Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO NYƆŊMA KƐ EKOME

Mɛni Hewɔ Nyɔŋmɔ Ŋmɛɔ Piŋmɔ Gbɛ?

Mɛni Hewɔ Nyɔŋmɔ Ŋmɛɔ Piŋmɔ Gbɛ?
  • Ani Nyɔŋmɔ ji mɔ ni haa piŋmɔ ni yɔɔ je lɛ mli lɛ baa?

  • Mɛɛ saji atée lɛ shi yɛ Eden abɔɔ lɛ mli?

  • Nyɔŋmɔ baatsu adesai apiŋmɔi lɛ ahe nii yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

1, 2. Mɛɛ piŋmɔi gbɔmɛi kɛkpeɔ ŋmɛnɛ, ni mɛɛ saji ehaa mɛi pii biɔ?

YƐ TA gbeyeigbeyei ko ni awu yɛ maŋ ko mli lɛ sɛɛ lɛ, afu maŋbii ni ji yei kɛ gbekɛbii akpekpei abɔ ni agbe lɛ fɛɛ yɛ bu kome mli, ni akɛ kadimɔ nii mamɔ he. Nɔ ni aŋma yɛ kadimɔ nii lɛ eko fɛɛ eko he ji: “Mɛni hewɔ?” Bei komɛi lɛ sanebimɔ nɛɛ bafeɔ nɔ ni yɔɔ dɔlɛ waa diɛŋtsɛ. Gbɔmɛi kɛ dɔlɛ biɔ sane nɛɛ beni ta, oshara, hela, loo awuiyeli ko egbe amɛsuɔlɔi ni efeko nɔ ko, ni ekpata amɛshiai ahiɛ, loo yɛ gbɛ ko nɔ lɛ eha amɛpiŋ waa lɛ. Amɛsumɔɔ ni amɛle nɔ hewɔ ni osharai ni tamɔ nakai baa amɛnɔ lɛ.

2 Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ ŋmɛɔ piŋmɔ gbɛ? Kɛji akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ji mɔ ko ni yɔɔ hewalɛ fe fɛɛ, ni esumɔɔ mɔ, ni eyɔɔ nilee, ni eyeɔ jalɛ sane hu lɛ, mɛni hewɔ mɔ je lɛ eyi obɔ kɛ nyɛ̃ɛ kɛ jalɛsane ni ayeee lɛ? Ani bo diɛŋtsɛ osusu saji nɛɛ ahe pɛŋ?

3, 4. (a) Mɛni tsɔɔ akɛ ejeee tɔmɔ akɛ aaabi nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ ŋmɛɔ piŋmɔ gbɛ lɛ? (b) Te Yehowa nuɔ efɔŋfeemɔ kɛ piŋmɔ he ehaa tɛŋŋ?

3 Ani eji tɔmɔ akɛ aaabi nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ eŋmɛ piŋmɔ gbɛ lɛ? Egbáa mɛi komɛi anaa ákɛ amɛaabi saji ni tamɔ nɛkɛ, ejaakɛ amɛsusuɔ akɛ no tsɔɔ akɛ amɛbɛ hemɔkɛyeli ni fa loo ákɛ amɛjieee bulɛ kpo amɛtsɔɔɔ Nyɔŋmɔ. Shi kɛlɛ, beni okaneɔ Biblia lɛ obaana akɛ anɔkwafoi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ bi saji ni tamɔ nakai nɔŋŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, gbalɔ Habakuk bi Yehowa akɛ: “Mɛɛ hewɔ ni ohaa minaa nishaianii, ni okwɛɔ haomɔ nɛɛ? Ejaakɛ hiɛkpatamɔ kɛ yiwalɛ yɛ mihiɛ; béi baa, ni naataamɔ teɔ shi.”Habakuk 1:3.

