Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO SELISHUMI

Tidalwa Temoya—Tingilosi Kanye Nemadimoni Kusitsintsa Njani

Tidalwa Temoya—Tingilosi Kanye Nemadimoni Kusitsintsa Njani
  • Tingilosi tiyabasita yini bantfu?

  • Imimoya lemibi ibadukisa njani bantfu?

  • Kufanele yini siyesabe imimoya lemibi?

1. Kungani kufanele sifundze ngetingilosi?

KUTE wati umuntfu lotsite, kuvame kutsi kudzingeke wati ngemndeni wakhe. Kuyafanana-ke nekwati Nkulunkulu Jehova, kuhlanganisa kuwati kancono umndeni wakhe lotingilosi. Ngako iyini indzima yetingilosi enjongweni yaNkulunkulu? Kube khona yini letikwentela bantfu labaphila kucala kunatsi? Tiyakutsintsa yini kuphila kwakho? Nangabe kunjalo, tikutsintsa njani?

2. Tavelaphi tingilosi, futsi tingakhi?

2 LiBhayibheli likhuluma ngetingilosi tikhatsi letinyenti. Ase sifundze leminye imibhalo kute sati kabanti ngetingilosi. Tavela kuphi tingilosi? Incwadzi yaKholose 1:16 itsi: ‘Ngobe konkhe kwadalelwa kuye [Jesu Khristu], lokusezulwini nalokusemhlabeni.’ Loku kusho kutsi tonkhe tidalwa temoya letibitwa ngekutsi tingilosi, tadalwa nguNkulunkulu Jehova asebentisa iNdvodzana yakhe yekucala. Tingakhi tingilosi? LiBhayibheli likhombisa kutsi kwadalwa emakhulu etigidzi etingilosi, futsi tonkhe tinemandla lamakhulu.Tihlabelelo 103:20. *

3. Umbhalo waJobe 38:4-7 usitjelani ngetingilosi?

3 LiVi laNkulunkulu liBhayibheli liyasho kutsi ngalesikhatsi kudalwa umhlaba, ‘tingilosi tonkhe tahlatjeleliswa yinjabulo.’ (Jobe 38:4-7) Tingilosi tatikhona usengakadalwa umhlaba nebantfu. Lamavi eBhayibheli ayakhombisa nekutsi tingilosi tinemiva, ngobe atsi “tonkhe tihlatjeleliswa kujabula.” Caphela kutsi ‘tonkhe tingilosi’ tatijabula kanyekanye. Ngaleso sikhatsi, tonkhe tingilosi tatiyicenye yemndeni lonebunye waNkulunkulu Jehova.

KUSEKELWA NEKUVIKELWA TINGILOSI

4. LiBhayibheli likubonisa njani kutsi tingilosi letetsembekile tinendzaba ngaloko lokwentiwa bantfu?

4 Kusukela tabona kudalwa kwebantfu bekucala, tidalwa temoya letetsembekile tibonise kutsi tiyatsandza kubona kwandza kwemndeni webantfu nekugcwaliseka kwenjongo yaNkulunkulu. (Taga 8:30, 31; 1 Phetro 1:11, 12) Kodvwa njengobe sikhatsi sihamba, tingilosi tibabonile bantfu labanyenti bayekela kukhonta uMdali wabo lotsandzekako. Akungabateki kutsi loko kutivise buhlungu tingilosi letetsembekile. Ngakulolunye luhlangotsi, nobe nini lapho lotsite aphendvuka abuye kuJehova, ‘tingilosi tiyatfokota.’ (Lukha 15:10) Njengobe sibona, tingilosi tibakhatsalela kakhulu labo labakhonta Nkulunkulu. Jehova utisebentisa kanyenti kute ticinise futsi tivikele tikhonti takhe letetsembekile letisemhlabeni. (Hebheru 1:7, 14) Ase sifundze ngaletinye tibonelo.

