Skip to content

Al lor tablo konteni

CHAPTRE SEIZE

Prend position pou la verité

Prend position pou la verité
  • Ki la Bible dire lor servi bann zimage ek prié bann ancetre?

  • Couma bann chrétien considere bann fête religieux?

  • Couma ou kapav explik lezot ou bann croyance, sans ki ou offense zot?

1, 2. Ki question ou bizin demann ou-mem apré ki ou finn quitte fausse religion, ek kifer ou pensé sa li important?

SUPPOSÉ ou decouvert ki l’endroit kot ou resté, finn contaminé net. Enn kikenn finn jette bann saleté ki empoisonné là, ek asterla ou la-vie en danger. Ki ou pou faire? Sans doute ou pou al dan enn lot l’endroit si possible. Mais mem apré ki ou finn al loin, ou pou toujours demann-ou: ‘Eski mo finn contaminé?’

2 Fausse religion finn mette certain dan enn situation coumsa. La Bible enseigné ki fausse religion, li contaminé avek bann doctrine ek bann pratik ki malprop. (2 Corinthiens 6:17) A cause sa, li important ki ou sorti dan “Babylone la Grande,” ki represente tou bann fausse religion ensam. (Révélation 18:2, 4) Eski ou finn faire sa? Si oui, nou felicite ou. Mais li pa suffi zis sorti dan enn fausse religion. Apré ki ou finn faire sa, ou bizin demann ou-mem, ‘Eski ena bann trace fausse religion ki’nn resté dan moi?’ Anou prend dé-trois l’exemple.

SERVI BANN ZIMAGE EK PRIÉ BANN ANCETRE

3. (a) Ki la Bible dire lor servi bann zimage? Kifer certain kapav trouve sa difficile pou accepté seki Bondié dire lor la? (b) Ki ou bizin faire avek bann kitsoz ki ou ena, ki ena enn rapport avek fausse religion?

3 Certain finn ena bann zimage ou-soit bann statue dan zot lakaz ou-soit dan zot la-cour, depuis bien longtemps. Eski ou ena sa kot ou? Si oui, kitfois ou trouvé ki li pa normal, ou-soit li pa bon, prié Bondié si pena nanyin devant ou. Li kapav arrivé ki ou finn attaché avek sa bann zimage-la. Mais zis Bondié ki gagne droit dire nou couma nou bizin prié Li, ek la Bible dire ki Li pa oulé nou servi bann zimage. (Exode 20:4, 5; Psaume 115:4-8; Isaïe 42:8; 1 Jean 5:21) Alors enn fason pou montré ki ou pé prend position pou vrai religion, c’est kan ou detruire tou kitsoz ki ou ena, ki ena enn rapport avek fausse religion. Li bien important ki nou aprann trouve sa bann kitsoz-la pareil couma Jéhovah trouve zot—couma bann kitsoz ki “detestable.”—Deutéronome 27:15.

4. (a) Couma nou koné ki prié bann grand dimoune ki finn mort, li dan vide? (b) Kifer Jéhovah ti defann so peuple pou pratik tou qualité spiritisme?

4 Dan beaucoup fausse religion ena aussi coutume pou prié bann grand dimoune ki finn mort. Avant ki zot ti aprann seki la Bible dire, certain ti croire ki bann dimoune mort contigne vive couma bann l’esprit, ek ki zot kapav soit aide enn kikenn, soit faire li di-tort. Kitfois ou ti habitué faire bann sacrifice pou calmé l’esprit ou bann ancetre. Mais pareil couma ou finn aprann dan chapitre 6 sa livre-la, bann ki’nn mort, zot inn fini net, zot pa existé okenn part. Alors, tou zeffort pou rente en contact avek zot, li dan vide. N’importe ki message ou gagné ki soi-disant sorti kot enn dimoune ki ou ti content, mais ki finn mort, en realité sorti kot bann demon. A cause sa, Jéhovah ti defann bann Israélite pou essaye koz avek bann mort, ek pou pratik tou qualité spiritisme.—Deutéronome 18:10-12.

5. Ki ou kapav faire si avant dan ou religion, ou ti servi bann zimage, ou-soit ou ti prié bann ancetre?

5 Si avant ou ti servi bann zimage, ou-soit ou ti pé prié bann ancetre, ki ou kapav faire asterla? Lire ek reflechi bien lor bann passage la Bible ki montré couma Bondié trouve sa bann kitsoz-la. Prié Jéhovah toulé-jour; dire Li ki ou envie prend position pou vrai religion, ek demann Li so l’aide pou ou kapav pense pareil couma Li.—Isaïe 55:9.

