Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SANDZISANCHAZO

Ligama Lelitsi “Umphefumulo” Nalelitsi “Umoya”—Mbambambamba Asho Kutsini?

Ligama Lelitsi “Umphefumulo” Nalelitsi “Umoya”—Mbambambamba Asho Kutsini?

NAWUVA ligama lelitsi “umphefumulo” nalelitsi “umoya” yini lefika engcondvweni yakho? Labanyenti bacabanga kutsi lamagama asho intfo lengabonakali nobe lengafi lengekhatsi emitimbeni yetfu. Bacabanga kutsi nasifa lencenye lengabonakali iyaphuma ishiye umtimba ichubeke iphila. Njengobe lenkholelo ivame kangaka, labanyenti bayetfuka nabafundza kutsi loko akufundziswa liBhayibheli. Ngekusho kweliVi laNkulunkulu, uyini umphefumulo, futsi uyini umoya?

LIGAMA LELITSI “UMPHEFUMULO” NJENGOBE LISETJENTISIWE EBHAYIBHELINI

Kwekucala, cabanga ngemphefumulo. Utawukhumbula kutsi ekucaleni liBhayibheli lalibhalwe ngesiHebheru nesiGriki. Nababhala ngemphefumulo, babhali beliBhayibheli basebentisa ligama lesiHebheru lelitsi neʹphesh nelesiGriki lelitsi psy·kheʹ. Lamagama omabili avela tikhatsi letingu-800 emiBhalweni, futsi i-New World Translation iwahumushe ngekutsi “umphefumulo.” Nawufundza ngeligama lelitsi “umphefumulo” nobe “imiphefumulo” eBhayibhelini, kuvele kucace kutsi leligama lisho (1) umuntfu, (2) silwane nobe (3) kuphila kwemuntfu nobe kwesilwane. Ase sifundze imibhalo lehumusha lamagama ngetindlela letintsatfu letehlukahlukene.

Bantfu. “Ngemalanga ekwakhiwa kwemkhumbi waNowa. Bantfu [“imiphefumulo,” NW] labambalwa, labasiphohlongo, bangena kulomkhumbi basindza emantini.” (1 Phetro 3:20) Lapha ligama lelitsi “imiphefumulo” ngalokucacile lisho bantfu—Nowa, umkakhe, emadvodzana akhe lamatsatfu kanye nebafati bawo. Incwadzi ya-Eksodusi 16:16 ikhuluma ngemiyalo lebeyiniketwe ema-Israyeli mayelana nekubutsa imana. Atjelwa: “Ngulowo nalowo akatibutsele loko lokungamenelisa,  . . . umuntfu [“umphefumulo,” NW] amunye, kulowo nakulowo mndeni.” Imana leyayibutfwa yayilingana emalunga emndeni. Nankha lamanye emavesi eliBhayibheli lakhombisa kutsi umuntfu “ungumphefumulo” nobe bantfu “bayimiphefumulo.”Tihlabelelo 6:3, 4; 7:2; Hezekeli 17:17.

Tilwane. Ekulandziseni kweliBhayibheli ngendalo, siyafundza: “Nkulunkulu watsi: ‘Emanti akagcwale yonkhe inhlobo yetilwane [imiphefumulo, NW] letiphilako, kundize tinyoni etikwemhlaba emkhatsini wesibhakabhaka.’ Nkulunkulu watsi: ‘Umhlaba awuvete tonkhe tinhlobo tetilwane [imiphefumulo, NW] letiphilako: tonkhe tinhlobo tetifuyo, netetilwane letihamba ngesisu, netilo tesiganga.’ Kwase kuba njalo.” (Genesisi 1:20, 24) Kulamavesi, tinhlanti, tilwane letifuywako netesiganga, tonkhe tibitwa ngekutsi “yimiphefumulo.” Tinyoni kanye naletinye tilwane tibitwa ngekutsi yimiphefumulo kuGenesisi 9:10; Levithikhusi 11:46; kanye naNumeri 31:28. (Catsanisa neNW.)

Kuphila njengemuntfu. Ngalesinye sikhatsi ligama lelitsi “umphefumulo” [nawulicatsanisa neNW] lisho kuphila kwemuntfu. Jehova watjela Mosi: “Bonkhe labantfu bebafuna kukubulala sebafile.” (Eksodusi 4:19) Titsa taMosi tatifunani? Tatifuna umphefumulo wakhe. Ngalesikhatsi Rakheli abeleka indvodzana yakhe Bhenjamini, “umphefumulo wakhe waphuma (ngoba wafa).” (Genesisi 35:16-19, NW) Ngaleso sikhatsi, Rakheli wafa. Cabanga nangemavi aJesu: “Mine ngingumelusi lolungile. Umelusi lolungile udzela kuphila kwakhe [umphefumulo wakhe, NW] ngenca yetimvu.” (Johane 10:11) Jesu wanikela ngemphefumulo nobe kuphila kwakhe ngenca yebantfu. Kulamavesi eliBhayibheli ligama lelitsi “umphefumulo” libhekisele ngalokucacile ekuphileni kwemuntfu. Utawutfola letinyenti tibonelo lapho leligama lelitsi “umphefumulo” lisetjentiswe khona libe lisho kuphila kwemuntfu ku-1 Emakhosi 17:17-23; Matewu 10:39; Johane 15:13; kanye neMisebenti 20:10. (Catsanisa neNW.)