“Nkulunkulu wami utfumele ingilosi yakhe, lefike yavala imilomo yemabhubesi.”Danyela 6:22

5. Ngutiphi tibonelo tekusekelwa tingilosi lesifundza ngato eBhayibhelini?

5 Tingilosi letimbili tasita indvodza lelungile, Loti, kanye nemadvodzakati akhe kutsi basindze nakubhujiswa emadolobha aseSodoma neGomora ngekubakhipha kuleyo ndzawo. (Genesisi 19:15, 16) Ngemuva kwemakhulu eminyaka, umphrofethi Danyela wajikijelwa emgodzini wemabhubesi, kodvwa awamentanga lutfo waze watsi: “Nkulunkulu wami utfumele ingilosi yakhe, lefike yavala imilomo yemabhubesi.” (Danyela 6:22) Ekhulwini lekucala leminyaka C.E., ingilosi yakhipha umphostoli Phetro ejele. (Imisebenti 12:6-11) Ngetulu kwaloko, tingilosi tacinisa Jesu nakacala umsebenti wakhe wekushumayela emhlabeni. (Makho 1:13) Kwatsi nje nalapho sekatawufa Jesu, ingilosi yeta kuye “yamcinisa.” (Lukha 22:43) Cabanga indlela loko lokwamdvudvuta ngayo Jesu ngaleto tikhatsi letatibaluleke kakhulu ekuphileni kwakhe.

6. (a) Tingilosi tibavikela njani bantfu baNkulunkulu lamuhla? (b) Ngumiphi imibuto lesitawucoca ngayo?

6 Lamuhla tingilosi atisabonakali kubantfu baNkulunkulu labasemhlabeni. Nobe tingabonakali ngemehlo enyama kubantfu, tingilosi taNkulunkulu letinemandla tisabavikela bantfu bakhe, ikakhulukati kuloko lokungabaphatamisa etintfweni takamoya. LiBhayibheli litsi: “Ingilosi yaSimakadze [Jehova] yakha umtsangala lotungeleta labo labamesabako, ibakhulule, iphindze ibavikele.” (Tihlabelelo 34:7) Kungani lamavi kufanele asidvudvute? Ngobe kunetidalwa letimbi futsi letiyingoti letifuna kusibulala. Tibobani? Tachamukaphi? Tetama njani kusilimata? Kute utfole timphendvulo talemibuto, kafishane nje ase sifundze ngaloko lokwenteka ekucaleni kwemlandvo webantfu.

TIDALWA TEMOYA LETITITSA TETFU

7. Sathane uphumelele kangakanani ekususeni bantfu kuNkulunkulu?

7 Njengobe sifundzile eSehlukweni 3 salencwadzi, lenye yetingilosi yaba nesifiso sekubusa bantfu, lokwayenta yabese ifulatsela Nkulunkulu. Ngekuhamba kwesikhatsi lengilosi yatiwa ngekutsi nguSathane Develi. (Sembulo 12:9) Esikhatsini lesiminyaka lengemakhulu langu-16 ngemuva kwekuba asakhohlise Eva, Sathane waphumelela cishe ekususeni bonkhe bantfu kuNkulunkulu ngephandle kwalabalidlanzana labebatsembekile njengabo-Abela, Enoke, kanye naNowa.Hebheru 11:4, 5, 7.

8. (a) Letinye tingilosi taba njani ngemadimoni? (b) Kute asindze kuZamcolo, yini lamadimoni layenta?

8 Ngesikhatsi saNowa, letinye tingilosi tamhlubuka Jehova. Tashiya indzawo yato emndenini waNkulunkulu losezulwini teta emhlabeni tatishintja taba nemitimba yenyama. Kungani tenta loko? KuGenesisi 6:2 siyafundza: “Emadvodzana aNkulunkulu atibona letintfombi kutsi tinhle; ase atikhetsela letinye emkhatsini wato atenta bafati bawo.” Kodvwa Nkulunkulu Jehova akazange akuvumele loko lokwentiwe nguletingilosi kutsi kuchubeke. Ngako waletsa zamcolo lowabhubhisa bonkhe bantfu lababi emhlabeni wonkhe kwasindza tikhonti takhe letetsembekile kuphela. (Genesisi 7:17, 23) Letingilosi letatihlubukile, nobe emadimoni, kwadzingeka tishiye imitimba yato bese tibuyela ezulwini. Ngekwenta loko tatibeka eluhlangotsini lwaDeveli, lowabese uba ‘ngumbusi wemadimoni.’Matewu 9:34.

