Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO NYƆŊMA KƐ ETƐ

Buu Wala Taakɛ Nyɔŋmɔ Buɔ lɛ Lɛ

Buu Wala Taakɛ Nyɔŋmɔ Buɔ lɛ Lɛ
  • Te Nyɔŋmɔ buɔ wala ehaa tɛŋŋ?

  • Te Nyɔŋmɔ buɔ musufitemɔ ehaa tɛŋŋ?

  • Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔná bulɛ wɔha wala?

1. Namɔ bɔ nibii ni yɔɔ wala mli lɛ fɛɛ?

GBALƆ Yeremia kɛɛ akɛ: “Yehowa ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ, [lɛ ji] Nyɔŋmɔ hiɛkalɔ” lɛ. (Yeremia 10:10) Kɛfata he lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ ji Mɔ ni bɔ nibii ni yɔɔ wala mli lɛ fɛɛ. Ŋwɛibɔfoi lɛ kɛɛ lɛ akɛ: “Bo obɔ nii fɛɛ, ni osuɔmɔ naa amɛyɔɔ ni abɔ amɛ.” (Kpojiemɔ 4:11) Maŋtsɛ David kɛɛ yɛ lala ko ni elá kɛjie Nyɔŋmɔ yi lɛ mli akɛ: “Bo oŋɔɔ wala nubu yɔɔ.” (Lala 36:10) No hewɔ lɛ, wala ji nikeenii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ.

2. Mɛni Nyɔŋmɔ feɔ koni ekɛbáa wɔwala yi?

2 Yehowa báa wɔwala yi hu. (Bɔfoi lɛ Asaji 17:28) Lɛ ekɛ shikpɔŋ ni wɔyɔɔ nɔ lɛ, niyenii ni wɔyeɔ, nu ni wɔnuɔ, kɛ kɔɔyɔɔ ni wɔmuɔ lɛ haa wɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 14:15-17) Yehowa feɔ enɛ yɛ gbɛ ni haa shihilɛ lɛ ŋɔɔ lɛ nɔ. Shi bɔni afee ni wɔná shihilɛ mli ŋɔɔmɔ jogbaŋŋ kɛmɔ shi lɛ, ehe miihia ni wɔkase Nyɔŋmɔ mlai lɛ ni wɔye nɔ.Yesaia 48:17, 18.

BULƐ NÍ WƆƆNÁ WƆHA WALA

3. Te Yehowa bu gbe ni agbe Habel lɛ eha tɛŋŋ?

3 Nyɔŋmɔ miisumɔ ni wɔná bulɛ wɔha wala—wɔ diɛŋtsɛ wɔwala kɛ mɛi krokomɛi hu anɔ̃. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Adam kɛ Hawa gbii lɛ amli lɛ, amɛbinuu Kain mli wo la waa ewo enyɛmi nuu fioo Habel. Yehowa bɔ lɛ kɔkɔ akɛ emlifu lɛ baanyɛ aha efee esha ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli. Kain booo nakai kɔkɔbɔɔ lɛ toi. ‘Ete shi ewo enyɛmi Habel ni egbe lɛ.’ (1 Mose 4:3-8) Yehowa gbala Kain toi yɛ enyɛmi lɛ ni egbe lɛ lɛ hewɔ.1 Mose 4:9-11.

4. Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ tsɔ ema susumɔ ni ja ni esa akɛ aná yɛ wala he lɛ nɔ mi yɛ Mose Mla lɛ mli?

4 Yɛ afii akpei komɛi asɛɛ lɛ, Yehowa kɛ mlai ni baaye abua Israelbii lɛ koni amɛnyɛ amɛsɔmɔ lɛ yɛ gbɛ ni ekpɛlɛɔ nɔ lɛ nɔ lɛ ha amɛ. Akɛni gbalɔ Mose nɔ atsɔ akɛ mlai nɛɛ ha hewɔ lɛ, bei komɛi lɛ atsɛɔ mlai nɛɛ akɛ Mose Mla. Mose Mla lɛ eko kɛɔ akɛ: “Kaagbe gbɔmɔ.” (5 Mose 5:17) Enɛ tsɔɔ Israelbii lɛ akɛ Nyɔŋmɔ buɔ adesai awala waa, ni ákɛ esa akɛ gbɔmɛi abu mɛi krokomɛi awala.

