Bai pa asuntu

Bai pa indisi

APENDISI

Ke ki “alma” ku “spiritu” na bardadi signifika?

Ke ki “alma” ku “spiritu” na bardadi signifika?

ORA ku bu obi palabras “alma” ku “spiritu,” ke ki ta bin na bu sintidu? Manga di jintis ta fia kuma es palabras signifika algun kusa ku sta dentru di nos, ku no ka pudi oja i ku ka ta muri. E ta pensa kuma ora ki un algin muri, es parti di pekadur ku ka ta ojadu ta sai di kurpu i bai vivi na utru ladu. Suma es krensa spalia na tudu ladu, manga di jintis ta adimira di sibi kuma, i kes ki Biblia ta sina. Ke gora ki alma, i ke ki spiritu, sugundu Palabra di Deus?

PALABRA NÉFESH O PSYKHÉ SUMA KI USADU NA BIBLIA

Talves bu na lembra kuma na kumsada, Biblia skirbidu prinsipalmenti na ebraiku ku gregu. Palabra ebraiku néfesh o gregu psykhé, sta mas di 800 bias na Biblia, i ta rifiri (1) jintis, (2) limarias, o (3) vida ku un algin o un limaria tene. Na Biblia kriol es dus palabras traduzidu pa jintis, limarias, vida. No jubi alguns testus di Biblia ku ta fala des tris signifikadu diferenti.

Jintis. “Na tempu di Noe . . . Puku jinti [psykhé] ku staba na ki barku, son oitu. Yagu boianta elis tok e salba.” (1 Pedru 3:20) Li, palabra psykhé signifika jinti — Noe, si minjer, si tris fijus ku se minjeris. Saida 16:16 fala di instrusons ku dadu pa israelitas aserka di kuji maná. E faladu: “Kuji konformi . . . kada algin na si tenda.” Asin, kuantidadi di maná ku kujidu dipindiba di numeru di jintis na kada familia. Utrus izemplus di Biblia aserka di aplikason di néfesh o psykhé pa un algin o jintis pudi ojadu na Kumsada 46:18; Josué 11:11 i Romanus 13:1.

Limarias. Na relatu bibliku di kriason, no lei asin: “Deus fala: ‘Pa yagu inci ciu ku manga di limaria bibu; pa pastrus bua na seu, riba di tera.’ Deus fala: ‘Pa i ten na tera limarias bibu [néfesh], kada un suma si koldadi, limarias di kasa ku kilis ku ta rasta na con, ku kilis di matu, kada un suma si koldadi.’ Asin ki bin sedu.” (Kumsada 1:20, 24) Nes relatu, pis, limarias di kasa ku limarias di matu comadu di mesmu nomi — “néfesh.” Pastrus ku utrus limarias comadu néfesh na Kumsada 9:10 ku Sirmonias 11:46.

Vida di un algin. I ta ten bias ku palabra néfesh o psykhé ta signifika vida di un algin. Pur izemplu, Ŝefis 5:18 fala: “Jorson di Zebulon pui se vida [néfesh] na pirigu di mortu.” Jubi tambi palabras di Jesus: “Ami i bon bakiadur; bon bakiadur ta sta pruntu pa muri pa si karnel.” (Jon 10:11) Jesus da si psykhé o vida pa benefisiu di pekaduris. Nes versikulu di Biblia palabra na rifiri di un manera klaru, vida di un algin. Bu na oja mas izemplus di signifikadu di néfesh o psykhé na Mateus 10:39; Jon 15:13 ku 1 Jon 3:16.

Mas studu di Palabra di Deus na mostrau kuma, na nin un parti di Biblia palabras néfesh o psykhé ka relasionadu ku “ka ta muri” o “pa sempri.” En ves di kila, Biblia mostra kuma néfesh o psykhé pudi muri. (Ezekiel 18:4, 20) Asin, Biblia fala kuma, ora ki un algin muri i “ka sibi nada.” — Eklesiastis 9:5, 10.

