KAPITE HOGOFULU-MA-TOLU
Te Manatu ’a Te ’Atua ’o ’Uhiga Mo Te Ma’uli
Koteā te manatu ’a te ’Atua ’o ’uhiga mo te ma’uli?
Koteā te manatu ’a te ’Atua ’o ’uhiga mo te fakatō fatu?
’E tou fakahā feafea’i ’e tou faka’apa’apa ki te ma’uli?
NE’E ’ui e te polofeta ko Selemia: “Ko Sehova ’e ko te ’Atua mo’oni. Ko ia ko te ’Atua ma’uli.” (Selemia 10:10) Pea tahi ’aē me’a, ko Sehova ’Atua ’e ko te Tupu’aga ’o te ’u me’a ma’uli fuape. Ne’e ’ui fēnei e te kau ’āselo kiā te ia: “Nee ke fakatupu ia meafuape, pea nee ke finegalo ke natou mauli pea nee fakatupu ai natou.” (Apokalipesi 4:11) ’I tana hiva fakavikiviki ki te ’Atua, ne’e ’ui fēnei e te Hau ko Tavite: “’E ma’u iā te koe te matapuna ’o te ma’uli.” (Pesalemo 36:9) Koia ko te ma’uli ’e ko he me’a ’ofa mai te ’Atua.
2 ’E toe taupau foki totatou ma’uli e Sehova. (Gaue 17:28) ’E ina foaki mai te me’a kai, te vai, te ’aele ’aē ’e tou mānava kiai, pea mo te kele ’aē ’e tou mā’u’uli ai. (Gaue 14: 15-17) ’E fai e Sehova ia te ’u me’a fuli ’aia ke tou lelei’ia te ma’uli. Kae ke feala hatatou ma’u te ’u lelei fuli ’o te ma’uli, ’e tonu ke tou ako te ’u lao ’a te ’Atua pea mo tou fakalogo kiai.—Isaia 48:17, 18.
TOU FAKA’APA’APA KI TE MA’ULI
3 ’E loto e te ’Atua ke tou faka’apa’apa ki totatou ma’uli pea mo te ma’uli ’o te haha’i. Ohage la, ’i te temi ’o Atama mo Eva, ne’e ’ita tanā tama ko Kaino ki tona tēhina veliveli ko Apele. Ne’e fakatokaga age e Sehova kiā Kaino ’aki tona ’ita ’e ina fakahoko anai he agahala mamafa, kae ne’e mole fia fakalogo ia Kaino ki te fakatokaga ’aia. ‘Ne’e ’oho ai ki tona tēhina pea ina matehi.’ (Senesi 4:3-8) Ne’e tautea’i e Sehova ia Kaino ’i tana fakapogi tona tēhina.—Senesi 4:9-11.
4 Hili te ’u ta’u e 2 400, ne’e foaki e Sehova ki te haha’i ’o Iselaele ia te ’u lao ke tokoni kiā nātou ke nātou fai age he tauhi ’e ina lelei’ia. Mai te ’alu’aga ’aē ne’e foaki te ’u lao ’aia ki te polofeta ko Moisese, koia ’e tau fakahigoa’i ai ko te Lao ’a Moisese. ’E ’i ai te folafola ’i te Lao ne’e ’ui fēnei ai: “’Aua na’a ke fakapō.” (Teutalonome 5:17) ’Aki te folafola ’aia, ne’e tonu ke mahino ki te kau Iselaele, ’e faka ma’uhiga’i e te ’Atua ia te ma’uli ’o te tagata pea ’e tonu ki te haha’i ke nātou faka ma’uhiga’i ia te ma’uli.
5 Kae feafea’i ki te ma’uli ’o he ki’i tamasi’i ’e kei fuafatu’i? ’I te Lao ’a Moisese, ne’e fai he tū’a ki he tahi ne’e mate ai he tamasi’i ’e kei fuafatu’i. Ei, mā’ia mo te ma’uli ’o he tamasi’i ’e kei fuafatu’i ’e ma’uhiga kiā Sehova. (Ekesote 21:22, 23; Pesalemo 127:3) Ko tona faka ’uhiga, ’e kovi te fakatō fatu.
