Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 13

Oñgeni Huku Atala Omuenyo

Oñgeni Huku Atala Omuenyo
  • Oñgeni Huku Atala Omuenyo?

  • Okupolapo eimo Huku utyitala ñgeni?

  • Oñgeni matulekesa okuti tuna onthilo nomuenyo?

1. Olie watunga ovipuka aviho viokuna omuenyo?

 OMUULI Jeremia wati, ‘Jeova oe Huku yotyotyili’. ‘Oe Huku yomuenyo.’ (Jeremias 10:10) Tupu, Jeova Huku oe Omupakeko wovipuka aviho viokuna omuenyo. Onoandyu keulu mbapopila Huku okuti; ‘Ove watunga ovipuka aviho. Iya mokonda yehando liove viatungwa nokukahiko.’ (Revelação [Apocalipse] 4:11) Motyiimbo tyimue tyokunkhimaneka Huku, Ohamba David wati: ‘Ondyivindyivi yomuenyo ikahi nove.’ (Salmo 36:9) Moluotyo, omuenyo otyali tuapewa na Huku.

2. Oityi Huku alinga opo atekule omienyo vietu?

2 Tupu, Jeova utekula omienyo vietu. (Atos 17:28) Huku waava okulia tukahi nokulia, nomeva tunwa, nomphepo tufuima, no ohi omu tukala. (Atos 14:15-17) Jeova walinga ovipuka ovio, monkhalelo imue yeeta ehambu momuenyo. Mahi, opo tukale nomuenyo wehambu liotyotyili, tuesukisa okulilongesa ovitumino via Huku, nokuvitavela.—Isaias 48:17, 18.

KALA NONTHILO NOMUENYO

3. Etyi Abel aipawa Huku wetyitalele ñgeni?

3 Huku uhanda tukale nonthilo nomuenyo wetu, no wavakuetu. Kohale kononthiki mba Andau na Eva, omona wavo Kaim wakalele nonyengo onene nondenge yae Abel. Iya Jeova alondola Kaim okuti yekapo onyengo oyo. Mokonda onyengo oyo ankho ipondola okumuhindila okulinga onkhali onene. Mahi, Kaim ketavelele kelondolo olio. Onthiki imue Kaim ‘wautukila ondenge yae Abel emuipaa’. (Gênesis 4:3-8) Jeova ahitisa Kaim mokonda yokuaipaa ondenge yae.—Gênesis 4:9-11.

4. Movitumino Huku apele Moisesi, oñgeni alekesa okuti omuenyo wakolela unene?

4 Etyi papita omanima omanyingi, Jeova waavela ova Isilayeli ovitumino viae, opo vivekuateseko okuumbila Huku monkhalelo yaviuka. Mokonda ovitumino ovio viapelwe Moisesi, pamue ankho vitiwa ovitumino via Moisesi. Iya povitumino ovio, tyimue tyati: ‘Wahaipae.’ (Deuteronômio 5:17) Otyo, tyalekesa ova Isilayeli okuti omuenyo wakolela unene kumaiho a Huku. Moluotyo, navo ankho vena yokuhumba omuenyo wavakuavo.

5. Okupolapo eimo tuna yokutyitala ñgeni?

5 Okuti nomuenyo wolukembe nkhele lukahi meimo nao una esilivilo? Ovitumino via Moisesi vilekesa okuti okuipaa olukembe lukahi meimo, onkhali. Mokonda, alo umue omuenyo wolukembe luehenetyitwe, wakolela unene ku Jeova. (Êxodo 21:22, 23; Salmo 127:3) Otyo, tyilekesa okuti okupolapo eimo onkhali ku Huku.

6. Omokonda yatyi tuesukisila okuyekapo okuyala vakuetu?

6 Okukala nonthilo nomuenyo, muakutikinya okulityilika okuyala vakuetu. Ombimbiliya yati: ‘Kese munthu uyele mukuavo omuipai. Iya onue mutyii okuti nawike omuiipai makamona omuenyo wahapu.’ (1 João 3:15) Inkha tuhanda okukamona omuenyo wahapu, tuesukisa okunyima momutima wetu oundyale navakuetu. Mokonda oundyale, oo uhole okueeta okulipaa. (1 João 3:11, 12) Tyakolela unene tulilongese okukala nohole navakuetu.