5. Te esa akɛ wɔbu musufitemɔ wɔha tɛŋŋ?

5 Ni gbekɛ ni afɔko lɛ lɛ wala hu? Ojogbaŋŋ, taakɛ Mose Mla lɛ tsɔɔ lɛ, ejaaa akɛ aaagbe abifao ni ahiɛ lɛ hɔ lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, abifao ni ahiɛ lɛ hɔ lɛ po wala jara wa kɛha Yehowa. (2 Mose 21:22, 23; Lala 127:3) Enɛ tsɔɔ akɛ eji tɔmɔ akɛ aaafite musu.

6. Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔnyɛ̃ɔ wɔnaanyo gbɔmɔ lɛ?

6 Nɔ ni fata bulɛ ni aaaná aha wala he lɛ ji susumɔ ni ja ni aaaná yɛ nanemɛi adesai ahe. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni nyɛ̃ɔ enyɛmi lɛ, gbɔmɔgbelɔ ji lɛ; ni nyɛle akɛ gbɔmɔgbelɔ ko gbɔmɔgbelɔ ko bɛ naanɔ wala yɛ emli.” (1 Yohane 3:15) Kɛji akɛ wɔmiisumɔ naanɔ wala lɛ, no lɛ esa akɛ wɔjie nyɛ̃ɛ ni wɔɔná wɔha wɔnaanyo gbɔmɔ lɛ kɛjɛ wɔtsui mli kwraa, ejaakɛ nyɛ̃ɛ ji nɔ titri ni kɛ awuiyeli nifeemɔi babaoo baa. (1 Yohane 3:11, 12) Ehe miihia ni wɔsumɔsumɔɔ wɔhe.

7. Mɛni ji nifeemɔi komɛi ni tsɔɔ bulɛ ni abɛ kɛha wala?

7 Ni bulɛ ni wɔɔná wɔha wɔ diɛŋtsɛ wɔwala hu? Bei pii lɛ, gbɔmɛi sumɔɔɔ ni amɛgboiɔ, shi mɛi komɛi kɛ amɛhe woɔ osharai ni baaha amɛgboi lɛ amli yɛ hiɛtserɛjiemɔ hewɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛi babaoo shɛreɔ tawa, wii loo amɛkɛ tsofai tsuɔ nii yɛ gbɛ̀i fɔji anɔ kɛha amɛhiɛtserɛjiemɔ. Nibii ni tamɔ enɛɛmɛi yeɔ gbɔmɔtso lɛ awui, ni bei pii lɛ egbeɔ mɛi ni kɛ amɛhe woɔ mli lɛ. Mɔ ni kɛ nibii nɛɛ tsuɔ nii lɛ ebuuu wala akɛ nɔ ko ni yɔɔ krɔŋŋ. Nifeemɔi nɛɛ ahe tseee yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ. (Romabii 6:19; 12:1; 2 Korintobii 7:1) Bɔni afee ni wɔsɔmɔ Nyɔŋmɔ yɛ gbɛ ni ekpɛlɛɔ nɔ lɛ nɔ lɛ, esa akɛ wɔkpa nifeemɔi ni tamɔ enɛɛmɛi lɛ kwraa. Eyɛ mli akɛ ekpamɔ baafee nɔ ni wa moŋ, shi Yehowa baanyɛ ekɛ yelikɛbuamɔ ni he hiaa lɛ aha wɔ. Ni ehiɛ sɔɔ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ koni wɔbu wɔwala akɛ nikeenii ko ni jara wa ni jɛ eŋɔɔ lɛ.