6 Ko te faka’apa’apa ki te ma’uli ’e pipiki kiai totatou ’ofa ’aē ki te haha’i. ’E ’ui fēnei ’i te Tohi-Tapu: “Ko ae e fehia ki tona tehina, ko he tagata e fakapo, pea e koutou iloi, e mole he tagata fakapo e ina mau te mauli heegata e mauli ia te ia.” (1 Soane 3:15) Kapau ’e tou fia ma’uli ’o he’egata, pea ’e tonu ke tou pulihi ’i totatou loto ia te fehi’a ki te haha’i, kote’uhi ko te fehi’a ’e ko te tupu’aga ’aia ’o te agamālohi. (1 Soane 3:11, 12) Koia ’e ma’uhiga ke tou ako te fe’ofa’ofani.
’E TOU FAKAHĀ TATATOU FAKA’APA’APA KI TE MA’ULI MO KAPAU
![Te ki’i tamasi’i ’e kei fuafatu’i](https://assetsnffrgf-a.akamaihd.net/assets/l/bh/bh_WA/126.jpg)
- ’e mole tou matehi he tamasi’i ’e kei fuafatu’i
![Ko he tahi ’e ina maumau’i te pake suluka](https://assetsnffrgf-a.akamaihd.net/assets/l/bh/bh_WA/126a.jpg)
- ’e tou pulihi kātoa ’i totatou loto ia te loto fehi’a ki te haha’i
![Te ’u kaume’a e toko lua ’e nā lanu kehekehe](https://assetsnffrgf-a.akamaihd.net/assets/l/bh/bh_WA/126b.jpg)
- ’e tou lī’aki te ’u agamāhani ’aē ’e he’ema’a
7 E feafea’i hatatou faka’apa’apa ki totatou ma’uli? ’I te agamāhani ’e mole fia mamate te haha’i, kae ’e ’i ai ’ihi haha’i ’e nātou fakatupu tu’utāmaki ki tonatou ma’uli ’uhi pe ko te fia fai ki te ’u fakafiafia. Ohage la, tokolahi te haha’i ’e nātou suluka, mo kai pata, pe’e nātou faka’aoga’i te toloke ke nātou ma’u ai honatou fīmālie. Ko te ’u ta’i me’a ’aia ’e kovi ki te sino pea ’i te agamāhani ’e mamate ai te ’u haha’i ’aē ’e nātou faka’aoga’i. Ko he tahi ’e ina faka’aoga’i tu’uma’u te ’u me’a ’aia ’e mole faka’apa’apa ia ki te ma’uli. ’E ko he ’u aga he’ema’a kiā mata ’o te ’Atua. (Loma 6:19; 12:1; 2 Kolonito 7:1) Ke tali tatatou tauhi ki te ’Atua, ’e tonu ke tou lī’aki te aga ’aia. ’E lagi faigata’a te lī’aki ’o te ’u aga ’aia, kae ’e lava tokoni mai ia Sehova. Pea ’e ina lelei’ia tatatou faiga ’aē ke tou faka’aoga’i lelei totatou ma’uli ohage ko he me’a ’ofa taulekaleka mai ia ia.
8 Kapau ’e tou faka’apa’apa ki te ma’uli, pea ’e tou tōkakaga tu’uma’u anai ’o puipui totatou ma’uli. ’E mole tou faka’ao’aoganoa anai, ’e tou tōkakaga anai na’a tou fai he me’a ke tu’utāmaki ai totatou ma’uli ’uhi pe ko he me’a ’e tou lelei’ia, ohage la ko te ’uli motokā faka’ao’aoganoa pea mo te fai ’o te ’u faigao’i agamālohi pe’e ko te ’u faigao’i ’aē ’e fakatupu tu’utāmaki ki totatou ma’uli. (Pesalemo 11:5) Ne’e ’ui fēnei ’i te lao ’a te ’Atua ki te Iselaele ’āfea: “Kapau ’e ke laga hou ’api fo’ou [’aki he fa’ahiga ’ato fakaheketāla’a], pea ’e tonu foki ke ke fa’u he ki’i kaupā mo’o ’ā ’o te ’ato, ke mole hoko he ligi toto ’i tou ’api he’e feala ki he tahi ke tō mai ai.” (Teutalonome 22:8) ’O mulimuli ki te pelesepeto ’aē ’e tu’u ’i te lao ’aia, tou tokaga ke lelei te tu’uga ’o totatou ’api, na’a tūkia ai he tahi, pe’e toka ai he tahi ’o lavea kovi. Kapau ’e ’i ai hakotou motokā, koutou tōkakaga ’o vakavaka’i fakalelei na’a ’e ’i ai he me’a ’e feala ke fakatupu ai he tu’utāmaki. Ke ’aua na’a liliu tokotou ’api pe’e ko takotou motokā, ko he me’a ’e koutou tu’utāmaki ai pe’e fakatupu tu’utāmaki.
