Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISITHASISELO

“Umphefumulo” “Nomoya”—Kwamambala Atjho Ukuthini Amabizo La?

“Umphefumulo” “Nomoya”—Kwamambala Atjho Ukuthini Amabizo La?

Newuzwa amabizo “umphefumulo” “nomoya,” khuyini eza emkhumbulwenakho? Abanengi bakholelwa bona amabizo la atjho okuthileko okungabonakaliko nokungafiko ngaphakathi kwethu. Bacabanga bona ekuhlongakaleni ingcenye engabonakaliko le emuntwini itjhiya umzimba yona iragele phambili iphila. Njengombana ifundiso le irhatjheke kangaka, abanengi bayarareka nebafunda bona lokho akusiyo ifundiso yeBhayibhili. Alo-ke, uyini umphefumulo, begodu uyini umoya ngokweLizwi lakaZimu?

IBIZO “UMPHEFUMULO” INDLELA ELIBEREGISWA NGAYO EBHAYIBHILINI

Kokuthoma, cabanga ngebizo umphefumulo. Uzokukhumbula bona ekuthomeni iBhayibhili yatlolwa khulu ngesiHebheru nangesiGirigi. Nebatlola ngomphefumulo, abatloli beBhayibhili baberegisa ibizo lesiHebheru elithi ne′phesh namtjhana ibizo lesiGirigi elithi psy·khe′. Amabizo la avela kuhle iinkhathi ezingaphezu kwama-800 eMitlolweni, begodu I-New World Translation iwatjhugulula ngendlela efanako ethi “umphefumulo.” Newuhlola indlela ibizo “umphefumulo” namtjhana “imiphefumulo” eliberegiswa ngayo eBhayibhilini, kuyakhanya bona ibizweli ngokusisekelo liqalise (1)ebantwini, (2)eenlwaneni, (3)ekuphileni komuntu namtjhana kwesilwana. Akhe sicabangele eminye imitlolo eveza imiqondo emithathu le.

Abantu. “Eenkhathini zakaNuwa…abantu abambalwa, okutjho bona, imiphefumulo ebunane, baphuluka emanzini.” (1 KaPitrosi 3:20, NW) Lapha ibizo elithi “imiphefumulo” ngokukhanyako litjho abantu—uNuwa, umkakhe, amadodanakhe amathathu nabafazi bawo. U-Eksodosi 16:16 ukhuluma ngeenqophiso ezanikelwa ama-Israyeli malungana nokudobha imana. Atjelwa: “Dobhani enye…ngokwesibalo semiphefumulo omunye nomunye wenu anayo etendeni lakhe.” Ngalokho imana abalidobhako gade lilingene isibalo sabantu komunye nomunye umndeni. Ezinye iimbonelo zeBhayibhili eziberegisa ibizo “umphefumulo” namtjhana “imiphefumulo” emuntwini namtjhana ebantwini zifumaneka kuGenesisi 46:18; Joshuwa 11:11; IZenzo 27:37; naKwebeRoma 13:1.

Iinlwana. Emlandweni weBhayibhili wokubumba siyafunda: “UZimu waragela phambili wathi: ‘Amanzi awabe nemiphefumulo ephilako, neembunjwa eziphaphako ziphaphe ephasini loke nesibhakabhakeni.’ UZimu waragela phambili wathi: ‘Iphasi alibe nemiphefumulo ephilako ngemihlobo yayo, iinlwana ezifuywako, neelwana ezikhambako neembandana zephasi ngemihlobo yazo.’ Kwaba njalo.” (Genesisi 1:20, 24) Endabeni le, iimfesi, iinlwana ezifuywako, neembandana zemangweni kuqaliswe kizo ngebizo elilodwa—“umphefumulo.” Iinyoni nezinye iinlwana nazo zibizwa bona miphefumulo kuGenesisi 9:10; Lefitikosi 11:46; noNumeri 31:28.

Ukuphila komuntu. Ngezinye iinkhathi ibizo “umphefumulo” litjho ukuphila komuntu. UJehova watjela uMosisi wathi: “Boke abantu egade bafuna umphefumulo wakho bahlongakele.” (Eksodosi 4:19) Amanaba kaMosisi gade afunani? Gade afuna ukubulala uMosisi. Esikhathini esingaphambili lokha uRaheli nekabeletha indodanakhe uBhenjamini, “umphefumulo wakhe waphuma (ngombana wafa).” (Genesisi 35:16-19) Ngesikhatheso uRaheli wafa. Cabangela godu amezwi kaJesu naka: “Mina ngingumelusi olungileko, ozimisele ukufela izimvu zakhe.” (Jwanisi 10:11) UJesu wanikela ngokuphila kwakhe [umphefumulo], ngebanga lesintu. Eendimeni zeBhayibhilezi, ibizo “umphefumulo” ngokukhanyako liqaliswe ekuphileni njengomuntu. Uzokufumana iimbonelo ezinengi ezinomkhumbulo webizo “umphefumulo” ku-1 AmaKhosi 17:17-23.