Yehowa baafo piŋmɔi fɛɛ asɛɛ

4 Ani Yehowa gbala gbalɔ anɔkwafo Habakuk toi ákɛ ebi sane ni tamɔ nɛkɛ? Dabi. Yɛ no najiaŋ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ Habakuk anɔkwa wiemɔi lɛ fata Biblia lɛ mli saji ni ajɛ mumɔŋ aŋma lɛ he. Nyɔŋmɔ ye ebua lɛ ni enu saji ashishi jogbaŋŋ ni ená hemɔkɛyeli hu ni fa. Yehowa miisumɔ ni efee nakai nɔŋŋ eha bo. Kaimɔ akɛ Biblia lɛ tsɔɔ akɛ ‘esusuɔ ohe.’ (1 Petro 5:7) Nyɔŋmɔ nyɛ̃ɔ efɔŋfeemɔ kɛ piŋmɔ ni naa wa ni baa lɛ kwraa fe bɔ ni adesai nyɛ̃ɔ. (Yesaia 55:8, 9) Belɛ, mɛni hewɔ mɔ ni piŋmɔi babaoo yɔɔ je lɛŋ lɛ?

MƐNI HEWƆ PIŊMƆ EFA BABAOO NƐKƐ?

5. Mɛɛ saji akɛtsɔɔ adesai apiŋmɔ lɛ mli bei komɛi, shi mɛni ji nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ?

5 Jamɔi srɔtoi amli bii ebi amɛjamɔŋ hiɛnyiɛlɔi kɛ tsɔɔlɔi lɛ nɔ hewɔ ni piŋmɔ efa babaoo nɛkɛ lɛ. Bei pii lɛ hetoo ni ahaa ji akɛ nɔnaa ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii, ni ákɛ ejɛ jeeŋmɔ beebe eto nɔ fɛɛ nɔ ni baaba lɛ he gbɛjianɔ momo, ni osharai ni baa lɛ fata he. Akɛɔ mɛi babaoo akɛ anyɛɛɛ atsɔɔ Nyɔŋmɔ nifeemɔ gbɛ̀i lɛ amli, loo ákɛ ehaa gbɔmɛi—ní gbekɛbii po fata he lɛ—gboiɔ koni amɛbafata ehe yɛ ŋwɛi. Shi kɛlɛ, taakɛ okase lɛ, jeee Yehowa Nyɔŋmɔ ji mɔ ni kɛ efɔŋfeemɔ baa. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Enɛ akagbale Mawu akɛ eeefee nɔ̃ fɔŋ, kɛ Ofe lɛ hu akɛ eeefee nɔ ko ní ejaaa gbɛ.”Hiob 34:10.

6. Mɛni hewɔ mɛi babaoo tɔ̃ɔ ni amɛshwaa Nyɔŋmɔ ákɛ lɛ ji mɔ ni kɛ piŋmɔ baa je lɛ mli lɛ?

6 Ani ole nɔ hewɔ ni eji tɔ̃mɔ akɛ mɛi aaashwa Nyɔŋmɔ yɛ piŋmɔi ni yaa nɔ yɛ je lɛŋ lɛ he lɛ? Amɛshwaa Nyɔŋmɔ Ofe lɛ yɛ shihilɛi babaoo mli, ejaakɛ amɛsusuɔ akɛ lɛ ji mɔ diɛŋtsɛ ni yeɔ je lɛ nɔ. Amɛbɛ anɔkwale ni he hiaa ni shishinumɔ yɔɔ mlɛo ni Biblia lɛ tsɔɔ lɛ he nilee. Okase nakai anɔkwale lɛ he nii yɛ wolo nɛɛ Yitso 3 lɛ mli. Mɔ diɛŋtsɛ ni yeɔ je lɛ nɔ ji Satan Abonsam.

7, 8. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ je lɛ jieɔ mɔ ni yeɔ enɔ lɛ su lɛ kpo yɛ? (b) Emuu ni adesa yeee lɛ kɛ “be kɛ nibii ni aleee ni baa trukaa” lɛ fata nibii ni haa apiŋɔ lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

7 Biblia lɛ jaje yɛ faŋŋ mli akɛ: “Jeŋ muu lɛ fɛɛ kã mɔ fɔŋ lɛ mli.” (1 Yohane 5:19) Kɛji akɛ osusu he lɛ, ani shishinumɔ bɛ enɛ mli? Jeŋ ni wɔyɔɔ mli nɛɛ jieɔ mumɔŋ bɔɔ nɔ ni “shishiuɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ lɛ” su kpo. (Kpojiemɔ 12:9) Satan nyɛ̃ɔ mɔ, elakaa mɔ, ni eyitsoŋ wa. No hewɔ lɛ, jeŋ ni yɔɔ ehewalɛ shishi lɛ mli eyi obɔ kɛ nyɛ̃ɛ, lakamɔ, kɛ yiwalɛ nifeemɔ. No ji yiŋtoo kome hewɔ ni piŋmɔ babaoo yɔɔ lɛ.

