Bai pa asuntu

Bai pa indisi

KAPITULU TREZI

Nkara vida suma ki Deus ta nkaral

Nkara vida suma ki Deus ta nkaral
  • Kuma ki Deus ta nkara vida?

  • Kuma ki Deus ta nkara abortu?

  • Kuma ku no pudi mostra rispitu pa vida?

1. Kin ku kumpu tudu kusas bibu?

PROFETA Jeremias fala: “SIÑOR i Deus di bardadi; el i Deus bibu.” (Jeremias 10:10) Alen di kila, Jeova Deus ku kumpu tudu kusas bibu. Kriaturas spiritual na seu fala: “I abo ku kumpu tudu kusa. Konformi bu vontadi e kumpudu, e sta inda te gosi.” (Apokalipsi 4:11) Na un kantiku di lovor pa Deus, Rei Davi fala: “Fonti di vida sta na bo.” (Salmu 36:9) Asin, vida i un prenda di Deus.

2. Ke ki Deus fasi pa sustenta no vida?

2 Jeova tambi ta sustenta no vida. (Atus 17:28) I ta danu kumida ku no ta kume, yagu ku no ta bibi, ar ku no ta respira i Tera ku no mora nel. (Lei Atus 14:15-17.) Jeova fasi es, di un manera ki na danu prazer di vivi. Ma, pa tene mas prazer na vida no pirsisa di aprindi i obdisi leis di Deus. — Isaias 48:17, 18.

MOSTRA RISPITU PA VIDA

3. Kuma ki Deus nkaraba mortu di Abel?

3 Deus misti pa no tene rispitu pa vida — tantu di nos suma di utrus. Pur izemplu, na tempu di Adon ku Eva, se fiju Kain paña raiba dimas kontra si ermon siñu Abel. Jeova avisa Kain di kuma si raiba pudi lebal na fasi pekadu gravi. Kain dispreza es avisu. I “lanta kontra si ermon Abel, i matal.” (Kumsada 4:3-8) Jeova kastiga Kain pa manera ki mata si ermon. — Kumsada 4:9-11.

4. Na Lei di Moises, kuma ki Deus mostra kal ki bon manera di nkara vida?

4 Serka di 2.400 anus dipus, Jeova da si povu Israel leis pa juda elis sirbil di un manera ki i misti. Suma es leis daduba atraves di profeta Moises, utru ora i ta comadu di Lei di Moises. Un parti di lei di Moises fala: “Ka bu mata.” (Ripitison di Lei 5:17) Es ta mostra israelitas di kuma, Deus ta da balur pa vida di pekadur i jintis dibi di da balur pa vida di utrus.

5. Kuma ku no dibi di nkara abortu?

5 Ke gora di vida di mininu ku ka padidu inda? Sugundu Lei di Moises, mata mininu na bariga di si mame i mal. Es lei fala: “Si dus omi geria i e molestra un minjer preñada i si fijus sai di bariga sin muri, i dibi di multadu konformi omi di minjer disidi . . . Ma si fiju muri, kastigu na sedu alma pa alma.” (Lei Saida 21:22, 23, NM.) Es ta mostra ki te mesmu vida di un mininu ku ka padidu inda tene balur pa Jeova. (Lei Salmu 127:3.) Es signifika ki i mal fasi abortu.

6. Ke ku manda no ka dibi di odia no kumpañer?

6 Tene rispitu pa vida nklui nkara no kumpañer di bon manera. Biblia fala: “Kil ku nfastia si ermon i matadur. Bo sibi kuma nin un matadur ka tene vida ku ka ta kaba.” (1 Jon 3:15) Si no misti tene vida ku ka ta kaba, no pirsisa di tira di no korson kualker odiu kontra no kumpañer, pabia odiu ku ta tisi manga di violensia. (1 Jon 3:11, 12) I importanti pa no aprindi ama n̈utru.

7. Kal pratikas ku ta mostra falta di rispitu pa vida?

7 Ke gora di mostra rispitu pa no propi vida? Na bardadi ningin ka misti muri, ma i ten kilis ku ta pui se vida na pirigu pabia di prazer. Pur izemplu, manga di jintis ta usa tabaku ku drogas. Es kusas ta fasinu mal i manga di bias i ta mata kilis ku ta usal. Un algin ku ta usa es kusas ka ta nkara vida suma un kusa sagradu. Es pratikas i susu na ujus di Deus. (Lei Romanus 6:19; 12:1; 2 Koríntius 7:1.) Pa sirbi Deus di manera ki misti, no dibi di para fasi es kusas, mesmu ki i pudi sedu difisil fasi kila. Jeova pudi danu ajuda ku no pirsisa, i ta apresia sforsus ku no ta fasi pa kuida di no vida suma un prenda di balur ki danu.

