HӦL SE TĒ ‘E ‘ON LALOGA

Skip to table of contents

VÄE SAGHUL MA VẠL

Papetaiso ma ‘ou Hạikạinagagat ma ‘Ạitu

Papetaiso ma ‘ou Hạikạinagagat ma ‘Ạitu

Papetaios fakKaristo rere tapen?

Tes ‘atama tä ‘äe kop la re la ‘äe la pola papetaiso e?

Le‘et la ha‘ ma na ‘atakoa tapen iạ se ‘Ạitu?

Tes tä hün pạu het ne kop la papetaiso e?

“‘IO SIN: tạnut ta‘a. Ka tes tä la tukia gou, la gou se papetaios?” Sạio‘ heta‘ gagaj huȧ‘ ne‘ne‘ ‘Itiopea ta na vạhia ‘e senjuri mumue ta. Ma täe fa rot fakKaristōot ne he‘ ‘on asa Filipi kel‘ạkia se iag ne Jisu tä Mesaiet ne fäeag porȧk vạhia. Ma ‘e reko te ne iạ rak ‘e Puk Ha‘a täe pạu se ‘on fạtmanava, ma te te‘is rue‘ȧk ‘on huga la iạ la kop la re ta tēet. Iạ kel‘ȧk ne iạ pa papetaios!—Garue 8:26-36.

Fa ‘Itopea ta ‘e senturi mumue ta ne hat la gagaj huȧ‘ ‘es ne‘ne‘it

2 Kepoi ka ‘äe sạkior a‘lel vạhia väe mumuạ he his ne puk hete‘ ma le‘et ‘e iris Jihova Uetnes ta, ma kop ma ‘äe la a‘häe ne ‘äe potsusun‘ia la na sạio‘ hete‘is, ‘Tes tä fu‘ạkia gou la se papetaiso e?’ ‘E ‘on ‘i hete‘ ‘äe rak vạhia fäeag porȧk ne mȧür se ‘es gata‘aga ‘e Parataisi, ne Puk Ha‘a ‘ea. (Luke 23:43; Kel‘ȧk Tē 21:3, 4) ‘Äe rak ag‘esea vȧh te aier ne sok se iris ne alafuạ ma tape‘ma se ‘ạiröt‘ạkiget se fū hoi‘ạkiag ta. (Le‘ Marag Ta 9:5; Jone 5:28, 29) Kop ma ‘äe kamatauạ la teag‘esea ma Jihova Uetnes ta ‘e ‘oris taunȧ‘ ne ‘oris kạurotuga ma ‘äe po ma kelmaf se te ne iris ne mou se rot aier ta kop la re. (Jone 13:35) Ka te‘is ‘on ‘es‘ao pạu heta, kop ma ‘äe kamatana la hại‘eleag ma Jihova ‘Ạitu.

3 ‘Äe la po tapen la kel‘ạkia ne ‘äe pa agag se ‘Ạitu? Jisu fas‘ȧk vȧh se ‘on lelea‘ rak te: “‘Au la la‘amus, ma rē lelea‘ ne te‘ ne hanuạ ‘atakoa la lelea‘ rak tē, ma papetaisoa iris.” (Mataio 28:19) Jisu iạ fu‘ȧk sio foh ta‘ag ‘e avat ne iạ papetaiso e ‘e tạnu. ‘E avat ne Jisu papetaiso e, kat irkȧ‘ȧk ra ta tạn se ia, ne nig ta tạn se ‘on filo‘u. (Mataio 3:16) Fäeag heta “papetaiso” ho‘am ‘e fäeag Kirik het ne fuạg se ‘‘jop‘ạki.” Ma täe ‘on‘on papetaiso ‘e rot fakKaristo ‘on fuạga la jop‘ȧk ‘atakoa, ne sol‘ȧk ‘atakoa, se lag tạn ta.