8 Yiŋtoo ni ji enyɔ hewɔ ni mɛi piŋɔ babaoo ji akɛ, taakɛ asusu he yɛ Yitso 3 lɛ mli lɛ, kɛjɛ be mli ni atse atua yɛ Eden abɔɔ lɛ mli kɛbaa nɛɛ, adesai ebatsɔmɔ mɛi ni yeee emuu kɛ eshafeelɔi. Adesai eshafeelɔi bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛye mɛi anɔ, ni enɛ kɛ tai, nɔnyɛɛ, kɛ piŋmɔ baa. (Jajelɔ 4:1; 8:9) “Be kɛ nibii ni aleee ni baa trukaa” lɛ ji yiŋtoo ni ji etɛ hewɔ ni adesai piŋɔ lɛ. (Jajelɔ 9:11, NW) Akɛni jeee Yehowa ji Nɔyelɔ ni buɔ mɛi ahe yɛ je nɛɛ mli hewɔ lɛ, gbɔmɛi baanyɛ apiŋ kɛ́ oshara ko miiba ni amɛyaje jɛmɛ trukaa yɛ nakai be lɛ nɔŋŋ mli ni oshara lɛ nina amɛ lɛ.

9. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa yɛ yiŋtoo kpakpa hewɔ ni eŋmɛɔ piŋmɔ gbɛ koni eya nɔ lɛ?

9 Eji miishɛɛ sane akɛ wɔɔle akɛ jeee Nyɔŋmɔ ji mɔ ni kɛ piŋmɔ baa. Jeee lɛ ehaa tai, awuiyelii, nɔnyɛɛ, loo adebɔɔ mli osharai po ni haa gbɔmɛi piŋɔ lɛ baa. Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, ehe miihia ni wɔle sanebimɔ nɛɛ hetoo, no ji, Mɛni hewɔ Yehowa ŋmɛɔ nɛkɛ piŋmɔi nɛɛ fɛɛ agbɛ lɛ? Kɛji akɛ lɛ ji Ofe lɛ, belɛ eyɛ hewalɛ ni ekɛaafo sɛɛ. Mɛni hewɔ mɔ ni ekɛ hewalɛ ni eyɔɔ lɛ tsuuu nii lɛ? Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ ni wɔle lɛ lɛ yɛ yiŋtoo kpakpa hewɔ ni eŋmɛɔ piŋmɔ gbɛ lɛ.1 Yohane 4:8.

ATÉE SANE KO NI HE HIAA WAA SHI

10. Mɛni Satan te shi ewo, ni yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

10 Bɔni afee ni wɔle nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ ŋmɛɔ piŋmɔ gbɛ lɛ, ehe miihia ni wɔkai be mli ni piŋmɔ je shishi klɛŋklɛŋ kwraa lɛ. Beni Satan ha Adam kɛ Hawa gbó Yehowa nɔ toi lɛ, atée sanebimɔ ko ni he hiaa waa lɛ shi. Satan ejeee hewalɛ ni Yehowa yɔɔ lɛ he ŋwane. Satan diɛŋtsɛ le akɛ Yehowa yɛ hewalɛ kpele fe mɔ fɛɛ mɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, Satan wie eshi hegbɛ ni Yehowa yɔɔ akɛ eyeɔ nɔ lɛ. Satan tsɔ tsɛmɔ ni etsɛ́ Nyɔŋmɔ akɛ amalelɔ kɛ mɔ ni kɛ nibii kpakpai teeɔ eshishibii lɛ nɔ ewie eshi lɛ akɛ eji nɔyelɔ fɔŋ. (1 Mose 3:2-5) Satan miitsɔɔ akɛ adesai baafee mɛi ni hi kwraa kɛmɔ shi ni Nyɔŋmɔ nɔyeli he ehiaaa amɛ. Enɛ ji jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni Yehowa ji, ni ji hegbɛ ni eyɔɔ ni ekɛyeɔ nɔ lɛ tutuamɔ.