7. Ovituwa patyi vihalekesa onthilo nomuenyo?

7 Okuti tuna yokukala nonthilo nomuenyo wetu muene? Ovanthu aveho nawike utyihole tyokunkhia. Mahi, ovanthu vamue vapaka omuenyo wavo motyiponga, mokonda vala yehambu. Vamue vafenya ine vasipa omakaya, nepangwe, ine okunwa ovihemba vikoleswa. Iya ovipuka viatyo ovio, vilinga omapita olutu, nokuipaa ovanthu. Omunthu una ufenya ine usipa nokunwa ovihemba ovio, utupu onthilo nomuenyo. Ovipuka ovio viasila komaiho a Huku. (Romanos 6:19; 12:1; 2 Coríntios 7:1) Opo tuumbile Huku monkhalelo ahanda, tuesukisa okuyekapo ovituwa viatyo ovio. Namphila okuyekapo ovituwa ovio pamue tyipuiya, mahi Jeova metukuatesako opo tuviyekepo. Tupu, Jeova uhambukwa unene tyina tuhumba omuenyo, na tyina tutala okuti omuenyo otyali tyakolela tuapewa na Huku.

8. Omokonda yatyi tuesukisila okupameka ovipuka vietu apeho?

8 Inkha tukala nonthilo nomuenyo, apeho matulingi ovipuka vihapake omuenyo motyiponga. Kamatulingi ovipuka vipondola okunyona omuenyo wetu, mokonda vala yehambu. Matulityilika okusinga etukutuku omapita, novilwa ine ovinyano ovivi vipondola okutuetela okupapanesa ohonde. (Salmo 11:5) Otyitumino tyimue Huku apele ova Isilayeli kohale tyati: ‘Tyina utunga ondyuo, ina yokupama nawa, opo ihatokese ovanthu, iya okala nonkhali yohonde’. (Deuteronômio 22:8) Ngetyi otyitumino otyo tyalekesa, onosikata mbonondyuo, mbuna yokupama nawa. Ovipuka aviho meumbo liove vina yokupama nawa, opo vihatokese ovanthu iya avelivete. Tyina una etukutuku liove, tala nawa inkha liapama nawa. Wahayeke ondyuo yove netukutuku liove vieetele otyiponga omuenyo wove no wavakuenyi.

9. Inkha tuna onthilo nomuenyo, oñgeni matutekula ovinyama?

9 Okuti omuenyo wovinyama nao wakolela? Enga, komaiho Omupakeko wetu, tupu wakolela unene. Huku uyeka ovanthu vaipae ovinyama opo valie, nokupolako etyi vesukisa pala okuvala. Tupu, uyeka vaipae ovinyama vina vilia ovanthu nokuveetela ouvela. (Gênesis 3:21; 9:3; Êxodo 21:28) Mahi, okutekula omapita ovinyama, ine okuviipaa vala tyehena esuko ngotyitalukiso, otyivi ku Huku. Katyilekesa onthilo nomuenyo.—Provérbios 12:10.

KALA NONTHILO NOHONDE

10. Oñgeni Huku alekesa okuti ohonde nomuenyo otyipuka tyike?

10 Etyi Kaim aipaa ondenge yae Abel, Jeova wapopila Kaim okuti: ‘Ohonde yondenge yove ikahi pohi nokuliyavela kuame.’ (Gênesis 4:10) Etyi Huku ati ohonde ya Abel, ankho ukahi nokupopia omuenyo wa Abel. Kaim ankho waipaa Abel, iya pahe Kaim ankho una yokuhitiswa. Ankho ongatyina ohonde ya Abel ine omuenyo wae ukahi nokuliyavela opo Jeova alinge ekoyeso. Omuenyo ukahi mohonde. Otyo, tyalekeswa nawa konyima Yombila Onene kononthiki mba Noe. Etyi nkhele Ombila Onene yeheneloke, ovanthu ankho valia vala ovinyango nonombi, novilia nomahuku. Iya konyima Yombila Onene, Jeova watolela Noe no vana vae okuti: ‘Ovinyama aviho viokuna omuenyo, vikale okulia kuenyi. Ngetyi nemupa ovikuna vitalala, tupu ndyimupa aviho ovio.’ Mahi, Huku eveilika okuti: ‘Anthi, ohitu kumue nomuenyo wayo—ohonde yayo—mueheiliei.’ (Gênesis 1:29; 9:3, 4) Otyo, tyilekesa nawa-nawa okuti komaiho a Jeova, ohonde nomuenyo otyipuka tyike.