9 Kae e feafea’i te ma’uli ’o te ’u manu? ’E toe taputapu foki mo te ma’uli ’o te ’u manu kiā mata ’o te Tupu’aga. ’E fakagafua e te ’Atua ke matehi te ’u manu mo’o taupau ma’uli pea mo’o fa’u ’aki he ’u me’a vala, pe’e mo’o puipui ’o kita. (Senesi 3:21; 9:3; Ekesote 21:28) Kae ’e kovi te gaohi kovi’i ’o te ’u manu pe’e ko tonatou matehi ’uhi pe ko he gao’i pe’e ko he me’a ’e tou lelei’ia, pea ’e fakahā ’aki tatatou mole faka’apa’apa ki te taputapu ’o te ma’uli.—Tā’aga Lea 12:10.
TOU FAKA’APA’APA KI TE TOTO
10 ’I te ’osi fakapogi e Kaino tona tēhina ko Apele, ne’e ’ui fēnei e Sehova kiā Kaino: “Ko te toto ’o tou tēhina, ’e kalaga mai te kele kiā te au.” (Senesi 4:10) ’I te palalau ’a Sehova ’o ’uhiga mo te toto ’o Apele, ne’e palalau ’o ’uhiga mo te ma’uli ’o Apele. Ne’e to’o e Kaino te ma’uli ’o Apele, koia ne’e tonu ai ke tautea’i ia Kaino. Ne’e hage ko te toto ’o Apele, pe’e ko tona ma’uli, ’aē ne’e kalaga kiā Sehova ke fakahoko te faitotonu. Ne’e toe fakahā te pikipikiga ’o te ma’uli pea mo te toto ’i te hili ’o te Tulivio ’i te temi ’o Noe. ’I mu’a ’o te Tulivio, ne’e kai pe te tagata ki te ’u fua’i ’akau, mo te ’u lau’akau. ’I te hili ’o te Tulivio, ne’e ’ui fēnei e Sehova kiā Noe mo tona ’u foha: “Ko te manu fuli pe ’aē ’e ma’uli ’e feala anai hakotou kai. Ohage ko te vao ’akau, ei ’e au foaki atu te ’u me’a fuli ’aia.” Kae ne’e tapu’i fēnei e te ’Atua: “Gata pe ki te kakano pea mo tona nefesi [pe’e ko tona ma’uli]—tona toto—’e mole tonu ke koutou kai.” (Senesi 1:29; 9:3, 4) ’E mahino lelei mai, ’e tatau kiā Sehova ia te ma’uli pea mo te toto.
11 ’E tou faka’apa’apa ki te toto ’o mole tou kai. ’I te Lao ’aē ne’e foaki e Sehova ki te kau Iselaele, ne’e ina fakatotonu fēnei ai: “Kapau ko he tahi… ’e ina ma’u ’i tana kapu manu he manu pe’e ko he manulele ’e feala tona kai, pea ’e tonu anai ke ina liligi tona toto pea mo ’u’ufi ’aki te efu…. Ne’e au ’ui fēnei ki te ’u foha ’o Iselaele: ‘’E mole tonu anai ke koutou kai ki te toto ’o he fa’ahiga kakano kehekehe.’ ” (Levitike 17:13, 14) Ko te tapu’i ’aia e te ’Atua ia te kai ’o te toto, ’aē ne’e ’uluaki fai kiā Noe ia ta’u e 800 ki mu’a atu, ne’e kei tonu ke mulimuli kiai tana kau atolasio. Ne’e mahino lelei te manatu ’a Sehova: Ne’e feala ki Tana ’u kaugana ke nātou kai te kano’i manu, kae mole nātou kai mo tona toto. Ne’e tonu ke nātou liligi te toto ki te kele—ohage ko he fakaliliu ’o te ma’uli ’o te manu ki te ’Atua.
