Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO SETJHUMI NESITHANDATHU

Dzimelela Ekukhulekeleni Kweqiniso

Dzimelela Ekukhulekeleni Kweqiniso

Khuyini okufundiswa yiBhayibhili malungana nokukhulekela iinthombe nabezimu?

AmaKrestu anamuphi umbono ngamaholideyi weenkolo?

Ungazihlathulula njani iinkolelo zakho kwabanye ngaphandle kokubazwisa ubuhlungu?

KHE sithi ufumana bona indawo yangekhenu inetjhefu. Kunomuntu olahla iinzibi ezinetjhefu angabonwa, begodu nje ukuphila kusengozini. Gade uzokwenzani? Akunakuzaza, bewuzokutjhiya indawo leyo nekukghonekako. Kodwana ngemva kokwenza lokho, bewusazozibuza umbuzo oqakathekileko lo, ‘Nami ingingenile na itjhefu?’

2 Kunobujamo obufanako malungana nekolo yamala. IBhayibhili ifundisa bona ukukhulekela okunjalo konakaliswe ziimfundiso nemikghwa esilapheleko. (2 KwebeKorinte 6:17) Ngikho kuqakathekile ngawe bona uphume ‘eBhabhiloni Ledumo,’ umbuso wephasi wekolo yamala. (ISambulo 18:2, 4) Sewukwenzile lokho na? Nengabe kunjalo, wenze kuhle. Kodwana akukaneli ukuzihlukanisa namtjhana ukusula ekolweni yamala. Ngemva kwalokho, kufuneka uzibuze, ‘Zikhona na ezinye izinto zokukhulekela kwamala eziseleko kimi?’ Cabangela nanzi ezinye iimbonelo.

UKUKHULEKELA IINTHOMBE NABEZIMU

Ubukhulekeli obenziwa ephasini loke

3 Abanye khebaba neenthombe namtjhana indawo yokukhulekela eendlini zabo iimnyaka eminengi. Wena unazo na iinthombe ngendlinakho? Nengabe kunjalo, ungazizwa sengathi akukajayeleki namtjhana akukalungi ukuthandaza kuZimu ngaphandle kwezinto ezinjengalezi ezibonakalako. Ungazizwa unamathele khulu eentweni ezifana nalezi. Kodwana nguZimu kwaphela otjhoko bona kufuneka simkhulekele njani, begodu iBhayibhili ifundisa bona akafuni siberegise iinthombe nasimkhulekelako. (Eksodosi 20:4, 5; AmaRhalani 115:4-8; Isaya 42:8; 1 KaJwanisi 5:21) Ngalokho ungadzimelela ekukhulekeleni kweqiniso ngokutjhabalalisa nanyana ngiziphi izinto onazo ezihlangene nokukhulekela kwamala. Ngayo yoke indlela, ziqale ngendlela uJehova aziqala ngayo—njengezinto “ezinyenyisako.”—Duteronomi 27:15.

4 Ukukhulekela abezimu nakho kujayelekile eenkolweni zamala ezinengi. Ngaphambi kokobana bafunde iqiniso leBhayibhili, abanye bakholelwa bona abahlongakeleko bayezwa endaweni yomoya engabonakaliko begodu bangarhelebha namtjhana balimaze abaphilako. Mhlamunye gade uthanda ukwenza okunengi ukulalisa abezimu bekhenu. Kodwana njengombana ufundile eSahlukweni-6 sencwadi le, abahlongakeleko akukho lapho baphila khona. Ngalokho ukulinga ukukhuluma nabo akunamberego. Umlayezo omunye nomunye obonakala ngasuthi uvela kwabahlongakeleko bethu ubuya emadimonini. Ngalokho-ke, uJehova akhenge avumele ama-Israyeli bona alinge ukukhuluma nabahlongakeleko namtjhana enze nanyana ngiliphi ihlobo lemimoya.—Duteronomi 18:10-12.

5 Nengabe ukuberegisa iinthombe namtjhana imikghwa yokukhulekela abezimu gade kuyingcenye yakho yangaphambili yokukhulekela, khuyini ongayenza? Funda begodu uzindle ngezahluko zeBhayibhili ezitjengisa indlela uZimu aziqala ngayo iintwezi. Thandaza kuJehova qobe malungana nekhanuko yakho yokudzimelela ekukhulekeleni kweqiniso, begodu umbawe bona akurhelebhe ucabange njengaye.—Isaya 55:9.