4 Te‘ ne iris ne pa hạikạinagag ma Jihova ‘Ạitu kop la papetaios ‘e tạnu. ‘Ou papetaiosoag ‘e muạ ‘on famör ma‘oi kel‘ȧk ne ‘äe pa agag se ‘Ạitu. Iạ kel‘ȧk ne ‘äe ‘oaf la re ‘amnȧk ‘on Jihova. (Salamo 40:7, 8) Ka ma ‘on tē ‘äe kop la re la ‘äe la po la papetaiso.

KOP LA ‘INEA TĒ, MĀ MA PILIF

5 ‘Äe kamat vạhia huạlā mumuạ heta. Ka po tapen? ‘E av ne ‘äe ‘inea te ne mou se Jihova ‘Ạitu ma Jisu Karisto, kop ma ‘e ‘ou sạkiroag ne Puk Ha‘a. (Jone 17:3) ‘Äe kotä la kamatan, ka ma ‘on tē ma‘oi hoi‘ȧk tör la ‘äe la rakoa. Famör rot fakKaristo pa ‘es la iris “la hoi‘ia ‘e ‘ineag ne ‘on rere ‘e te‘ ne pot fak‘at ma ‘atmại fak‘at ‘atakoa.” (Kolosa 1:9) Nono ka ‘äe la pola la‘ se tạunȧ‘ ne kạurotuạg ‘on Jihova Uetnes ta ma iạ la hạiasoag ati‘ pạu. Iạ te ‘es‘aot la ‘äe la la‘ se tạunȧ‘ tape‘i. (Hiperiu 10:24, 25) ‘Ou la‘la‘ se tạunạ‘i ‘e te‘ ne av ‘i la hạiasoag la a‘ti‘uạ ‘ou ‘ineag ne ‘Ạitu.

Poag ne ‘inea te nonoj ne Fäeag ‘on ‘Ạitu iạ te ‘es‘aot la pola hạiasoag ‘äe la potsusun la papetaios

Rak Puk Ha‘a

6 Ka, ‘äe kal a‘noa ra la ‘inea te‘ ne te ne täe ‘e Puk Ha‘a la pola ‘äe la iạtiạt‘ia la papetaios. Fa ‘Itopea ta ne hat la gagaj huȧ‘ ‘es ne‘ne‘it iạ ‘inea te, ka iạ pa ‘es hạiasoag la iạ la taf‘ia se te ‘e ‘on rerege ‘e Puk Ha‘a. (Garue 8:30, 31) Ma tape‘ma se ‘äe. ‘Äe ma te ma‘oi tör la ‘äe la rakoa. ‘On aier heta te‘, ‘ou la rakoag ne ‘Ạitu kal toak ra ‘e ta avat. (Le‘ Marag Ta 3:11) Ka mumuạ ne ‘äe la pola papetaiso, ‘äe kop la ‘inea ma aier‘ȧk te ‘es‘ao mumuạ ne Puk Ha‘a ‘ea. (Hiperiu 5:12) La fakse te aier ne sok se famör ala ma ‘es‘ao ne as ‘on ‘Ạitu ma ‘on Pure‘aga.

7 ‘Ou ‘inea te heta kal vȧh ra po ‘e “kepoi ka le‘et kat ‘es pilif ra, ma noanoa pau la ia la a‘värvär se ‘Ạitu.” (Hiperiu 11:6) Puk Ha‘a ‘ea ne ‘e avat ne rogrog fakKaristo marag‘ạki e ‘e taono te Korinita, ma ‘on famör ‘e täe, iris “a‘fai ma pilif ma papetaios.” (Garue 18:8) Ma tatạu sema, ‘e ‘ou rakoag ne Puk Ha‘a ‘äe la pola hoi‘ia ‘e pilifi ne Fäeag ‘on Ạitu fȧ‘ ‘e ‘on ui rạgi. Rak Puk Ha‘a la pola hạiasoagan ‘äe la pilif se fäeag porȧk ‘on Ạitu ma aier‘ȧk pạu ne ne‘ne‘ ne rạu‘if ‘on Jisu la pola sại‘ȧk ‘äe.—Josua 23:14; Garue 4:12; 2 Timoti 3:16, 17.