8. Mɛni hewɔ ebiɔ ni wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ wɔnifeemɔi fɛɛ amli lɛ?

8 Kɛji akɛ wɔbuɔ wala lɛ, wɔbaakwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ wɔnifeemɔi fɛɛ amli. Wɔfeŋ anyagba, ni wɔkɛ wɔhe woŋ oshara mli yɛ hiɛtserɛjiemɔ loo miishɛɛnamɔ hewɔ. Wɔbaakwa tsɔne kudɔmɔ basabasa, ni wɔkɛ wɔhe woŋ shwɛmɔi ni yɔɔ oshara loo nɔ ni awuiyeli yɔɔ mli lɛ amli. (Lala 11:5) Nyɔŋmɔ mla ni ekɛha blema Israelbii lɛ jaje akɛ: “Kɛji omã tsu hee [ni abaanyɛ atá yiteŋ] lɛ, foo afabaŋ okɛbɔle otsu lɛ yiteŋ, koni mɔ ko akajɛ jɛi ebagbee shi ní lá ko yi sɔ̃ miiba oshia lɛ nɔ.” (5 Mose 22:8) Yɛ shishitoo mla ni yɔɔ mla nɛɛ mli lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, ha atrakpoi ni yɔɔ oshia lɛ afee nɔ ni yɔɔ shweshweeshwe koni mɔ ko akashane yɛ nɔ egbee shi ni epila. Kɛji akɛ oyɛ kar lɛ, kwɛmɔ akɛ eyɛ shweshweeshwe. Kaaha oshia lɛ loo okar lɛ bafee oshara kɛha bo loo mɛi krokomɛi.

9. Kɛji akɛ wɔbuɔ wala lɛ, te wɔkɛ kooloi baaye wɔha tɛŋŋ?

9 Ni kooloo wala hu? No hu yɛ krɔŋŋ ha Bɔlɔ lɛ. Nyɔŋmɔ ŋmɛɔ gbɛ koni agbe kooloi kɛfee niyenii kɛ hehaanɔ, loo koni amɛkaye mɛi krokomɛi awui. (1 Mose 3:21; 9:3; 2 Mose 21:28) Shi kɛlɛ, kooloi ni awaa amɛyi loo ni agbeɔ amɛ kɛjieɔ hiɛtserɛ lɛ ejaaa, ni etsɔɔ akɛ abɛ bulɛ ko kwraa kɛha krɔŋkrɔŋ ni wala ji lɛ.Abɛi 12:10.

BULƐ NÍ WƆƆNÁ WƆHA LÁ

10. Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ tsɔɔ akɛ tsakpaa yɛ wala kɛ lá teŋ?

10 Sɛɛ mli beni Kain gbe enyɛmi nuu Habel lɛ, Yehowa kɛɛ Kain akɛ: “Onyɛmi lɛ lá gbee miibolɔ miitsɛ́ mi kɛmiijɛ shikpɔŋ sũ lɛ mli!” (1 Mose 4:10) Beni Nyɔŋmɔ wieɔ Habel lá lɛ he lɛ, no mli lɛ eewie Habel wala he. Kain ekpata Habel wala hiɛ, ni agbɛnɛ esa akɛ agbala Kain toi. Etamɔ nɔ ni Habel lá loo ewala miibolɔ miitsɛ Yehowa kɛha jalɛsaneyeli. Aku sɛɛ aha tsakpaa ni kã wala kɛ lá teŋ lɛ fee faŋŋ ekoŋŋ yɛ Nu Afua ni ba yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ sɛɛ. Dani Nu Afua lɛ baaba lɛ, no mli lɛ niyenii pɛ ni adesai yeɔ ji aduawai, yelibaai, ŋmaa, abele kɛ ŋmɛi srɔtoisrɔtoi. Yehowa kɛɛ Noa kɛ ebihii lɛ yɛ Nu Afua lɛ sɛɛ akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ ni tsiɔ ehe ni ehiɛ kã lɛ atsɔ nyɛniyenii; tamɔ bɔ ni miŋɔ shwiebaa ŋmɔŋ miha nyɛ lɛ.” Shi kɛlɛ, Nyɔŋmɔ kɛ naatsĩi nɛɛ ha akɛ: “Shi loo kɛ elá ni ji esusuma [loo wala] lɛ, nyɛkayea.” (1 Mose 1:29; 9:3, 4) Eyɛ faŋŋ akɛ Yehowa buɔ bɔɔ nɔ̃ ko lá lɛ akɛ etamɔ bɔɔ nɔ̃ lɛ wala nɔŋŋ.

