Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO SETJHUMI NANE

Indlela Yokwenza Ipilo Yomndenakho Ithabise

Indlela Yokwenza Ipilo Yomndenakho Ithabise

Khuyini efunekako bona ube yindoda elungileko?

Umfazi angenzani bona abe yikosikazi ephumelelako?

Kuhlanganisani ukuba mbelethi omuhle?

Abantwana bangenzani bona benze ukuphila komndeni kuthabise?

JEHOVA UZIMU ufuna ukuphila komndenakho kuthabise. ILizwi Lakhe iBhayibhili, linikela ilingu elinye nelinye lomndeni, ilayelo elihlathulula indima uZimu afuna ngamunye abe nayo. Lokha amalungu womndeni azalisa iindima zawo ngokuvumelana nesiluleko sakaZimu, umphumela uba ngowanelisako. UJesu wathi: “Bathabe kangangani labo abezwa ilizwi [lakaZimu] balilalele!”—Luka 11:28.

2 Umndeni bona uthabe, ngokuyihloko kufuze ukhumbule bona umthomi wemindeni nguJehova, loyo uJesu ambiza bona ‘nguBaba Wethu.’ (Matewu 6:9) Yoke iimndeni ikhona ngebanga lakaBaba wethu wezulwini—begodu wazi kuhle bona khuyini okwenza iimndeni ithabe. (Kwebe-Efesu 3:14, 15) Ngalokho-ke, khuyini okufundiswa yiBhayibhili malungana nendima yelungu elinye nelinye lomndeni?

ILUNGISELELO LOMNDENI LIVELA KUZIMU

3 UJehova wabumba abantu bokuthoma, u-Adamu no-Efa, wabenza bona babe yindoda nomfazi. Wababeka ekhayeni elihle elisephasini eliyiparadeyisi—engadini ye-Edeni—begodu wabatjela bona babe nabantwana. UJehova wathi kibo: “Belethani nande nizalise iphasi.” (Genesisi 1:26-28; 2:18, 21-24) Lokhu akusiyo intolwana, ngombana uJesu watjengisa bona lokho okutjhiwo kuGenesisi malungana nokuthoma kokuphila komndeni kuliqiniso. (Matewu 19:4, 5) Namtjhana siqalene nemiraro emnengi begodu ukuphila kungasi ngendlela uZimu egade ayinqophile, akhe sibone indlela ithabo lomndeni elingenzeka ngayo.

4 Elinye nelinye ilungu lomndeni lingarhelebha ekwenzeni ukuphila komndeni kuthabise ngokulingisa uZimu ngokuba nethando. (Kwebe-Efesu 5:1, 2) Nokho, singamlingisa njani uZimu njengombana singamboni? Singafunda indlela uJehova enza ngayo izinto ngombana wathumela iNdodanakhe elizibulo kusukela ezulwini bona ize ephasini. (Jwanisi 1:14, 18) Lokha isephasini, iNdodana le, uJesu Krestu, yamlingisa kuhle uYise wezulwini kangangobana ukubona uJesu nokumlalela, kufana nokubona uJehova Nokumlalela. (Jwanisi 14:9) Ngalokho-ke, ngokufunda ngethando uJesu alitjengisako nokulandela isibonelo sakhe, omunye nomunye wethu angarhelebha ekwenzeni ukuphila komndeni kuthabise.

ISIBONELO EMADODENI

5 IBhayibhili ithi amadoda kufuze aphathe abafazi babo ngendlela efanako naleyo uJesu aphatha ngayo abafundi bakhe. Cabangela ilayelo leBhayibhileli: “Nina madoda, thandani abafazi benu, njengombana uKrestu athanda ibandla, wadela ukuphila kwakhe ngebanga lalo.…Ngokunjalo namadoda kufanele athande abafazi bawo njengombana athanda imizimba yayo. Othanda umkakhe uzithanda yena isibili. Akakho owakhe wahloya umzimbakhe, kodwana ngiloyo naloyo uyawondla awutlhogomele, njengombana noKrestu alondla ibandla lakhe alitlhogomela.”—Kwebe-Efesu 5:23, 25-29.

