Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO NYƆŊMA KƐ EKPAA

Fĩ Anɔkwa Jamɔ Sɛɛ

Fĩ Anɔkwa Jamɔ Sɛɛ
  • Mɛni Biblia lɛ tsɔɔ yɛ amagai ni akɛtsuɔ nii lɛ ahe?

  • Te Kristofoi buɔ jamɔŋ gbijurɔyelii amɛhaa tɛŋŋ?

  • Te ooofee tɛŋŋ ogbála ohemɔkɛyelii lɛ amli otsɔɔ mɛi krokomɛi yɛ gbɛ ni haŋ amɛmli afu nɔ?

1, 2. Beni oshi apasa jamɔ mli sɛɛ lɛ, mɛɛ sane esa akɛ obi ohe, ni mɛni hewɔ osusuɔ akɛ enɛ feemɔ he miihia lɛ?

ŊƆƆ lɛ akɛ oná ole akɛ afite akutso mli he ni oyɔɔ lɛ fɛɛ. Mɔ ko tsɔɔ gbɛ nigii nɔ ebatsiɔ jwɛi ko ni ebɔɔ yɔɔ mli eshwieɔ akutso lɛ mli, ni amrɔ nɛɛ enɛ eha mɛi awala ebaje oshara mli. Mɛni obaafee? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ obaafã, kɛji ebaahi nakai feemɔ. Shi kɛ́ ofee nakai ogbe naa lɛ, sanebimɔ ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni ji ‘Ani ebɔɔ lɛ eko ebote mimli?’ lɛ baaya nɔ agba onaa.

2 Nakai nɔŋŋ sane lɛ ji yɛ apasa jamɔ he. Biblia lɛ tsɔɔ ákɛ akɛ tsɔɔmɔi kɛ nifeemɔi ni he tseee efite jamɔ nɛɛ kwraa. (2 Korintobii 6:17) No hewɔ ni ehe hiaa akɛ oje “Babilon kpeteŋkpele” ni ji jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ. (Kpojiemɔ 18:2, 4) Ani ofee nakai momo? Kɛ́ nakai ni lɛ, no lɛ osa yijiemɔ. Shi kɛlɛ, ohe ni oootsi kɛjɛ apasa jamɔ ko he loo eko ni okɛaakpa bɔɔ lɛ kɛkɛ fáaa. Kɛfata nɔ ni otsu he nii momo lɛ he lɛ, esa akɛ obi ohe akɛ, ‘Ani mikã he mikɛ apasa jamɔ he nibii komɛi miitsu nii lolo?’ Susumɔ nɔkwɛmɔnii komɛi ahe okwɛ.

AMAGAI KƐ BLEMATSƐMƐI AJAMƆ

3. (a) Mɛni Biblia lɛ kɛɔ yɛ amagai ni akɛtsuɔ nii lɛ ahe, ni mɛni hewɔ ebaawa kɛha mɛi komɛi akɛ amɛaakpɛlɛ Nyɔŋmɔ susumɔ yɛ enɛ he lɛ nɔ lɛ? (b) Mɛni esa akɛ ofee nibii fɛɛ ni oyɔɔ ni kɛ apasa jamɔ yɔɔ tsakpãa ko lɛ?