12 Ne’e fai te fakatotonu feiā ki te kau Kilisitiano. Ne’e fakatahitahi te kau ’apositolo mo te tahi kau tagata takitaki ’i te kau tisipulo ’o Sesu ’i te ’uluaki sēkulō, ke nātou vakavaka’i pe ko te ’u fakatotonu fea ’aē ne’e tonu ke mulimuli kiai te kokelekasio faka Kilisitiano kātoa. Ne’e nātou tā’ofi tahi te manatu ’aenī: “Kua tonu e te Laumalie-Maonioni mo matou, e mole he tahi’age mea ke fakamamafa kia koutou gatape ki te u mea aeni: koutou fakaateaina mai te u failaulau ki te u taula’atua, mai te toto, mo kanoimanu toto’ia [’aē ne’e mole faka’alu tona toto] pea mo te folonikasio.” (Gaue 15:28, 29; 21:25) Koia ’e tonu ke ‘tou fakafisi ki te toto.’ Kiā mata ’o te ’Atua, ’e ma’uhiga ke tou mulimuli ki te fakatotonu ’aia ohage pe ko tatatou fakafisi ki te tauhi tamapua pea mo te ’u aga he’e’aoga.
![Ko he tagata ’e ina fakahū te kava ki tona ’u ’ua](https://assetsnffrgf-a.akamaihd.net/assets/l/bh/bh_WA/131.jpg)
Kapau ’e tapu’i atu e takotou tōketā ia te kava, ’e koutou fai anai koa he ’u fo’i huki mo’o fakahū te kava ki tokotou sino?
13 Ko te tapu ’o ’uhiga mo te toto, ’e pipiki koa kiai ia te ’u fo’i huki toto? Ei. Tou to’o he fa’ifa’itaki: Kapau la ’e tapu’i atu e he tōketā takotou faka’aoga’i ia te kava. ’E faka ’uhiga pe koa ’e tapu takotou ’inu he mo’i kava, kae ’e gafua hakotou fai he ’u fo’i huki mo’o fakahū te kava ’aia ki tokotou sino? Kailoa ia! ’O toe feiā pe mo te fakafisi ki te toto, ko tona faka ’uhiga ke mole tou fakahū ki totatou sino. Koia ko te fakatotonu ’aē ke tou fakafisi ki te toto, ’e faka ’uhiga ke ’aua na’a tou tuku he tahi ke ina ’ai he fo’i huki toto ki ’otatou ’u ’ua.
14 Kae e feafea’i age la mo kapau ’e lavea kovi he Kilisitiano pe’e tonu ke fai hona tafa lahi? Kapau la ’e ’ui e te ’u tōketā ’e tonu ke ’ai ki ai hona fo’i huki toto na’a mate. ’E mo’oni ’e mole fia mate he Kilisitiano. Kae ’i tana faiga ’aē ke ina faka ma’uhiga’i te me’a ’ofa ’o te ’Atua ’aē ko te ma’uli, ’e ina tali anai he tahi faito’o ’e mole faka’aoga’i ai te toto. ’E ina kumi anai te ta’i fa’ahiga faito’o ’aia pe’e ma’u, pea ’e ina tali anai he ’u pule’aki kehekehe mo’o fetogi ’o te toto.
15 ’E maumau’i anai koa e te Kilisitiano ia te lao ’a te ’Atua ’uhi pe ko hana fia fakaloaloaga ’o tona ma’uli ’i te tu’u ’o te ’u fa’ahiga me’a ’aenī? Ne’e ’ui fēnei e Sesu: “Ko ae e ina fia haofaki tona mauli, e ina pulihi’i anai, pea ko ae e ina pulihi tona mauli uhi ko au, e ina mau anai ia.” (Mateo 16:25) ’E mole tou fia mamate. Kae kapau ne’e tou faiga ke tou hāofaki totatou ma’uli ’i te temi nei ’o tou maumau’i te lao ’a te ’Atua, ’e feala ke mole tou ma’u ia te ma’uli he’egata. Kae ’e tou aga fakapotopoto anai ’o falala ki te lelei ’o te lao ’a te ’Atua, ’o tou falala kātoa tatau aipe pe’e tou mamate ’uhi ko he fa’ahiga me’a pe, ’e manatu’i anai tatou e te Matapuna ’o te ma’uli ’i te fakatu’uake, pea mo ina toe foaki mai anai te me’a ’ofa taulekaleka ’aē ko te ma’uli.—Soane 5:28, 29; Hepeleo 11:6.