11. Mɛni Nyɔŋmɔ gu ákɛ akɛ lá akafee kɛjɛ Noa gbii lɛ amli tɔ̃ɔ?

11 Wɔtsɔɔ lá ni wɔyeee lɛ nɔ wɔjieɔ bulɛ ni wɔyɔɔ kɛha lá lɛ kpo. Yehowa kɛ famɔ ha yɛ Mla ni ekɛha Israelbii lɛ mli akɛ: ‘Ni mɔ fɛɛ mɔ kɛ́ eyagbɔbi ni egbe kooloo loo loofɔlɔ ni ayeɔ lɛ, efɔse elá lɛ eshwie shi. Mikɛɛ Israelbii lɛ akɛ: Nyɛkayea loo ko loo ko lá.’ (3 Mose 17:13, 14) Nyɔŋmɔ famɔ akɛ akaye kooloo ko lá, ni ekɛha Noa klɛŋklɛŋ yɛ aaafee afii 800 ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ kã he eetsu nii lolo. Yehowa susumɔ lɛ yɛ faŋŋ, ni no ji akɛ: Etsuji baanyɛ amɛye kooloi alòo shi jeee lá lɛ. Esa akɛ amɛfɔse lá lɛ amɛshwie shikpɔŋ—ni tsɔɔ ákɛ amɛmiiku sɛɛ amɛkɛ bɔɔ nɔ̃ lɛ wala miiha Nyɔŋmɔ ekoŋŋ.

12. Mɛɛ kita ni kɔɔ lá he mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kɛha yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli ni akã he akɛmiitsu nii lolo ŋmɛnɛ?

12 Kristofoi yɛ kita ni tamɔ nakai nɔŋŋ shishi. Bɔfoi lɛ kɛ hii krokomɛi ni nyiɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ ahiɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ kpe kutuu ni amɛkpɛ amɛyiŋ yɛ kitai ni esa akɛ mɛi fɛɛ ni yɔɔ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ aye nɔ lɛ he. Amɛmu sane naa akɛ: “Esa Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ hiɛ ni esa wɔ hu wɔhiɛ akɛ, wɔkɛ jatsu ko akafɔ̃ nyɛnɔ dɔŋŋ, akɛ ja nii ni he hiaa nɛɛ nɔŋŋ: akɛ nyɛhi looi ni agbe aha wɔji kɛ lá kɛ kooloi ni ashɔ̃tɔ kɛ ajwamaŋbɔɔ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 15:28, 29; 21:25) No hewɔ lɛ, esa akɛ ‘wɔya nɔ wɔtsi wɔhe kɛjɛ lá he.’ Yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, nakai ni wɔɔfee lɛ he miihia tamɔ bɔ ni wɔɔtsi wɔhe kɛjɛ wɔŋjamɔ kɛ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara he lɛ nɔŋŋ.

Kɛji akɛ odatrɛfonyo kɛɛ bo akɛ otsi ohe kɛjɛ dãa he lɛ, ani obaahã akɛgbu bo?

13. Okɛ nɔkwɛmɔnɔ aha ni okɛtsɔɔ nɔ hewɔ ni lá ni agbalaa awoɔ mɔ mli lɛ fata lá ni akɛ famɔ hã yɛ he akɛ atsi he kɛjɛ he lɛ he.

13 Ani fãmɔ ni akɛha akɛ atsi he kɛjɛ lá he lɛ kɔɔ lá ni agbalaa awoɔ mɔ mli lɛ he? Hɛɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Ŋɔɔ lɛ akɛ datrɛfonyo ko ekɛɛ bo akɛ otsi ohe kɛjɛ dãa ni wa he. Ani no tsɔɔ kɛkɛ akɛ okanu dãa shi obaanyɛ oha akɛtsɔ ofãji amli? Ekã shi faŋŋ akɛ dabi! Nakai nɔŋŋ lá ni aaatsi he kɛjɛ he lɛ tsɔɔ akɛ wɔheŋ wɔwoŋ wɔgbɔmɔtso lɛ mli kwraa. No hewɔ lɛ, famɔ akɛ atsi he kɛjɛ lá he lɛ tsɔɔ akɛ wɔŋmɛŋ mɔ ko gbɛ ni egbala lá ewo wɔfãji amli.

14, 15. Kɛ́ datrɛfoi kɛɛ esa akɛ Kristofonyo ko ahé lá lɛ, te ebaafee enii eha tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ?