3 Mɛi komɛi eto amagai loo gbatsũi yɛ amɛshĩai amli afii babaoo nɛ. Ani oyɛ nibii nɛɛ ekomɛi yɛ oshĩa? Kɛ́ oyɛ eko yɛ oshĩa lɛ, ekolɛ ohiɛ baafee bo yaa loo obaanu he akɛ ejaaa gbɛ akɛ ooosɔle oha Nyɔŋmɔ ni okɛ nibii ni akɛ hiŋmɛii naa nɛɛ tsuuu nii. Ekolɛ obaná suɔmɔ ni mli wa po kɛha nibii nɛɛ ekomɛi. Shi Nyɔŋmɔ ji mɔ ni tsɔɔ bɔ ni esa akɛ ajá lɛ aha, ni Biblia lɛ tsɔɔ akɛ esumɔɔɔ ni wɔkɛ amagai tsuɔ nii. (2 Mose 20:4, 5; Lala 115:4-8; Yesaia 42:8; 1 Yohane 5:21) No hewɔ lɛ obaanyɛ otsɔɔ akɛ ofĩɔ anɔkwa jamɔ sɛɛ kɛtsɔ nɔ fɛɛ nɔ ni oyɔɔ ni kɛ apasa jamɔ yɔɔ tsakpãa ko lɛ hiɛ ni oookpata lɛ nɔ. Bɔ fɛɛ bɔ ni eji lɛ, buu amɛ taakɛ bɔ ni Yehowa buɔ amɛ ehaa lɛ nɔŋŋ—ákɛ amɛji “nihii nii.”5 Mose 27:15.

4. (a) Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ sɛɛnamɔ ko kwraa bɛ blematsɛmɛi ajamɔ he lɛ? (b) Mɛni hewɔ Yehowa gu ewebii lɛ ahe ni amɛkɛaawo mumɔi atsɛmɔ nifeemɔ henɔ ko mli lɛ?

4 Blematsɛmɛi ajamɔ hu ebahé shi waa yɛ apasa jamɔi amli. Dani mɛi komɛi bakase Biblia mli anɔkwale lɛ, no mli lɛ amɛheɔ amɛyeɔ akɛ gbohii lɛ ahiɛ kamɔ yɛ shihilɛhe ko ni anaaa jɛmɛ nii lɛ mli, ni ákɛ amɛbaanyɛ amɛye amɛbua mɛi ni yɔɔ wala mli lɛ loo amɛye amɛ awui. Ekolɛ okɛ mɔdɛŋbɔɔ kɛ tɔlɛ babaoo tsuɔ nii koni osa oblematsɛmɛi ni egboi lɛ ahiɛ. Shi taakɛ okase yɛ wolo nɛɛ Yitso 6 lɛ mli lɛ, gbohii lɛ bɛ shihilɛ mli yɛ he ko he ko. No hewɔ lɛ, sɛɛnamɔ ko kwraa bɛ mɔdɛŋ ni mɛi bɔɔ koni amɛkɛ amɛ agba sane lɛ he. Shɛɛ sane fɛɛ shɛɛ sane ni tamɔ nɔ ni jɛ suɔlɔ ko ni egbo lɛ ŋɔɔ lɛ jɛ daimonioi lɛ aŋɔɔ diɛŋtsɛ. No hewɔ ni Yehowa gu gbohii ni Israelbii lɛ kɛaawie loo amɛhe ni amɛkɛaawo mumɔi atsɛmɔ nifeemɔ ko mli kwraa lɛ.5 Mose 18:10-12.

5. Mɛni esa akɛ ofee kɛji tsutsu ko lɛ okɛ amagai tsuɔ nii yɛ ojamɔ mli loo ojáa blematsɛmɛi lɛ?

5 Mɛni esa akɛ ofee kɛji tsutsu ko lɛ okɛ amagai tsuɔ nii yɛ ojamɔ mli loo ojáa blematsɛmɛi lɛ? Kanemɔ Biblia lɛ mli saji ni tsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ buɔ nibii nɛɛ ehaa lɛ, ni ojwɛŋ nɔ. Sɔlemɔ oha Yehowa daa yɛ bɔ ni oshweɔ akɛ obaakpɛtɛ anɔkwa jamɔ he lɛ he, ni obi lɛ ni eye ebua bo koni osusu saji ahe yɛ bɔ ni ekwɛɔ nii ehaa lɛ naa.Yesaia 55:9.

MRA BE MLI KRISTOFOI LƐ YEEE BLONYA

6, 7. (a) Mɛni ji nɔ ni aheɔ ayeɔ ákɛ ayeɔ Blonya kɛkaiɔ, ni ani Yesu klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli sɛɛnyiɛlɔi lɛ ye gbi jurɔ ni tamɔ nakai? (b) Beni Yesu mra be mli kaselɔi lɛ yɔɔ shihilɛ mli lɛ, no mli lɛ te abuɔ fɔmɔ gbii juji ayeli ahaa tɛŋŋ?