AMAKRESTU WOKUTHOMA—AKHENGE AGIDINGE UKRESIMUSI

6 Ukukhulekela komuntu kungasilaphazwa yikolo yamala nekuziwa endabeni yamaholideyi adumileko. Isibonelo, cabanga ngoKresimusi. Kuthiwa ngoKresimusi vane kugidingwa ukubelethwa kwakaJesu Krestu, begodu kubonakala ngasuthi iinkolo ezinengi ezithi ngezobuKrestu ziyamgidinga. Nokho, akunabufakazi bokobana abafundi bakaJesu bekhulu lokuthoma baligidinga iholideyi elifana naleli. Incwadi i-Sacred Origins of Profound Things ithi: “Emakhulwini amabili weemnyaka ngemva kokubelethwa kwakaKrestu, akekho egade azi, begodu bambalwa abantu egade banekareko yokobana kuhle-kuhle wabelethwa nini.”

7 Ngitjho nanyana abafundi bakaJesu gade balazi ngokunembileko ilanga lokubelethwa kwakhe, bengekhe baligidinga. Kubayini bengekhe baligidinga? Ngombana incwadi i-World Book Encyclopedia ithi, amaKrestu wokuthoma “aqala ukugidingwa kwelanga lokubelethwa lananyana ngimuphi umuntu njengesiko labarhedeni.” Okukuphela kokugidingwa kwamalanga wokubelethwa okukhulunywe ngawo eBhayibhilini ngewababusi ababili egade bangasibo abakhulekeli bakaJehova. (Genesisi 40:20; Markosi 6:21) Ukugidingwa kwamalanga wamabeletho bekwenziwa ekuhlonipheni abosingazimu babarhedeni. Isibonelo, ngoMeyi-24 amaRoma agidinga ilanga lokubelethwa kwakasingazimu omsikazi uDiana. Ngelanga elilandelako, agidinga ilanga lokubelethwa kwakasingazimu wabo welanga, u-Apollo. Kungalokho-ke, amalanga wokubelethwa ahlanganiswa noburhedeni, ingasi ubuKrestu.

8 Kunelinye ibanga elenza bona amaKrestu wokuthoma angaligidingi ilanga lokubelethwa kwakaJesu. Abafundi bakhe bebazi bona ukugidinga ilanga lokubelethwa kuhlangene nokukhulekela kwamala. Isibonelo, amaGirigi amanengi namaRoma wendulo bekakholelwa bonyana umoya bewubakhona ekubelethweni komunye nomunye umuntu begodu umvikele ukuphila kwakhe koke. Incwadi i-Lore of Birthdays ithi: “Umoya lo bewunomlingo wobuhlobo obuyifihlo nozimu owabelethwa naye ngelanga elifanako.” Ngokuqinisekile uJehova angekhe kwamthabisa ukugidinga nanyana ngimuphi umgidi ohlanganisa uJesu nokukhulekela kwamala. (Isaya 65:11, 12) Ngalokho kweza njani bonyana abantu abanengi kangaka bagidinge uKresimusi?

INDABUKO KAKRESIMUSI

9 UJesu waphila iimnyaka emakhulu ephasini ngaphambi kobana abantu bathome ukugidinga ukubelethwa kwakhe ngoDisemba-25. Kodwana leli bekungasilo ilanga lokubelethwa kwakaJesu ngombana kuyakhanya bona lokhu kwenzeka ngo-Oktoba.* Ngalokho kubayini kwakhethwa uDisemba-25? Labo ngokukhamba kwesikhathi abazibiza bona maKrestu kungenzeka “bebakhanuka bona ilangeli lihlangane nomgidi woburhedeni wamaRoma wokugidinga ‘ukubelethwa kwelanga elinganakuhlulwa.’” (The New Encyclopædia Britannica) Ebusika, lokha ilanga nelibuthakathaka, abarhedeni baba nemigidi yokufumana ilanga elifuthumezako. Bebadlumbanyana uDisemba-25 bekulilanga ilanga elithoma ngalo ukubuya. Ngokulinga ukutjhugulula abarhedeni, abadosiphambili bekolo bamukela umgidi lo begodu balinga ukuwenza ubonakale ngasuthi “ngowobuKrestu.”#