9. (a) Kwentekani kulamadimoni ngalesikhatsi abuyela ezulwini? (b) Yini lesitawufundza ngayo mayelana nemadimoni?

9 Ngalesikhatsi letingilosi letingalaleli tibuyela ezulwini, atizange temukelwe, njengobe nembusi wato Sathane angazange emukelwe. (2 Phetro 2:4) Nobe nje tingasakwati kutenta tibe nemitimba yenyama, solo tinemoya lomubi kakhulu kubantfu. Ecinisweni, ngelusito lwalamadimoni, Sathane ‘ukhohlisa umhlaba wonkhe.’ (Sembulo 12:9; 1 Johane 5:19) Ukwenta njani loko? Lokuyinhloko, emadimoni asebentisa tindlela letilungiswe ngebucili kute adukise bantfu. (2 Khorinte 2:11) Ase sifundze ngaletinye tato.

INDLELA EMADIMONI LADUKISA NGAYO

10. Kuyini kusebentelana nemimoya lemibi?

10 Kute emadimoni adukise bantfu asebentisa imimoya lemibi. Kusebentelana nemimoya lemibi kusho kusebentelana nemadimoni ngco nobe ngemuntfu losebentelana nawo. LiBhayibheli liyakulahla kusebentelana nemimoya futsi liyasecwayisa kutsi tintfo letihlangene nayo sitibalekele. (Galathiya 5:19-21) Emadimoni asebentisa imimoya ngendlela labadweba tinhlanti labasebentisa ngayo kudla kwekudweba. Umdwebi wetinhlanti usebentisa kudla lokwehlukahlukene kutewukwati kubamba tinhlanti letehlukahlukene. Ngalokufananako, imimoya lemibi isebentisa tindlela letehlukehlukene tekusebentelana nemimoya kute ibambe tonkhe tinhlobo netinhlobo tebantfu.

11. Kuyini kubhula, futsi kungani kufanele sikugweme?

11 Lokunye lokunjengekudla kwekudweba lolusetjentiswa ngemadimoni, kubhula. Yini kubhula? Kutama kwati tintfo letitakwenteka esikhatsini lesitako nobe ngentfo lengatiwa. Letinye tindlela tekubhula, kubhula ngetinkhanyeti, kubhula ngematsambo, kubhula ngesibuko, kubhula ngekubuka imigca yesandla kanye nekuchaza emaphupho. Nobe nje bantfu labanyenti bacabanga kutsi kubhula akusiyo ingoti, liBhayibheli lisifundzisa kutsi bantfu lababhulako nebabiketeli benhlanhla, basebentelana nemimoya lemibi. Sibonelo saloku, Imisebenti 16:16-18 ikhuluma ngentfombatana leyaba “nemoya wekuphengula.” Kodvwa lawo mandla aphela ngalesikhatsi lelidimoni likhishwa kuyo.