6 Apasa jamɔ baanyɛ afite jamɔ ni mɔ ko kɛhaa lɛ yɛ sane ni kɔɔ hejɔɔmɔ gbii ni ehé gbɛi waa lɛ agbɛfaŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ Blonyayeli he okwɛ. Aheɔ ayeɔ akɛ, Blonya ji gbi jurɔ ni ayeɔ kɛkaiɔ Yesu Kristo fɔmɔ, ni kɛ hooo kwraa lɛ jamɔi fɛɛ ni tsɛ́ɔ amɛhe Kristofoi lɛ yeɔ gbi jurɔ nɛɛ. Kɛlɛ, odaseyeli ko kwraa bɛ ni tsɔɔ akɛ Yesu klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli kaselɔi lɛ ye gbi jurɔ ni tamɔ nakai. Wolo ni ji Sacred Origins of Profound Things lɛ kɛɔ akɛ: “Yɛ afii 200 ni nyiɛ Kristo fɔmɔ sɛɛ lɛ amli fɛɛ lɛ, mɔ ko mɔ ko leee be pɔtɛɛ ni akɛfɔ lɛ, ni mɛi fioo ko pɛ ji mɛi ni sumɔɔ akɛ amɛle.”

7 Eji Yesu kaselɔi lɛ le gbi pɔtɛɛ nɔ ni afɔ lɛ po kulɛ, amɛyeŋ enɛ he gbi jurɔ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ taakɛ The World Book Encyclopedia lɛ kɛɔ lɛ, mra be mli Kristofoi lɛ “buɔ mɔ ko fɔmɔ he gbi jurɔ ni abaaye lɛ akɛ eji wɔŋjalɔi anifeemɔ.” Fɔmɔ gbi he gbijurɔyelii pɛ ni atsĩ tã yɛ Biblia lɛ mli lɛ kɔɔ nɔyelɔi enyɔ komɛi ni jáaa Yehowa lɛ ahe. (1 Mose 40:20; Marko 6:21) Ayeɔ fɔmɔ gbii juji hu kɛwoɔ wɔŋjalɔi anyɔŋmɔi lɛ ahiɛ nyam. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Romabii lɛ yeɔ nyɔŋmɔyoo ni ji Diana lɛ fɔmɔ he gbi jurɔ yɛ May 24. Enɔ jetsɛremɔ lɛ, amɛyeɔ amɛ hulu nyɔŋmɔ ni ji Apollo lɛ hu fɔmɔ he gbi jurɔ. No hewɔ lɛ, fɔmɔ gbii juji ayeli jɛ wɔŋjamɔ mli, shi ejɛɛɛ Kristojamɔ mli.

8. Tsɔɔmɔ tsakpãa ni kã fɔmɔ he gbijurɔyelii kɛ apasa hemɔkɛyeli teŋ lɛ mli.

8 Yiŋtoo kroko hu yɛ ní no hewɔ ni kulɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi lɛ yeŋ Yesu fɔmɔ he gbi jurɔ lɛ. Eyɛ faŋŋ akɛ ekaselɔi lɛ le akɛ fɔmɔ gbii juji ji nifeemɔ ni kɛ apasa hemɔkɛyeli yɔɔ tsakpãa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, blema Helabii kɛ Romabii pii heɔ amɛyeɔ akɛ mumɔŋ bɔɔ nɔ̃ ko kwɛɔ ni afɔ́ɔ adesa fɛɛ adesa, ni eyaa nɔ ebuɔ nakai mɔ lɛ he ewala gbii abɔ fɛɛ. Wolo ni ji The Lore of Birthdays lɛ kɛɔ akɛ: “Nɛkɛ mumɔŋ bɔɔ nɔ̃ nɛɛ kɛ nyɔŋmɔ ni akɛɛ lɛ efɔmɔ gbi nɔ afɔ́ nakai mɔ lɛ yɛ lɛ yɛ tsakpãa ko ni yɔɔ naakpɛɛ.” Eka shi faŋŋ akɛ Yehowa naŋ gbijurɔyeli ko ni baaha asusu akɛ Yesu fĩɔ apasa hemɔkɛyeli sɛɛ lɛ he miishɛɛ. (Yesaia 65:11, 12) Kɛ́ nakai ji sane lɛ, mɛni hewɔ mɛi pii yeɔ Blonya mɔ?