BANN PREMIER CHRÉTIEN PA TI FÊTE NOËL

6, 7. (a) Noël, li soi-disant fête l’anniversaire kisannla? Eski bann disciple Jésus dan premier siecle ti fête sa? (b) Dan lepok bann premier disciple Jésus, ar ki kitsoz ti associé bann l’anniversaire naissance?

6 Fausse religion kapav contamine fason ki enn dimoune adore Bondié a travers bann fête ki bien populaire. Prend par exemple Noël. Noël soit-disant fête naissance Jésus Christ, ek preské tou religion ki pretann ki zot chrétien, faire sa fête-la. Pourtant, pena nanyin ki faire nou croire ki bann disciple Jésus dan premier siecle ti faire sa fête-la. Livre Les origines sacrées de choses profondes (angl.) dire: “Pendant deux siecle apré ki Christ ti né, personne pa ti koné ki date exactement li ti né, ek ti ena bien tigit dimoune ki ti interessé pou konn sa.”

Mem si bann disciple Jésus ti koné ki date li ti né, zot pa ti pou fête so naissance. Kifer? Parski, pareil couma The World Book Encyclopedia dire, bann premier chrétien “ti considere bann fête naissance couma enn coutume païen.” La Bible koz zis lor deux l’anniversaire naissance, ek toulé-deux ti fêté par bann lé-roi ki pa ti adore Jéhovah. (Genèse 40:20; Marc 6:21) Ti aussi fête l’anniversaire naissance bann bondié païen. Par exemple, le 24 mai, bann Romain ti fête naissance déesse Diane. Lendemain, zot ti fête naissance zot bondié soleil, Apollon. Alors, bann fête l’anniversaire naissance ti associé avek bann religion païen, pa avek vrai religion chrétien.

8. Expliké ki rapport ena entre l’anniversaire naissance ek superstition.

8 Ena enn lot raison kifer bann chrétien dan premier siecle pa ti pou fête naissance Jésus. Surement so bann disciple ti koné ki bann l’anniversaire naissance ti associé avek superstition. Par exemple, beaucoup parmi bann Grec ek bann Romain longtemps, ti croire ki ena enn l’esprit ki assisté naissance enn dimoune, ek ki protege li toute-longue so la-vie. Livre Coutumes et usages des anniversaires (angl.) dire: “Sa l’esprit-la ti ena enn soit-disant relation avek enn bondié ki ti né mem jour ki sa dimoune-la.” Bien-sur Jéhovah pa ti pou content okenn coutume ki lié Jésus avek superstition. (Isaïe 65:11, 12) Alors kifer ena sa quantité dimoune-la ki fête Noël zordi?

L’ORIGINE NOËL

9. Kifer finn choisir le 25 décembre pou fête naissance Jésus?

9 C’est seulement beaucoup l’année apré la mort Jésus ki bann dimoune finn commence fête so naissance le 25 décembre. Mais Jésus pa ti né sa date-la, sans doute li ti né en octobre. * Alors kifer finn choisir le 25 décembre? Certain ki plitar ti pretann ki zot chrétien, “ti envie ki date naissance Jésus tombe mem jour avek ‘l’anniversaire naissance soleil,’ ki ti enn fête païen ki bann Romain ti fêté.” (The New Encyclopædia Britannica) En plein l’hiver, kan soleil ti bien faible, bann païen ti faire bann fête, soit-disant pou faire soleil retourné, ensam avek so chaleur ek so la-lumiere. Zot ti considere le 25 décembre couma jour kot soleil commence vinn pli fort. Bann pretre ti envie converti bann païen, ek a cause sa, zot ti contigne faire sa fête-la, ek zot ti essaye faire sa parette “chrétien.” *

10. Dan le passé, kifer certain pa ti fête Noël?

10 Depuis longtemps, finn reconette ki Noël ena l’origine païen. Parski li pa sorti dan la Bible, ti defann celebré Noël en Angleterre ek dan bann colonie américain pendant 17siecle. Si enn kikenn pa ti al travail, ek li ti reste lakaz le 25 décembre, li ti bizin paye enn l’amende. Mais, bien vite, bann ancien coutume finn réapparette, ek finn mem ajoute certain nouveau coutume. Noël ti ré-vinn enn fête bien populaire, ek li encore toujours enn grand fête dan beaucoup pays. Mais parski Noël sorti dan fausse religion, bann ki envie faire Bondié plaisir, pa faire sa fête-la, ni lezot fête ki sorti dan bann religion païen. *

ESKI LI VRAI-MEM IMPORTANT KI NOU PREND COMPTE L’ORIGINE BANN FÊTE?

