Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO SETJHUMI

Iimbunjwa Zomoya—Indlela Ezisithinta Ngayo

Iimbunjwa Zomoya—Indlela Ezisithinta Ngayo

Iingilozi ziyabarhelebha abantu na?

Iingilozi ezimbi zinamuphi umthelela ebantwini?

Kufuze siyisabe imimoya emimbi?

KWAZI umuntu kutjho ukufunda okuthileko malungana nomndenakhe. Ngokufanako, ukwazi uJehova uZimu kutjho ukwazi bhedere umndenakhe weengilozi. IBhayibhili ibiza iingilozi bona “madodana kaZimu.” (Jobhi 38:7, 8) Ngalokho-ke, iyini indima yazo emnqophweni kaZimu? Zaba nayiphi indima emlandweni wesintu? Iingilozi ziyayithinta ipilo yakho na? Nengabe kunjalo, ziyithinta njani?

2 IBhayibhili ikhuluma ngeengilozi iinkhathi ezilikhulu. Akhe sicabangele iinkhathi ezimbalwa bona sifunde okungezelelekileko ngeengilozi. Zavelaphi iingilozi? Umtlolo wa-KwebeKholose 1:16 uthi: “Koke kwabunjwa ngaye, [uJesu Krestu] ezulwini nephasinapha.” Nokho, zoke iimbunjwa zomoya ezibizwa bona ziingilozi ngayinye yazo yabunjwa nguJehova uZimu ngokuberegisa iNdodanakhe yokuthoma. Zingaki iingilozi ezikhona? IBhayibhili itjengisa bona kwabunjwa amakhulu weengidi zeengilozi, begodu zoke zinamandla amakhulu.—AmaRhalani 103:20.*

3 ILizwi lakaZimu iBhayibhili isitjela bona nekubunjwa iphasi, “woke amadodana kaZimu arhuwelela ngokuthaba.” (Jobhi 38:4-7) Iingilozi zaba khona esikhathini eside ngaphambi kobana kubunjwe abantu, ngitjho nangaphambi kobana kubunjwe iphasi. Indinyana yeBhayibhili le itjengisa bona iingilozi zinamazizo, ithi “ngokuthaba zimdumisa ndawonye.” Tjheja, “woke amadodana kaZimu” athaba ndawonye. Ngesikhatheso, zoke iingilozi zaba yingcenye yomndeni obumbeneko ekukhonzeni uJehova uZimu.

IINGILOZI ZIYASISEKELA BEGODU ZIYASIVIKELA

Ingilozi ivikela UDaniyela emgodini wamabhubezi

Uzimami uthumele ingilozi yakhe bona ivale umlomo wamabhubezi

4 Selokhu zabona ukubunjwa kwabantu bokuthoma, iimbunjwa zomoya ezithembekileko zatjengisa ikareko ekwandeni komndeni wesintu nokuzaliseka komnqopho kaZimu. (Iziyema 8:30, 31; 1 KaPitrosi 1:11, 12) Nokho, ngokukhamba kwesikhathi, iingilozi zabona bona inengi lesintu lilisile ukukhonza uMbumbi walo onethando. Asinakuzaza bona iingilozi ezithembekileko zadana ngalokhu. Ngakwelinye ihlangothi, ngitjho nanyana kumumuntu oyedwa obuyela kuJehova, “iingilozi zizathaba ngesoni esisodwa esitjhugulukileko.” (Luka 15:10) Njengombana iingilozi ziyikhathalela khulu ihlalakuhle yalabo abakhonza uZimu, singazwisisa bonyana kubayini uJehova kanengi aberegisa iingilozi bona zisiqinise begodu zivikele iinkhonzi zakhe ezithembekileko ephasini. (KumaHebheru 1:7, 14) Akhe sicabangele ezinye iimbonelo.

