzi yaDanyela. Bekutakwenteka nini loku? ‘Esikhatsini sekugcina.’ (Danyela 12:4) Ngalokukhetsekile, kusukela nga-1914 Jehova usite labo labafuna kumkhonta kutsi bawacondze kancono emaciniso eliBhayibheli. Bawacondze kancono emaciniso labalulekile ngelibito laNkulunkulu, tinjongo takhe, umhlatjelo wesihlengo waJesu Khristu, simo sebantfu labafile, kanye neluvuko. Ngetulu kwaloko, tikhonti taJehova tifundze kuphila ngendlela lelusito kuto futsi naleletsa ludvumo kuNkulunkulu. Itikhanyele bha indzima yeMbuso waNkulunkulu nekutsi utatilungisa kanjani tinkinga temhlaba. Yini tikhonti taNkulunkulu letiyentako ngalolwati letilutfolako? Lombuto usiletsa kulesinye siphrofetho lesigcwaliseka kulamanga ekugcina.

“Letindzaba letimnandzi teMbuso tiyawushunyayelwa emhlabeni wonkhe.”Matewu 24:14

14. Lisakateke kangakanani livangeli leMbuso lamuhla, futsi bobani labalishumayelako?

14 “LeliVangeli ngembuso liyawushunyayelwa emhlabeni wonkhe.” Lamavi ashiwo nguJesu Khristu esiphrofethweni sakhe “sekuphela kwetikhatsi.” (Matewu 24:3, 14) Lelivangeli leMbuso—kutsi uyini, futsi yini lotayenta, singatitfola njani tibusiso tawo—lishunyayelwa emaveni langetulu kwalangu-230 ngetilwimi letingetulu kwaletingu-400 emhlabeni wonkhe. Tigidzi taboFakazi BaJehova tikukhutsalele kushumayela lelivangeli leMbuso. Tiphuma “etiveni tonkhe, nasemindenini yonkhe, nasemaveni onkhe, nasetilimini tonkhe.” (Sembulo 7:9) BoFakazi bachuba tifundvo teliBhayibheli emakhaya mahhala netigidzi tebantfu letifuna kwati loko mbamba lokufundziswa liBhayibheli. Loku kugcwaliseka kwesiphrofetho lesijabulisa kakhulu, njengobe Jesu abiketela kutsi emaKhristu eliciniso ‘abetawutondvwa bantfu bonkhe.’Lukha 21:17.

YINI WENA LOTAYENTA?

15. (a) Uyakholwa yini kutsi siphila emalangeni ekugcina, futsi kungani? (b) Kuyosho kutsini “kuphela” kulabo labamelene naJehova nakulabo labatitfobako ekubuseni kweMbuso wakhe?

15 Njengobe tiphrofetho letinyenti teliBhayibheli tigcwaliseka lamuhla, awuvumi yini kutsi siphila emalangeni ekugcina? Ngemuva kwekuba tindzaba letinhle setishunyayelwe kwaze kwaba ngulapho Jehova asenelisekile, “kuphela” kuyofika. (Matewu 24:14) “Kuphela” kusho sikhatsi lapho Nkulunkulu atawususa khona bubi ngalokuphelele emhlabeni. Jehova utawusebentisa Jesu netingilosi letinemandla ekubhubhiseni bonkhe labamphikisa ngemabomu. (2 Thesalonika 1:6-9) Sathane nemadimoni akhe angeke baphindze badukise tive. Ngemuva kwaloko, uMbuso waNkulunkulu utawuletsa tibusiso kubo bonkhe labatitfobako ekubuseni kwawo lokulungile.Sembulo 20:1-3; 21:3-5.

16. Yini lokungaba kuhlakanipha kuyenta?

16 Njengobe kubusa kwaSathane sekusondzele ekupheleni, kudzingeka sitibute, ‘Yini lekufanele ngabe ngiyayenta?’ Kukuhlakanipha kuchubeka ufundza kabanti ngaJehova nangaloko lakufunako kitsi. (Johane 17:3) Bani ngumfundzi weliBhayibheli lokhutsele. Tetayete kuhlala unalabanye labafuna kwenta intsandvo yaJehova ngaso sonkhe sikhatsi. (Hebheru 10:24, 25) Tfola lwati lolubanti ngaNkulunkulu Jehova lalwente lwatfolakala kubantfu emhlabeni wonkhe, futsi wente lushintjo loludzingekile emphilweni yakho kute utfole umusa waNkulunkulu.Jakobe 4:8.

17. Kungani kubhujiswa kwalababi kuyobatuma labanyenti?

17 Jesu wabiketela kutsi bantfu labanyenti angeke babunake bufakazi bekutsi siphila emalangeni ekugcina. Kubhujiswa kwalababi kutawufika ngekushesha futsi kungakalindzeleki. Njenganakufika lisela ebusuku, loku kuyobatuma bantfu labanyenti. (1 Thesalonika 5:2) Jesu wecwayisa: “Njengasemalangeni aNowa kuyawuba njalo nekufika kweNdvodzana yeMuntfu. Njengemalanga labengembili kwazamcolo, bantfu babedla banatsa, labadvuna nalabasikati batsatsana, kwaze kwaba lilanga langena ngalo Nowa emkhunjini; abazange bati, kwaze kwefika zamcolo wabacedza, kuyawuba njalo nekufika kweNdvodzana yeMuntfu.”Matewu 24:37-39.

18. Ngusiphi secwayiso lesivela kuJesu lokufanele sisilalele?

18 Ngiko loku Jesu atjela bantfu lebebamlalele: “Ticaphelisiseni! Ningatifaki kakhulu emadzilini nasekunatseni lokudzakanako, nasekunakeni tintfo talomhlaba, funa lelo langa linitume; ngobe liyawufika njengasochaka kubantfu bonkhe emhlabeni wonkhe. Lindzani nithandaze onkhe emalanga, khona nitawuba nemandla ekuphunyula kuletintfo letitakwenteka nitekwati kuma embikweNdvodzana yeMuntfu.” (Lukha 21:34-36) Kukuhlakanipha kuwalalela lamavi aJesu. Ngani? Ngobe labo labemukelwa nguNkulunkulu Jehova ‘neNdvodzana yeMuntfu,’ Jesu Khristu, banelitsemba lekusindza nakuphela kubusa kwaSathane futsi baphile phakadze eveni lelihle lelisha leselisedvute kakhulu.Johane 3:16; 2 Phetro 3:13.

^ sig. 4 Kute utfole kwatiswa kabanti mayelana nekutsi Mikhayeli ngulelinye libito laJesu Khristu, fundza Sandzisanchazo emakhasini 218-19.