Nawuchubeka ufundza liVi laNkulunkulu utawubona kutsi ayikho indzawo eBhayibhelini lapho ligama lelitsi “kungafi” nobe “kuphila phakadze” ahlotjaniswa khona nalelitsi “umphefumulo.” Kunaloko, imiBhalo isho ngalokucacile kutsi umphefumulo uyafa. (Hezekeli 18:4, 20, NW) Ngako-ke, liBhayibheli libita umuntfu lofile ngekutsi “ngumphefumulo lofile.”Levithikhusi 21:11, (Catsanisa neNW.)

INCHAZELO YELIGAMA LELITSI “UMOYA”

Nyalo ase sibuke indlela liBhayibheli lelisebentise ngayo ligama lelitsi “umoya.” Labanye bantfu bacabanga kutsi lelitsi “umoya” ngulelinye ligama “lemphefumulo.” Kodvwa loko akusilo liciniso. LiBhayibheli likwenta kucace kutsi “umoya” kanye “nemphefumulo” kusho titfo letingafanani. Uyini umehluko?

Babhali beliBhayibheli basebentisa ligama lesiHebheru lelitsi ruʹach kanye nelesiGriki lelitsi pneuʹma lapho babhala “ngemoya.” ImiBhalo nayo iyayichaza inchazelo yalawo magama. Nasi sibonelo: Tihlabelelo 104:29, (NW), titsi: “Nawutsatsa umoya [ruʹach], wato [Jehova], tiyafa, tibuyele elutfulini.” Jakobe 2:26 yena utsi “umtimba ufile nawute umoya [pneuʹma].” Kulamavesi, ligama lelitsi “umoya” lisho loko lokwenta umtimba uphile. Ngaphandle kwemoya, umtimba ufile. Ngako-ke, eBhayibhelini ligama lelitsi ruʹach alihunyushwa nje kuphela ngekutsi “umoya” kodvwa liphindze lihunyushwe ngekutsi “ngemandla” nobe umoya wekuphila. Nasi sibonelo: Mayelana naZamcolo ngesikhatsi saNowa, Nkulunkulu watsi: “Ngitawuletsa zamcolo emhlabeni, utawufika abulale yonkhe inyama lenemoya [ruʹach] wekuphila, lengaphansi kwelizulu.” (Genesisi 6:17; 7:15, 22) Ngako ligama lelitsi “umoya” lisho emandla langabonakali (inhlase yekuphila) laphilisa tonkhe tidalwa letiphilako.

Umphefumulo nemoya akusiyo intfo yinye. Umtimba udzinga umoya njengobe nje nerediyo idzinga gezi—kute isebente. Nasi lesinye sibonelo. Nawufaka emabhetri erediyo kuyo, gezi losemabhetrini wenta lerediyo isebente. Kodvwa nangabe lamabhetri ungakawafaki, irediyo ayisebenti. Kuba njalo nangerediyo lesebentisa gezi kuphela, nangabe ingakafakwa intsambo yayo kugezi, ayisebenti. Ngendlela lefananako, umoya ungemandla lenta imitimba yetfu iphile. Lomoya ute imiva futsi awucabangi, njengobe nje nagesi anjalo. Ungemandla lete tici tebuntfu. Kodvwa ngaphandle kwawo lomoya nobe emandla ekuphila, imitimba yetfu ‘iyafa ibuyele elutfulini,’ njengobe umhlabeleli asho.

Lapho ikhuluma ngekufa kwemuntfu, incwadzi yemShumayeli 12:7 itsi: “Lutfuli [lemtimba wakhe] lusengakabuyeli emhlabatsini, lapho lwatsatfwa khona, nemoya usengakabuyeli kuNkulunkulu lowawuniketa.” Lapho umoya nobe emandla ekuphila, uphuma emtimbeni, umtimba uyafa futsi ubuyele lapho wachamuka khona—emhlabatsini. Ngendlela lefananako, nemandla ekuphila abuyela lapho avela khona—kuNkulunkulu. (Jobe 34:14, 15; Tihlabelelo 36:9) Loko akusho kutsi emandla ekuphila ayahamba abuyele ezulwini. Kunaloko, kusho kutsi nobe ngabe ngubani lofako, litsemba lakhe leluvuko likuNkulunkulu Jehova kuphela. Kalula nje, kuphila kwakhe kukuNkulunkulu. Ngemandla aNkulunkulu kuphela langabuyisela umoya, nobe emandla ekuphila kuloyo muntfu kute aphindze aphile.

Kuyadvudvuta kwati kutsi nguloko kanye Nkulunkulu layawukwentela bantfu “labasemathuneni.” (Johane 5:28, 29) Ngesikhatsi seluvuko, Jehova utawumentela umtimba lomusha umuntfu lofile bese uyawuphilisa ngekuwufaka umoya nobe emandla ekuphila. Cabanga nje ngenjabulo leyobe ikhona ngalelo langa!

Nangabe ufuna kwati kabanti ngeligama lelitsi “umphefumulo” nalelitsi “umoya” njengobe asetjentisiwe eBhayibhelini, fundza incwadzi letsi Kwenzekani Kithina Lapho Sifa? nasemakhasini 369-373 kanye na-377-382 encwadzi letsi Ukubonisana NgemiBhalo, (titfolakala ngesiZulu) totimbili tishicilelwe boFakazi BaJehova.