5 Iingilozi eembili zarhelebha indoda elungileko uLoti namadodakazakhe bona baphuluke ekutjhatjalalisweni kwemizi emimbi yeSodoma neGomora ngokubakhiphela ngaphandle komuzi loyo. (Genesisi 19:15, 16) Eemnyakeni eyalandelako umporofidi uDanyela waphoselwa ngemgodini wamabhubezi, kodwana wasinda engozini begodu wathi: “UZimami uthumele ingilozi yakhe bona ivale umlomo wamabhubezi.” (Danyela 6:22) Ekhulwini lokuthoma leemnyaka ngeenkhathi zakaJesu, ingilozi yatjhaphulula umpostoli uPitrosi ejele. (IZenzo 12:6-11) Ngaphezu kwalokho, ingilozi yasekela uJesu ekuthomeni kwekonzo yakhe yephasini. (Markosi 1:13) Msinyana ngaphambi kokufa kwakaJesu, ingilozi yabonakala kuye “izomqinisa.” (Luka 22:43) Ukusekelwa yingilozi kwamqinisa uJesu eenkhathini eziqakatheke khulu ekuphileni kwakhe.

6 Namhlanjesi iingilozi azisabonakali ebantwini bakaZimu ephasini. Namtjhana abantu bangekhe bazibone, iingilozi zakaZimu ezinamandla zisabavikela abantu bakhe, khulu-khulu entweni engabalimaza ngokomoya. IBhayibhili ithi: “Ingilozi kaJehova ikampe mahlangothi woke walabo abamsabako, begodu uyabaphulusa.” (AmaRhalani 34:7) Kubayini amezwi la asiduduza kangaka? Ngombana kuneembunjwa zomoya ezimbi eziyingozi ezifuna ukusitjhabalalisa! Zibobani iimbunjwezo? Zivelaphi? Zilinga njani ukusilimaza? Ukufumana iimpendulo zeembuzo le, akhe siqale kancani lokho okwenzeka ekuthomeni komlando wesintu.

IIMBUNJWA ZOMOYA EZIMANABA WETHU

7 Njengombana sifundile eSahlukweni-3 sencwadi le, enye yeengilozi yakhanuka ukubusa abanye begodu yahlubuka kuZimu. Ngokukhamba kwesikhathi ingilozi le yaziwa bona nguSathana uDeveli. (ISambulo 12:9) Hlangana nekhulu le-1 600 leemnyaka ngemva kokukhohlisa u-Efa, uSathana wakghona ukuhlubukisa pheze boke abantu kuZimu ngaphandle kwabambalwa abathembekileko, abanjengo-Abela, u-Enoki, noNuwa.—KumaHebheru 11:4, 5, 7.

8 Ngesikhathi sakaNuwa ezinye iingilozi zahlubuka kuJehova. Zatjhiya indawo yazo emndenini kaZimu wezulwini, zeza ephasini, zembatha umzimba wenyama. Kubayini zenza njalo? KuGenesisi 6:2 siyafunda: “Amadodana kaZimu weqiniso athoma ukutlhogomela amadodakazi wabantu bona ayaqaleka; begodu azithathela abafazi, kiwo abawakhethako.” Kodwana uJehova uZimu akhenge avumele izenzo zeengilozezi begodu nemiphumela yokonakalisa isintu bona iragele phambili. Waletha ukukhulamungu ephasini owathanyela boke abantu abambi begodu wabulunga iinceku zakhe ezithembekileko kwaphela. (Genesisi 7:17, 23) Ngalokho, iingilozi ezihlubukako namtjhana amadimoni, zakateleleka bonyana zihlubule iimzimba yazo yenyama begodu zabuyela ezulwini njengeembunjwa zomoya. Zasekela uDeveli, owaba “yikosi yamadimoni.”—Matewu 9:34.

9 Iingilozi ezingakathembeki nezibuyela ezulwini, zaphathwa njengabantu abalahliweko njengombusi wazo uSathana. (2 KaPitrosi 2:4) Namtjhana nje zingasakwazi ukwembatha iimzimba yabantu, zisenomthelela omumbi khulu ebantwini. Eqinisweni, ngerhelebho lamadimoni la, uSathana ‘ukhohlisa iphasi loke.’ (ISambulo 12:9; 1 KaJwanisi 5:19) Ukwenza njani lokho? Kanengi amadimoni aberegisa iindlela ezenzelwe ukukhohlisa abantu. (2 KwebeKorinte 2:11) Akhe sicabangele ezinye zeendlela uSathana akhohlisa ngazo abantu.

