Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

SAJI KROKOMƐI NI FATA HE

Nɔ Hewɔ ni Anɔkwa Kristofoi Kɛ Krɔɔs Tsuuu Nii yɛ Jamɔ Mli Lɛ

Nɔ Hewɔ ni Anɔkwa Kristofoi Kɛ Krɔɔs Tsuuu Nii yɛ Jamɔ Mli Lɛ

GBƆMƐI akpekpei abɔ kɛ woo haa krɔɔs lɛ ni amɛbuɔ lɛ waa. The Encyclopædia Britannica lɛ tsɛɔ krɔɔs lɛ akɛ “Kristofoi ajamɔ lɛ kadimɔnii titri.” Shi kɛlɛ, anɔkwa Kristofoi kɛ krɔɔs lɛ tsuuu nii yɛ jamɔ mli. Mɛni hewɔ?

Yiŋtoo titri hewɔ ji akɛ Yesu Kristo gbooo yɛ krɔɔs nɔ. Hela wiemɔ ni afɔɔ shishitsɔɔmɔ akɛ “krɔɔs” lɛ ji stau·rosʹ. Eshishinumɔ diɛŋtsɛ ji “tso loo sɛŋmɔtso ni ma shi jaŋŋ.” The Companion Bible lɛ tsɔɔ mli akɛ: “[Stau·rosʹ] etsɔɔɔ tsei mplaŋi bibii enyɔ ni akɛ ekome ebele ekroko lɛ mli . . . Aŋmako nɔ ko yɛ Hela wiemɔ ni akɛŋma [Kpaŋmɔ Hee] lɛ po mli ni wieɔ tsei mplaŋi enyɔ ahe.”

Biblia ŋmalɔi lɛ kɛ wiemɔ kroko tsu nii amɛha nɔ ni asɛŋ Yesu yɛ nɔ lɛ yɛ ŋmalɛi babaoo amli. No ji Hela wiemɔ ni ji xyʹlon. (Bɔfoi lɛ Asaji 5:30; 10:39; 13:29; Galatabii 3:13; 1 Petro 2:24) Wiemɔ nɛɛ shishinumɔ kɛkɛ ji “mplaŋ” loo “tso.”

Beni wolo ni ji Das Kreuz und die Kreuzigung (Krɔɔs lɛ kɛ Sɛŋmɔ Lɛ) ni Hermann Fulda ŋma lɛ tsɔɔ nɔ hewɔ ni akɛ tso ni ma shi jaŋŋ fɔɔ mɛi asɛŋmɔ lɛ mli lɛ, ekɛɛ akɛ: “Afɔɔɔ tsei anámɔ yɛ hei ni ahala ni asɛŋɔ mɛi yɛ lɛ. No hewɔ lɛ akɛ tso kakadaŋŋ ko kɛkɛ maa shi. Akɛ awuiyelɔi lɛ tsotsoroɔ enɛ nɔ, ni amɛholeɔ amɛniji anɔ ni bei pii hu lɛ afimɔɔ amɛnaji loo akɛ plɛkoo kalaa mli.”

Shi kɛlɛ, odaseyeli ni kɔneɔ mɔ yiŋ fe fɛɛ lɛ jeɔ kpo yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli. Bɔfo Paulo kɛɛ akɛ: “Kristo kpɔ wɔ kɛjɛ mla lɛ loomɔ lɛ mli, akɛni etsɔ loomɔ eha wɔ lɛ, ejaakɛ aŋma akɛ: ‘Alomɔ mɔ fɛɛ mɔ ni tsotsoro tso nɔ’ lɛ.” (Galatabii 3:13) Paulo tsɛ́ 5 Mose 21:22, 23 lɛ yisɛɛ yɛ biɛ, ni ewieɔ tso he shi jeee krɔɔs he. Akɛni gbɛ ni tamɔ nɛkɛ ni atsɔɔ nɔ agbeɔ mɔ lɛ haa mɔ batsɔɔ mɔ ni “alomɔ” lɛ hewɔ lɛ, ebafeŋ nɔ ni sa kɛha Kristofoi akɛ amɛkɛ Kristo ni asɛŋ lɛ yɛ tso nɔ lɛ he okadii aaawula amɛshiai amli.

Odaseyeli ko bɛ ni tsɔɔ akɛ mɛi ni tsɛɔ amɛhe akɛ Kristofoi lɛ kɛ krɔɔs tsu nii yɛ jamɔ mli yɛ Kristo gbele sɛɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii 300 lɛ mli. Shi kɛlɛ, yɛ klɛŋklɛŋ afii 400 lɛ mli lɛ, Maŋtsɛ Constantine ni ji wɔŋjalɔ lɛ tsake kɛbatsɔ Kristojamɔ ní ekwa hemɔkɛyeli lɛ mlinyo, ni eha krɔɔs lɛ batsɔ nakai jamɔ lɛ he okadi. Krɔɔs lɛ kɛ Yesu Kristo bɛ tsakpaa ko, ekɔɔɔ he eko jwɛŋmɔ ni Constantine hiɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, krɔɔs lɛ jɛ wɔŋjamɔ mli. New Catholic Encyclopedia lɛ kpɛlɛɔ nɔ akɛ: “Anaa krɔɔs lɛ yɛ kusum nifeemɔi ni tsɔ Kristofoi abe lɛ hiɛ kɛ mɛi ni jeee Kristofoi lɛ akusum nifeemɔi amli.” Niiamlitaomɔ woji srɔtoi babaoo tsɔɔ akɛ krɔɔs lɛ kɛ adebɔɔ nibii ni ajáa amɛ lɛ kɛ wɔŋjamɔ kusumii ni anáa bɔlɛ yɛ mli lɛ yɛ tsakpaa.

Belɛ, mɛni hewɔ mɔ awo wɔŋjamɔ he okadi nɛɛ kɛ nitsumɔ he hewalɛ lɛ? Eyɛ faŋŋ akɛ, afee nakai bɔni afee ni efee mlɛo eha wɔŋjalɔi akɛ amɛaakpɛlɛ “Kristojamɔ” nɔ. Ni kɛlɛ, eka shi faŋŋ akɛ Biblia lɛ buɔ he ni atuɔ ahaa wɔŋjamɔ mli okadi ko lɛ fɔ́. (2 Korintobii 6:14-18) Ŋmalɛi lɛ guɔ wɔŋjamɔ henɔi fɛɛ hu. (2 Mose 20:4, 5; 1 Korintobii 10:14) No hewɔ lɛ, yiŋtoo kpakpa hewɔ ni anɔkwa Kristofoi kɛ krɔɔs tsuuu nii yɛ jamɔ mli lɛ. *

^ kk. 5 Kɛha krɔɔs lɛ he saji amlitsɔɔmɔ ni yɔɔ fitsofitso lɛ, kwɛmɔ Reasoning From the Scriptures, ni Yehowa Odasefoi fee lɛ baafa 89-93 lɛ.