ELÕÑ armej rej tõmak bwe ewõr juon “an” ak “jetõb” ilowaad me ej mour m̦aanl̦o̦k wõt ãlikin ad mej. Rej tõmak bwe an ak jetõb in enaaj mour ñan indeeo. Bõtab, elõñ armej rar ilbõk ke rar katak im loe bwe tõmak in ejjab pedped ioon Baibõl̦. Innem ekkar ñan Baibõl̦, ta eo ej wal̦o̦k ñan kõj ñe jemej?

Bwe jen mel̦el̦e kõn ta eo Baibõl̦ ej ba kõn an im jetõb, jen keememej bwe ilo jinoin, kar je Baibõl̦ ilo Kajin Hibru im Kajin Grik. Ilo Baibõl̦ eo jinointata, ej wal̦o̦k naan kein neʹphesh (Kajin Hibru) im psy·kheʹ (Kajin Grik) elõñl̦o̦k jãn 800 alen. Ñe jej lukkuun etale Baibõl̦, jenaaj kile bwe naan kein ruo rej jitõñl̦o̦k ñan (1) armej, (2) menninmour, im (3) mour eo an juon armej ak menninmour. Naan kein neʹphesh im psy·kheʹ rejjab mel̦el̦ein juon jetõb ilowaad me ej mour m̦aanl̦o̦k ãlikin ad mej. Ewi wãween ad jel̦ã men in? Eokwe, jen kal̦apl̦o̦k ad jel̦ã kõn naan kein ruo.

Armej. Baibõl̦ ej ba ilo 1 Piter 3:20: “Ilo raan ko an Noa . . . ilo e em̦õj lo̦mo̦o̦ren iiet, ralitõk armej [psy·kheʹ].” Ilo eoon in, naan in psy·kheʹ ej jitõñl̦o̦k ñan Noa, lio ippãn, l̦õm̦aro jilu nejin, im lim̦aro pãleer. Bareinwõt ilo Exodus 16:16, ej kwal̦o̦k kõn naanin jiroñ ko kar lil̦o̦k ñan RiIsrael ro kõn wãween aer naaj ae kijeer manna. Eoon in ej ba: “Kom̦win bõk joñan eo ej juon omer ñan jabdewõt armej [neʹphesh] me ej pãd ilo em̦ nuknuk eo an.” Ebar wõr eoon ko jet ilo Baibõl̦ im rar ukote naan kein neʹphesh im psy·kheʹ ñan armej. Kwõmaroñ lale eoon kein ilo Jenesis 46:18; Joshua 11:11; Jerbal 27:37; im Rom 13:1.

Menninmour. Naan kein neʹphesh im psy·kheʹ rej bar jitõñl̦o̦k ñan menninmour ko. Ñan waanjoñak, Baibõl̦ ej ba: “Anij ear ba, ‘En lõñ an dãn ko kõmour menninmour ko  [neʹphesh], im bao ko ren kãke ioon lal̦, ilo mejãn mejatoto in lañ.’ Im Anij ear ba, ‘Lal̦ en kõmour menninmour [neʹphesh] kajjo wãweer, kidu ko rawiie, im men ko rej tõbalbal, im kidu in ãne kajjo wãweer;’ im ej ãinwõt.” (Jenesis 1:20, 24) Ilo eoon kein, rar ukote naan in neʹphesh ñan menninmour. Innem, ekkar ñan eoon kein, neʹphesh ejjab jitõñl̦o̦k ñan juon jetõb ak an me ej mour ilowaan menninmour ko. Ebar wõr eoon ko jet ilo Baibõl̦ im rar ukote naan kein, neʹphesh im psy·kheʹ im ba menninmour. Kwõmaroñ lale eoon kein ilo Jenesis 9:10; im Livitikõs 11:46.

Mour eo an juon armej. Jet iien, naan kein neʹphesh im psy·kheʹ rej bar jitõñl̦o̦k ñan mour eo an juon armej. Ñan waanjoñak, Jeova ear ba ñan Moses: “Kwõn ilo̦k im jepl̦aak ñan Ijipt, bwe remej armej otemjej rar kõn̦aan bõk am̦ mour [neʹphesh].” (Exodus 4:19) Bar l̦õmn̦ak m̦õk kõn naan kein an Jijej ke ear ba: “Ewõr ke tokjãn ñe juon armej ej jibadek bwe men otemjej ilal̦ in ren an, ak mour eo an [psy·kheʹ] ejako jãne? Alikkar ke ejjel̦o̦k tokjãn! Ejjel̦o̦k juon men armej emaroñ in lel̦o̦k bwe en bar lo mour eo an [psy·kheʹ].” (Matu 16:26, UBS) Bareinwõt Jijej ear ba: “Ña jabõt em̦m̦an. Jabõt em̦m̦an ej lel̦o̦k an mour [psy·kheʹ] kõn jiip ko.” (Jon 10:11) Jijej ear lel̦o̦k psy·kheʹ ak mour eo an kõn armej otemjej. Elukkuun alikkar ilo eoon kein bwe naan kein neʹphesh im psy·kheʹ rej jitõñl̦o̦k ñan mour eo an juon armej. Ebar wõr eoon ko jet ilo Baibõl̦ im rar ukote naan in psy·kheʹ ñan mour. Kwõmaroñ lale eoon kein ilo Matu 10:39; Jon 15:13; im Jerbal 20:10.