14 Ni kɛ Kristofonyo ko epila waa loo ehe ebahia ni afee lɛ opireshɛn hu? Ŋɔɔ lɛ akɛ datrɛfoi lɛ kɛɛ esa akɛ aha lɛ lá, kɛ́ jeee nakai lɛ ebaagbo. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Kristofonyo lɛ sumɔŋ ni egbo. Ebaakpɛlɛ tsofafeemɔ gbɛ̀i krokomɛi ni akɛ lá tsuuu nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ yɛ mli lɛ anɔ, koni ekɛbɔ mɔdɛŋ ni ekɛbáa Nyɔŋmɔ nikeenii ni jara wa ni ji wala lɛ yi. No hewɔ lɛ, ebaatao helatsamɔ ni tamɔ nakai kɛji eko yɛ, ni ebaakpɛlɛ tsofai krokomɛi ni lá bɛ mli ni akɛyeɔ lá najiaŋ lɛ anɔ.

15 Ani esa akɛ Kristofonyo aku Nyɔŋmɔ mla mli bɔni afee ni ekã he ehi wala mli be fioo ko yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli? Yesu kɛɛ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni taoɔ akɛ ebaa esusuma [loo wala] yi lɛ eeelaaje lɛ; shi mɔ fɛɛ mɔ ni laajeɔ esusuma yɛ mihewɔ lɛ, enine aaashɛ nɔ.” (Mateo 16:25) Wɔsumɔɔɔ ni wɔgboiɔ. Shi kɛji akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔbáa wɔwala yi kɛtsɔ Nyɔŋmɔ mla lɛ nɔ ni wɔɔtɔ̃ lɛ nɔ lɛ, wɔnaŋ naanɔ wala. Belɛ, ebaafee nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ wɔkɛ wɔhe aaafɔ̃ Nyɔŋmɔ jalɛ mla lɛ nɔ, kɛ nɔmimaa diɛŋtsɛ akɛ kɛji wɔgboi tete po lɛ, wɔ-Wala Halɔ lɛ baakai wɔ, ni ebaaku sɛɛ eduro wɔ nikeenii ni jara wa ni ji wala lɛ ekoŋŋ.Yohane 5:28, 29; Hebribii 11:6.

16. Mɛni Nyɔŋmɔ tsuji kɛ shiŋŋfeemɔ etswa amɛfai shi akɛ amɛbaafee yɛ lá he?

16 Ŋmɛnɛ, Nyɔŋmɔ anɔkwa tsuji kɛ shiŋŋfeemɔ etswa amɛfai shi akɛ amɛkɛ egbɛtsɔɔmɔ ni kɔɔ lá he lɛ baatsu nii. Amɛyeŋ lá yɛ gbɛ ko gbɛ ko nɔ. Ni amɛkpɛlɛŋ ni aha amɛ lá yɛ helatsamɔ mli. * Amɛyɛ nɔmimaa akɛ Mɔ ni fee lá lɛ le nɔ ni hi fe fɛɛ kɛha amɛ. Ani oheɔ oyeɔ akɛ nakai eji?

NƆ̃ PƐ NI ABAANYƐ AKƐ LÁ ATSU YƐ GBƐ NI JA NƆ

17. Mɛni ji nɔ̃ pɛ ni akɛ lá tsu yɛ blema Israel ni Yehowa Nyɔŋmɔ kpɛlɛ nɔ?

17 Mose Mla lɛ ma nɔ̃ pɛ ni abaanyɛ akɛ lá atsu yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ nɔ mi. Yehowa kɛ fãmɔ hã yɛ jamɔ ni ekpaa gbɛ kɛjɛɔ blema Israelbii lɛ adɛŋ lɛ he akɛ: “Heloo lɛ wala yɛ elá lɛ mli, ni mi lɛ miŋɔha nyɛ yɛ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ, koni aŋɔkpãtã ahã nyɛsusumai lɛ; ejaakɛ lá akɛkpãtãa.” (3 Mose 17:11) Kɛji akɛ Israelbii lɛ tɔ̃ lɛ, amɛbaanyɛ amɛná eshaifaa kɛtsɔ kooloo ni amɛkɛaashã afɔle, kɛ elá lɛ eko ni aaatsɔ ashwã afɔleshaa latɛ ni yɔɔ kpeebuu lɛ loo afɔleshaa latɛ ni yɔɔ Nyɔŋmɔ sɔlemɔwe ni ama yɛ sɛɛ mli lɛ mli lɛ nɔ. Afɔleshãai ni tamɔ enɛɛmɛi amli pɛ abaanyɛ akɛ lá atsu nii yɛ gbɛ ni ja nɔ.

