Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

APENDISE

Otyili Konthele ya He, no yo Mona, no Yospilitu Sandu

Otyili Konthele ya He, no yo Mona, no Yospilitu Sandu

OVANTHU vokutavela elongeso Lioutatu ukola, vapopia okuti Huku wike muvetatu, He, no Mona, Nospilitu Sandu. Vapopia okuti ovanthu ovo vetatu velifwe. Aveho vena epondolo enene, mahi vetupu onthyimbi. Valongesa okuti He o Huku, Omona o Huku, Ospilitu Sandu nayo o Huku. Mahi, aveho vetatu o Huku wike vala.

Ovanthu ovanyingi vokutavela elongeso Lioutatu ukola, kavetyii okuhangununa elongeso olio. No ngotyo, nkhele vetavela okuti elongeso olio livasiwa Mombimbiliya. Mahi, mo Mbimbiliya mutupu ondaka ipopia okuti Huku ‘wike muvetatu’. Okuti olusoke olo Luoutatu ukola’ luvasiwa umue Mombimbiliya? Opo tukumbulule epulo olio, tutalei otestu imue mo Mbimbiliya ovanthu vati ilekesa okuti Huku wike muvetatu.

“ONDAKA ANKHO O HUKU”

Omukanda wa João1:1, wati: “Konthyimbi ankho Ondaka, iya Ondaka ankho ikahi na Huku, iya Ondaka ankho o Huku.” (Versão Almeida) Mokapitulu omo, apostolu João walekesa nawa okuti ‘Ondaka’ o Jesus. (João 1:14) Mahi, mokonda Ondaka yaihanwa okuti o Huku, vamue vasoka okuti ‘He no Mona valinga onthele mu Huku wike’.

Hinangela okuti onthele ei yo Mbimbiliya tete ankho yahonekwa melaka lio Gregu. Konyima, ovapitiyi vahoneka otestu oyo momalaka omakuavo. Ovapitiyi ovanyingi vo Mbimbiliya, kavahonekele okuti ‘Ondaka ankho o Huku’. Omokonda yatyi? Omokonda ankho vei nawa elaka lio Gregu. Moluotyo, ovapitiyi ovo vanoñgonoka okuti onondaka ombo ankho mbuna yokupitiywa tyityatyo. Oñgeni? Tutalei oñgeni Onombimbiliya mbumue mbapitiya oversikulu oyo. Ombimbiliya imue yati: Ondaka wali huku (A New Translation of the Bible) Onkhuavo yati ‘Ondaka wali o huku’. (The New Testament in an Improved Version) Imue vali yati ‘Ondaka ankho ikala na Huku iya ankho yelifwa na Huku’. (The Translator’s New Testament) Onombimbiliya ombu mbalekesa okuti Ondaka hayoko Huku. a Mokonda yotyilinga ena tyavilapo vali pokati ko noandyu mba Jeova, Ondaka iihanwa okuti o ‘huku’. Apa ondaka ‘huku’ ilekesa okuti ankho una ‘epondolo’.

OVOLA VALI EHANGUNUNO KONTHELE YOTYO

Ovanthu ovanyingi kavei o Gregu yo Mbimbiliya. Mahi, oñgeni ove upondola okunoñgonoka etyi apostolu João ahandele okupopia? Sokolola komulongesi umue uhangununina otyipuka tyimue ovalongwa vae. Konyima, ovalongwa vanoñgonoka ehangununo olio, mononkhalelo mbelikalaila. Oñgeni ovalongwa mavatetulula otyitateka otyo? Ovo mavai komulongesi opo evehangununine vali nawa konthele yondaka yatyo. Okuovola vali omahangununo omakuavo konthele oyo, matyivekuatesako okunoñgonoka nawa otyipuka otyo. Tupu, opo tunoñgonoke nawa João 1:1, tuesukisa okuovola onoversikulu ononkhuavo mbo Evandyeliu ya João opo tunoñgonoke nawa otyilinga tya Jesus. Okulilongesa vali konthele yotyo, matyikukuatesako okuvasa enoñgonoko ewa.

