Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

APENDISI

¿Neeski Táti, Uájpa, ka espiritu santu?

¿Neeski Táti, Uájpa, ka espiritu santu?

ENGAKSÏ Trinidadini jakajkujka, uandasïndiksï eska Tata Diosï tanimu kʼuiripueska: Táti, Uájpa, ka Espiritu Santu. Ka eskaksï i tanimu májkueniska, eskaksï iámindu ambe úsïnga úni ka eskaksï méntkisï irekaska. Uandasïndiksï eska Táti, Diosïska, eska Uájpa, Diosïska ka eska Espiritu Santu ístu Diosïska, peru eska májku Tata Diosï jarhaska.

Uánikuecha engaksï ini jakajkujka, uandasïndiksï eska úkua jukaska para kuerantani ini jakajkukuani. Ka jamberiksï jakajkujti eska Biblia jorhentpesïnga Trinidadini. Peru jukaparhakuesti mítini eska i uandakua Trinidadi no nani jukanharhiska Bibliarhu. Peru ¿jaki Bibliarhu ambe ma, enga xarhatajka eska jarhaska Trinidadi? Para mókuntani i ambe, exeakachi bersikulu ma engaksï máru úrajka paraksï uékani xarhatani eska i jakajkukua Bibliarhu jarhaska.

“UANDAKUA DIOSÏSPTI”

Juanu 1:1 uandasïndi: “Uénantki jámani jarhasptia Uandakua, ka Uandakua Diosï jingoni jarhaspti, ka Uandakua Diosïspti” (TDU). Ini kapitulurhu, ma bersikulu jimbo, apostuli Juanu xarhatasti eska “Uandakua” Jesusiska (Juanu 1:14). Ka jimboka inde bersikulu uandasïnga eska Uandakua Diosïspka, máruksï kurhangusïndi eska Uájpa ka Tátemba májku Tata Diosïska.

Jukaparhakuesti mítini eska uénakuarhu, Biblia i parti griegu jimbo karakuarhiska, ka tátsekua máteru idiomechani jimbo. Nájkiruka máru jorhenaticha jima Juanu 1:1 ísïksï jatsinharhikuka, “Uandakua Diosïspti”, máteruechaksï ménderueni jatsikusti. ¿Andi? Jimbokaksï exeska eska para sési karantani griegu ióntki anapuni, jatsiskaksï para máteru uandakuechani úraani. Íksï jindesti máru ejempluecha: “ma enga Tata Diosïripka Uandakuespti”, “Uandakua auandarhu anapuespti”, ka “diosïspti Uandakua” (Juan. Texto y Comentario, de J. Mateos y J. Barreto, lectura alternativa; Los escritos originales de la comunidad del discípulo “amigo” de Jesús, de Senén Vidal; Cuarto Evangelio. Cartas de Juan, de J. J. Bartolomé). I karakatechaksï uandasïndi eska Uandakua no Tata Diosï mísmuespka. * Sánderu sési, i bersikulu xarhatasïndi eska Uandakua sánderu kʼéri ambeska máteru Tata Diosïri ánjilichani jingoni ka jimbosï uandajti eska “diosï” máeska. I uandakua “diosï”, minuskula jimbo úrakuarhisïndi para xarhatani eska nemaeska enga “uinhapikua jatsika”.

JU JE SÁNDERU AMBE EXENI

Uánikuaksï no mítisti idioma grieguni enga jimbo Biblia karakuarhika. Jiáni, ¿nénachi uá seguru jarhani ambesï arhikuekaeni apostuli Juanu? Ju je kurhanguni, enga maestru ma jorhendaapiringa ambe ma alumnuechani. Ka engaksï i no úpiringa sési kurhanguni ambesï arhikuekaeni maestru. ¿Nénaksï úpirini seguru jarhani ambemindusï arhikuekaeni? Kurhamarhiparini maestruni, ¿no ísïski? Ísïksï kʼóru uáti mítini ambemindusï jorhentpipi. Májkueni, parachi úni sési mítini ambesï arhikuekajki Juanu 1:1, uétarhisïndi exeni Juanueri Ebanjeliuni. Jimachi uáka exeni ambe ánchikuarhita jatsiski Jesusi ka ambesï arhikuekaeni Juanu.