11. Mɛni hewɔ Yehowa kpataaa atuatselɔi lɛ ahiɛ yɛ Eden lɛ?

11 Adam kɛ Hawa tse atua amɛshi Yehowa. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ amɛkɛɛ akɛ: “Wɔsumɔɔɔ Yehowa akɛ wɔ-Nɔyelɔ. Wɔ diɛŋtsɛ wɔbaanyɛ wɔkpɛ wɔyiŋ yɛ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa he.” Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa baanyɛ atsɔ atsu sane lɛ he nii? Te eeefee tɛŋŋ etsɔɔ bɔɔ nii fɛɛ ni yɔɔ nilee lɛ akɛ atuatselɔi lɛ asane ejaaa, ni ákɛ egbɛ lɛ ji nɔ ni hi fe fɛɛ lɛ? Ekolɛ mɔ ko baakɛɛ akɛ kulɛ esa akɛ Nyɔŋmɔ akpata atuatselɔi lɛ ahiɛ koni eje nibii ashishi ehee ekoŋŋ. Shi Yehowa ejaje eyiŋtoo etsɔɔ akɛ ebaaha Adam kɛ Hawa shwiei ayi shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ, ni eesumɔ ni amɛhi shikpɔŋ nɔ paradeiso mli. (1 Mose 1:28) Yehowa haa eyiŋtoi baa mli be fɛɛ be. (Yesaia 55:10, 11) Kɛfata he lɛ, atuatselɔi lɛ ahiɛ ni Yehowa aaakpata yɛ Eden lɛ haŋ sanebimɔ ni atée lɛ shi ni kɔɔ hegbɛ ni eyɔɔ ni ekɛyeɔ nɔ lɛ hetoo.

12, 13. Feemɔ nɔ hewɔ ni Yehowa ŋmɛ Satan gbɛ koni ebatsɔ je nɛɛ nɔyelɔ, kɛ nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ eŋmɛ adesai agbɛ ni amɛye amɛ diɛŋtsɛ amɛhe nɔ lɛ he nɔkwɛmɔnɔ.

12 Ha wɔsusu nɔkwɛmɔnɔ ko he wɔkwɛ. Susumɔ tsɔɔlɔ ko ni miitsɔɔ enikaselɔi bɔ ni amɛaafee amɛbu akɔntaa ko ni wa lɛ he okwɛ. Nikaselɔ ko ni le nii shi eji atuatselɔ lɛ wie eshi gbɛ ni tsɔɔlɔ lɛ kɛɛ atsɔɔ nɔ abuɔ akɔntaa lɛ akɛ ejaaa. Ní tsɔɔ akɛ tsɔɔlɔ lɛ esha loo eleee nɔ ko nɔ ko, ni atuatselɔ nɛɛ ma nɔ mi akɛ ele gbɛ ni hi fe fɛɛ ni atsɔɔ nɔ abuɔ akɔntaa lɛ. Nikaselɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi susu akɛ atuatselɔ lɛ sane ja, ni amɛ hu amɛbatsɔmɔ atuatselɔi. Mɛni esa akɛ tsɔɔlɔ lɛ afee? Kɛji akɛ eshwie atuatselɔi lɛ kɛjɛ klastsu lɛ mli lɛ, mɛɛ hewalɛ no baaná yɛ nikaselɔi krokomɛi lɛ anɔ? Ani amɛheŋ amɛyeŋ akɛ amɛnaanyo nikaselɔ lɛ kɛ mɛi ni yafata ehe lɛ asane ja? Ekolɛ klasbii krokomɛi ni eshwɛ lɛ fɛɛ naŋ bulɛ amɛhaŋ tsɔɔlɔ lɛ dɔŋŋ, ni amɛbaasusu akɛ tsɔɔlɔ lɛ miishe gbeyei akɛ abaana lɛ akɛ enitsɔɔmɔ gbɛ lɛ ejaaa. Shi ŋɔɔ lɛ akɛ tsɔɔlɔ lɛ ŋmɛ atuatselɔ lɛ gbɛ koni etsɔɔ klasbii lɛ bɔ ni ebaabu akɔntaa lɛ eha.

Ani nikaselɔ lɛ he esa fe tsɔɔlɔ lɛ?