HẠIVÄEAG AIER NE PUK HA‘A MA IRIS NE TORE

8 ‘E av ne pilifi fup ‘e ‘ou huga, ‘äe la räe ne ‘äe kop pạu la hạiväeag tē ne ‘äe rak vạhia ma iris ne tore. (Jeremaia 20:9) Tē ne ‘äe rak vạhia ‘e reko ‘Ạitu ma ‘on ‘amnạki la rue‘ȧk ma a‘ne‘ne‘ ‘ou huga la fäeag‘ȧk se iris ne tore.—2 Korinita 4:13.

Pilifi la pola rue‘ȧk ‘ou huga la hạiväeag tē ne äe aier‘ạki ma iris ne tore

Faat hạiväeag tē ne iạ pilif sin

9 ‘Äe la pola fäeag a‘totoak mumuạ ma ‘ou kạinaga, ‘ou kạumane‘aga, ‘ou hại‘eleag heta ma ‘ou kạugarueag ta ‘e av ne ‘äe kotä la kamat la hạiväeag tē ne mou se Puk Ha‘a. Ma roa, ma ‘äe täla ‘oaf‘ia la la‘ ma Jihova Uetnes ta ‘e ‘oris garue la‘ maraga. Ma ‘e av heta‘, ‘äe la po pạu la hạifäegag ma foar ‘atakoa ‘ou a‘häe ma ‘ou pa ‘ese se le‘ Uetneset ne rak‘ȧk Puk Ha‘ se ‘äea. Ma nono ka ‘äe potsusun‘ia la la‘ ‘e garue la‘ marag ofrạu ta, hạifäegaga täla re la pola ‘äe ma ‘ou le‘ rak‘ȧk te ta la tạunȧ‘ ma ta famafuạ ruạ ‘e iris famamfuạ ne kạurotuag ta.

10 Ma ‘e rere hete‘ ‘äe täla pola hại‘ineag a‘lelei ma iris he his ‘e famamfuạ ne kạurotuạg ta, ne huạ‘ia hag sip ‘on ‘Ạitu. (Garue 20:28; 1 Pita 5:2, 3) Nono ka famamfua la räe ne ‘äe ‘inea ma pilif se tē mumuạ ne Puk Ha‘a ‘ea, ‘ou mạuri la‘oag ‘esea ma nonoj ‘on ‘Ạitu, ‘äe ‘oaf aier la hat la ‘äe la le‘et ‘e iris Jihova Uetnes ta, ma iris la ‘ea se ‘äea ne ‘äe potsusun‘ia la la‘ ‘e garue la‘ marag ofrạu ta. Ma ‘äe la hat la fekạu seminte papetaios ne rog heg ta.

11 Ma te hoi‘ạkit ‘ou mȧür ta kop la jen ma ‘äe kop la rou te ‘e ‘on rerege ne ‘äe a‘mou rere la pola ‘äe la hele‘ la potsusun la la‘ la marag ofrạu. La fakse te ‘e ‘on rereg ne ‘äe näe ma kat ‘ea ra se ta le‘et. Täe ‘on‘on mumuạ ne ‘äe la far‘ȧk la ‘äe la hat la fekạu seminte papetaiso, ‘äe la rou pạu agraksa‘ titi‘u, la fakse mös ‘e‘eve, ‘ona, hȧ‘ mạ‘usu ma a‘es‘av‘ȧk ne vại ‘e ‘on rerege ne la mane‘ȧk ‘ou foro.—1 Korinita 6:9, 10; Kalatia 5:19-21.