11. Kifer certain dimoune participe dan bann fête, mais ki kitsoz bizin pli important pou nou?

11 Certain dimoune d’accord ki bann fête couma Noël sorti dan religion païen, mais kan-mem zot pa trouve nanyin de mal pou celebré sa bann fête-la. En realité, la plupart dimoune pa mazinn sa bann fausse croyance-la kan zot pé fêté. En plus, sa bann fête-la, zot enn l’occasion pou bann famille reuni ek vinn pli proche entre zot. Eski ou pense coumsa? Dan sa cas-la, c’est pa l’amour pou la fausse religion, mais plutot l’amour pou ou famille ki pé faire ou trouve sa difficile pou prend position pou vrai religion. Mais ou kapav sur ki Jéhovah, ki’nn crée la famille, envie ki ou ena bann bon relation avek ou famille. (Éphésiens 3:14, 15) Mais ou kapav vinn pli proche avek zot sans desobeir Bondié. L’apotre Paul ti ecrire concernant bann kitsoz ki bizin pli important pou nou: “Contigne verifié seki agreable pou le Seigneur.”—Éphésiens 5:10.

Eski ou pou mange enn bonbon ki ou’nn ramassé dan enn canal sale?

12. Donne enn l’exemple pou montré kifer nou bizin rejette bann coutume ek bann fête ki ena enn l’origine païen.

12 Kitfois ou pensé ki l’origine enn fête pena okenn rapport avek fason ki dimoune celebré sa fête-la zordi. Alors eski bann l’origine, zot vrai-mem important? Oui! Anou prend enn l’exemple: Supposé ou finn trouve enn bonbon dan enn canal sale. Eski ou pou ramasse sa ek mette sa dan ou la-bouche? Jamais! Kifer? Parski bonbon-la sale. Pareil couma sa bonbon-la, bann fête kapav parette attirant, mais zot sorti dan bann place malprop. Pou nou kapav prend position pou la verité, nou bizin pense pareil couma prophete Isaïe, ki ti dire bann serviteur Jéhovah: “Pa touche nanyin ki malprop.”—Isaïe 52:11.

SERVI BON JUGEMENT DAN OU RELATION AVEK LEZOT

13. Ki bann difficulté ou kapav gagné kan ou pa participe dan bann fête?

13 Kitfois ou kapav gagne bann difficulté kan ou decide pou pa participe dan enn fête. Par exemple, ou bann camarade dan travail kapav demann-zot-mem kifer ou pa participe dan certain fête ensam avek zot. Ki ou pou faire si bannla donne ou enn cadeau Noël? Eski li pou mauvais si ou accepté sa? Ki ou pou faire si ou conjoint pena mem croyance ki ou? Ki ou kapav faire pou ki ou bann zenfant pa senti-zot malheureux a cause zot pa faire certain fête?

14, 15. Ki ou kapav faire si enn kikenn dire ou ‘Bonne fête’ ou-soit si en kikenn envie offert ou enn cadeau?

14 Li important ena enn bon jugement pou kapav koné couma pou traite chaque situation. Si enn kikenn souhaite ou ‘Bonne fête,’ ou kapav zis dire li merci. Si li enn kikenn ki ou joinde souvent, kitfois ou kapav decide pou donne li inpé plus explication. Mais ou bizin toujours faire attention seki ou dire. La Bible donne nou sa conseil-la: “Zot parole bizin toujours agreable, assaisonné avek di-sel, pou zot koné couma zot bizin reponn sakenn.” (Colossiens 4:6) Faire attention pou pa mank respé envers lezot. Ou bizin koné couma pou explik ou position sans offense lezot. Dire clairement ki ou pena nanyin kont donne bann cadeau, ni kont bann fête kot bann famille joinde, mais ou prefere faire sa dan lezot l’occasion.

15 Mais ki ou pou faire si enn kikenn envie offert ou enn cadeau? Tou depend lor bann circonstance. Li kapav dire ou: “Mo koné ki to pa faire sa fête-la. Mais kan-mem mo envie donne toi sa cadeau-la.” Kitfois ou kapav decidé ki accepté enn cadeau dan sa circonstance-la, li pa pareil avek participe dan sa fête-la. Bien-sur, si dimoune ki envie donne ou sa cadeau-la, li pa trop konn ou bann croyance, ou kapav faire li koné ki ou pa faire sa fête-la. Sa pou aide li pou comprend kifer ou pé accepté so cadeau, mais aussi kifer ou pa pou kapav donne li enn cadeau en retour. Parkont, si enn dimoune pé rod donne ou enn cadeau zis pou montré ki ou pa suive ou bann croyance couma bizin, ou-soit pou montré ki ou kapav faire concession zis pou gagne enn cadeau, li vaut mieux ki ou pa accepté cadeau-la.