6 Ithando lakaJesu ngebandla labafundi bakhe libekela amadoda isibonelo esipheleleko. UJesu “wabathanda kufikela emaphelelweni,” wanikela ngepilo yakhe ngebanga labo, ngitjho namtjhana gade banesono. (Jwanisi 13:1; 15:13) Ngokufanako, amadoda ayakhuthazwa: “Thandani abafazi benu ningabi bukhali.” (KwebeKholose 3:19) Khuyini engarhelebha indoda ukuberegisa isiluleko esifana nalesi, khulu-khulu nengabe umfazi ngezinye iinkhathi akenzi izinto ngokuhlakanipha? Kufuze ikhumbule imitjhapho yayo begodu nokobana khuyini engayenza bona ifumane ukulitjalelwa kwakaZimu. Khuyini ekufuze iyenze? Kufuze ilibalele labo abayenzela imitjhapho, lokhu kuhlanganisa nomkayo. Kuliqiniso, nomkayo kufuze enze okufanako. (Matewu 6:12, 14, 15) Uyabona bonyana kubayini abanye bathi umtjhado ophumelelako kuhlangana kwabantu ababili abalibalelanako?

7 Amadoda enza kuhle ngokuyelela bona uJesu ngaso soke isikhathi watjengisa ukucabangela abafundi bakhe. Wacabangela ukungabi nekghono elipheleleko kwabo neentlhogo zabo zenyama. Isibonelo, nebadiniweko, wathi kibo: “Nambani sikhambeni sodwa siye endaweni lapha singaphumula khona isikhatjhana.” (Markosi 6:30-32) Abafazi nabo batlhoga ukucatjangelwa okufanako. IBhayibhili ibahlathulula ‘njengababuthakathaka’ ngikho amadoda kufuze ‘abahloniphe.’ Kubayini kunjalo? Kungombana bobabili amadoda nabafazi batjengiswe ‘umusa ongakabafaneli wokuphila’ olinganako. (1 KaPitrosi 3:7, NW) Amadoda kufuze akhumbule bonyana kuthembeka, ingasi bona umuntu yindoda namtjhana mfazi, okumenza abe ligugu kuZimu.—AmaRhalani 101:6.

8 IBhayibhili ithi ngendoda “othanda umkakhe uzithanda yena isibili.” Lokhu kungombana indoda nomkayo “abasesebabili kodwana banyamanye,” njengombana uJesu atjengisa. (Matewu 19:6, NW) Ngalokho-ke kufuze bangabi netjhebiswano lomseme nomunye umuntu. (Iziyema 5:15-21; KumaHebheru 13:4) Bangakghona ukwenza lokhu nengabe batjengisa ukungabi marhamaru ngeentlhogo zomunye nomunye. (1 KwebeKorinte 7:3-5) Kuqakathekile ukukhumbula bona: “Akakho owakhe wahloya umzimba wakhe, kodwana ngiloyo naloyo uyawondla awutlhogomele.” Amadoda kutlhogeka bona athande abafazi bawo njengombana azithanda wona akhumbule bona azokulandisa kiloyo oyihloko yawo, uJesu Krestu.—Kwebe-Efesu 5:29; 1 KwebeKorinte 11:3.

9 Umpostoli uPowula wakhuluma ‘ngethando elifuthumeleko uKrestu Jesu analo.’ (KwebeFilipi 1:8, NW) Ithando lakaJesu gade liqabula, lakara abafazi ababa bafundi bakhe. (Jwanisi 20:1, 11-13, 16) Ngokufanako abafazi bakhanuka ithando elinjalo emadodenabo.

ISIBONELO EBAFAZINI

10 Umndeni uyihlangano, bona uberegisane kuhle, kutlhogeka kube nehloko. Ngitjho noJesu Unaloyo azithoba kuye njengeHloko yakhe. “Ihloko kaKrestu nguZimu, njengombana yowesifazana kuyindoda.” (1 KwebeKorinte 11:3) Ukuzithoba kwakaJesu kuZimu njengehloko kusibonelo esihle, njengombana soke sinehloko okufuze sizithobe kiyo.

11 Amadoda anesono enza imitjhapho begodu kanengi awasizo iinhloko zemndeni eziphumelelako. Ngalokho-ke khuyini umfazi okufuze ayenze? Umfazi akafaneli bona athathele phasi lokho indodakhe ekwenzako namtjhana alinge ukuthatha ubuhloko bayo. Umfazi wenza kuhle ngokukhumbula bona ngokombono kaZimu, ukuba nomoya omuhle nonokuthula kuqakatheke khulu. (1 KaPitrosi 3:4) Ngokutjengisa umoya onjalo, umfazi uzokufumana kubulula ukutjengisa ukuthobeka okufunwa nguZimu, ngitjho nangaphasi kobujamo obulingako. Ngaphezu kwalokho, iBhayibhili ithi: “Umfazi ahloniphe indoda yakhe.” (Kwebe-Efesu 5:33) Kodwana kuthiwani nengabe ayimamukeli uKrestu njengeHloko yayo? IBhayibhili ikhuthaza abafazi ithi: “Thobelani amadoda wenu, khona nakukhona amadoda angakholwako lilizwi, nawo azuzeke ngaphandle kwekulumo, azuzwe kuzithoba kwabafazi bawo, lapho nebanibonako nimesaba uZimu niphila ipilo emsulwa.”—1 KaPitrosi 3:1, 2.