HE NI BLONYAYELI JƐ

9. Te fee tɛŋŋ ni ahala December 25 akɛ gbi nɔ ni ayeɔ Yesu fɔmɔ he gbi jurɔ lɛ?

9 Beni Yesu ebahi shikpɔŋ nɔ lɛ sɛɛ afii ohai abɔ dani mɛi bɔi efɔmɔ he gbijurɔyeli yɛ December 25. Shi jeee nakai gbi lɛ nɔ afɔ Yesu, ejaakɛ yɛ anɔkwale mli lɛ afɔ lɛ yɛ October mli. * Belɛ mɛni hewɔ mɔ ni ahala December 25 lɛ? Ekolɛ mɛi komɛi ni batsɛ amɛhe Kristofoi yɛ sɛɛ mli lɛ “ná he miishɛɛ akɛ aaaye Romabii ‘ahulu nyɔŋmɔ ni anyɛɛɛ enɔ kunim aye lɛ’ fɔmɔ he gbi jurɔ yɛ Blonya gbi nɛɛ nɔŋŋ nɔ.” (The New Encyclopædia Britannica) Wɔŋjalɔi kɛ amɛhe woɔ kusum nifeemɔi amli yɛ fɛ̃ibe mli beni etamɔ nɔ ni hulu lɛ naawalɛ eba shi kwraa lɛ mli, ni amɛfeɔ enɛ koni hulu ni haa dɔlɛ kɛ la lɛ aku esɛɛ kɛjɛ egbɛfãai kakadaŋŋ lɛ mli aba. Akpɛlɛ nɔ akɛ December 25 ji gbi nɔ ni hulu lɛ jeɔ esɛɛkuu he gbɛfãa lɛ shishi. Akɛni jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ bɔ mɔdɛŋ koni amɛtsake wɔŋjalɔi kɛba Kristojamɔ mli hewɔ lɛ, amɛkpɛlɛ gbijurɔyeli nɛɛ nɔ, ni amɛbɔ mɔdɛŋ amɛtsake hiɛ amɛha efee tamɔ nɔ ni eji “Kristofoi” agbijurɔyeli. *

10. Mɛni hewɔ ni yɛ bei ni eho lɛ amli lɛ mɛi komɛi yeee Blonya lɛ?

10 Jeeŋmɔ beebe ajɛ ayɔse akɛ Blonyayeli ná eshishijee kɛjɛ wɔŋjamɔ mli. Akɛni jeee Ŋmalɛi lɛ amli ajɛ ato Blonyayeli shishi hewɔ lɛ, agu Blonyayeli yɛ England kɛ Amerika nɔyelihei lɛ ekomɛi amli yɛ afii ohai 17 lɛ mli. Agbalaa mɔ fɛɛ mɔ ni eyaaa nitsumɔ yɛ Blonya gbi lɛ nɔ lɛ toi kɛtsɔ shika falɛ ko ni ahaa ewoɔ lɛ nɔ. Shi kɛlɛ, etsɛɛɛ kɛkɛ ni blema kusumii lɛ bahé shi ekoŋŋ, ni akɛ ekrokomɛi hu bafata he. Shikome ekoŋŋ lɛ, Blonya batsɔ gbijurɔyeli ni ehe gbɛi waa, ni amrɔ nɛɛ ayeɔ yɛ maji babaoo anɔ. Shi kɛlɛ, akɛni ekɛ apasa hemɔkɛyeli yɛ tsakpãa ko hewɔ lɛ, mɛi ni taoɔ akɛ amɛsa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ kɛ amɛhe wooo Blonyayeli loo gbijurɔyeli kroko ko ni ná eshishifã kɛjɛ wɔŋjamɔ mli lɛ mli. *

ANI HE NI AMƐJE SHISHI KƐJƐ LƐ HE HIAA?