13 Yehowa efee nɔ ko ni tamɔ nɔ ni tsɔɔlɔ lɛ fee lɛ pɛpɛɛpɛ. Kaimɔ akɛ jeee atuatselɔi ni yɔɔ Eden lɛ pɛ sane lɛ kɔɔ amɛhe. Bɔfoi akpekpei abɔ na nɔ ni tee nɔ lɛ. (Hiob 38:7; Daniel 7:10) Bɔ ni Yehowa baatsu atuatsemɔ lɛ he nii eha lɛ baaná hewalɛ kpele yɛ nakai ŋwɛibɔfoi lɛ fɛɛ anɔ, ni yɛ naagbee lɛ ebaaná hewalɛ yɛ bɔɔ nii ni yɔɔ nilee lɛ fɛɛ anɔ. No hewɔ lɛ, mɛni Yehowa fee? Eŋmɛ Satan gbɛ koni etsɔɔ bɔ ni eeefee eye adesai anɔ. Nyɔŋmɔ eŋmɛ adesai hu agbɛ koni amɛye amɛ diɛŋtsɛ amɛhe nɔ yɛ Satan gbɛtsɔɔmɔ shishi.

14. Mɛɛ sɛɛnamɔ baajɛ Yehowa yiŋ ni ekpɛ akɛ ebaaŋmɛ adesai agbɛ ni amɛye amɛ diɛŋtsɛ amɛhe nɔ lɛ mli aba?

14 Tsɔɔlɔ ni yɔɔ wɔnɔkwɛmɔnɔ lɛ mli lɛ le akɛ atuatselɔ lɛ kɛ nikaselɔi krokomɛi ni fĩ esɛɛ lɛ asane ejaaa. Shi ele hu akɛ gbɛ ni eeeŋmɛ amɛ koni amɛbɔ mɔdɛŋ amɛha amɛsane lɛ afee faŋŋ lɛ he baaba sɛɛnamɔ kɛha klasbii lɛ fɛɛ. Kɛji akɛ atuatselɔi lɛ yeee omanye lɛ, nikaselɔi anɔkwafoi lɛ fɛɛ baana akɛ tsɔɔlɔ lɛ pɛ ji mɔ ni he esa akɛ etsɔɔ klasbii lɛ anii. Kɛkɛ lɛ kɛ́ no sɛɛ ni tsɔɔlɔ lɛ shwie mɔ fɛɛ mɔ ni baatse atua lɛ kɛjɛ klasbii lɛ ateŋ lɛ, amɛbaanu lɛ shishi. Nakai nɔŋŋ Yehowa le akɛ kɛ́ adesai kɛ ŋwɛibɔfoi fɛɛ ni hiɛ tsui kpakpa lɛ na akɛ Satan kɛ esɛɛnyiɛlɔi atuatselɔi lɛ yeee omanye, ni ákɛ adesai nyɛŋ aye amɛ diɛŋtsɛ amɛhe nɔ lɛ, amɛbaaná he sɛɛ. Taakɛ Yeremia ni hi shi yɛ blema beaŋ lɛ ji lɛ, amɛbaakase anɔkwale ni he hiaa nɛɛ akɛ: “Yehowa, mile akɛ gbɔmɔ gbɛ bɛ lɛ diɛŋtsɛ edɛŋ, ni adesa ní nyiɛ nɛɛ, bɔ ni eeetsɔ ejaje enajifaamɔi eha lɛ, ebɛ edɛŋ.”Yeremia 10:23.

MƐNI HEWƆ EHA ESƐƐ ETSƐ NƐKƐ?

15, 16. (a) Mɛni hewɔ Yehowa eŋmɛ piŋmɔ gbɛ koni ekã he eya nɔ be kakadaŋŋ lɛ? (b) Mɛni hewɔ Yehowa etsiko nibii tamɔ awuiyelii ni yɔɔ gbeyei lɛ anaa lɛ?