16 ’I te temi nei, ko te kau kaugana agatonu ’a te ’Atua ’e nātou fakatotonu ke nātou muli’i tana takitaki ’o ’uhiga mo te toto. ’E mole nātou faka’aoga’i anai te toto ’i hona fa’ahiga gaohi kehekehe. Pea ’e mole nātou tali anai te toto mo’o faito’o ’o nātou.* ’E nātou tui papau ’e ’ilo’i lelei e te Tupu’aga ’o te toto ia te me’a ’aē ’e lelei kiā nātou. ’E koutou tui mo koutou ki te fa’ahi ’aia?
TE FA’AHIGA FAKA’AOGA’I LELEI PE E TAHI ’O TE TOTO
E feafea’i hakotou fakahā ’e koutou faka’apa’apa ki te ma’uli pea mo te toto?
![Ko te fafine mahaki ’e felōgoi mo tana tōketā](https://assetsnffrgf-a.akamaihd.net/assets/l/bh/bh_WA/132.jpg)
17 Ne’e fakahāhā lelei ’i te Lao ’a Moisese ia te faka’aoga’i lelei pe e tahi ’o te toto. ’O ’uhiga mo te tauhi ’aē ne’e fakama’ua ki te kau Iselaele ’o te temi mu’a, ne’e fakatotonu fēnei e Sehova: “Ko te ma’uli ’o te kakano ’e ma’u ’i te toto pea ko au, ne’e au ’ai te toto ma’a koutou ki te ’aletale, mo’o mōlaga ki ’okotou ma’uli, kote’uhi ko te toto ’aē ’e fai mōlaga’i.” (Levitike 17:11) ’I te ’u temi ’aē ne’e agahala ai te kau Iselaele, ne’e lava fakamolemole tanatou agahala mokā nātou mōlaga’i he manu pea mo liligi he koga ’o tona toto ki te ’aletale ’i te tapenakulo pe’e ki muli mai ’i te ’aletale ’o te fale lotu ’o te ’Atua. Ne’e ko te ’u fa’ahiga fai sakilifisio ’aia ’aē ne’e gafua ai ke faka’aoga’i te toto.
18 Ko te kau Kilisitiano mo’oni ’e mole kei nātou fakalogo ki te Lao ’a Moisese, pea ’e mole kei nātou mōlaga’i he ’u sākilifisio manu pea mo nātou ’ai te toto ’o te ’u manu ki he aletale. (Hepeleo 10:1) Kae ko te faka’aoga’i ’o te toto ’i te aletale ’i te temi ’o te Iselaele ’āfea, ne’e ko he fakamelomelo ’aia ’o te sākilifisio ma’uhiga ’o te ’Alo ’o te ’Atua, ia Sesu Kilisito. Ohage ko tatatou vaka’i ’i te Kapite 5 ’o te tohi ’aenī, ne’e foaki e Sesu tona ma’uli ma’a tatou ’o ina liligi tona ta’ata’a ohage he sākilifisio. Pea ne’e hake ki te lagi pea ina foaki ’o talu ai ki te ’Atua ia te ma’uhiga ’o tona ta’ata’a ’aē ne’e ina liligi. (Hepeleo 9:11, 12) Ko te tafito’aga ’aia mo’o fakamolemole tatatou ’u agahala pea kua feala kiā tatou ke tou ma’u ia te ma’uli he’egata. (Mateo 20:28; Soane 3:16) Ne’e ma’uhiga ’aupito ia te faka’aoga’i ’aia ’o te ta’ata’a! (1 Petelo 1:18, 19) ’E hoki feala pe ke hāofaki tatou mo kapau ’e tou tui ki te ma’uhiga ’o te ta’ata’a ’a Sesu ’aē ne’e ina liligi.
19 ’E tou fakafeta’i lahi kiā Sehova ’Atua ki te me’a ’ofa ’aē ko te ma’uli! Pea ko te me’a ’ofa ’aia ’e tonu ke ina uga tatou ke tou palalau ki te haha’i ’o ’uhiga mo te faigamālie ’aē ke nātou ma’u te ma’uli he’egata ’aki tanatou tui ki te sākilifisio ’a Sesu. Ko te loto ’aē ’a te ’Atua ke mā’u’uli ia te haha’i, ’e ina uga anai ia tatou ke tou fakahā te fakatu’utu’u ’ofa ’aia ’aki he lototo’a pea mo he fa’afai. (Esekiele 3:17-21) Kapau ’e tou fakahoko fakalelei totatou ma’ua ’aia, ’e tou lava ’ui anai ohage ko te ’apositolo ko Paulo: “E au ma’a mai te taataa o te tagata fuape. Koteuhi nee mole au taofi te finegalo o te Atua, nee au fakaha ia kia koutou katoa.” (Gaue 20:26, 27) Ko tatatou palalau ki te haha’i ’o ’uhiga mo te ’Atua pea mo tana ’u fakatu’utu’u, ’e ko te fa’ahiga fakahā lelei ’aia ’e tou faka ma’uhiga’i te ma’uli pea mo te toto.