INDLELA AMADIMONI ABAKHOHLISA NGAYO ABANTU

10 Amadimoni aberegisa imimoya ukukhohlisa abantu. Ukuberegisa imimoya kuhlangene namadimoni, kokubili ngokunqophileko namtjhana ngokuya kwabanemimoya. IBhayibhili iyakulahla ukuberegelana nemimoya begodu isiyelelisa bona silahle namtjhana yini ehlangene nemimoya. (KwebeGalatiya 5:19-21) Amadimoni aberegisa imimoya ngendlela efanako abathiyi beemfesi ababeregisa ngayo ukudla kokuthiya iimfesi. Umthiyi weemfesi uberegisa ukudla okuhlukahlukeneko bona abambe iimfesi ezihlukahlukeneko. Ngokufanako, imimoya emimbi iberegisa iindlela ezingafaniko zemimoya bona zilethe woke umhlobo wabantu ngaphasi kokubusa kwawo.

1. Itjhadi leenkwezi; 2. Ukufunda imida yesandla; 3. Ibholo lekristalu; 4. Umuntu omduna ufunda amakarada wokubhula

Amademoni aberegisa iindlela ezihlukahlukeneko bona akhohlise abantu

11 Elinye ihlobo lokuthiya eliberegiswa madimoni, kuthukula. Khuyini ukuthukula? Kulinga ukwazi ngengomuso namtjhana ngento ethileko engaziwako. Ezinye iindlela zokuthukula ngilezi, ukuthukula ngeenkwekwezi, ukuberegisa amakarada wokuthukula ngengomuso, uthukula ngesiboniboni, ukuthukula ngokuqala imida yezandla, nangokufuna ukwazi ihlathululo yamabhudango. Namtjhana abantu abanengi bacabanga bona ukuberegisa ukuthukula akunangozi, iBhayibhili itjengisa bona ababikezeli betjhudu nemimoya emimbi kuyaberegisana. Isibonelo, IZenzo 16:16-18 zithi “egade sinomoya omumbi,” ogade wenza bona umntazana lo akghone “ukuthukula isikhathi esizako.” Kodwana amandla la aphela lokha amadimoni naqothwako kuye.

12 Enye indlela amadimoni akhohlisa ngayo abantu, ukubakhuthaza bona bayokubuza kwabahlongakeleko. Abantu abasalilela abahlongakeleko babo abathandekako kanengi bakhohliswa ngemibono engakalungi malungana nabahlongakeleko. Abanemimoya banganikela ihlathululo ekhethekileko namtjhana bakhulume ngelizwi elingathi ngelomuntu ohlongakeleko. Kungalokho abantu abanengi bakholelwa bona abahlongakeleko kwamambala bayaphila, begodu ukuthintana nabo kungarhelebha abaphilako bakghodlhelele ubuhlungu ababuzwako. Kodwana namtjhana ngikuphi “ukududuza” okunjalo, kumamala begodu kuyingozi. Kubayini sitjho njalo? Kungombana amadimoni angakghona ukulingisa ilizwi lomuntu ohlongakeleko begodu anikele abanemimoya imininingwana ngomuntu ohlongakeleko. (1 Samuweli 28:3-19) Njengombana sifundile eSahlukweni-6, abahlongakeleko abasekho. (AmaRhalani 115:17) Ngalokho-ke, “namtjhana ngubani obuza kwabafileko,” ulahlekiswe mimoya emimbi begodu uphikisana nentando kaZimu. (Duteronomi 18:10, 11; Isaya 8:19) Ngalokho-ke, sitlhogomele isithiyo esiyingozesi esiberegiswa madimoni.

13 Imimoya emimbi ayibalahlekisi kwaphela abantu, kodwana iyabathusa nokubathusa. Namhlanjesi uSathana namadimonakhe bayazi bonyana isikhathi esibasaleleko ngaphambi kobana bavalelwe bangasakwazi ukuberega, “sifitjhani khulu” begodu kwanje banelunya khulu kunanini ngaphambili. (ISambulo 12:12, 17) Namtjhana kunjalo, iinkulungwana zabantu egade baphila ngaphasi kwemimoya enjalo ilanga nelanga, bakwazile ukutjhaphuluka. Bakwenze njani lokhu? Khuyini umuntu angayenza ngitjho namtjhana sekazihlanganise nemimoya emimbi?