SIGNIFIKADU DI “SPIRITU”

No jubi gosi usu di palabra “spiritu” na Biblia. Sertus jintis ta pensa kuma, “spiritu” i utru palabra pa “alma.” Ma, i ka asin. Biblia mostra klaru ki, “spiritu” ku “alma” ta rifiri dus kusas diferenti. Kal ki diferensa?

Skirbiduris di Biblia usa palabra ebraiku rúahh o palabra gregu pneúma oca e na skirbi aserka di “spiritu.” Propi Biblia mostra signifikadu des palabras. Pur izemplu, Salmu 104:29 fala: “Si bu [Jeova] korta elis folgu [rúahh], e ta muri, e riba pa reia.” Nota ki Tiagu 2:26 fala “kurpu sin folgu [pneúma] sta mortu.” Asin, nes versikulus, “spiritu” ta rifiri kusa ku ta da kurpu vida. Sin spiritu, kurpu ta sta mortu. Pa kila, na Biblia, palabra rúahh ka traduzidu so suma “spiritu” ma tambi suma “forsa,” o forsa di vida. Pur izemplu, aserka di Diluviu na tempu di Noe, Deus fala: “N na manda diluviu di yagu riba di tera pa kaba ku tudu kriaturas bas di seu ku tene folgu [rúahh] di vida.” (Kumsada 6:17; 7:15, 22) Asin, “spiritu” ta rifiri un forsa ku ka pudi ojadu (faiska di vida) ku ta da vida pa tudu kriaturas bibu.

Alma ku spiritu i ka mesmu kusa. Kurpu pirsisa di spiritu suma ki radiu pirsisa di eletrisidadi — pa pudi funsiona. Pa da mas izemplu des, pensa na un radiu ku ta leba pilia. Ora ku bu pui pilia na radiu i bu yabril, eletrisidadi ku sta na pilia ta pui radiu tarbaja. Ma, sin pilia, radiu ka na tarbaja. Mesmu kusa pudi akontisi ku radiu ku ta ligadu na lus, si disligadu na tomada. Di mesmu manera, spiritu i forsa ku ta da no kurpu vida. Suma eletrisidadi, so forsa di vida ka tene sintimentu nin pensamentu. I un simplis forma di inerẑia. Ma, sin ki spiritu, o forsa di vida, no kurpu ‘ta muri, i riba pa reia,’ suma ki salmista fala.

Eklesiastis 12:7 fala asin aserka di mortu di pekadur: “Reia [di si kurpu] riba pa con, suma ki seduba; spiritu riba pa Deus, kil ku dal.” Ora ki spiritu, o forsa di vida, sai di kurpu, kurpu ta muri i ta riba nunde ki sai — na con. Di mesmu manera, forsa di vida ta riba nunde ki sai — nunde Deus. (Jo 34:14, 15; Salmu 36:9) Es ka signifika kuma, forsa di vida ta bai pa seu. En ves di kila, i signifika kuma, kualker speransa di un algin ku muri pa i bin vivi mas, dipindi di Jeova Deus. No pudi fala, si vida sta na mon di Deus. So ku puder di Deus, ku spiritu, o forsa di vida, pudi ribantadu pa un algin pudi vivi mas.

I konsolu garandi sibi kuma, i es propi ki Deus na bin fasi pa tudu kilis ku muri ki lembra del! (Jon 5:28, 29) Na ora di resureison, Jeova na forma un novu kurpu pa un algin ku muri suma kin ku na durmi, i pul spiritu, o forsa di vida pa i pudi vivi mas. Es na sedu un dia di alegria garandi!

Si bu misti aprindi mas aserka di palabras “alma” ku “spiritu” suma ki usadu na Biblia, bu na oja bon nformason na broŝura Que Acontece Conosco Quando Morremos? i na paẑinas 32-33 i 142-146 di livru Raciocínios à Base das Escrituras, tudu publikadu pa Tustumuñas di Jeova, dispunivel na purtugis.