Ilo am̦ naaj kal̦apl̦o̦k am̦ katak kõn Naanin Anij, kwõnaaj make kile bwe ejjel̦o̦k eoon ilo Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe naan kein neʹphesh im psy·kheʹ rej mel̦el̦ein juon an me emaroñ mour ñan indeeo im eban mej.

Jet ukokin Baibõl̦ ko rej ukot naan kein ruʹach (Kajin Hibru) im pneuʹma (Kajin Grik) ñan jetõb. Bõtab, ejjab jim̦we wãween aer kar ukote naan kein. Ro rar je Baibõl̦  rar kõjerbale naan kein ruʹach im pneuʹma ñe rej kõnono kõn kajoor in mour. Innem, naan kein rejjab mel̦el̦ein jetõb. Ñan waanjoñak, jet ukokin Baibõl̦ rar ukote Jemes 2:26 (UBS) im ba: “Bwe ãnbwin ñe ejjel̦o̦k an jetõb [pneuʹma], emej; bareinwõt tõmak ñe ejjel̦o̦k an jerbal, emej.” Ñe armej rej riiti eoon in, rej l̦õmn̦ak bwe ewõr aer “jetõb” ak an. Bõtab, mel̦el̦e eo ejim̦we ilo eoon in en kar ba: “Bwe ãnbwin ñe ejjel̦o̦k an kajoor in mour, emej.” Ilo bar jet eoon, ej wal̦o̦k naan in kajoor ak menono in mour. Ñan waanjoñak, ilo kar Ibwijleplep eo ilo raan ko an Noa, Jenesis 6:17 ej ba: “Ij bõktok ibwijleplep ioon lal̦, bwe en ko̦kkure kanniõk otemjej ium̦win lañ, ro ewõr menono im mour [ruʹach] ilowaaer; men otemjej ioon lal̦ renaaj mej.” (Jenesis 7:15, 22) Kõn men in, ruʹach im pneuʹma rej jitõñl̦o̦k ñan kajoor ak menono in mour eo me ej pãd ippãn aolep menninmour im armej.

Ãnbwin ej aikuj kajoor in mour ãinwõt an juon retio aikuj jarom. Ñan waanjoñak, ñe kwõj bũl̦ake retio eo ñan jikin bũl̦ak eo, jarom eo enaaj kõm̦m̦an bwe retio eo en jo̦. Ãindein, kajoor in mour ej kõm̦m̦an bwe jen maroñ mour. Im ãinwõt jarom eo, kajoor in mour ejjel̦o̦k an eñjake im ejjab maroñ l̦õmn̦ak. Bõtab, ñe ejjel̦o̦k kajoor in mour, ãnbwinnid enaaj ‘mej im jepl̦aak ñan bũñal.’—Sam 104:29.

Ilo Ekklisiastis 12:7 (UBS), juon ukokin M̦ajel̦ ej ba: “Ãnbwinnid enaaj jepl̦aak ñan bũñalñal in lal̦ in, im ad [ruʹach] enaaj jepl̦aakl̦o̦k ñan ippãn Anij, eo ear letok ñan kõj.” Ãinwõt ad kar etale, ukok in ejjab kwal̦o̦k mel̦el̦e eo ejim̦we. Ilo eoon in, naanin Hibru eo ruʹach ej mel̦el̦ein kajoor in mour. Ejjab mel̦el̦ein an ak jetõb.  Innem, ta mel̦el̦ein an kajoor in mour eo jepl̦aak ñan ippãn Anij? Eokwe, ej juon naanin kõkkar im ejjab mel̦el̦ein bwe kajoor in ear weaakl̦o̦k ñan ippãn Anij ilañ. Ak ej mel̦el̦ein bwe ñe juon armej emej, kõjatdikdik eo ñan bar mour ilju im jekl̦aj epãd ium̦win pein Jeova. Kajoor eo wõt an Anij emaroñ kõmouri armej in.—Sam 36:9, UBS.

El̦ap ad m̦õn̦õn̦õ bwe Anij enaaj kejerkak aolep ro remej im rej pãd “ilo lõb ko”! (Jon 5:28, 29) Ilo naaj iien en̦, Jeova enaaj ãeik ãnbwinnin armej ro remej. Im enaaj kõm̦m̦an bwe ãnbwin eo en mour ilo an lel̦o̦k kajoor in mour. Iien in enaaj juon iien ekalañlõñ!

El̦aññe kokõn̦aan kal̦apl̦o̦k am̦ mel̦el̦e kõn naan kein “an” im “jetõb,” kwõmaroñ lale bok eo etan, Ñe Juon Armej Ej Mej, Ewõr Ke Juon Jetõb ak Aan Me Ej Weaakl̦o̦k Jãne? Ri Kõnnaan ro an Jeova rar kõm̦m̦ane bok in.