8. Ke ku manda no dibi di preokupa sempri ku suguransa?

8 Si no tene rispitu pa vida, no pirsisa di preokupa sempri ku suguransa. No ka na disinteresa i no ka na ariska no vida so pa prazer. No na kuida di no vida ku di utrus atraves di konduzi ku kuidadu, no na ivita di vulusidadi dimas, ivita usa telemovel ora ku no na konduzi o bibi antis di konduzi. Es signifika konduzi di un manera ku ka na molostra ningin. No na ivita tambi disportu violentu o pirigosu. (Salmus 11:5) Lei di Deus pa antigu Israel fala sin: “Ora ku bu kumpu kasa nobu, bu ten ku taja kankra na roda, pa ka bu tisi kulpa di darmamentu di sangi riba di bu kasa si algin kapli la i kai.” (Ripitison di Lei 22:8) Suma ke lei misti mostra, manti kusas na entrada di bu kasa na bon stadu, asin ningin ka na da tapada, kai i molostra risu. Si bu tene karu, tene serteza di kuma i sta suguru pa konduzi. Ka bu disa pa bu kasa o bu karu sedu un pirigu pa bo o pa utrus.

9. Si bu tene rispitu pa vida, kuma ku bu na trata limarias?

9 Ke gora di vida di un limaria? I sagradu tambi pa Deus. Deus disa pa jintis mata limarias, pa tene di kume ku di bisti o pa proteẑi jintis di pirigu. (Kumsada 3:21; 9:3; Saida 21:28) Ma, sedu mau dimas pa limarias o mata elis so pa mata i mal i ta mostra falta di rispitu garandi pa vida ku sedu sagradu. — Ditus 12:10.

MOSTRA RISPITU PA SANGI

10. Kuma ki Deus mostra ki i ten relason entri vida ku sangi?

10 Dipus di Kain mata si ermon Abel, Jeova falal: “Sangi di bu ermon i na gritan la na con.” (Kumsada 4:10) Oca Deus na papia di sangi di Abel, i staba na fala di vida di Abel. Kain tira vida di Abel, gosi i dibi di kastigadu. I sta suma si kontra sangi o vida di Abel, staba na grita Jeova pa i fasi justisa. Relason entri vida ku sangi mostradu mas dipus di diluviu na tempu di Noe. Antis di diluviu, jintis ta kumeba so frutas, ortalisas, sereal ku kuku. Dipus di diluviu, Jeova fala Noe ku si fijus: “Tudu limaria bibu ku ta bulbuli i na sedu pa bo kumida.” Ma, Deus pui es limiti: “Ka bo kume karni ku tene inda si vida dentru, ku sedu si sangi.” (Kumsada 1:29; 9:3, 4) Di manera klaru, Jeova mostra ligason garandi ku ten entri vida ku sangi di un kriatura.

11. Kal usu di sangi ki Deus tuji desdi tempu di Noe?

11 No ta mostra rispitu pa sangi si no ka kumel. Na Lei ku Jeova da israelitas, i da es ordi: “Kualker omi . . . ku bai montia limaria o pastru ku ta kumedu, i ten ku tira tudu sangi, i kubril ku reia. . . . N fala fijus di Israel pa ka e kume sangi di nin un limaria.” (Sirmonias 17:13, 14) Ordi di Deus pa ka kume sangi di limaria, ku daduba purmeru pa Noe serka di 800 anus atras, ta aplikaba inda. Pontu di vista di Jeova i klaru: Si servus pudi kume karni di limaria ma e ka dibi di kume sangi. E dibi di darma sangi na con — i suma se ribanta vida di kriatura pa Deus.

12. Bas di orientason di Deus, kal mandamentu aserka di sangi ku dadu na purmeru sekulu i ku kontinua na aplika te aos?

12 Kristons sta bas di mesmu ordi. Apostulus ku utrus omis di lideransa na metadi di disipulus di Jesus na purmeru sekulu, junta pa disidi kal mandamentu ku tudu kongregasons kriston dibi obdisi. E ciga nes konkluson: “Spiritu Santu ku anos no risolvi pa ka pui bos mas kargu fora de regras ki pirsis: Ka bo kume karni ku roniadu ku el, nin sangi, nin karni di limaria ku tursidu garganti [i disa sangi na karni]. Ka bo fasi pekadu seksual.” (Atus 15:28, 29; 21:25) Asin no dibi di ‘kontinua ivita di sangi.’ Na ujus di Deus, fasi kila i importanti suma ivita idolatria ku pekadu seksual.

Si bu mediku falau pa bu ivita di viñu, sera ki bu na injetal na bu veias?

13. Da izemplu ku na mostra ki ivita di sangi nklui transfuson di sangi.

13 Sera ki ordi di ivita di sangi nklui transfuson di sangi? Sin. Pur izemplu: Imaẑina un mediku falau pa bu ivita di viñu. Sera ki kila signifika kuma bu ka dibi di bibil ma bu pudi injetal na veias? Nau! Di mesmu manera, ivita di sangi signifika ka pul na no kurpu di kualker via. Asin, ordi di ivita di sangi signifika kuma, no ka dibi di pirmiti ningin punu sangi na veia.