Ngisiphi isibonelo esihle uSara asibekela abafazi?

Usara ukhuluma noAbrahama

12 Indodakhe ilikholwa namtjhana ingasilo, umfazi akatjengisi ukungayihloniphi nengabe ngokuthobeka uveza umbono ohlukileko kwewayo. Umbono wakhe ungaba rerhe, begodu umndeni woke ungazuza nengabe indoda ilalela umkayo. Nanyana u-Abrahama angakhenge avume lokha umkakhe uSara, nekaveza isirarululo esiberegako sokurarulula umraro womndeni, uZimu wathi kuye: “Lalela ilizwi lakhe.” (Genesisi 21:9-12) Kuliqiniso, lokha indoda neyenza isiqunto samaswaphela esingaphikisaniko nomthetho kaZimu, umkayo uyitjengisa ukuzithoba ngokuyisekela.—IZenzo 5:29; Kwebe-Efesu 5:24.

13 Ukuzalisa indima yakhe, umfazi angakghona ukwenza okunengi ekutlhogomeleni umndeni. Isibonelo, iBhayibhili itjengisa bona abafazi abatjhadileko bafanele “ukuthanda amadoda wabo nabantwana babo, bazibambe babe msulwa, baphathe kuhle imizi yabo, bathobele abayeni babo.” (KuTitosi 2:4, 5) Umfazi ongumma owenza ngendlela le uzokufumana ithando elingapheliko nehlonipho yomndeni wakhe. (Iziyema 31:10, 28) Njengombana umtjhado uhlanganisa abantu abanesono, ubujamo bezinto obudluleleko bungaphumela ekuhlukaneni namtjhana ekutlhalaneni. IBhayibhili ivumela ukuhlukana ngaphasi kobujamo bezinto obuthileko. Nokho, ukuhlukana akukafaneli bona kuthathwe bulula, ngombana iBhayibhili iyayelelisa: “Ikosikazi ayingayitjhiyi indoda yayo…. Nendoda nayo ayingahlukani nomkayo.” (1 KwebeKorinte 7:10, 11) Kuhlobonga komlingani womtjhado oyedwa okuvumela ukutlhalana okungokoMtlolo.—Matewu 19:9.

ISIBONELO ESIPHELELEKO KUBABELETHI

14 UJesu ubekela ababelethi isibonelo esipheleleko ngendlela aphatha ngayo abantwana. Lokha abanye nebalinga ukuvimbela abantwana abancani bona beze kuJesu, wathi: “Vumelani abantwana beze kimi, ningabakhandeli.” IBhayibhili ithi: “Wabagona, wababusisa ngokubabeka izandla.” (Markosi 10:13-16) Njengombana uJesu aba nesikhathi nabantwana abancani, nawe kufuze wenze okufanako emadodaneni nemadodakazinakho. Batlhoga isikhathi sakho esinengi. Utlhoga isikhathi sokubabandula, ngombana ngilokho uJehova athi ababelethi bakwenze.—Duteronomi 6:4-9.

Khuyini ababelethi abangayifunda endleleni uJesu aphatha ngayo abantwana?

1. UJesu ukhuluma nabentwana; 2. Ubaba ukhuluma nendodana yakhe

15 Njengombana iphaseli liba limbi khulu, abantwana bafuna ababelethi abazobavikela ebantwini abafuna ukubalimaza, njengabafuna ukubatlhorisa ngokomseme. Cabangela indlela uJesu avikela ngayo abafundi bakhe, labo ngethando egade ababiza “bantwabami.” Nekabanjwako begodu azokubulawa msinyana, uJesu wabenzela indlela yokuphepha. (Jwanisi 13:33; 18:7-9) Njengombelethi, kufuze ukuphaphamele ukulinga kwakaDeveli ukulimaza abantwabakho. Kufuze ubayelelise kusesengaphambili.* (1 KaPitrosi 5:8) Akukabe khekube nokuthusela okukhulu kangaka endabeni yokuphepha ngokomzimba, ngokomoya, nangokuziphatha.