Ju je exeni ambe karaspi Juanu jima kapitulu 1 bersikulu 18: “No nema exesti Diosïni [enga iámindu ambe újka úni] ni méni”. Peru máru kʼuiripuechaksï exesti Jesusini, Tata Diosïri Uájpani, jimboka Juanu uandasïnga: “Ima enga Uandakueka [Jesusi] parhakpini anapu úkuarhesti ka jucha jingoni irekaspti. Ka imeri tʼíntskuachi exeriskia” (Juánu 1:14, TDU). Jiáni, ¿néna uá ma uandani eskaksï májkueska Uájpa ka Tata Diosï? Ístu, Juanu uandasïndi eska Uandakua Tata “Diosï jingoni jarhasp[ka]”. ¿Néna uá nema, nemani jingoni jarhani ka ístu ima mísmueni enga jingoni jaka? Ka Juanu 17:3 jimbo Jesusi arhispti imeri Tátini “tʼujku[ri] jindee[s]ka Diosï engari sési jimboeka”, ixú Jesusi sési xarhataspti eska ima no Tata Diosïspka. Juanu ístu i ambe karaspti enga kʼamarani japkia Ebanjeliuni: “Pero íksï [uandakuecha] karakata jarhasti para eskajtsï jakajkuaka eska Jesusi jindeska Diosïri Míndakata enga jindeka imeri Uájpa” (Juanu 20:31). Ini texturhu Juanu no uandasïndi eska Jesusi Tata Diosïska, sino eska Tata Diosïri Uájpeska. Iámindu i ambe enga Juanueri Ebanjeliu uandajka, úsïndi eskachi kurhanguaka ambesï arhikuekajki Juanu 1:1. Uandakua, o Jesusi , “diosï” máesti, nema enga kʼéri ambeka, peru enga no májkuenika eska Tata Diosï enga iámindu ambe újka úni.

JU JE EXENI ESKA I AMBE ÍSÏSKA

Ménderuchi exeaka maestrueri ejempluni. Eranhaska je eskaksï jarhaska máru engaksï útasï no kurhangujka ambe arhikuekasïreni maestru. ¿Ambeksï útasï úpirini úni? Úpirindiksï máteru maestruni kurhamarhini. Enga íjtu májkueni uandapiringa, iásï kʼóru sáno iáminduechaksï jakajkupirindi. Májkueni uáti úni ma enga no seguru jauaka ambesï arhikuekaeni apostuli Juanu, enga uandapka Jesusiri ambe ka Tata Diosïri ambe. Uákachi sánderu mítini íri ambe engachi exeaka ambe karaspi Mateu, máteru Bibliaeri karari. Ima i ambe karaspti enga Jesusi uandapka: “Enga úka, no nema mítisti káni, ka na jatini, [enga kʼamajkunhaaka iámindu no sési jásï ambe] niksï ánjilicha auandarhu míti, níjtu Diosï Uájpa míti, Tátijkusï mítiti” (Márkusï 13:32, TDU). ¿Nénaksï xarhatasïni i uandakuecha eska Jesusi no jindeska Tata Diosï?

Jesusi uandasïndi eska Táti sánderu ambe mítiska eska Uájpa. Peru enga Jesusi ka Tata Diosï májkuenipiringaksï, Jesusijtu mítipirindi ambe enga Tátemba mítika. Ísï jimbo, exesïngachi eska Uájpa ka Táti nóksï májkueniska. Peru jauati nema enga uandaaka: “Jesusi ísï uandaspti enga parhakpinirhu jámani japka”. Peru enga ísïpiringa. ¿Ka espiritu santuia? Enga espiritu santu ka Tata Diosï májku kʼuiripuepiringaksï, ¿andisï Jesusi no uandapi eska espiritu santu mítispka i ambe? Sánderu sési, Jesusi uandaspti eska Tátijkusï mítipka káni úkuarhipirini i ambe.

Engajtsï sánderu jorhenguarhiakia Bibliani, uákajtsï mítiani sánderu textuechani engaksï íri ambe uandajka. I textuecha, jurhimbitijtsïni aiangusïndi né jindeski Táti, Uájpa ka espiritu santu (Salmo 90:2; Ukuecha 7:55; Kolosasi 1:15).

^ párr. 3 Parajtsï sánderu mítini Juanu 1:1 exe je La Atalaya 1 de nobiembri 2008 temarhu enga arhijka, “¿La Palabra era ‘Dios’, o ‘un dios’?”, engaksï Jeobaeri testiguecha úka.