11. Oityi Huku ailika konthele yohonde tunde kononthiki mba Noe?

11 Onthue matulekesa okuti tuna onthilo nohonde, inkha katuli ohonde. Movitumino Jeova apele ova Isilayeli, wevepopilile okuti: ‘Tyina omunthu umue akayeva, . . . iya akuate otyinyama ine otyiila tyokulia, ohonde yatyo una yokuimomehila pohi iya afifilako eheke.’ Ame napopila ova Isilayeli okuti: ‘Muahaliei ohonde yohitu naike.’ (Levítico 17:13, 14) Namphila palamba omanima omanyingi, tunde etyi Huku aavela Noe otyitumino tyokuhali ohonde ya kese tyinyama, na hono nkhele tyina esilivilo. Otyitumino tya Jeova tyayandyuluka nawa. Ovaumbili vae ankho vapondola okulia ohitu yovinyama. Mahi, ankho kavapondola okulia ohonde. Ohonde ankho vena okuimomehila pohi, avafifilako neheke. Okulinga ngotyo, ongatyina vakondola omuenyo ku Huku weuavele.

12. Kotyita tyotete otyitumino patyi Huku aavele konthele yohonde? Okuti na hono otyitumino otyo tyiundapeswa?

12 Tupu, no Vakristau hono vena yokutavela otyitumino otyo. Ono apostolu na vana ankho vekahi komutue pokati kovalanduli va Jesus kotyita tyotete, ankho veliongiyile opo vatokole ovitumino Ovakristau aveho momawaneno, vena yokutavela. Iya avatokola okuti: ‘Ospilitu sandu nonthue, tuatokola okuti tuhemutuikei vali omulemo. Anthi, lityilikei vala ovipuka evi viesukisa: ‘Tualeiko okulityilika ovipuka vielikutililwa konondele, nohonde, novinyama viakamwa, nomaumbalehi.’ (Atos 15:28, 29; 21:25) Ngotyo, nonthue hono tuna ‘yokutualako okulityilika ohonde.’ Komaiho a Huku, otyo tyakolela unene. Tyeelekwa kumue nokulityilika okufenda ovilolo, nomaumbalehi.

Inkha ondotolo ekupopila okuti yekapo okunwa ovikunwa vikoleswa, okuti motavela okuvipakwa momihipa?

13. Popia ongeleka ilekesa omokonda yatyi otyitumino tyokulityilika ohonde tyakutikinya okuheipakwa momihipa.

13 Okuti otyitumino tyokulityilika ohonde, tyakutikinya okupakwa ohonde momihipa? Enga. Nkhele sokolola, ñgeno ondotolo yekuilika ovikunwa vikoleswa. Otyo, tyilekesa okuti kupondola okunwa momulungu, mahi, tyitavela okupakwa ovikunwa ovio momihipa? Au, hatyoko! Tupu, okulityilika ohonde, tyilekesa okuti katupondola okuipakwa molutu luetu aluho. Tyilinge okuilia momulungu ine okuipakwa momihipa.

14, 15. Oñgeni Omukristau malingi inkha onondotolo mbumupopila okuti una yokupakwa ohonde? Iya omokonda yatyi alingila ngotyo?

14 Iya inkha Omukristau umue eliveta unene, ine wesukisa okutandwa? Pamue onondotolo mbupopia okuti una yokupakwa ohonde, opo ahankhie. Tyotyili Omukristau kahande okunkhia. Moluotyo, opo ahupise omuenyo wae wokuakolela apewa na Huku, utavela okuhakulwa novihemba ovikuavo vihahonyekelwe nohonde. Inkha kuna ovihemba viatyo ovio, viyawisa ohonde molutu, Omukristau utavela.

15 Okuti Omukristau upondola okuanya ovitumino via Huku, opo akale nomuenyo okamuvo kehehi mouye uno? Jesus wati: ‘Kese munthu uhanda okuyovola omuenyo wae, meupesela. Mahi, una wapesela omuenyo wae mokonda yange, mekeumona.’ (Mateus 16:25) Onthue katuhande okunkhia. Mahi, inkha katutavela ovitumino via Huku, opo tuyovole omuenyo ou tuna, kamatukamona omuenyo wahapu. Mahi, matulekesa okuti tuna onondunge inkha tutavela ovitumino viaviuka via Huku. Iya inkha tuankhia tuna onthumbi yokuti, Huku Wokuetuavela omuenyo ou, metuhinangela, iya etututilisa.—João 5:28, 29; Hebreus 11:6.