11. Mɛni hewɔ mɛi komɛi kɛ amɛhe woɔ gbijurɔyelii amli, shi mɛni esa akɛ efee nɔ ni he hiaa titri kɛha wɔ?

11 Mɛi komɛi kpɛlɛɔ nɔ akɛ gbijurɔyelii ni tamɔ Blonya lɛ ná amɛshishijee kɛjɛ wɔŋjamɔ mli, shi kɛlɛ amɛnuɔ he akɛ ejeee tɔmɔ akɛ aaaye. Yɛ anɔkwale mli lɛ, jeee apasa jamɔ ji nɔ hewɔ ni mɛi pii kɛ amɛhe woɔ gbijurɔyelii amli lɛ. Nifeemɔi nɛɛ hu haa wekumɛi náa hegbɛ kɛbuaa amɛhe naa kutuu. Ani nakai ji bɔ ni onuɔ he? Kɛ́ nakai ni lɛ, belɛ eyɛ faŋŋ akɛ suɔmɔ ni oyɔɔ kɛha weku lɛ ji nɔ ni haa ewaa kɛhaa bo akɛ ooofĩ anɔkwa jamɔ sɛɛ lɛ, shi jeee apasa jamɔ ní osumɔɔ lɛ hewɔ. Ná nɔmimaa akɛ Yehowa, mɔ ni to weku lɛ shishi lɛ miisumɔ ni oná okɛ owekumɛi lɛ ateŋ wekukpãa kpakpa. (Efesobii 3:14, 15) Shi moŋ, obaanyɛ otsɔ gbɛ̀i ni Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ nɔ lɛ anɔ owaje wekukpãa nɛɛ. Bɔfo Paulo ŋma yɛ sane ni he hiaa titri kɛha wɔ lɛ he akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ lɛ nyɛkaa nyɛkwɛa akɛ esa Nuŋtsɔ lɛ hiɛ lo.”Efesobii 5:10.

Ani obaaye sikletɛ ko ni akɔ kɛjɛ nujɔɔ kɛ emli ŋmɔtɔ mli?

12. Feemɔ nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ kusumii kɛ gbijurɔyelii ni ná amɛshishijee kɛjɛ hei ni he tseee mli he lɛ he nɔkwɛmɔnɔ.

12 Ekolɛ onuɔ he akɛ jeee he ni gbijurɔyelii lɛ ná amɛshishijee kɛjɛ lɛ ji yiŋtoi ahewɔ ni ayeɔ gbii juji nɛɛ ŋmɛnɛ. Ani hei ni amɛná amɛshishijee kɛjɛ lɛ he miihia? Hɛɛ! Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Ŋɔɔ lɛ akɛ ona sikletɛ ko kã nujɔɔ kɛ emli ŋmɔtɔ mli. Ani obaakɔ nakai sikletɛ lɛ ni oye? Dabi kɔkɔɔkɔ! Nakai sikletɛ lɛ he tseee. Taakɛ nakai sikletɛ lɛ ji lɛ, gbijurɔyelii baanyɛ afee tamɔ nibii ni ŋɔɔ, shi amɛná amɛshishijee kɛjɛ hei ni he tseee mli. Bɔni afee ni wɔnyɛ wɔfĩ anɔkwa jamɔ sɛɛ lɛ, ehe miihia ni wɔná susumɔ ni gbalɔ Yesaia ná lɛ eko, mɔ ni kɛɛ anɔkwa jálɔi akɛ: “Nyɛkataa nɔ ko ní he tseee he!”Yesaia 52:11.