KOTEĀ ’AĒ ’E AKO’I MAI ’I TE TOHI-TAPU?
- Ko te ma’uli ’e ko he me’a ’ofa mai te ’Atua.—Pesalemo 36:9; Apokalipesi 4:11.
- ’E kovi te fakatō fatu, kote’uhi ko te ma’uli ’o te tamasi’i ’aē ’e kei fuafatu’i ’e ma’uhiga kiā mata ’o te ’Atua.—Ekesote 21:22, 23; Pesalemo 127:3.
- ’E tou faka’apa’apa ki te ma’uli ’o mole tou fai he me’a ke tou tu’utāmaki ai pea mo ’aua na’a tou kai te toto.—Teutalonome 5:17; Gaue 15:28, 29.
* ’O ’uhiga mo he tahi ’u fakamahino ki te ’u faito’o mo’o fetogi ’o te ’u fo’i huki toto, koutou vaka’i te kaupepa lahi ’aē ne’e tā e te kau Fakamo’oni ’a Sehova, Comment le sang peut-il vous sauver la vie ?, ’i te pasina 13 ki te 17.
Te ’u Fehu’i Ako
1. Ko ai ’aē ne’e ina fakatupu te ’u me’a ma’uli fuape?
2. Koteā ’aē ’e fai e Sehova mo’o taupau totatou ma’uli?
3. Ne’e koteā te manatu ’a Sehova ki te fakapogi ’o Apele?
4. ’I te Lao ’a Moisese, koteā te manatu ’aē ne’e fakahā e te ’Atua ’o ’uhiga mo te ma’uli?
5. ’E tonu ke tou faka ’uhiga feafea’i ia te fakatō fatu?
6. He ko’e ’e mole tonu ke tou fēhihi’a ki te haha’i?
7. Koteā ’ihi aga ’aē ’e hā ai ko te haha’i ’e mole nātou faka’apa’apa ki te ma’uli?
8. He ko’e ’e tonu ke tou tōkakaga tu’uma’u ’o puipui te ma’uli?
9. Kapau ’e tou faka’apa’apa ki te ma’uli, ’e tou gaohi feafea’i anai te ’u manu?
10. Ne’e fakahā feafea’i e te ’Atua ia te pikipikiga ’o te ma’uli pea mo te toto?
11. Ko te fa’ahiga faka’aoga’i feafea’i ’o te toto ’aē ne’e tapu’i e te ’Atua talu mai te temi ’o Noe?
12. Koteā te fakatotonu ’o ’uhiga mo te toto ne’e foaki e te laumālie ma’oni’oni ’i te ’uluaki sēkulō, pea ’e kei ’aoga pe koa ’i te temi nei?
13. Koutou faka’aoga’i he fa’ifa’itaki mo’o fakahā ko te tapu ’o ’uhiga mo te toto ’e fakakau kiai mo te ’u fo’i huki toto.
14, 15. Kapau ’e ’ui e te ’u tōketā ’e tonu ke ’ai he fo’i huki toto ki he Kilisitiano, ’e tali feafea’i anai e he Kilisitiano ia te fa’ahi ’aia pea koteā tona tupu’aga?
16. Koteā ’aē kua fakatotonu ke fai e te kau kaugana ’a te ’Atua ’o ’uhiga mo te toto?
17. ’I te Iselaele ’āfea, ne’e koteā te fa’ahiga faka’aoga’i pe e tahi ’o te toto ne’e tali e Sehova ’Atua?
18. Koteā te ’u lelei pea mo te ’u tapuakina ’e tou lava ma’u ’i te liligi e Sesu ia tona ta’ata’a?
19. Koteā ’aē ’e tonu ke tou fai ke tou “ma’a mai te taataa o te tagata fuape”?