16 Ngobusuku uJesu afa ngabo, abafundi bakhe baphikisana ngokobana ngubani omkhulu hlangana nabo. Kunokobana abakwatele, uJesu ngethando waragela phambili ababawa ngamezwi nangesibonelo. (Luka 22:24-27; Jwanisi 13:3-8) Nengabe umbelethi, ungakghona na ukubona bonyana ungasilandela njani isibonelo sakaJesu endleleni onqophisa ngayo abantwabakho? Kuliqiniso, nabo batlhoga isiyalo, kodwana kufuze sinikelwe “ngendlela ehle” begodu ingasi ngokusilingeka. Angekhe wafuna ukukhuluma nabo ngokukgharameja “njengokuhlaba kwesabula.” (Jeremiya 30:11; IzAga 12:18) Isiyalo kufuze sinikelwe ngendlela yokobana umntwana ngokukhamba kwesikhathi abone bona isiyalwesi bekufanele asifumane.—Efesu 6:4; Hebheru 12:9-11.

ISIBONELO EBANTWANENI

17 Abantwana bangakghona na ukufunda kuJesu? Iye, bangakghona! Ngesibonelo sakhe, uJesu watjengisa indlela abantwana okufuze balalele ngayo ababelethi babo. Wathi, “Ngitjho lokho uBaba angitjele bona ngikutjho.” Wangezelela wathi: “Ngombana ngenza njalo okumthokozisako.” (Jwanisi 8:28, 29) UJesu gade alalela uYise wezulwini, begodu iBhayibhili itjela abantwana bona balalele ababelethi babo. (Kwebe-Efesu 6:1-3) Namtjhana uJesu gade amntwana onganasono, wabalalela ababelethi bakhe abababantu, uJosefa noMariya, egade banesono. Lokhu kwaletha ithabo emalungwini woke womndeni wekhabo lakaJesu!—Luka 2:4, 5, 51, 52.

18 Abantwana bangakghona na ukubona iindlela abangakwazi ngazo ukufana noJesu begodu benze ababelethi babo bathabe? Kuliqiniso, abantwana ngezinye iinkhathi bangafumana kubudisi ukulalela ababelethi babo, kodwana ngilokho uZimu afuna abantwana bakwenze. (Iziyema 1:8; 6:20) UJesu ngaso soke isikhathi walalela uYise wezulwini, ngitjho nangaphasi kweenkhathi ezibudisi. Ngesinye isikhathi, lokha intando kaZimu ikobana uJesu enza into ebudisi khulu, uJesu wathi: “Susa ikapo…le [ifuneko ethileko] kimapha.” Namtjhana kunjalo, uJesu wenza lokho uZimu ambawa bona akwenze, ngombana bekazi bona uYise wazi bhedere. (Luka 22:42) Ngokufunda ukulalela, abantwana bangenza ababelethi babo noYise wezulwini bathabe khulu.#—Iziyema 23:22-25.

Khuyini abantwana okufuze bayicabange nabaqalene nokulingwa?

Umsana wala isilingo esivela kafunda nabo

19 UDeveli walinga uJesu, begodu singaqiniseka bona uzokulinga abantwana bona benze okungakalungi. (Matewu 4:1-10) USathana uDeveli uberegisa igandelelo leentanga, okungaba budisi bona ulikghodlhelele. Qala bona kuqakatheke kangangani bonyana abantwana bangazibandakanyi nabenzi bobumbi! (1 KwebeKorinte 15:33) Indodakazi kaJakobho, uDina yazihlanganisa nalabo abangamkhonziko uJehova, begodu lokhu kwamfaka emrarweni omkhulu. (Genesisi 34:1, 2) Akhe ucabange indlela umndeni ongezwa ubuhlungu ngayo nengabe omunye welungu lomndeni uzibandakanya ekuziphatheni okumbi ngokomseme!—Iziyema 17:21, 25.

ISILODLHELO ESINGENZA BONA UMNDENI UTHABE

20 Kubulula ukuqalana nemiraro yomndeni lokha nekuberegiswa isiluleko seBhayibhili. Eqinisweni, ukuberegisa isiluleko esinjalo, silodlhelo esingenza umndeni uthabe. Ngalokho madoda, thandani abafazi benu, begodu nibaphathe ngendlela uJesu aphatha ngayo ibandla lakhe. Bafazi, zithobeni ebuhlokweni bamadodeni, begodu nilandele isibonelo somfazi okhutheleko abamhlathulule emtlolweni weZiyema 31:10-31. Babelethi, bandulani abantwana benu. (Iziyema 22:6) Bobaba, ‘phathani kuhle imizi yenu.’ (1 KuThimothi 3:4, 5; 5:8) Begodu nani bantwana, lalelani ababelethi benu. (KwebeKholose 3:20) Akekho emndenini opheleleko, kodwana soke senza imitjhapho. Ngalokho zithobeni, nilibalelane omunye nomunye.