OKƐ SƐƐYOOMƆ ATSU NII YƐ BƆ NI OKƐ MƐI KROKOMƐI YEƆ HAA LƐ MLI

13. Mɛɛ naagbai baanyɛ aba kɛji okɛ ohe wooo gbijurɔyelii amli?

13 Ekolɛ okɛ naagbai baakpe kɛji ohala akɛ okɛ ohe woŋ gbijurɔyelii lɛ amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ onanemɛi nitsulɔi ahiɛ baafee amɛ yaa yɛ ohe ni okɛwooo gbijurɔyelii anifeemɔi komɛi amli yɛ nitsumɔhe lɛ hewɔ. Mɛni obaafee kɛji akɛ aye bo Blonya? Ani ebaafee nɔ ni ejaaa akɛ ooohe? Ni kɛ́ esoro ohefatalɔ lɛ hemɔkɛyeli yɛ onɔ̃ lɛ he hu? Mɛni obaanyɛ ofee koni okɛha obii lɛ aná nɔmimaa akɛ gbijurɔyelii lɛ mli ni amɛkɛ amɛhe wooo lɛ haŋ nɔ ko nɔ ko aŋmɛɛ amɛ lɛ?

14, 15. Mɛni obaanyɛ ofee kɛ́ akɛ gbijurɔyeli he ŋamɔ ko kpee bo loo kɛji mɔ ko miisumɔ ni eke bo nii?

14 Hiɛshikamɔ he miihia koni anyɛ ana bɔ ni aaafee atsu shihilɛ fɛɛ shihilɛ he nii. Kɛ́ akɛ gbijurɔyeli ko he ŋamɔ kpee bo trukaa lɛ, obaanyɛ otsɔ ŋaa gbɛ nɔ oda mɔ lɛ shi kɛkɛ. Shi ŋɔɔ lɛ akɛ mɔ ni okɛwieɔ lɛ ji mɔ ko ni ole lɛ jogbaŋŋ loo okɛ lɛ tsuɔ nii. Yɛ shihilɛ nɛɛ mli lɛ, obaanyɛ owie babaoo. Ehe miihia ni okɛ ŋaa atsu nii yɛ shihilɛi srɔtoi lɛ fɛɛ amli. Biblia lɛ kɛ ŋaawoo haa akɛ: “Nyɛhaa nyɛwiemɔ he abaa nyam daa, ni ŋoo ahi mli, ni nyɛle bɔ ni sa akɛ nyɛhaa mɔ fɛɛ mɔ hetoo.” (Kolosebii 4:6) Kwɛmɔ ohe nɔ jogbaŋŋ koni okafee onii tamɔ mɔ ko ni ebuuu mɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, tsɔ ŋaa gbɛ nɔ ogbála oshidaamɔ lɛ mli. Feemɔ lɛ faŋŋ akɛ oteee shi owooo nii ni aaake mɛi loo henaabuamɔi ashishi ni aaaya, shi moŋ obaasumɔ ni okɛ ohe awo nifeemɔi nɛɛ amli yɛ be kroko mli.

15 Ni kɛji mɔ ko miisumɔ ni eke bo nɔ ko hu? Shihilɛ mli ni efeɔ nakai yɛ lɛ titri baatsɔɔ bɔ ni esa akɛ ofee onii oha. Ekolɛ nikelɔ lɛ baakɛɛ akɛ: “Mile akɛ okɛ ohe wooo gbijurɔyeli nɛɛ mli. Shi kɛlɛ, miisumɔ ni mikɛ enɛ ake bo.” Obaanyɛ okpɛ oyiŋ ákɛ nikeenii nɛɛ ní ooohe yɛ nakai shihilɛ lɛ mli lɛ etsɔɔɔ akɛ okɛ ohe miiwo gbijurɔyeli lɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛji akɛ nikelɔ lɛ leee ohemɔkɛyelii lɛ ahe nɔ ko lɛ, ehe miihia ni oha ele akɛ okɛ ohe wooo nakai gbijurɔyeli lɛ mli. Enɛ baaye abua bo koni onyɛ ogbála nɔ hewɔ ni oheɔ nikeenii lɛ, shi okɛ eko haaa yɛ be ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ mli jogbaŋŋ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, ebaafee nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ obaakpoo nikeenii lɛ kɛji akɛha koni atsɔ no nɔ ale akɛ oji mɔ ko ni hiɔ shi yɛ ehemɔkɛyelii lɛ anaa loo ofeee nakai, loo koni atsɔ no nɔ ale kɛji akɛ obaaŋmɛɛ saji ahe kɛsaa yɛ heloonaa nii ni onine aaashɛ nɔ lɛ hewɔ loo ofeŋ nakai lɛ.