Emadimoni asebentisa tindlela letinyenti kute adukise bantfu

12. Kungani kuyingoti kukhuluma nalabafile?

12 Lenye indlela emadimoni ladukisa ngayo bantfu, kubakhutsata kutsi bakhulume nebantfu labafile. Lapho bantfu badzabukiswe kufelwa tihlobo tabo, badukiswa melula ngemanga lakhulunywako mayelana nebantfu labafile. Umuntfu losebentisa imimoya angase abatjele imininingwane letsite ngalolofile nobe akhulume njengaye. Loko kuholela ekutseni bantfu labanyenti bakholelwe kutsi bantfu labafile abakafi kepha bayaphila futsi kukhuluma nabo kungabasita badvudvuteke. Loko ‘kudvudvuteka,’ kwemanga futsi kuyingoti. Kungani kunjalo? Ngobe emadimoni ayakwati kukhuluma njengebantfu labafile futsi aniketa umuntfu losebentelana nemimoya lwati ngaloyo muntfu lofile. (1 Samuweli 28:3-19) Ngetulu kwaloko, njengobe sifundzile eSehlukweni 6, bantfu labafile abasekho. (Tihlabelelo 115:17) Ngako ‘nome ngabe ngubani lokhuluma nalabafile’ udukiswe yimimoya lemibi futsi loko kuphambene nentsandvo yaNkulunkulu. (Dutheronomi 18:10, 11; Isaya 8:19) Ngako caphela kutsi ungabanjwa ngulokudla kwekudweba lokuyingoti lokusetjentiswa ngemadimoni.

13. Yini bantfu labanyenti lebebasaba emadimoni lebakwatile kuyenta?

13 Imimoya lemibi ayigcini nje ngekubadukisa bantfu kepha iphindze ibetfuse. Lamuhla, Sathane nemadimoni akhe bayati kutsi basalelwe ‘sikhatsi lesifushane’ ngembi kwekuba bangasasebenti, futsi nyalo sebanelunya kakhulu kunakucala. (Sembulo 12:12, 17) Kodvwa ngisho nebantfu labanyenti lebebayesaba lemimoya lemibi, bakhonile kuphunyula kuyo. Bakwente njani loko? Yini umuntfu langayenta nangabe abesavele asebentelana nemimoya?

INDLELA YEKULWA NEMIMOYA LEMIBI

14. NjengemaKhristu ase-Efesu elikhulu lekucala leminyaka, singaphunyula njani emimoyeni lemibi?

14 LiBhayibheli lisitjela ngako kokubili indlela yekulwa nemimoya lemibi nendlela yekuphunyula kuyo. Cabanga ngesibonelo semaKhristu ase-Efesu elikhulu lekucala leminyaka. Lamanye awo abesebentisa imimoya asengakabi ngemaKhristu. Yini layenta ngesikhatsi akhetsa kuyishiya lemimoya lemibi? LiBhayibheli litsi: “Labanyenti balabo lababenemilingo baletsa tincwadzi tabo temilingo ndzawonye batokhela ngemlilo, bonkhe bantfu babuka.” (Imisebenti 19:19) Ngekushisa kwawo letincwadzi temilingo, lawo maKhristu abebekela labo labafuna kulwa nemimoya lemibi sibonelo lesihle lamuhla. Bantfu labafuna kukhonta Jehova kudzingeka balahle nobe ngabe yini lephatselene nemimoya. Loku kuhlanganisa tincwadzi, bomagazini, emabhayisikobho, titfombe, kanye nemculo lokhutsata kusetjentiswa kwemimoya, ukwente kutsandzeke futsi kujabulise. Kuphindze kuhlanganise netiphandla labatigaba kute bativikele kulokubi.1 Khorinte 10:21.

15. Kute sikwati kumelana nelibutfo lemimoya lemibi, yini lokudzingeka siyente?

15 Ngemuva kweminyaka letsite emaKhristu ase-Efesu ashise tincwadzi tawo temilingo, umphostoli Pawula wawabhalela watsi: “Silwa . . . nemabutfo abomoya lababi.” (Efesu 6:12) Emadimoni abengakaphelelwa ngemandla. Abesolo etama kuwadukisa lawo maKhristu. Ngako, yini lenye lokwadzingeka lamaKhristu ayente? Pawula watsi: “Kunako konkhe, nitsatse lihawu lelikukholwa, lenitawuba nemandla ekucima ngalo tonkhe tikhali letivutsako taLomubi [Sathane].” (Efesu 6:16) Lapho lihawu letfu lelikukholwa licina, sitawukwati kumelana nelibutfo lemimoya lemibi.Matewu 17:20.