10 Sekusikhathi eside kwaziwa bona indabuko kaKresimusi ngeyoburhedeni. Njengombana unganawo umsuka wemitlolo, uKresimusi wapheliswa Engilandi nakwezinye iinarha zobukoloni ze-Amerika hlangana neemnyaka yamakhulu ali-17. Nanyana ngubani egade angayi emberegweni ngoKresimusi gade kufanele ahlawuliswe. Nokho, msinyana, amasiko amadala abuya, begodu kwangezelelwa nangamanye amatjha. UKresimusi godu waba yiholideyi ekulu, begodu ngilokho osese ngikho eenarheni ezinengi. Ngebanga lokuhlangana kwakaKresimusi nekolo yamala, labo abafuna ukuthabisa uZimu abawugidingi begodu abagidingi nanyana ngiliphi iholideyi elinomrabhu wokukhulekela koburhedeni.%

EQINISWENI UMSUKA WAMAHOLIDEYI UQAKATHEKILE?

Ungalidla iswidi elidojwe eenzibini?

Isiqetjhana seswidi ngemdodini

11 Abanye bayavuma bonyana amaholideyi anjengoKresimusi anendabuko yoburhedeni, kodwana banomuzwa wokobana ayikho intwembi ngokuwagidinga. Eqinisweni, abantu abanengi abacabangi ngokukhulekela kwamala nebagidinga amaholideyi. Bathi iimnyanya le yenza bona imindeni itjhidelane. Ngileyo indlela nawe ozizwa ngayo? Nengabe kunjalo, kungenzeka lithando ngomndeni, ingasi ithando ngekolo yamala, okwenza bona ukudzimelela kwakho ekukhulekeleni kweqiniso kube budisi. Qiniseka bonyana uJehova, loyo owabumba umndeni, ufuna bonyana ube nobuhlobo obuhle neenhlobo zakho. (Kwebe-Efesu 3:14, 15) Kodwana ungabuqinisa ubuhlobo obunjalo ngendlela eyamukelwa nguZimu. Umpostoli uPowula watlola ngalokho okuqakathekileko kithi, wathi: “Tjhisekelani ukulemuka lokho okufunwa yiKosi.”—Kwebe-Efesu 5:10.

12 Mhlamunye ubona ngasuthi indabuko yamaholideyi ayisilo ibanga lendlela abantu abawagidinga ngayo namhlanje. Umsuka wawo uqakathekile? Iye uqakathekile! Ukufanisa: Akhe sithi ubona iswidi eenzibini. Bewungalidobha iswidelo ulidle? Bewungekhe! Iswidelo lisilaphele. Njengeswidelo, amaholideyi angabonakala amnandi, kodwana adojwe endaweni esilapheleko. Ukudzimelela ekukhulekeleni kweqiniso, kutlhoga bona sibe nombono onjengowomporofidi u-Isaya, owatjela abakhulekeli beqiniso: “Ningathinti litho elisilapheleko.”—Isaya 52:11.

UKUBEREGISANA NABANYE NGOKUHLAKANIPHA

13 Kungaba nokuphikiswa newukhetha ukungazibandakanyi emaholideyini. Isibonelo: Abantu oberega nabo bangarareka bona kubayini ungazibandakanyi kwamanye amaholideyi agidingwa emberegweni. Khuyini ongayenza newuphiwa isipho sakaKresimusi? Kuzokuba yinto engakalungi ukusamukela? Kuthiwani-ke nengabe umlingani wakho womtjhado akanazo iinkolelo ezifana nezakho? Ungabaqinisekisa njani abantwabakho bona ayikho into obadima yona ngokungagidingi amaholideyi?

14 Kutlhogeka ukwahlulela okuhle ekusingatheni ubujamo obunye nobunye. Nengabe umuntu ongakamjayeli ukufisela iholideyi ehle, ungamthokoza umuntu loyo. Kodwana akhe sithi ukhuluma nomuntu ombona ngamalanga namtjhana oberega naye. Ebujamweni obunjalo ungamhlathululela. Ebujamweni obunye nobunye, kufuneka uberegise ukuhlakanipha. IBhayibhili iyasiyelelisa: “Umkhulumo wenu awube muhle njalo, ukhuthaze; fundani ukubonisana kuhle nomuntu omunye nomunye enihlangana naye.” (KwebeKholose 4:6) Tlhogomela bona uyabahloniphi abanye. Ngokuhlakanipha bahlathululele ubujamo bakho. Kwenze kukhanye bona awali ukuphiwa isipho nemigidi, kodwana ukhetha ukuzibandakanya emigidini le ngesinye isikhathi.