15 Shi kɛlɛ, mɛni hewɔ Yehowa eŋmɛ piŋmɔ gbɛ ni esɛɛ etsɛ nɛkɛ? Ni mɛni hewɔ ehaaa efɔŋfeemɔ sɛɛ afo lɛ? Ojogbaŋŋ, susumɔ nibii enyɔ ni tsɔɔlɔ ni yɔɔ wɔnɔkwɛmɔnɔ lɛ mli lɛ efeŋ lɛ ahe okwɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, etsiŋ nakai nikaselɔ atuatselɔ lɛ naa ni ekatsɔɔ gbɛ nɔ ni ebaatsɔ ebu akɔntaa lɛ. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, tsɔɔlɔ lɛ kɛ yelikɛbuamɔ haŋ atuatselɔ lɛ koni ekɛtsɔɔ esane lɛ mli. Yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ lɛ, susumɔ nibii enyɔ ni Yehowa ekpɛ eyiŋ akɛ efeŋ lɛ ahe okwɛ. Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, Yehowa etsiko Satan kɛ mɛi ni fĩ Satan sɛɛ lɛ anaa yɛ mɔdɛŋ ni amɛbɔɔ koni amɛtsɔɔ akɛ amɛsane ja lɛ mli. No hewɔ lɛ ehe bahia koni aha be ashwie mli. Adesai enyɛ amɛka amɛ diɛŋtsɛ amɛnɔyeli gbɛ̀i srɔtoi, loo adesai anɔyelii fɛɛ amɛkwɛ yɛ amɛyinɔsane mli afii akpei abɔ lɛ fɛɛ mli. Adesai etee hiɛ babaoo yɛ jeŋ nilee kɛ nibii krokomɛi afeemɔ mli, shi jalɛ sane ni ayeee, ohia, awuiyeli, kɛ ta etee nɔ emli ewo wu. Amrɔ nɛɛ ana akɛ adesai anɔyeli ko kwraa yeee omanye.

16 Nɔ ni ji enyɔ lɛ, Yehowa kɛ yelikɛbuamɔ hako Satan koni ekɛye je lɛ nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ Nyɔŋmɔ tsi awuiyelii ni yɔɔ gbeyei anaa lɛ, ani ekɛ no moŋ etsɔŋ akɛ atuatselɔi lɛ asane ja? Ani kulɛ Nyɔŋmɔ haŋ gbɔmɛi asusu akɛ ekolɛ adesai baanyɛ aye amɛ diɛŋtsɛ amɛhe nɔ ni osharai jɛŋ mli kɛbaŋ? Kɛ́ Yehowa fee nakai lɛ, no tsɔɔ akɛ lɛ hu efata amalelɔi lɛ ahe. Shi kɛlɛ, “Nyɔŋmɔ nyɛŋ emale.”Hebribii 6:18.

17, 18. Mɛni Yehowa baafee yɛ awuiyelii fɛɛ ni ejɛ adesai anɔyeli kɛ hewalɛ ni Satan náa yɛ wɔnɔ lɛ mli kɛba lɛ he?

17 Ni awui fɛɛ ni aye yɛ be kakadaŋŋ ni akɛtse atua ashi Nyɔŋmɔ lɛ mli lɛ hu? Esa akɛ wɔkai akɛ Yehowa ji ofe. No hewɔ lɛ, ebaanyɛ ejie hewalɛ ni piŋmɔ náa yɛ adesai anɔ lɛ kɛya, ni ebaafee nakai hu. Taakɛ wɔtsɔ hiɛ wɔkase lɛ, abaatsɔ shikpɔŋ lɛ ni abaafee lɛ Paradeiso lɛ nɔ asaa wɔshibɔlemɔ ŋulami ni afiteɔ lɛ lɛ. Abaatsɔ hemɔkɛyeli ni mɛi náa yɛ Yesu kpɔmɔ afɔleshaa lɛ mli lɛ nɔ ajie hewalɛ ni esha náa yɛ amɛnɔ lɛ kɛya, ni abaatsɔ gbohiiashitee lɛ nɔ ajie hewalɛ ni gbele náa yɛ mɛi anɔ lɛ kɛya. Kɛkɛ lɛ Nyɔŋmɔ kɛ Yesu baatsu nii “koni efite abonsam nitsumɔi lɛ.” (1 Yohane 3:8) Yehowa baatsu enɛɛmɛi fɛɛ ahe nii yɛ be ni sa mli. Esa akɛ wɔná miishɛɛ akɛ ekɛ oyaiyeli tsuuu shihilɛ lɛ he nii, ejaakɛ etsuishiŋmɛɛ lɛ eha wɔná hegbɛ koni wɔkɛkase anɔkwale lɛ koni wɔsɔmɔ lɛ. (2 Petro 3:9, 10) Shi kɛlɛ, Nyɔŋmɔ kɛ ekãa etee nɔ etao anɔkwa jálɔi, ni eeye eebua amɛ koni amɛŋmɛ amɛtsui shi yɛ piŋmɔ shihilɛ fɛɛ piŋmɔ shihilɛ ni amɛkɛbaakpe yɛ nɛkɛ jeŋ ni haomɔi yɔɔ mli nɛɛ mli.Yohane 4:23; 1 Korintobii 10:13.