18. Mɛɛ sɛɛnamɔi kɛ jɔɔmɔi wɔbaanyɛ wɔná kɛjɛ Yesu lá ni afɔse ashwie shi lɛ mli?

18 Anɔkwa Kristofoi bɛ Mose Mla lɛ shishi, ni no hewɔ lɛ amɛkɛ kooloi eshãaa afɔle, ni amɛtsɔ̀ɔɔ lá ko amɛshwãaa afɔleshaa latɛ ko nɔ. (Hebribii 10:1) Shi kɛlɛ, lá ni akɛtsu nii yɛ afɔleshaa latɛ nɔ yɛ blema Israel lɛ fee afɔle ni he yɔɔ sɛɛnamɔ waa ni abaashã ni ji Nyɔŋmɔ Bi, Yesu Kristo nɔ̃ lɛ he mfoniri. Taakɛ wɔkase yɛ wolo nɛɛ Yitso 5 lɛ mli lɛ, Yesu kɛ ewala akɛ adesa lɛ fɔ̃ shi eha wɔ kɛtsɔ elá ni eha afɔse ashwie shi ákɛ afɔleshãa nɔ̃ lɛ nɔ. No sɛɛ lɛ ekwɔ kɛtee ŋwɛi ni ekɛ elá ni afɔse ashwie shi lɛ jara lɛ yaha Nyɔŋmɔ shikome nyɔŋlo. (Hebribii 9:11, 12) No bafee nɔ ni adamɔɔ nɔ akɛ wɔhe eshai keɔ wɔ, ni egbele gbɛ ni baaha wɔná naanɔ wala eha wɔ. (Mateo 20:28; Yohane 3:16) Kwɛ bɔ ni nakai lá ni akɛtsu nii lɛ ebafee nɔ ni he yɔɔ sɛɛnamɔ waa ha! (1 Petro 1:18, 19) Yesu lá ni afɔse ashwie shi lɛ mli hemɔkɛyeli ni wɔɔná lɛ pɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔná yiwalaheremɔ.

Te obaafee tɛŋŋ otsɔɔ akɛ oyɛ bulɛ kɛhã wala kɛ la?

19. Bɔni afee ni ‘wɔkaye mɔ ko mɔ ko lá yi sɔ̃ lɛ,’ mɛni esa akɛ wɔfee?

19 Wɔbaanyɛ wɔda Yehowa Nyɔŋmɔ shi babaoo yɛ suɔmɔ mli ni ejɛ eke wɔ wala lɛ hewɔ! Ani esaaa akɛ enɛ kanyaa wɔ koni wɔgba mɛi krokomɛi hegbɛ ni yɔɔ akɛ abaanyɛ aná naanɔ wala kɛtsɔ hemɔkɛyeli ni aaaná yɛ Yesu afɔleshaa lɛ mli lɛ nɔ lɛ he sane? Wɔnanemɛi adesai awala he ní wɔɔsusu taakɛ Nyɔŋmɔ feɔ lɛ baatsirɛ wɔ koni wɔkɛ he oyaiyeli kɛ ekãa atsu enɛ he nii. (Ezekiel 3:17-21) Kɛji akɛ wɔkɛ mɔdɛŋbɔɔ tsu gbɛnaa nii nɛɛ he nii lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛɛ taakɛ bɔfo Paulo kɛɛ lɛ pɛpɛɛpɛ, akɛ: “Miyeee nyɛteŋ mɔ ko mɔ ko lá yi sɔ̃; ejaakɛ mijaje Nyɔŋmɔ yiŋtoo muu lɛ fɛɛ mitsɔɔ nyɛ ni mishiuuu eko nɔ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 20:26, 27) Nyɔŋmɔ kɛ eyiŋtoi lɛ ahe saji ni wɔɔgba mɛi lɛ ji gbɛ ni hi jogbaŋŋ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔbuɔ wala kɛ lá waa diɛŋtsɛ.

^ kk. 16 Kɛ ootao saji babaoo ni kɔɔ tsofai krokomɛi ni akɛyeɔ lá ni agbalaa awoɔ mɔ mli lɛ najiaŋ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo bibioo ni ji How Can Blood Save Your Life? ni Yehowa Odasefoi fee lɛ baafa 13-17 lɛ mli.