INDLELA YOKULWA NEMIMOYA EMIMBI

14 IBhayibhili isitjela bonyana singalwisana njani nemimoya emimbi nokobana singatjhaphuluka njani kiyo. Cabangela isibonelo samaKrestu wemzini we-Efesu wekhulu lokuthoma leemnyaka. Amanye wawo gade aberegisa imimoya ngaphambi kobana abe maKrestu. Lokha nakhetha ukutjhaphuluka emimoyeni, khuyini ayenzako? IBhayibhili ithi: “Kwathi abanengi abafunda amasilamosi baletha iincwadi zabo ndawonye bazitjhisa phambi kwabantu.” (IZenzo 19:19) Ngokutjhisa iincwadi zawo zamasilamosi, amaKrestu amatjha la abeka isibonelo kilabo abakhanuka ukutjhaphuluka emimoyeni namhlanjesi. Abantu abafuna ukukhonza uJehova kufuze basuse namtjhana yini ehlangene nemimoya. Lokhu kuhlanganisa iincwadi, abomagazini, amabhayisikopo, iinthombe nombhino okhuthaza ukuberegelana nemimoya okwenza kubonakale kukarisa begodu kuthabisa. Lokhu kuhlanganisa izinto umuntu azifaka emzimbeni bona zimvikele eentweni ezimbi.—1 KwebeKorinte 10:21.

INDLELA YOKULWA NEMIMOYA EMIMBI

  • Lahla zoke izinto zokuberegelana nemimoya
  • Funda iBhayibhili
  • Thandaza kuZimu
Indoda ithatha amagadango wokutjhaphuluka emimoyeni

15 Ngemva kweemnyaka ethileko amaKrestu we-Efesu atjhise iincwadi zawo zamasilamosi, umpostoli uPowula watlola bona: “Siqalene nemimoya emimbi esemkhathini.” (Kwebe-Efesu 6:12) Amadimoni akakalisi. Asafuna ukubusa. Ngalokho-ke, khuyini enye egade kufuze bona amaKrestu la ayenze? UPowula wathi: “Ngaso soke isikhathi phathani isihlangu esikukholwa, khona nizakwazi ukuzivikela, lokha oMumbi [uSathana] nanihlaselako ngemisubela evutha umlilo.” (Kwebe-Efesu 6:16) Njengombana isihlangu sethu sekholo siqina, sizokwazi ukulwisana nemimoya emimbi.—Matewu 17:20.

16 Singaliqinisa njani-ke ikholo lethu? Ngokufunda iBhayibhili. Isisekelo esihle siqakathekile ekwenzeni iboda liqine. Ngendlela efanako, ukuqina kwekholo lethu kuyame esisekelweni salo, esililwazi elinqophileko leLizwi lakaZimu iBhayibhili. Nesifunda iBhayibhili qobe langa, ikholo lethu lizokuqina. Njengeboda eliqinileko, ikholo elinjalo lizosivikela emtheleleni yemimoya emimbi.—1 KaJwanisi 5:5.

17 Ngimaphi amanye amagadango amaKrestu we-Efesu ebekufuze awathathe? Gade atlhoga nesinye isivikelo ngombana umuzi egade ahlala kiyo bewuzele ubudimoni. Ngalokho uPowula wawatjela bona: ‘Yenzani lokhu ngokuthandaza nokurabhela uZimu, nithandaze ngeenkhathi zoke, nidoswe ngumoya wakhe!’ (Kwebe-Efesu 6:18) Njengombana nathi siphila ephasini elizele ubudimoni, ukuthandazela isivikelo sakaJehova ngokukhuthala kuqakathekile ekulweni nemimoya emimbi. Kufuze siberegise ibizo lakaJehova emithandazweni yethu. (Iziyema 18:10) Nokho, kufuze siragele phambili sithandaza kuZimu bona ‘asiphuluse komumbi’ uSathana uDeveli. (Matewu 6:13) UJehova uzoyiphendula imithandazo enjalo.—AmaRhalani 145:19.