NI WEKUMƐI NÍ HEEE YEEE LƐ HU?

16. Mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ okɛ hiɛshikamɔ atsu nii beni otsuɔ saji ni kɔɔ gbijurɔyelii ahe lɛ he nii lɛ?

16 Ni kɛji owekumɛi kɛbo ehiɛɛɛ hemɔkɛyeli kome hu? Shikome ekoŋŋ lɛ, ehe miihia ni okɛ hiɛshikamɔ atsu nii. Ehe ehiaaa ni owie oshi kusum nifeemɔ fɛɛ nifeemɔ loo gbijurɔyeli fɛɛ gbijurɔyeli ni owekumɛi halaa akɛ amɛkɛ amɛhe aaawo mli lɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, jiemɔ bulɛ kpo otsɔɔ hegbɛ ni amɛyɔɔ akɛ amɛaakpɛlɛ susumɔi ni amɛsumɔɔ lɛ anɔ lɛ, taakɛ bɔ ni bo hu osumɔɔ ni amɛjie bulɛ kpo amɛha osusumɔi lɛ. (Mateo 7:12) Tsi ohe kɛjɛ nifeemɔ fɛɛ nifeemɔ ni baatsɔɔ akɛ ooye gbi jurɔ lɛ eko lɛ he. Yɛ fɛɛ mli lɛ, yɔsemɔ nifeemɔi ni kɔɔɔ gbijurɔyeli lɛ diɛŋtsɛ he lɛ, koni okɛ hiɛshikamɔ atsu amɛhe nii. Shi esa akɛ oya nɔ ofee onii be fɛɛ be yɛ gbɛ ni fiteŋ henilee kpakpa ni oyɔɔ lɛ nɔ.1 Timoteo 1:18, 19.

17. Te ooofee tɛŋŋ oye obua obii lɛ koni amɛkanu he akɛ nɔ ko miiŋmɛɛ amɛ yɛ gbii juji ni amɛnaa akɛ mɛi krokomɛi yeɔ lɛ hewɔ?

17 Mɛni obaanyɛ ofee koni obii lɛ akanu he akɛ nɔ ko miiŋmɛɛ amɛ yɛ gbijurɔyelii ni damɔɔɔ ŋmalɛ nɔ ni amɛkɛ amɛhe wooo mli lɛ hewɔ? Babaoo baadamɔ nibii ni ofeɔ yɛ afi lɛ mli bei krokomɛi amli lɛ anɔ. Fɔlɔi komɛi toɔ gbɛjianɔ ni amɛkeɔ amɛbii lɛ anii yɛ be kɛ beaŋ. Nikeenii ni fe fɛɛ ni obaanyɛ okɛha obii ji be ni obaaná oha amɛ kɛ suɔmɔ mli ni obaajɛ okwɛ amɛ.