16. Oityi ovaumbili va Huku vatokola konthele yohonde?

16 Hono, ovaumbili va Huku vatokola okulandula ehongolelo lia Huku konthele yohonde. Kavali ohonde, tupu kaveipakwa momihipa. a Ovakristau vena onthumbi yokuti Una Wokualinga ohonde, wii nawa oityi tyaviuka pala ovaumbili vae. Ove kutavela okuti Huku utyii vali nawa, tyipona onthue?

KUNA ONKHALELO IKE VALA YAVIUKA YOKUUNDAPESA OHONDE

17. Onkhalelo patyi ike yaviuka ova Isilayeli ankho vaundapesa ohonde?

17 Ovitumino Huku apele Moisesi vilekesa onkhalelo ike vala yaviuka yokuundapesa ohonde. Jeova wapopilile ova Isilayeli kohale konthele yokufenda, ati: ‘Omuenyo wolutu ukahi mohonde, iya ame nemupa ohonde opo muiyundapese ko altar, pala okulinga ovilikutila viomienyo vienyi. Mokonda ohonde oyo ipata ononkhali.’ (Levítico 17:11) Putyina ova Isilayeli vamalingi onkhali, ankho vena yokulinga otyilikutila tyotyinyama, opo vaevelwe onkhali yavo. Iya ankho vapola ohonde yotyinyama otyo, aveipake ko altar mondyuo ya Huku. Ngotyo, onkhalelo ike yaviuka yokuundapesa ohonde, ankho omovilikutila ovio.

18. Mokonda yohonde Jesus apesela, ouwa patyi matukamona?

18 Ovakristau votyotyili hono, kavekahi mombuelo Yovitumino via Moisesi. Moluotyo, kavalingi ovilikutila viovinyama nokupaka ohonde ko altar. (Hebreus 10:1) Mahi, ohonde ankho ova Isilayeli vaundapesa ko altar, ankho iyulika kotyilikutila tyakolela unene, tyo Mona wa Huku Jesus Kristu. Ngetyi tuelilongesale Mokapitulu 5 komukanda uno, Jesus waava omuenyo wae wopahitu opo etuyovole. Wetyilinga puetyi ayeka ohonde yae imomeswe opo etulingile otyilikutila. Iya etyi akondoka keulu, wapakula ku Huku esilivilo liohonde yae apesela. (Hebreus 9:11, 12) Menyina liotyilikutila otyo, tupondola okuevelwa ononkhali mbetu. Tupu, otyilikutila otyo tyaikula ondyila yomuenyo wahapu. (Mateus 20:28; João 3:16) Oyo, oyo onkhalelo yakolela vali unene yokuundapesa ohonde! (1 Pedro 1:18, 19) Onthue matukamona vala omuenyo inkha tukala nekolelo mohonde Jesus apesela.

Oñgeni molekesa okuti una onthilo nomuenyo nohonde?

19. Oityi tuna yokulinga opo tusukuke mohonde yovanthu aveho?

19 Tuesukisa okupandula unene Jeova wetuavela omuenyo. Iya otyo katyituhindila okupopila vakuetu, Ondaka ya Huku opo navo vakamone omuenyo wahapu, menyina liotyilikutila tya Jesus? Inkha tusuka nomuenyo wavakuetu ngetyi Huku asuka navo, matukala nondundo yokuvepopila Ondaka ya Huku nombili onene. (Ezequiel 3:17-21) Iya inkha tufuisapo otyilinga otyo nombili onene, matukapopia nga apostolu Paulu wati: ‘Ame nasukuka mohonde yovanthu aveho. Mokonda hayekelepo okumupopila ehando lia Huku.’ (Atos 20:26, 27) Okupopila ovanthu ehando lia Huku, oyo onkhalelo ongwa, yokulekesa okuti tuna onthilo onene nomuenyo, nohonde.

a Opo unoñgonoke vali nawa ovihemba vipondola okukukuatesako, putyina uhena ohonde, tala pomafo 13-17 ombruchula Como Pode o Sangue Salvar a Sua Vida?, yalingwa no Nombangi mba Jeova.