21 Kwamambala, iBhayibhili iphethe iinluleko ezinengi eziqakathekileko begodu neenqophiso malungana nokuphila komndeni. Ngaphezu kwalokho, isifundisa ngephasi elitjha lakaZimu begodu neparadeyisi elizokuba sephasini elizele abantu abathabileko abakhonza uJehova. (ISambulo 21:3, 4) Qala bona silindele izinto ezihle kangangani! Ngitjho nanje, singakghona ukuthabela ukuphila komndeni ngokuberegisa iinqophiso zakaZimu ezifumaneka eLizwini lakhe, iBhayibhili.

LOKHO OKUFUNDISWA YIBHAYIBHILI

  • Amadoda kutlhogeka athande abafazi babo njengemizimba yawo.—Kwebe-Efesu 5:25-29.
  • Abafazi kufuze bathande iimndeni yabo begodu bahloniphe amadodabo.—KuTitosi 2:4, 5.
  • Ababelethi kufuze bathande abantwababo, bababandule, begodu babavikele.—Duteronomi 6:4-9.
  • Abantwana kufuze balalele ababelethi babo.—Kwebe-Efesu 6:1-3.

*  Irhelebho lokuvikela abantwana lifumaneka ekhasini lama-32 lencwadi ethi Funda KuMfundisi Omkhulu, (efumaneka ngesiZulu) egadangiswe boFakazi bakaJehova.

#  Umntwana angabhala kwaphela ukulalela umbelethi wakhe nengabe umbawa bona aphule umthetho kaZimu.—IZenzo 5:29.


Iimbuzo Yesifundo

1. Yini engenza ukuphila komndeni kuthabise?

2. Umndeni bona uthabe kufuze ukhumbule ini?

3. IBhayibhili ikuhlathulula njani ukuthoma kweemndeni yabantu, begodu sazi njani bona lokho ekutjhoko kuliqiniso?

4. (a) Khuyini elinye nelinye ilungu lomndeni elingakwenza ekuletheni ithabo emndenini? (b) Kubayini ukufunda ngokuphila kwakaJesu kuqakatheke kangaka ethabweni lomndeni?

5, 6. (a) Indlela uJesu aphatha ngayo ibandla iwabekela njani amadoda isibonelo? (b) Khuyini okufuze siyenze nesizakulitjalelwa izono?

7. Ngikuphi ukucabangela uJesu aba nakho ngabafundi bakhe, awabekela siphi isibonelo amadoda?

8. (a) Singatjho njani bona indoda ‘ethanda umkayo izithanda yona isibili’? (b) Ukuba ‘nyamanye’ kutjho ukuthini endodeni nomfazi?

9. Ngiyiphi ifanelo kaJesu ehlathululwe emtlolweni weKwebeFilipi 1:8, begodu kubayini amadoda kufuze atjengise ifanelo le ebafazini bawo?

10. UJesu wababekela njani abafazi isibonelo?

11. Ngikuphi ukuziphatha umfazi okufuze abe nakho ngendodakhe, begodu ngimuphi umphumela lokhu okuzokuba nawo?

12. Kubayini kungasikumbi ngomfazi bona aveze iimbono yakhe ngehlonipho?

13. (a) UTitosi 2:4, 5, ukhuthaza abafazi abatjhadileko bona benzeni? (b) Khuyini iBhayibhili ekutjhoko malungana nokuhlukana nokutlhalana?

14. UJesu wabaphatha njani abantwana, begodu khuyini abantwana abakutlhogako kubabelethi babo?

15. Khuyini ababelethi abangayenza ukuvikela abantwababo?

16. Khuyini ababelethi abangayifunda endleleni kaJesu yokusingatha ukungapheleli kwabalandeli bakhe?

17. Ngiziphi iindlela uJesu abeka ngazo isibonelo esipheleleko ebantwaneni?

18. Kubayini uJesu ngaso soke isikhathi alalela uYise wezulwini, begodu ngubani othabako lokha abantwana nebalalela ababelethi babo namhlanjesi?

19. (a) USathana ubalinga njani abantwana? (b) Ukuziphatha kumbi komntwana kunamuphi umphumela ebabelethini?

20. Ukuthabela ukuphila komndeni okuthabisako, khuyini ilungu elinye nelinye lomndeni okufuze liyenze?

21. Ngiziphi izinto ezihle esizilindeleko begodu singakuthabela njani ukuphila komndeni okuhle nje?