OKƐ OHE AWO ANƆKWA JAMƆ MLI

Anɔkwa jamɔ ní mɔ kɛ ehe woɔ mli lɛ kɛ miishɛɛ diɛŋtsɛ baa

18. Mɛɛ gbɛ nɔ Kristofoi akpeei ni oooya lɛ baanyɛ aye abua bo koni ofĩ anɔkwa jamɔ sɛɛ?

18 Bɔni afee ni osa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, esa akɛ okpoo apasa jamɔ ni ofĩ anɔkwa jamɔ sɛɛ. Mɛni anɔkwa jamɔ sɛɛ ni aaafĩ lɛ tsɔɔ? Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛhaa wɔyɔseyɔsea wɔhe, koni wɔhiɛ adɔ suɔmɔ kɛ nitsumɔi kpakpai ahe, ni wɔkakwa wɔhe naabuamɔ, taakɛ bɔ ni mɛi komɛi fɔɔ feemɔ lɛ, shi moŋ wɔwowoo wɔhe ŋaa, ni titri lɛ akɛni nyɛnaa akɛ gbi lɛ miibɛŋkɛ nɛɛ.” (Hebribii 10:24, 25) Kristofoi akpeei ji miishɛɛ bei ni obaanyɛ okɛjá Nyɔŋmɔ yɛ gbɛ ni ekpɛlɛɔ nɔ lɛ nɔ. (Lala 22:23; 122:1) Kristofoi anɔkwafoi ‘woɔ amɛhe hewalɛ’ yɛ kpeei ni tamɔ enɛɛmɛi lɛ ashishi.Romabii 1:12.

19. Mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ okɛ mɛi krokomɛi agba nibii ni okase yɛ Biblia lɛ mli lɛ ahe sane lɛ?

19 Gbɛ kroko hu ni obaanyɛ otsɔ nɔ ofĩ anɔkwa jamɔ sɛɛ ji ní okɛ mɛi krokomɛi agba nibii ni Yehowa Odasefoi eye ebua bo ni okase kɛjɛ Biblia lɛ mli lɛ ahe sane. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi babaoo ‘miidɔmɔ ŋtsɔi ni amɛmiiye ŋkɔmɔ’ yɛ efɔŋfeemɔ ni yaa nɔ yɛ je lɛŋ ŋmɛnɛ lɛ hewɔ. (Ezekiel 9:4) Ekolɛ ole mɛi komɛi ni nibii ni yaa nɔ nɛɛ haoɔ amɛ waa. Mɛni hewɔ okɛ amɛ egbaaa wɔsɛɛ be he hiɛnɔkamɔ ni oyɔɔ ni damɔ Biblia lɛ nɔ lɛ he sane? Be mli ni okɛ anɔkwa Kristofoi bɔɔ, ní agbɛnɛ hu okɛ mɛi krokomɛi gbaa Biblia mli anɔkwalei ni yɔɔ naakpɛɛ ni okase lɛ ahe sane lɛ, obaana akɛ bɔ ni oshweɔ yɛ otsuiŋ akɛ okɛ ohe awo apasa jamɔŋ kusum nifeemɔi ni onyáa he lolo lɛ amli lɛ fɛɛ baalaaje fiofio. Ná nɔmimaa akɛ kɛji ofĩ anɔkwa jamɔ sɛɛ lɛ, omii baashɛ ohe babaoo, ni onine baashɛ jɔɔmɔi babaoo anɔ.Maleaki 3:10.

^ kk. 9 Saturnalia lɛ hu tsu gbɛfaŋnɔ titri ko he nii yɛ December 25 lɛ halamɔ mli. Romabii lɛ yeɔ gbi jurɔ amɛkɛwoɔ okwaayeli nyɔŋmɔ nɛɛ hiɛ nyam yɛ December 17-24 lɛ nɔ. Okpɔlɔŋmɛɛi, hiɛtserɛjiemɔi, kɛ nikeei ji nifeemɔi ni yaa nɔ yɛ Saturnalia gbijurɔyeli lɛ shishi.

^ kk. 10 Kɛha saji ni tsɔɔ bɔ ni anɔkwa Kristofoi buɔ gbijurɔyelii krokomɛi ni ehé gbɛi amɛhaa lɛ ahe susumɔ lɛ, kwɛmɔ Saji Krokomɛi ni Fata He lɛ ni yɔɔ baafa 222-223 lɛ mli.