HUẠHA‘A MA FURIGA

12 Ma ‘on te hoi‘ȧk ne kop la ‘äe la re mumuạ la ‘äe la potsusun la papetaiso e. ‘Apostol ta Pita ‘eag: “‘Au la huạha‘ ma lilium, la i‘ ‘omus ag raksa‘a.” (Garue 3:19) La pola ‘äe la huạha‘ aier, ‘ou huga kop la rū pạu ‘e tēet ne ‘äe re vạhia. Famör agraksa‘ ta kop la kel‘ȧk rū ne ‘on huga ma huạha‘. Ma tape‘ma se le‘et ne a‘häe iạ kat agraksa‘ ra. Hün se tese? Po ‘e te‘ ne famori agraksa‘ ma iris kop la huạha‘ la pola ‘Ạitu la fạu‘ȧk ‘oris agraksa‘a. (Roma 3:23; 5:12) Mumuạ ne ‘äe la rak Puk Ha‘a, ‘äe kat ‘ineara ne tes tä fiongar ‘on ‘Ạitu. Ma ‘äe la po tapen la re ‘ou mạuri la la‘oag ‘esea ma ‘on ‘amnạki ne ‘äe kat ‘inea‘iara? Ma täe ‘on‘on famori ‘oris huga kop la rū ma huạha‘ȧk ‘oris agraksa‘a.

13 Huạha‘a kop la la‘oag ‘esea ma furiga. ‘Eake ‘ou huga la rū ma tä‘ma‘ia. ‘Äe kop la fesia‘ pạu se ‘ou mȧür ne roa heta ma re a‘häe ne‘ne‘ ‘e ‘ou huga la ‘äe la re‘iama te ne nonojo, kamata ma ‘e ‘on ‘i hete‘. Ma mumuạ ne ‘äe la papetaiso ‘äe kop la huạha‘ȧk ‘ou agraksa‘a ma jen ‘ou mȧür ta.

HA‘KIA MA NA ‘ATAKOA ‘ÄE

14 Ma ‘on te ‘es‘ao hoi‘ạkit la ‘äe la re mumuạ ne ‘äe la papetaiso e. ‘Äe kop la ha‘kia ma na ‘atakoa äe se Jihova ‘Ạitu.

15 ‘E avat ne ‘äe ha‘ ma na ‘atakoa ‘äe se Jihova ‘Ạitu ‘e ‘ou ro‘ạitu ‘e aier pạu ne ‘ou huga, ‘äe fäeag reut se ia ne ‘äe la titi‘ȧk ma se iạ ‘esea het se av se ‘es a‘ofiga. (Nā Hoi‘ạkiag ne Foho 6:15) Po ‘e tes tä la famorit la pa re ‘e te ta‘ag? La togia sạio‘ heta, ‘is la ‘io se av het ne fāat kamat la kạluag ma ta hạnit. Ma ‘e ti‘ ne ‘on hại‘uliget ma hȧn ta ma ‘on ‘ineag ne ‘on aglelei, ma tä ti‘ se‘ ‘on ‘ofat se hȧn ta. Taf pạu ne kal roa ra, ka iạ pa ‘inos‘ia ma hȧn ta. Aier, ‘inoso ‘eake te vavhinet. Ka ‘e reko ‘on hanisi ma ‘on ‘ofa se hȧn ta iạ la vahia la tạria garue ‘atakoa ne mou se vävän ta.

16 ‘E avat ne ‘äe hele‘ue la ‘äe la ‘inea ma hanis se Jihova, ma te ‘i la rue‘ȧk ‘ou huga la ‘äe la titi‘ȧk ma agag se Iạ ‘e ‘ou vahia ‘atakoa. Le‘et ma ne pa tạupir se Le‘ ‘on ‘Ạitu, Jisu Karisto, kop la “tokan ‘e a‘fại se ia.” (Mareko 8:34) ‘Is la toak ‘e a‘fai se ‘isa ‘e av ne ‘is kal po pạu ra la fue‘ ‘os hea‘he‘a ma ‘os pa ‘ese la fu‘ȧk ‘os tovavhian ‘atakoa se ‘Ạitu. Ma täe mumuạ ne ‘äe la papetaiso e, ‘äe kop la na la ‘on hün pạu ne ‘ou mạuri, la ‘äe la re‘ia ‘amnȧk ‘on Jihova ‘Ạitu.—1 Pita 4:2.