COUMA OU POU AGIR AVEK BANN MEMBRE OU FAMILLE?

16. Couma ou kapav faire attention dan ou fason agir en rapport avek bann fête?

16 Ki ou kapav dire bann membre ou famille ki pena mem croyance ki ou? Là aussi, faire attention pou pa offense zot. Li pa necessaire pou rente dan bann grand discussion kan ou famille envie faire enn fête ou-soit suive enn coutume. Au contraire, respecté zot droit pou ena zot l’opinion, pareil couma ou, ou envie ki zot respecté ou droit pou ena ou l’opinion. (Matthieu 7:12) Evite faire bann kitsoz ki montré ki ou pé participe dan enn fête. Mais, montré ou raisonnable lor bann kitsoz ki pena okenn rapport avek fête-la. Bien-sur ou bizin toujours agir dan enn fason ki pa troublé ou conscience.—1 Timothée 1:18, 19.

17. Couma ou kapav aide ou bann zenfant pou zot pa senti-zot malheureux kan zot trouve lezot pé faire bann fête?

17 Ki ou kapav faire pou ki ou bann zenfant pa senti-zot malheureux a cause zot pa faire bann fête ki pa en harmonie avek la Bible? Reflechi lor seki ou faire dan bann lezot moment dan l’année. Certain parent reserve enn lot moment pou donne zot zenfant bann cadeau. Enn pli bon cadeau ki ou kapav donne ou bann zenfant, c’est ou lé-temps, ou l’attention, ek ou l’amour.

PREND POSITION POU LA VERITÉ

Kan nou pratik vrai religion, sa amenn vrai bonheur

18. Kan ou assisté bann reunion chrétien, couma sa kapav aide ou pou prend position pou la verité?

18 Pou faire Bondié plaisir, ou bizin rejette fausse religion ek prend position pou la verité. Couma nou kapav faire sa? La Bible dire: “Anou interessé sakenn ar nou camarade, pou encourage sakenn parmi nou pou montré l’amour, ek faire bann bon action, sans ki nou neglige nou bann rassemblement, couma certain ena l’habitude, mais anou encourage sakenn parmi nou, ek encore plus kan nou trouve jour-la pé approché.” (Hébreux 10:24, 25) Bann reunion chrétien, zot bann bon l’occasion pou ou adore Bondié dan enn fason ki Li approuvé. (Psaume 22:22; 122:1) Dan sa bann reunion-la, ena “enn echange l’encouragement” parmi bann chrétien fidel.—Romains 1:12.

19. Kifer li important ki ou koz avek lezot lor seki ou finn aprann dan la Bible?

19 Enn lot fason ki ou kapav prend position pou la verité, c’est kan ou koz avek lezot lor bann kitsoz ki ou finn aprann dan la Bible avek bann Témoins de Jéhovah. Beaucoup dimoune vrai-mem ‘pé souffert ek pé plaigné’ a cause bann mechanceté ki existé dan le monde zordi. (Ézékiel 9:4) Kitfois ou konn certain dimoune ki senti-zot coumsa. Kifer ou pa koz avek zot lor bann promesse ki ena dan la Bible concernant l’avenir? Kan ou frequente bann vrai chrétien, ek ou koz ar lezot lor bann verité extraordinaire ki ena dan la Bible, ou pou trouvé ki mem si reste enn ti-desir dan ou leker pou contigne suive bann coutume ki sorti dan fausse religion, tigit par tigit, sa pou disparette. Ou kapav sur ki ou pou vrai-mem heureux ek ki ou pou gagne beaucoup benediction si ou prend position pou la verité.—Malaki 3:10.

^ par. 9 Ena enn lot raison kifer finn choisir le 25 décembre. Enn fête ki appel Saturnales, ki ti honore bondié l’agriculture bann Romain, ti celebré le 17 ziska le 24 décembre. Pendant sa fête Saturnales-la, dimoune ti mangé-boire, amusé, ek partage bann cadeau.

^ par. 10 Pou gagne plus explication lor couma bann vrai chrétien considere lezot fête populaire, guette Appendice “Eski nou bizin celebré bann fête?