Ku bokona mu madisá

Ku bokona mu madisá

KIBANDEKESU

Mukonda Diahi o Jikidistá ja Kidi Kene mu Bheza o Dikulusu

Mukonda Diahi o Jikidistá ja Kidi Kene mu Bheza o Dikulusu

O DIKULUSU, ene ku di bheza, ni ku di xila ku jimidi ja athu. O Encyclopædia Britannica i tanga kuma o dikulusu “o kijimbuete kia beta-kota kia ngeleja ia Kidistá.” Maji, o Jikidistá ja kidi kene mu bheza o dikulusu. Mukonda diahi?

Mukonda Jezú Kristu ka fuila ku dikulusu. Mu Ngeleku o dízui “dikulusu” a diamba stau·rosʹ. O kizuelu kiki kilombolola “muxi mba taka.” A Bíblia Companheira izuela: “[Stau·rosʹ] ki kilombolola mixi iiadi i di bhidika . . . Se-ku kima mu kisoneku kia Ngeleku, mu Kikutu Kiobhe, kilondekesa mixi iiadi.”

Saí ibatulu mu Bibidia, o asoneki ka soneka-mu dikulusu, a soneka-mu kisoneku kiéngi, kioso kia tumbula o kima kua fuila Jezú. O kizuelu kiki mu Ngeleku, a kixana xyʹlon. (Ikalakalu 5:30; 1 Phetele 2:24) O kizuelu kiki kilombolola ngó muxi, mba mbandu ia muxi.”

Phala ku jimbulula se mukonda diahi o ifumbe akexile ku i jibha ku taka, o divulu (A Cruz e a Crucificação), dia Hermann Fulda, dizuela: “Ki bhua kexile mixi bhu kididi kioso-kioso kia solele phala ku jibha-ku muthu. Kienhiki, akexile mu phaphela kabasa muxi bhoxi. Kuene kua kexile mu kuta o ifumbe, mba ku a phaphela o maku ni inama.”

O kidi kia soko kia lungu ni maka enhá, tu ki sanga mu Maka a Nzambi. Mukonda o poxolo Phaulu uambe: “Maji Kristu-phe ua tu kula ku mázui ma Kitumu, mu kubiluka mukua mázui bhu kididi kietu. Kuma kiosoneke mu Mikanda: ‘Uoso a mu nhenga mu taka mukua mázui. [“ku muxi,” King James Version].” (Ngalásia 3:13, NW) Bhabha, Phaulu ua tumbula o divulu dia Matendelelu 21:22, 23, dizuela muxi, kana o dikulusu. Kienhiki, mukonda dia ufuilu iú ku bhekela “mázui” ku muthu, o Jikidistá ka tokala ku kala ni iteka ia Kristu a mu phaphela ku taka, mu mabhata mâ.

Ki kuala kima kilondekesa kuma mu 300 ja mivu ia dianga, kioso kiafú Kristu, kuila ió akexile mu zuela kuma Jikidistá, akexile mu bheza o dikulusu. Mu hâma jiuana ja mivu ia dianga, o Nguvulu Constantino, mukua pagão, kioso kia xikana o Kristianismu ia makutu, ua bandekesa o dikulusu kála o kijimbuete kia kidistá. Kilunji kioso-kioso kia kexile na-kiu Constantino, etu ki tua kijiia, maji o dikulusu ki diala ni kima kia lungu ni Jezú Kristu. Mu kidi, o dikulusu dia tundu ku jingeleja ja makutu. O New Catholic Encyclopedia diambe: “O dikulusu akexile mu di bheza mu ijila ia dianga ande dia Jikidistá, ni kua ió kexile Jikidistá.” Saí maungana ene mu funga o dikulusu ni ubhezelu ua muanha, ni ijila ia undumbu, iene mu bhanga o jiphagão.

Mukonda diahi-phe a bandekesa o kijimbuete kiki kia phagão? Nange, phala ki ki bhonze o jiphagão ku xikina o “Kristianismu.” Maji o Bibidia, izuela kuma kubheza o ijimbuete ioso-ioso ia phagão, kituxi. (2 Kolindo 6:14-18) O Mikanda ikôla i fidisa ué, o ubhezelu uoso ua iteka. (Makatukilu 20:4, 5; 1 Kolindo 10:14) Kienhiki, o Jikidistá ja kidi a bhanga kiambote, mu ku kamba ku bheza o dikulusu. *

^ kax. 4 Phala kuijiia kiambote o maka alungu ni dikulusu, tanga mu jimbandu ja 99-103 mu divulu Raciocínios à Base das Escrituras, a di bhange ku Jimbangi ja Jihova.