18 Ekolɛ mɛi komɛi baabi akɛ, Eji Nyɔŋmɔ bɔ Adam kɛ Hawa yɛ gbɛ ni haŋ amɛnyɛ amɛtse atua nɔ kulɛ, bɛ piŋmɔi nɛɛ fɛɛ baŋ? Bɔni afee ni oná hetoo kɛha nakai sanebimɔ lɛ, ehe miihia ni okai nikeenii ko ni jara wa ni Yehowa kɛha bo lɛ.

TE OKƐ NIKEENII NI JƐ NYƆŊMƆ ŊƆƆ LƐ BAATSU NII OHA TƐŊŊ?

Nyɔŋmɔ baaye abua bo koni onyɛ okpee piŋmɔ naa

19. Mɛɛ nikeenii ni jara wa Yehowa kɛha wɔ, ni mɛni hewɔ esa akɛ wɔbu enɛ akɛ ejara wa lɛ?

19 Taakɛ wɔkadi yɛ Yitso 5 lɛ mli lɛ, abɔ adesai kɛ heyeli. Ani onaa enɛ akɛ eji nikeenii ko ni jara wa? Nyɔŋmɔ ebɔ kooloi babaoo, ni henumɔ titri ji nɔ ni kudɔɔ amɛ. Adesa efee tsɔnei komɛi ni abaanyɛ aha etsu famɔ fɛɛ famɔ he nii. Eji Nyɔŋmɔ fee wɔ nakai kulɛ ani wɔbaaná he miishɛɛ? Dabi, wɔyɛ miishɛɛ akɛ wɔyɛ heyeli ni wɔkɛaahala nɔ̃ gbɔmɛi ni wɔsumɔɔ ni wɔtsɔmɔ, shihilɛ gbɛ ni wɔsumɔɔ ni wɔdi sɛɛ, nanemɛi ni wɔbaabɔ, kɛ nibii krokomɛi. Wɔsumɔɔ ni wɔná heyeli falɛ ko, ni no ji nɔ ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ ni wɔná.

20, 21. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔkɛ nikeenii ni ji heyeli lɛ atsu nii yɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ nɔ, ni mɛni hewɔ esa akɛ wɔfee nakai lɛ?

20 Yehowa sumɔɔɔ sɔɔmɔ ni ajɛɔ mligbigbilimɔ mli akɛhaa. (2 Korintobii 9:7) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Mɛni baaha fɔlɔ ko aná miishɛɛ babaoo, ani kɛɛmɔ ni ebi ko aaakɛɛ lɛ akɛ “Misumɔɔ bo” akɛni akɛɛ lɛ koni ekɛɛ nakai lɛ hewɔ loo etsui mli diɛŋtsɛ ni eeejɛ ekɛɛ nakai lɛ? No hewɔ lɛ sanebimɔ lɛ ji akɛ, Te okɛ heyeli ni Yehowa kɛha bo lɛ baatsu nii oha tɛŋŋ? Satan, Adam, kɛ Hawa kɛ heyeli eyatsuuu nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ. Amɛkpoo Yehowa Nyɔŋmɔ. Mɛni obaafee?

21 Oyɛ hegbɛ akɛ okɛ nikeenii ni yɔɔ naakpɛɛ ni ji heyeli lɛ baatsu nii yɛ gbɛ ni he baaba sɛɛnamɔ babaoo nɔ. Obaanyɛ ofata mɛi akpekpei abɔ ni yɔɔ Yehowa gbɛfaŋ lɛ ahe. Amɛhaa Nyɔŋmɔ náa miishɛɛ, ejaakɛ amɛkɛ ekãa feɔ amɛnii kɛtsɔɔ akɛ Satan ji nɔyelɔ amalelɔ kɛ mɔ ni nine enyɛ shi kwraa. (Abɛi 27:11) Bo hu obaanyɛ ofee nakai kɛtsɔ shihilɛ gbɛ ni sa ni oookɔ lɛ nɔ. Abaatsɔɔ enɛ mli yɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.