16. Singakucinisa njani kukholwa kwetfu?

16 Ngaloko-ke, singakucinisa njani kukholwa kwetfu? Ngekufundza liBhayibheli. Kute lubondza lucine, kudzingeka lube nesisekelo lesicinile. Natsi ngalokufananako, kute sibe nelukholo lolucinile, kudzingeka sibe nesisekelo lesicinile, lesilwati lweliciniso ngeLivi laNkulunkulu, liBhayibheli. Nangabe silifundzisisa liBhayibheli onkhe malanga, lukholo lwetfu lutawucina. Ngendlela lefanana nelubondza lolucinile, lukholo lolunjalo lutawusivikela ekudukisweni yimimoya lemibi.1 Johane 5:5.

17. Yini lokudzingeka siyente kute sikwati kumelana nemimoya lemibi?

17 Yini lenye lamaKhristu ase-Efesu lokwakudzingeka kutsi ayente? Kwakudzingeka ativikele kakhulu kunakucala ngobe abephila edolobheni lebeligcwele kusebentelana nemadimoni. Ngako Pawula wawatjela loku: “Khulekani ngaso sonkhe sikhatsi nikumoya ngekukhuleka konkhe nekuncenga.” (Efesu 6:18) Njengobe natsi siphila eveni leligcwele kusebentelana nemadimoni, kudzingeka sikukhutsalele sibili kuthandaza kuJehova kute asivikele emimoyeni lemibi. Lapho sithandaza, kudzingeka sisebentise libito laJehova. (Taga 18:10) Ngaleso sizatfu, kufanele sichubeke sithandaza kuNkulunkulu kute ‘asisindzise kulomubi,’ Sathane Develi. (Matewu 6:13) Jehova utayiphendvula imithandazo lenjalo lesiyikhutsalele.Tihlabelelo 145:19.

18, 19. (a) Kungani singaciniseka kutsi sitateyisa tidalwa temoya letimbi kulemphi lesiyilwa nato? (b) Ngumuphi umbuto lotawuphendvulwa esehlukweni lesilandzelako?

18 Imimoya lemibi iyingoti, kodvwa akudzingeki siyesabe. Kunaloko kufanele simelane naDeveli futsi sisondzele kuNkulunkulu ngekwenta intsandvo Yakhe. (Jakobe 4:7, 8) Emandla emimoya lemibi alinganiselwe. Yajeziswa ngesikhatsi saNowa, futsi itawehlulelwa kwekugcina esikhatsini lesitako. (Juda 6) Ungakhohlwa futsi kutsi sivikelwe tingilosi taJehova letinemandla. (2 Emakhosi 6:15-17) Tingilosi tiyafisa kusibona siphumelela lapho silwisana nemimoya lemibi. Letingilosi letilungile tiyasikhutsata kutsi sihlale sicinile. Ngako-ke, asihlale sisondzele kuJehova nasemndenini wakhe wetidalwa temoya letetsembekile. Shengatsi singagwema nobe ngabe nguluphi luhlobo lwekusebentelana nalemimoya lemibi futsi sihlale sitfobela seluleko seLivi laNkulunkulu. (1 Phetro 5:6, 7; 2 Phetro 2:9) Ngako singaciniseka kutsi sitateyisa tidalwa temoya kulemphi lesiyilwa nato.

19 Kodvwa kungani Nkulunkulu ayibeketelela lemimoya lemibi kanye nebubi lobubangela kuhlupheka kubantfu labanyenti? Lombuto utawuphendvulwa esehlukweni lesilandzelako.

^ sig. 2 Ngalokuphatselene netingilosi letilungile, umbhalo weSembulo 5:11 utsi: “Titigidzi ngetigidzi netikhulungwane ngetikhulungwane.” LiBhayibheli liyasho kutsi emakhulu etigidzi etingilosi adalwa.