Tala etyi João ahoneka mokapitulu 1, mo versikulu 18: “Nawike wamuene Huku [wepondolo Aliho].” Mahi, ovanthu vamuene Jesus, una João apopia okuti: “Ondaka [Jesus] yakala omunthu, akala pokati ketu, iya onthue atumono enkhimano liae”. (João 1:14) Oñgeni Omona apondola okukala mu Huku Wepondolo Aliho? Tupu, João wapopia okuti Ondaka ankho “ikala na Huku”. Mahi, inkha Jesus o Huku oñgeni apondola okukala na Huku? (João 1:34) Nkhele mu João 17:3, Jesus walekesa nawa okuti oe na Tate yae velikalela. Jesus waihana Tate yae okuti ‘o Huku wike yotyotyili’. Iya konthyulilo yo Evandyeliu yae, João wamanuhula okupopia okuti: “Ovipuka evi viahonekwa, opo mutavele okuti Jesus oe Kristu Omona wa Huku”. (João 20:31) Tala okuti Jesus kaihanenwe okuti o Huku, mahi watiua Omona wa Huku. Ehangununo olio, livasiwa mo Evandyeliu ya João, lilekesa nawa oñgeni tuna yokunoñgonoka João 1:1. Jesus, Ondaka, wihanua okuti o ‘huku’ mokonda una otyilinga tyakolela unene, mahi kelifue na Huku Wepondolo Aliho.

OVOLA OKUNOÑGONOKA OTYILI

Sokolola vali kongeleka yomulongesi novalongwa. Soka ñgeno ovalongwa vamue nkhele kavanoñgonokele nawa ehangununo ekuavo omulongesi evepopila. Oityi vesukisa okulinga? Vesukisa okukaovola omulongesi omukuavo opo eveavele ehangununo ekuavo. Inkha omulongesi wavali eveavela ehangununo lielifwa no liomulongesi wotete, otyitateka tyovalongwa matyitetuluka. Tupu, inkha noove kuanoñgonokele nawa etyi João ahandele okupopia konthele ya Jesus na Huku Wepondolo Aliho, upondola okutala etyi tyapopia ovahoneki ovakuavo vo Mbimbiliya. Mongeleka, tala etyi tyahoneka Mateusi konthele yonthyulilo youye uno. Oe wahoneka onondaka mba Jesus okuti: “Konthele yonthiki oyo, noola yatyo nawike utyii, tyilinge onoandyu keulu, tyilinge Omona, o Tate vala utyii”. (Mateus 24:36) Onondaka ombo mbulekesa okuti Jesus haeko Huku Wepondolo Aliho.

Jesus wapopia okuti Tate wii vali ovipuka ovinyingi tyipona Omona. Inkha Jesus na Huku Wepondolo Aliho vali omunthu wike, Jesus ñgeno wanoñgonoka ovipuka aviho Tate yae ei. Ngotyo, Omona na He kavapondola okukala omunthu wike. Nkhele vamue vapondola okupopia okuti: ‘Onondaka ombo Jesus wembupopia puetyi ankho ekahi pano pohi’. Inkha ongotyo, iya ospilitu sandu? Inkha ospilitu sandu na Huku vali omunthu wike, omokonda yatyi Jesus katile ospilitu sandu wii etyi Tate ei?

Putyina utualako okulilongesa Ombimbiliya, monoñgonoka vali onotestu ononyingi Mombimbiliya mbupopia konthele oyo. Onotestu ombo mbupopia otyili konthele ya He, no yo Mona, no yospilitu sandu.—Salmo 90:2; Atos 7:55; Colossenses 1:15.

a Opo ulilongese vali konthele yotyitumino tyo gramatica yo Gregu yaundapeswa pokuhoneka João 1:1, tala pomafo 26-9 mombrochula Deve-se Crer na Trindade? yalingwa no Nombangi mba Jeova.