14, 15. Si medikus fala ki un kriston dibi di toma sangi, kuma ki dibi di reaẑi i pabia di ke?

14 Ke gora si un kriston molostra risu o i pirsisa di fasi operason garandi? Imaẑina medikus falal, si i ka toma sangi i na muri. Na bardadi, nin un kriston ka misti muri. Na sforsu di kuida di prenda di balur garandi ku Deus da, ku sedu vida, i na seta kualker utrus tratamentu ku ka na nvolvi mau usu di sangi. Asin, i na buska es tipu di tratamentu si i ten, i pudi seta diferentis alternativa pa sangi.

15 Sera ki kriston na viola lei di Deus so pa pudi kontinua vivi un bokadu nes sistema di kusas? Jesus fala: “Kin ku misti salba si vida, i na pirdil, ma kin ku pirdi si vida pa amor di mi, i ta ocal.” (Mateus 16:25) No ka misti muri. Ma, si no tenta salba no vida di aos atraves di viola lei di Deus, no na sta na pirigu di pirdi vida ku ka ta kaba. Asin, i bon pui no konfiansa na lei justu di Deus, ku tudu konfiansa di kuma si no muri di kualker manera, kin ku danu vida, na bin lembra di nos na resureison i volta danu prenda di balur, ku sedu vida. — Jon 5:28, 29; Ebreus 11:6.

16. Ke ki servus fiel di Deus sta disididu pa fasi aserka di sangi?

16 Aos, servus fiel di Deus sta disididu pa sigi si orientason aserka di sangi. E ka na kumel di kualker manera. E ka na seta sangi pabia di tratamentu di saudi. * E tene serteza di kuma, Deus ku kumpu sangi sibi ke ki minjor pa relis. Bu fia na kila?

UNIKU USU KORETU DI SANGI

17. Na Israel antigu, kal ki uniku usu di sangi ku Jeova Deus seta?

17 Lei di Moises mostra uniku usu koretu di sangi. Jeova fala sin aserka di adorason ki mistiba pa israelitas fasi: “Vida di un kriatura sta na sangi; N dau el pa bu pudi fasi sirmonia ku el riba di altar, pabia sangi, ku sedu vida, el ku ta tira pekadu.” (Sirmonias 17:11) Ora ki israelitas peka, e pudi konsigi purdon si e mata limaria i pui un bokadu di si sangi na altar ku sta na tabernakulu o templu di Deus ku bin kumpudu dipus.

18. Kal benefisius ku bensons ku no pudi oca pa manera ki Jesus darma si sangi?

18 Kristons di bardadi ka sta bas di Lei di Moises, e ku manda e ka ta mata limarias o pui sangi di limarias na altar. (Ebreus 10:1) Ma, usu di sangi na altar na tempu di Israel antigu ta simboliza sakrifisiu di Fiju di Deus, Jesus Kristu, ku tene balur garandi. Suma ku no ojaba na Kapitulu 5 des livru, Jesus da si vida umanu pa manera ki disa si sangi darmadu suma un sakrifisiu. Dipus i subi pa seu i apresenta Deus balur di si sangi darmadu, un bias pa sempri. (Ebreus 9:11, 12) Es da basi pa purdon di no pekadus i yabri kamiñu pa no tene vida ku ka ta kaba. (Mateus 20:28; Jon 3:16) Usu di sangi des manera mostra sedu importanti dimas. (1 Pedru 1:18, 19) So atraves di fe na sangi darmadu di Jesus ku no pudi oca salbason.

Kuma ku bu pudi mostra rispitu pa vida i pa sangi?

19. Ke ki no dibi di fasi pa ‘ka tene kulpa di sangi’?

19 No pudi sedu gratu pa Jeova Deus pa manera ki danu ku amor es prenda di vida! Sera ki kila ka dibi di motivanu konta utrus aserka di opurtunidadi di tene vida ku ka ta kaba atraves di fe na sakrifisiu di Jesus? Mostra mesmu preokupason pa vida di pekaduris, suma ki Jeova ta mostra, na motivanu konta utrus aserka di ki opurtunidadi. (Lei Ezekiel 3:17-21.) Si no kumpri es responsabilidadi ku seredadi, no pudi fala suma apostulu Paulu: ‘Ami N ka tene kulpa di sangi. Pabia nunka N ka disa di konta bos tudu kil ku Deus misti.’ (Atus 20:26, 27) Papia ku jintis aserka di Deus i di si intenson i un minjor manera di mostra di kuma no tene rispitu garandi pa vida i pa sangi.

^ par. 16 Pa nformason aserka di alternativas pa transfuson di sangi, jubi the chapter entitled Alternativas de qualidade para a transfusão” di broŝura Como Pode o Sangue Salvar a Sua Vida? publikadu pa Tustumuñas di Jeova, dispunivel na purtugis.