15 Kuthiwani nengabe omunye ufuna ukukupha isipho? Kuzokuya ngobujamo bezinto. Umuphi angathi: “Ngiyazi bona awuwagidingi amaholideyi. Nokho, ngifuna ukukupha lokhu.” Ungaqunta bona ukwamukela isipho ngaphasi kobujamo obunjalo akufani nalokha ugidinga amaholideyi. Eqinisweni, nengabe umuphi akazazi iinkolelo zakho, ungamhlathululela bona awuwagidingi amaholideyi. Lokhu kuzokurhelebha bona umhlathululele bonyana kubayini wamukela isipho kodwana wena ungamuphi mhlokho. Ngakwelinye ihlangothi, kungaba kuhlakanipha ukungamukeli isipho nengabe uphiwe sona ngomnqopho wokutjengisa bona awukadzimeleli eenkolelweni zakho namtjhana uyazitjhalazela newufuna ukufumana isipho.

KUTHIWANI-KE NENGABE UBEREGISANA NOMNDENAKHO ONGAKHOLWAKO?

16 Kuthiwani nengabe umndenakho awunazo iinkolelo ezifana nezakho? Nalapho kufanele uberegise ukuhlakanipha. Akutlhogeki bona uphikisane nabo ngelinye nelinye isiko abalenzako namtjhana ngemigidi iinhlobo zakho ezikhetha ukuyenza. Kunalokho, hlonipha iimbono yabo, njengombana nawe ufuna bona bahloniphe iimbono yakho. (Matewu 7:12) Balekela nanyana ngisiphi isenzo esingakwenza bona uzibandakanye emaholideyini. Nokho, kufanele ube ngocabangelako malungana nezinto ezingahlobaniko nomgidi ngokwawo. Kufuneka soke isikhathi wenze ngendlela ezokutjhiya unesazelo esihle.—1 KuThimothi 1:18, 19.

17 Khuyini ongayenza bona abantwabakho bangazizwa ngasuthi kunokuthileko obadima khona ngombana awugidingi amaholideyi angasi ngokomtlolo? Okunengi kuyame kilokho okwenzako ngezinye iinkhathi zomnyaka. Abanye ababelethi babekela eqadi isikhathi sokupha abantwababo izipho. Esinye isipho esihle ongasinikela abantwabakho, sikhathi sakho nethando.

YIBA SEKUKHULEKELENI KWEQINISO

Umndeni okhulekela Uzimu

Ukukhulekela kweqiniso kuletha ithabo lamambala

18 Ukuthabisa uZimu, kufanele ulahle ukukhulekela kwamala begodu udzimelele ekukhulekeleni kweqiniso. Kutjho ukuthini ukudzimelela ekukhulekeleni kweqiniso? IBhayibhili ithi: “Asitjhejaneni sikhuthazane bona sibe nethando, senze imisebenzi emihle. Kukhona abanye abajayele ukungezi emabandleni, singabalingisi labo; kunalokho asikhuthazane bona siye ekonzweni, khulukazi ngombanyana nani niyabona bonyana isuku lokubuya kweKosi uJesu liyabandamela.” (KumaHebheru 10:24, 25) Imihlangano yobuKrestu sikhathi esithabisako kuwe bona ukhulekele uZimu ngendlela ayamukelako. (AmaRhalani 22:22; 122:1) Emihlanganweni enjalo, kuba khona “ukukhuthazana.”—KwebeRoma 1:12, NW.