FAKRAVA‘ẠKIAG NE HUẠG ARARUA

17 Ma ‘on famör reag araruạ ‘e la ha‘ ma na ‘atakoa iris se Jihova po ‘e iris fea‘ȧk ne kop ma te te‘is la a‘noa ma mah sirien. Iris fea‘ȧk ne ‘e av ne iris ha‘ ma na ‘atakoa iris se Jihova la iris la hat la rot fakKaristo ma Jihova täla sạkiroa ‘oris mạuri. Iris kokon‘ȧk ne kop ma iris kal pora la re‘ia ‘amnȧk ‘on ‘Ạitu ma la hö‘ rū se Jihova.

18 ‘E av ne ‘äe rak ma kamat la hanis se Jihova, te‘i la rue‘ȧk ‘ou huga la ha‘ ma na ‘atakoa ‘äe se Iạ ma na ‘ou vahia pạu la ‘äe la a‘sok ‘atakoa ‘ou fäeag reutu. (Le‘ Marag ta 5:4) Ma ‘e av ne ‘äe ha‘ ma na ‘atakoa e ‘äe, taf pạu ne ‘äe la pa ‘es la ‘äe la re te ne ‘eam “la ‘omus la‘la‘o la fak ma ne tạu ma iris ne a‘mou se Gagaja [“Jehovah,” NW] ka a‘värvär ‘atakoa se ia.” (Kolosa 1:10) ‘E reko ‘ou hanisi se ‘Ạitu, ‘äe kal a‘häe ra ne iạ te a‘noat la re ‘on ‘amnạki. Taf pạu ne ‘äe la kạu‘ȧk te ne ‘Apostol ta Jone fạ‘i: “Ne te‘is hanisit se ‘Ạitu te‘is—la ‘is la ȧf‘ạkia ‘on fäeag fas‘ạki. Ma ‘on fäeag fas‘ạki kat häeag ‘e noa ra.”—1 Jone 5:3.

19 ‘Eake ‘äe kop la famör ‘atakoat la pola ‘äe la ha‘ ma na ‘atakoa ‘äe se ‘Ạitu. Jihova ‘inea sema ‘ou vahia ma iạ kal po pạu ra la foh‘ȧk ta tēet la ‘äe la re ne sir ‘e ‘ou vahia. (Salamo 103:14) Iạ pa ‘es la ‘äe la mȧür lelei ma iạ la tokoa ma hạiasoagan ‘äe. (Aisea 41:10) ‘Äe la aier‘ȧk pạu ne kepoi ka ‘äe tua‘nȧk se Jihova ‘e ‘ou huạg ‘atakoa, ma iạ “täla a‘nonoj‘ạkia ‘ou sala.”—Fäeag ‘Es Fuạga 3:5, 6.

PAPETAISO TÄ FAKI‘OAG NE ‘ÄE HA‘ MA NA ‘ATAKOA VẠHIA

20 ‘E ‘ou a‘häe‘ạkiag ne tē ne ‘is kotä hạifäegag vạhia sin la pola hạiasoagan ‘äe la ha‘kia ma na‘ia ‘äe se Jihova ‘e ro‘ạitu. Iris ‘atakoa ne hanis aier se ‘Ạitu kop la ‘rak‘ȧk ofrạu ma po‘ia sại‘ạkiga.’ (Roma 10:10) ‘Äe la re tapen te ta‘ag?

Tei ka ‘äe ha‘ ma na ‘atakoa vạhia ‘äe se ‘Ạitu ‘e ro‘ạitu?

Faat ro‘ạit

21 Rak‘ȧk se jämän ne komit ‘on famamfuạ ne ‘ou kạurotuạg ta ne ‘äe pa papetaios‘ia. Iạ täla väe ta famamfuạ he his la hạifäegag ma ‘äe ma ‘io se sạio‘ ‘e ‘on rerege hün se te ‘es‘ao mumuạ ne Puk Ha‘a ‘ea. Kepoi ka famamfua hugag‘esea ne ‘äe potsusun‘ia, iris la ‘ea se ‘äea ne av het ma ne po miji ma ‘äe la papetaios.* Ma ‘on tokot la a‘häe‘ạkia ‘on fuạg ne papetaiso la na ‘e av heta‘ag. Iạ ne na‘ia tok ta la ‘ih iris ne pa papetaiso la tög nuj sạio‘ vavhiạn he ruạ la iạ la tēet ‘e ‘oris “rak‘ạkiag ofrạu” ne ‘oris pilifi.

