Sikʼ li naʼlebʼ

Sikʼ li xtusulal naʼlebʼ

XKOMON LI NAʼLEBʼ

Ma Us Roksinkil li Krus?

Ma Us Roksinkil li Krus?

NAABʼALEBʼ li qas qiitzʼin nekeʼroxloqʼi li krus. Jun li tasal hu saʼ kaxlan aatin naxye naq li krus «reetalil ebʼ li paabʼal li nekeʼxkʼut xnaʼlebʼ li Jesus» (Enciclopedia Hispánica). Abʼan, ma us roksinkil li krus re xloqʼoninkil li Yos?

Us xjultikankil naq li Jesus inkʼaʼ kikamk chiru jun li krus. Li xyaalal li aatin staurós saʼ Griego naraj xyeebʼal «cheʼ» malaj «xaqxookil cheʼ». Abʼan, naq keʼxjal li aatin aʼin saʼ jalan chik aatinobʼaal keʼxtzʼiibʼa choʼq krus. Jun li tasal hu naxye naq keʼaatinak chirix li staurós «maajunwa keʼraj xyeebʼal naq wank wiibʼ li cheʼ, jun xaqxo ut li jun chik qʼeeqʼo saʼ xbʼeen [...]. Saʼ [li Akʼ Chaqʼrabʼ] saʼ Griego maajunwa kitawmank naq wank wiibʼ li cheʼ» (The Companion Bible).

Ebʼ li keʼtzʼiibʼank chaq re li Santil Hu keʼroksi li aatin xýlon saʼ Griego re xchʼolobʼankil bʼar kitʼuyubʼaak li Jesus naq keʼxkamsi. Xýlon naraj xyeebʼal «cheʼ» malaj «tiikil cheʼ» (Hechos 5:30; 10:39; 13:29; Gálatas 3:13).

Jun li winq kixchʼolobʼ kʼaʼut naq kiʼoksimank tiikil cheʼ re xtʼuyubʼankilebʼ li maaʼusebʼ xnaʼlebʼ. Li winq aʼin kixye: «Maakʼaʼ chaq cheʼ bʼarwiʼ keʼtʼuyubʼaak li maaʼusebʼ xnaʼlebʼ, joʼkan naq keʼraw li oqech saʼ chʼochʼ re xtʼuyubʼankilebʼ li teʼkamsiiq saʼebʼ li naʼaj aʼan. Ebʼ li qas qiitzʼin aʼin keʼlaqʼabʼaak li ruqʼ ut ebʼ li roq, tojaʼ naq keʼklawxiik» (Das Kreuz und die Kreuzigung, Hermann Fulda).

Ut kaʼajwiʼ saʼ li Santil Hu tqataw xyaalal li naʼlebʼ aʼin. Li Apostol Pablo kixye: ‹Li Kriist koorachʼabʼ chiru xmaaʼusilahom li Chaqʼrabʼ xbʼaan naq kixkʼe ribʼ chi maaʼusilaak saʼ qakʼabʼaʼ laaʼo, joʼ naxye li Santil Hu: «Maaʼusilanbʼilaq chixjunil li tʼuytʼu chiru cheʼ»› (Gálatas 3:13). Naq li Apostol Pablo kiʼaatinak chirix li raqal aʼin, li naʼlebʼ kirisi saʼ Deuteronomio 21:22, 23 xbʼaan naq aran naxye chi tzʼaqal naq cheʼ keʼroksi re xtʼuyubʼankilebʼ li maaʼusebʼ xnaʼlebʼ ut maawaʼ krus. Li Santil Hu naxye naq «majewanbʼil» chixjunil li kitʼuyubʼaak chiru cheʼ. Maajun aj paabʼanel naxkʼe chiru rochoch reetalil li Jesus naq tʼuytʼu chiru cheʼ.

Naq kamenaq chik li Jesus maajun rehebʼ li keʼpaabʼank re, kiroksi li krus chiru 300 chihabʼ. Abʼan, naq kinumeʼk li 300 chihabʼ jun li awabʼej aj Constantino xkʼabʼaʼ, kiʼelk chaq saʼ li bʼalaqʼil paabʼal ut kiʼok saʼ xyanqebʼ li keʼxye naq nekeʼxpaabʼ li Jesus. Chirix chik aʼan, laj Constantino kiʼok roksinkil li krus choʼq reetalil li xpaabʼal. Usta wank xyaalal naq laj Constantino kixbʼaanu aʼin, abʼan maakʼaʼ nakʼutbʼesink re, naq li krus kichalk saʼ xkʼabʼaʼ li Jesus. Li krus kichalk saʼ li bʼalaqʼil paabʼal. Jun li tasal hu rehebʼ laj Katoolk, naxye: «Ak yookebʼ roksinkil li krus naq toj maajiʼ nachalk li Jesus saʼ Ruuchichʼochʼ ut keʼroksi ajwiʼ ebʼ li inkʼaʼ nekeʼxpaabʼ li Jesus» (New Catholic Encyclopedia). Wankebʼ nekeʼxkʼoxla naq li krus kiʼoksimank re xloqʼoninkil li Saqʼe malaj re xtenqʼankilebʼ li inkʼaʼ nekeʼwank xkokʼal.

Abʼan, kʼaʼut naq keʼok roksinkil li krus? Wankebʼ keʼxkʼoxla naq rikʼin li krus teʼoq «xpaabʼankil li Jesus», li wankebʼ saʼ li bʼalaqʼil paabʼal. Li Santil Hu naxtzʼeqtaana chixjunil li nachalk saʼ li bʼalaqʼil paabʼal (2 Corintios 6:14-18). Naxye ajwiʼ naq tento tqatzʼeqtaana chixjunil li nakʼeemank xloqʼal ut xwankil (Éxodo 20:4, 5; 1 Corintios 10:14). Joʼkan naq, ebʼ li tzʼaqal aj paabʼanel inkʼaʼ nekeʼroksi li krus re xloqʼoninkil li Yos. *

^ párr. 1 Taataw xkomon li naʼlebʼ chirix li krus saʼ li tasal hu, Razonamiento a partir de las Escrituras, saʼebʼ li perel 91-95, rehebʼ laj Testiiw re li Jehobʼa.