18 Imimoya emimbi iyingozi, kodwana akufuneki siphile ngokuyisaba, ngombana ngokujamelana noDeveli singatjhidela kuZimu ngokwenza intando Yakhe. (KaJakobosi 4:7, 8) Amandla wemimoya emimbi amediwe. Yanikelwa isibetho ngesikhathi sakaNuwa, begodu ilindele isahlulelo samaswaphelo esikhathini esizako. (KaJuda 6) Khumbula nokobana sinesivikelo seengilozi zakaJehova ezinamandla. (2 Amakhosi 6:15-17) Iingilozezi zithabela ukusibona siphumelela ekulwisaneni nemimoya emimbi. Iingilozi ezilungileko ziyasikhuthaza. Ngalokho asihlale hlanu kwakaJehova nomndenakhe weembunjwa zomoya ezithembekileko. Asibalekele zoke iindlela zokuberegisana nemimoya begodu siberegise isiluleko seLizwi lakaZimu. (1 KaPitrosi 5:6, 7; 2 KaPitrosi 2:9) Ngalokho singaqiniseka ngokuthumba kwethu ekulweni neembunjwa zomoya ezimbi.

19 Kodwana kubayini uZimu avumele imimoya emimbi kuhlanganise nobumbi obubangela ukutlhaga okungaka esintwini? Umbuzo lo, uzokuphendulwa esahlukweni esilandelako.

LOKHO OKUFUNDISWA YIBHAYIBHILI

  • Iingilozi ezithembekileko zirhelebha labo abathemba uJehova.—KumaHebheru 1:7, 14.
  • USathana namadimonakhe badukisa abantu babasuse ekukhulekeleni uZimu.—ISambulo 12:9.
  • Newenza intando kaZimu begodu uphikisana noSathana uDeveli, uzokubalekela.—KaJakobosi 4:7, 8.

*  Malungana neengilozi ezilungileko, ISambulo 5:11 sithi: “Iinkulungwana ezizinqarhaqarha” namtjhana “ezimatjhumi weenkulungwana aphindwe ngamatjhumi weenkulungwana.” (Umtlolo ophasi) Ngalokho-ke iBhayibhili iyatjengisa bona kwadalwa amakhulu weengidi zeengilozi.


Iimbuzo Yesifundo

1. Kubayini sifuna ukufunda ngeengilozi?

2. Zavelaphi iingilozi, begodu zingaki iingilozi ezikhona?

3. UJobhi 38:4-7 usitjelani malungana neengilozi?

4. IBhayibhili itjengisa njani bona iingilozi ezithembekileko zinekareko kilokho abantu abakwenzako?

5. Ngiziphi iimbonelo zokusekelwa ziingilozi esizifumana eBhayibhilini?

6. (a) Iingilozi zibavikela njani abantu bakaZimu namhlanjesi? (b) Ngimiphi iimbuzo esizoyicabangela nje?

7. USathana wakghona kangangani ukuhlubukisa abantu kuZimu?

8. (a) Kweza njani bona ezinye iingilozi zibe madimoni? (b) Ukuphuluka kuKukhulamungu wemihla kaNuwa, khuyini egade kufuze bona amadimoni ayenze?

9. (a) Khuyini eyenzeka emadimonini nekabuyela ezulwini? (b) Khuyini esizoyicabangela malungana namadimoni?

10. Iyini imimoya?

11. Yini ukuthukula, begodu kubayini kufuze sikubalekele?

12. Kubayini kuyingozi ukulinga ukukhuluma nabahlongakeleko?

13. Khuyini abantu abanengi abakhe basaba amadimoni abakwazileko ukuyenza?

14. NjengamaKrestu wekhulu lokuthoma we-Efesu, singatjhaphuluka njani emimoyeni emimbi?

15. Nesizakwazi ukulwa nemimoya emimbi, khuyini okufuze siyenze?

16. Singaliqinisa njani ikholo lethu?

17. Ngimaphi amagadango aqakathekileko ekulweni nemimoya emimbi?

18, 19. (a) Kubayini singaqiniseka bona singathumba epini yethu neembunjwa zomoya ezimbi? (b) Ngimuphi umbuzo ozokuphendulwa esahlukweni esilandelako?