Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISITHASISELO

Kubayini AmaKrestu Weqiniso Angasiberegisi Isiphambano Ekukhulekeleni

Kubayini AmaKrestu Weqiniso Angasiberegisi Isiphambano Ekukhulekeleni

ISIPHAMBANO siyathandwa begodu sihlonitjhwa ziingidi zabantu. I-Encyclopædia Britannica ithi isiphambano “litswayo eliyihloko lekolo yobuKrestu.” Nokho, amaKrestu weqiniso akasiberegisi isiphambano ekukhulekeleni. Kubayini kunjalo?

Ibanga eliqakathekileko kukobana uJesu Krestu akhenge ahlongakalele esiphambanweni. Ibizo lesiGirigi ngokujayelekileko elitjhugulula “isiphambano” yi-stau·ros′. Ngokwesisekelo litjho bona “isigodo esinqophileko namtjhana ipala.” I-Companion Bible itjengisa bona: “[I-Stau·ros′] asitjho iinquntwana eembili zeengodo zibekwe zaba siphambano…Akukho okutloliweko esiGirigini se [New Testament] okukhuluma ngeengodo eembili.”

Eencwadini ezinengana, abatloli beBhayibhili baberegisa elinye ibizo esikhundleni sokuberegisa isisetjenziswa uJesu ahlongakalela kiso. Libizo lesiGirigi elithi xy′lon. (IZenzo 5:30; 10:39; 13:29; KwebeGalatiya 3:13; 1 KaPitrosi 2:24) Ibizweli litjho “isigodo,” ipala, namtjhana umuthi.”

IHlathulula bona kubayini abantu gade balengiswa esigodweni, incwadi i-Das Kreuz und die Kreuzigung (Isiphambano nokulengisa kiso) kaHermann Fulda, ithi: “Imithi gade ingasimnengi endaweni ekhethelwe bona abantu balengiswe etjhatjhalazini. Ngalokho isigodo gade sembelwa ehlabathini. Izandla zezeqamthetho, gade ziqaliswa phezulu, iinyawo ziqaliswe phasi ngemva kwalokho kubethelelwe iimpikiri kizo.”

Nokho, ubufakazi obanelisako obudlula koke, buvela eLizwini lakaZimu. Umpostoli uPowula wathi: ‘Kodwana uJesu wasiphulusa ekuthuwelelisweni okuza ngomthetho, ngokobana yena athuwelisiwe endaweni yethu; ngombana umtlolo ocwengileko uthi: ‘Loyo ophanyekwe emthini uthuwelelisiwe.’ (KwebeGalatiya 3:13) La uPowula udzubhula uDuteronomi 21:22, 23, ngokukhanyako oqaliswe esigodweni, ingasi isiphambano. Njengombana ukubulawa esigodweni sokuhlunguphazwa esinjalo kwenza umuntu bona abe ‘ngothuwelelisiweko,’ angekhe kube kuhle ngamaKrestu ukukghabisa izindlu zawo ngeenthombe zakaKrestu abethelwe.

Eemnyakeni yokuthoma ema-300 ngemva kokuhlongakala kwakaKrestu bekunganabufakazi kilabo abathi maKrestu bokobana bebaregisa isiphambano ekukhulekeleni. Nokho, ngekhulu lesine leemnyaka uMbusi omrhedeni uConstantine waphendukela ebuKrestwini beenhlubuki begodu wakhuthaza ukuberegiswa kwesiphambano njengetshwayo labo. Kungakhathaliseki bona umnqopho kaConstantine wesiphambano bewuyini, awuhlangani ngalitho noJesu Krestu. Eqinisweni, isiphambano sinomsuka woburhedeni. I-New Catholic Encyclopedia iyavuma bona: “Isiphambano sifumaneka kokubili emasikweni angaphambi kobuKrestu nemasikweni wabangasiwo amaKrestu.” Iincwadi ezihlukahlukeneko zihlanganisa isiphambano nokukhulekela imvelo nemikghwa yomseme yoburhedeni.

Kubayini-ke itshwayo loburhedeneli laberegiswa? Bebenza bona kube bulula ngabarhedeni ukwamukela “ubuKrestu bamala.” Nokho, ukukhulekela nanyana ngimaphi amatshwayo woburhedeni kulahlwa ngokukhanyako eBhayibhilini. (2 KwebeKorinte 6:14-18) IMitlolo iyayilahla yoke imikghwa yokukhulekela iinthombe. (Eksodosi 20:4, 5; 1 KwebeKorinte 10:14) Ngebanga elihle, amaKrestu weqiniso awasiberegisi isiphambano ekukhulekeleni.*


*  Ukufumana imininingwana engezelelekileko ngesiphambano, qala amakhasi-89-93 wencwadi ethi Ukubonisana Ngemibhalo, (efumaneka ngesiZulu) egadangiswe boFakazi bakaJehova.

← Qala isikhombiso sezahluko