Ukuragela phambili ufunda iLizwi lakaZimu kuzokutjengisa bona kiyo yoke iBhayibhili akukho lapho kufumaneka khona amabizo “ukungafi” namtjhana “ukuphila okungapheliko” bonyana kuhlobana nebizo “umphefumulo.” Kunalokho, iMitlolo ithi umphefumulo uyafa. (Ezekiyeli 18:4, 20) Ngalokho, iBhayibhili ibiza umuntu ofileko ngokobana “mphefumulo ofileko.”—Lefitikosi 21:11.

INDLELA “UMOYA” OHLATHULULWA NGAYO

Kwanjesi, akhe siqale indlela iBhayibhili eberegisa ngayo ibizo “umoya.” Abanye abantu bacabanga bona “umoya” ngelinye nje ibizo “lomphefumulo.” Nokho, lokho akusilo iqiniso. IBhayibhili ikubeka ngokukhanyako bona “umoya” “nomphefumulo” kutjho izinto eembili ezingafaniko. Ngimuphi umehluko okhona emabizweni la?

Abatloli beBhayibhili baberegisa ibizo lesiGirigi elithi pneu′ma nebatlola “ngomoya.” IMitlolo ngokwayo itjengisa bona atjho ukuthini amezwi la. Isibonelo, Amarhalani 104:30 athi: “[Jehova] nawuzithumela umoyakho [ru′ach], ziyabumbeka; uhlumisa kabutjha iphasi.” UJakobosi 2:26 uthi “umzimba newunganamoya [pneu′ma] ufile.” Endimeni le-ke, “umoya” uqalise kilokho okwenza umzimba uphile. Ngaphandle komoya, umzimba ufile. EBhayibhilini ibizo lesiHebheru ru′ach litjhugululwe bona “mamandla” namtjhana amandla wokuphila. Isibonelo, malungana noKukhulamungu wemihla kaNuwa, uZimu wathi: “Ngiletha ukukhulamungu wamanzi ephasini ukuqeda yoke inyama okukuyo amandla wokuphila [ru′ach] ngaphasi kwamazulu.” (Genesisi 6:17; 7:15, 22) Ngalokho-ke, “umoya” uqaliswe emandleni angabonakaliko (ithorwana yokuphila) eyenza bona zoke iimbunjwa ziphile.

Umrhatjho

Umphefumulo nomoya yizinto ezingafaniko. Umzimba utlhoga umoya, njengombana nomrhatjho utlhoga igezi—bona uberege. Ukungezelela kilokhu, cabanga ngomrhatjho omncancani. Newufaka amabhethri emrhatjhweni omncancani bese uyawuvula, igezi esemabhethrini yenza bona umrhatjho ulile. Ngaphandle kwamabhethri, umrhatjho angekhe walila. Kunjalo-ke nangelinye ihlobo lomrhatjho newungakapalagwa egezini. Ngokufanako, umoya mamandla enza bona umzimbethu uphile. Njengegezi, umoya awunamazizo begodu awucabangi. Mamandla, ingasi umuntu. Kodwana ngaphandle komoya loyo, namtjhana amandla wokuphila, iimzimbethu iyafa.

Akhuluma ngokufa komuntu, UMtjhumayeli 12:7 uthi: “Ithuli [lomzimbakhe] libuyela ehlabathini njengombana gade kunjalo begodu umoya ubuyela kuZimu weqiniso owawunikelako.” Lokha umoya namtjhana amandla wokuphila newutjhiya umzimba, umzimba uyafa begodu ubuyela lapho egade ukhona—ehlabathini. Ngokufanako namandla wokuphila abuyela lapho avela khona—kuZimu. (Jobhi 34:14, 15; AmaRhalani 36:9) Lokhu akutjho bona amandla wokuphila ngokunqophileko aya ezulwini. Kunalokho, kutjho bonyana emuntwini ofileko, nanyana ngiliphi ithemba lengomuso liyame kuJehova uZimu. Kunjengokungathi ukuphila kwakhe kusezandleni zakaZimu. Kungamandla kaZimu kwaphela umoya namtjhana amandla wokuphila, angabuyiselwa bona umuntu aphile godu.

Kududuza kangangani ukwazi bona lokhu ngikho uZimu azokwenzela boke labo abaphumule “ngemalibeni”! (Jwanisi 5:28, 29) Ngesikhathi sevuko, uJehova uzokubumba umzimba omutjha womuntu olele ekufeni awubuyisele ekuphileni ngokufaka umoya namtjhana amandla wokuphila kiwo. Isikhathi sevuko sizokuletha ithabo elikhulu ebantwini.

Nengabe uthanda ukufunda okungezelelekileko ngamabizo “umphefumulo” “nomoya” njengombana aberegiswe eBhayibhilini, uzokufumana imininingwana eqakathekileko encwajaneni ethi Kwenzekani Kithina Lapho Sifa? emakhasini-369-373 nemakhasini-377-382 wencwadi ethi Ukubonisana NgemiBhalo, [ezifumaneka ngesiZulu] ezigadangiswe boFakazi bakaJehova.

← Qala isikhombiso sezahluko