22 ‘Ou papetaios ta iạ tä rak‘ȧk ofrạu ne ‘äe famorit ne ha‘ ma na ‘atakoa vȧh ‘äe se ‘Ạitu ma ‘äe hatauạ ‘e ‘on ‘i‘i la le‘ Jihova Uetneset. Iris ne pa papetaiso jop‘ȧk ‘atakoa se lag tạn ta la kel‘ȧk ofrạu ne iris ha‘ ma na vạhia ‘oris mạuri se Jihova.

‘ON FUẠG NE ‘OU PAPETAIOS TA

23 Jisu ‘ea ne ‘on tisaipeli la papetaios “se as ‘on Ö‘fā, ma ‘on Le‘e, ma ‘At Ha‘a.” (Mataio 28:19) ‘On fuạga le‘et ne pa papetaiso iạ ‘inea ma a‘ti‘ȧk puer purer ‘on Jihova ‘Ạitu ma fuạg puer ‘on Jisu Karisto. (Salamo 83:18; Mataio 28:18) Iạ ‘inea tape‘ma ‘es‘ao ma garue ne ‘at ha‘ ‘on ‘Ạitu, ne ‘on ne‘ne‘i.—Kalatia 5:22, 23; 2 Pita 1:21.

Papetaiso ‘on fuạga ‘äe al se ‘ou mȧür ne roa heta ma a‘mȧür hoi‘ȧk se la re‘ia ‘amnȧk ‘on ‘Ạitu

Faat papetaios vạhiạ

24 Ka, papetaiso ‘eake la jop‘ạkia ma se lag tạn ta. Iạ kel‘ạkia ma re‘ia ta te ‘es‘ao pạut. ‘Ou soloag se lag tạn ta kel‘ȧk ne ‘äe al vạhia se ‘ou mȧür ne roa ta. Ma ‘ou fu‘ȧk se‘ ‘e tạn ta kel‘ȧk ne ‘äe a‘mȧür vạhia la re‘ia ma ‘amnȧk ‘on Ạitu. ‘Äe se mao‘ạkia, tape‘ma, ne ‘äe ha‘ ma na ‘atakoa vạhia ‘äe se iạ Jihova ‘Ạitu, ‘eake se ta garuet, ne ta salat, ne se ta famör hoi‘ȧk, ne ta kạutạunạ‘iget. ‘E avat ne ‘äe ha‘ ma na ‘atakoa ‘ou mạuri ma papetaiso e, te‘is ‘on kamatag ne ‘ou kạumane‘ag ‘elet ma ‘Ạitu—iạ hạikạinagag hại‘eleag pạut ma iạ.—Salamo 25:14.

25 Papetaiso kat a‘fumou‘ạkia ra sại‘ạkiga. ‘Apostol ta Paula fạ‘im: “‘au la fe‘en se‘ ‘omus garue‘ạkiag ne ‘omus a‘mȧür‘ạkiag ta, ‘e fea ma rutrutu.” (Filipai 2:12) Papetaiso iạ tä ‘on kamatag heta. Sạio‘ kop la tög hete‘, ‘Äe la po tapen la nohmou ‘e hanis ‘on ‘Ạitu? Väe fakmür ta täla togia sạio‘ heta.