19 Enye indlela ongakghona ngayo ukudzimelela ekukhulekeleni kweqiniso kukhuluma nabanye ngezinto ozifundileko newufunda iBhayibhili naboFakazi bakaJehova. Abantu abanengi “bayalila begodu bayabubula” ngobumbi obenzeka ephasini namhlanjesi. (Ezekiyeli 9:4) Mhlamunye kunabanye obaziko abalilako nababubulako. Kubayini ungakhulumi nabo ngethemba lakho ngengomuso elisekelwe eBhayibhilini? Njengombana uzibandakanya namaKrestu weqiniso begodu ukhuluma nabanye ngamaqiniso amahle weBhayibhili owafundileko, uzokufumana bona ikhanuko yakho ngamasiko wokukhulekela kwamala okungenzeka bona isesekhona ehliziywenakho kancani-kancani izokuphela. Qiniseka bona uzokuthaba khulu begodu uzokufumana neembusiso ezinengi nengabe udzimelela ekukhulekeleni kweqiniso.—Malaki 3:10.

LOKHO OKUFUNDISWA YIBHAYIBHILI

  • Azikho iinthombe namtjhana ukukhulekela abezimu okufanele kuberegiswe ekukhulekeleni kweqiniso.—Eksodosi 20:4, 5; Duteronomi 18:10-12.
  • Akukalungi ukuzibandakanya emigidini enendabuko yoburhedeni.—Kwebe-Efesu 5:10.
  • AmaKrestu weqiniso kufanele aberegise ukuhlakanipha nekahlathululela abanye ngeenkolelo zabo.—KwebeKholose 4:6.

*  Qala Isithasiselo.

#  ISaturnalia nayo yaba nengcenye ekukhetheni uDisemba-25. Umgidi wamaRoma lo wokuhlonipha uzimu wokulima wenzeka ngoDisemba-17-24. Umgidi wokudla okunengi nokuphana izipho bewenzeka ngesikhathi seSaturnalia.

%  Nawufuna ingcoco yendlela amaKrestu weqiniso awaqala ngayo amaholideyi, qala Isithasiselo.


Iimbuzo Yesifundo

1, 2. Ngimuphi umbuzo okufuneka uzibuze wona ngemva kokutjhiya ikolo yamala, begodu kubayini ucabanga bona kuqakathekile lokhu?

3. (a) IBhayibhili ithini ngokuberegisa iinthombe, begodu kubayini kubudisi kwabanye ukwamukela umbono kaZimu? (b) Kufuneka wenzeni ngezinto onazo ezihlangene nokukhulekela kwamala?

4. (a) Sazi njani bona ukukhulekela abezimu akunamberego? (b) Kubayini uJehova angakhenge avumele abantu bakhe bona benze nanyana ngiliphi ihlobo lemimoya?

5. Kufuze wenzeni nengabe ukuberegisa iinthombe namtjhana imikghwa yokukhulekela abezimu gade kuyindlela yakho yokukhulekela?

6, 7. (a) Khuyini okuthiwa iyagidingwa ngoKresimusi, begodu abalandeli bakaJesu bekhulu lokuthoma bawugidinga na? (b) Hlangana nesikhathi sabafundi bakaJesu bokuthoma, ukugidinga amalanga wokubelethwa bekuhlanganiswa nani?

8. Hlathulula bonyana ukugidinga amalanga wokubelethwa kuhlangana njani nokukhulekela kwamala.

9. Kwenzeka njani bonyana uDisemba-25 akhethwe njengelanga lokugidinga ukubelethwa kwakaJesu?

10. Esikhathini esidlulileko kubayini abanye abantu gade bangawugidingi uKresimusi?

11. Kubayini abanye abantu bagidinga amaholideyi, kodwana khuyini thina ekufuneka siyiqale njengeqakathekileko?

12. Fanekisa bona singawabalekela njani amasiko nemigidi enendabuko esilapheleko.

13. Ngikuphi ukuphikiswa okungaba khona newukhetha ukungazibandakanyi emaholideyini?

14, 15. Khuyini ongayenza nengabe umuntu ukufisela amaholideyi amahle namtjhana ufuna ukukupha isipho?

16. Ungakuberegisa njani ukuhlakanipha newusingatha iindaba ezihlobene namaholideyi?

17. Ungabarhelebha njani abantwabakho bona bangazizwa ngasuthi kunokuthileko obadima khona ngombana babona abanye bagidinga amaholideyi?

18. Ukuba khona emihlanganweni yobuKrestu kungakurhelebha njani bona udzimelele ekukhulekeleni kweqiniso?

19. Kubayini kuqakathekile bona ukhulume nabanye ngezinto ozifunde eBhayibhilini?