Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SANDZISANCHAZO

1914—Umnyaka Lobalulekile Esiphrofethweni SeliBhayibheli

1914—Umnyaka Lobalulekile Esiphrofethweni SeliBhayibheli

KUSASELE emashumi eminyaka, bafundzi beliBhayibheli batsi bekuyoba khona tintfo letinkhulu letatiyokwenteka nga-1914. Ngutiphi leto tintfo, futsi yini lekhombisa kutsi 1914 abengumnyaka lobalulekile?

Njengobe kubhaliwe kuLukha 21:24, Jesu watsi: ‘Betive bayakuyigcobagcoba iJerusalema, kuze kugcwaliseke sikhatsi sabo.’ LiJerusalema kwakuyinhloko dolobha yesive semaJuda—kulapho kwakunesihlalo sekubusa semakhosi eluhla leNkhosi Davide. (Tihlabelelo 48:1, 2) Nobe kunjalo, lamakhosi abevelele kubaholi betive. Abehleti “esihlalweni sebukhosi saSimakadze [Jehova]” amelela Nkulunkulu. (1 Tikhronike 29:23) Ngaleso sizatfu, liJerusalema lalimelela kubusa kwaJehova.

Noko-ke, kubusa kwaNkulunkulu ‘kwagcotjwagcotjwa’ njani futsi nini ‘betive’? Loku kwenteka nga-607 B.C.E. lapho iJerusalema incotjwa baseBhabhulona. ‘Sihlalo sebukhosi saJehova’ sasite muntfu futsi luhla lwemakhosi lwaDavide lwaphatamiseka. (2 Emakhosi 25:1-26) LiJerusalema ‘laliyogcotjwagcotjwa’ siphelwane yini? Cha, ngobe siphrofetho saHezekeli sasitsite ngembusi wekugcina waseJerusalema, Sedekiya: “Khumula lomshuculo wenhloko, ususe lomchele. . . . Kodvwa kungeke kwenteke, aze yena efike lowo lokunguyena kungelakhe sibili; ngiyakulinika yena.” (Hezekeli 21:26, 27) Loyo umchele ‘lokungewakhe sibili’ weluhla laDavide, nguKhristu Jesu. (Lukha 1:32, 33) Ngako-ke, ‘kugcotjwagcotjwa’ kwakuyawuphela ngalesikhatsi aba yiNkhosi.

Yayiyokwenteka nini lentfo lebaluleke kangaka? Jesu wakhombisa kutsi beTive bebayobusa sikhatsi lesitsite. Umlandvo waDanyela sehluko 4 usisita sicondze kutsi leso sikhatsi sasitawuba sidze kangakanani. Ikhuluma ngeliphupho lalesiphrofetho seNkhosi Nebukhadnezari waseBhabhulona. Wabona sihlahla lesikhulu sigawulwa. Sicu saso sasingeke sikhule ngobe sasiboshwe ngensimbi nangelitfusi. Lengilosi yamemeta yatsi: ‘Tikhatsi letisikhombisa tendlule kuye.’Danyela 4:10-16.

EBhayibhelini, ngaletinye tikhatsi tihlahla timelela imibuso. (Hezekeli 17:22-24; 31:2-5) Ngako-ke, kugawulwa kwesihlahla lesingumfanekiso wembuso waNkulunkulu, njengobe wawumelelwa ngemakhosi aseJerusalema, kwakusho kutsi uyophatamiseka. Nobe kunjalo, lowo mbono wakhombisa kutsi loko ‘kugcotjwagcotjwa kweliJerusalema’ kwakuyoba kwesikhashana—“tikhatsi letisikhombisa.” Leso sikhatsi lesidze kangakanani?

Sembulo 12:6, 14 sibonisa kutsi tikhatsi letintsatfu nencenye tilingana ‘nemalanga langu-1 260.’ Ngako-ke, ‘tikhatsi letisikhombisa’ tiyoba tikhatsi letiphindvwe kabili, nobe emalanga langu-2 520. Kodvwa beTive abazange bayekele ‘kugcobagcoba’ kubusa kwaNkulunkulu ngemuva nje kwemalanga langu-2 520 liwile liJerusalema. Ngako-ke, bufakazi bubonisa kutsi lesiphrofetho sihlanganisa sikhatsi lesidze. Ngesizatfu saloko lokushiwo nguNumeri 14:34 naHezekeli 4:6, “umnyaka umele lilanga linye,” “tikhatsi letisikhombisa” betiyawuba yiminyaka lengu-2 520.

Leminyaka lengu-2 520 yacala nga-October 607 B.C.E., ngalesikhatsi liJerusalema lincotjwa baseBhabhilona futsi umbuso weluhla lwaDavide wasuswa esihlalweni sekubusa. Leso sikhatsi saphela nga-October 1914. Ngaleso sikhatsi, ‘sagcwaliseka sikhatsi sebetive’ futsi Jesu Khristu wabekwa waba yiNkhosi yaNkulunkulu ezulwini. *Tihlabelelo 2:1-6; Danyela 7:13, 14.

Njengobe Jesu asho, ‘kubuya kwakhe’ ayiNkhosi yasezulwini kwabonakala ngetentakalo letinkhulu emhlabeni wonkhe—timphi, indlala, kutamatama kwemhlaba kanye netifo letibulalako. (Matewu 24:3-8; Lukha 21:11) Letintfo letenteka tiniketa bufakazi lobuphelele bekutsi 1914 ecinisweni, kwakungumnyaka wekutalwa kweMbuso waNkulunkulu wasezulwini nekucala ‘kwemalanga ekugcina’ alesi simiso lesibi.2 Thimothi 3:1-5.

^ sig. 4 Kusukela nga-October 607 B.C.E. kuya ku-October 1 B.C.E. yiminyaka lengu-606. Njengobe kute umnyaka losemkhatsini waleyo, kusukela ku-October 1 B.C.E. kuya ku-October 1914 C.E., yiminyaka lengu-1 914. Ngekuhlanganisa iminyaka lengu-606 nalengu-1 914, sitfola iminyaka lengu-2 520. Kute utfole kwatiswa ngekuwa kweliJerusalema nga-607 B.C.E., fundza sihloko lesitsi “Chronology” ku-Insight on the Scriptures, leshicilelwe boFakazi BaJehova.