TĒ NE PUK HA‘A ‘EA

  • Papetaios fakKaristo kop la sol‘ȧk ‘atakoa se lag tạn ta, ‘eake la irkȧ‘ȧk tạn la‘ma.—Mataio 3:16.
  • Te‘is tē ne la re la pola papetaiso e. Kamat ‘e rak la ‘inea te, kel‘ȧk pilifi ma sokoaf ‘e huạha‘a ma furiga, ma fakmür se‘ la ha‘ ma na ‘atakoa ‘it se ‘Ạitu.—Jone 17:3; Garue 3:19; 18:8.
  • La pola ‘äe la ha‘ ma na ‘atakoa ‘äe se Jihova, ‘äe kop la toak ‘e a‘fại se ‘äea, fakma se famör ne toak ‘e kokon‘ȧk ne iris la tạupiria Jisu.—Mareko 8:34.
  • Papetaiso kel‘ȧk ne ‘it al vạhia se ‘ot mȧür ne roa heta ma a‘mȧür hoi‘ȧk se‘ la re‘ia ‘amnȧk ‘on ‘Ạitu.—1 Pita 4:2.

*  Papetaiso iris re kikia ‘e kato‘ag ne kạurotuạg ta ma kato‘ag ti‘ ne kạurotuag ‘on Jihova Uetnes ta ne rere ‘e te‘ ne fạu‘i.


SẠIO‘ NE RAK TA

1. Po ‘e tes tä gagaj huȧ‘ ne‘ne‘ ‘Itiopea ta far‘ȧk la iạ la papetaiso e?

2. Po ‘e tes tä ‘äe kop la a‘häe‘ȧk a‘mah pạu se papetaiso?

3. (a) Tes tä fas‘ȧk tēet ne Jisu na se ‘on tisaipeli? (b) Papetaios ‘e tạnu re tapen?

4. Tes tä papetaios ‘e tạnu kel‘ạkia?

5. (a) Tes tä te mumuet ne ‘äe la re la pola ‘äe la hele‘ la potsusun la papetaiso e? (b) Po ‘e tes tä tạunȧ‘ ne kạurotuga iris te ‘es‘ao?

6. Tapen ‘on ti‘ ne tē ne ‘äe kop la ‘inea ‘e Puk Ha‘a la pola ‘äe la potsusun la papetaiso e?

7. ‘Ou rakoag ne Puk Ha‘a la täe tapen se ‘ou mạuri?

8. Tes tä la rue‘ȧk ‘ou huga la hạiväeag ma iris ne tore?

9, 10. (a) ‘Äe la kamat hạiväeag ma sei te aier ne Puk Ha‘a? (b) Tes tä ‘äe kop la re nono ka ‘äe pa la‘ ‘e garue fu‘ȧk ne la‘ marag ‘on iris Jihova Uetnes ta?

11. Tes tä jen ne lelea‘ ‘e ‘on rerege kop la re la pola iris la la‘ ‘e garue la‘ marag ofrạu ta?

12. Hün se tese tä huạha‘a iạ tēet ne kop la re?

13. Tes tä furiga?

14. Tes tä te ‘es‘aot ne ‘äe kop la re mumuạ ne ‘äe la papetaiso e?

15, 16. Tes tä ‘on fuạg ne ‘äe la ha‘ ma na ‘atakoa ‘äe se ‘Ạitu, ma tes täla rue‘ạkia huạg ‘on ta le‘et la re‘ia te te‘is?

17. Po ‘e tes tä ma ‘on famör araruạ la ha‘ ma na ‘atakoa iris se ‘Ạitu?

18. Tes täla rue‘ạki e ‘ou huga la ha‘ ma na ‘atakoa ‘äe se Jihova?

19. Po ‘e tes tä ‘äe la se araruạ ‘e la ha‘ ma na ‘atakoa ne ‘äe se ‘Ạitu?

20. Po ‘e tes tä ‘ou ha‘ag ma nāag ne ‘äe se Jihova ‘eake te la näe?

21, 22. Tes tä ‘äe la re ‘e “rak‘ạkiag ofrạu” ne ‘ou pilifi?

23. Tes tä ‘on fuạg ne la papetaioso e “se as ‘on Ö‘fā, ma ‘on Le‘e, ma ‘At Ha‘a”?

24, 25. (a) Tes tä papetaiso kel‘ạkia? (b) Tes tä sạio‘ het ne kop la togia?