Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 1

“Etyi Otyo Tyihangununa Ohole na Huku”

“Etyi Otyo Tyihangununa Ohole na Huku”

“Ohole na Huku ihangununa okutavela ovitumino viae. Iya ovitumino viae kavialemene.”—1 JOÃO 5:3.

1, 2. Oityi tyekulunda opo ukale nohole na Jeova Huku?

OVE uhole Huku? Inkha wapakula omuenyo wove ku Jeova Huku, tyotyili mokumbulula epulo olio okuti, yoo! Tuatyitwa nehando liokukala nohole na Jeova. Tyotyili, tuna ohole na Huku mokonda utuhole. Ombimbiliya ipopia okuti: “Onthue tuna ohole mokonda [Jeova] walekesa tete okuti utuhole.”—1 João 4:19.

2 Jeova oe tete walekesa ohole nonthue. Wetuavela ohi ino ongwa. Utekula omasuka etu opahitu. (Mateus 5:43-48) Tyakolela vali unene, utala komasuka etu opaspilitu. Jeova wetuavela Ondaka yae, Ombimbiliya. Tupu, utukonga tulikuambele kwe nonthumbi yokuti metutehelela nokutuavela ospilitu sandu yae opo itukuateseko. (Salmo 65:2; Lucas 11:13) Haunene, watuma Omona wae ehole ngo Muyovoli opo etuyovole konkhali no kononkhia. Jeova una ohole onene nonthue ngatyi!—Tanga João 3:16; Romanos 5:8.

3. (a) Oityi tuesukisa okulinga opo tukale mohole ya Huku? (b) Epulo patyi liakolela tuesukisa okulinga iya opi matuvasi ekumbululo?

3 Jeova uhanda tupole ouwa kohole yae. Mahi, inkha matupoloko ouwa ine kamatupoloko tyitei kuonthue. Ondaka ya Huku itulondola okuti: “Tualeiko okukala mohole ya Huku . . . pala okupewa omuenyo wahapu.” (Judas 21) Ondaka “tualeiko” ilekesa okuti opo tukale mohole ya Huku tuesukisa okulinga ononkhono. Tuesukisa okulekesa ohole oyo monkhalelo yaviuka. Ngotyo, tyakolela tulipule okuti: ‘Oñgeni ndyipondola okulekesa okuti ndyihole Huku?’ Ekumbululo livahiwa monondaka mbahonekwa no apostolu João: “Ohole na Huku ihangununa okutavela ovitumino viae; iya ovitumino viae kavialemene.” (1 João 5:3) Tuna okutala nawa ehangununo lionondaka ombo, mokonda tuhanda okulekesa ku Huku yetu okuti tumuhole unene.

“ETYI TYIHANGUNUNA OHOLE NA HUKU”

4, 5. (a) Oityi tyilekesa onondaka “ohole na Huku”? (b) Popia oñgeni ohole na Jeova yahimbika okukula momutima wove.

4 “Ohole na Huku,” oityi apostolu João ankho asoka etyi ahoneka onondaka ombo? Onondaka ombo kambupopi ohole Huku ena nonthue, mahi ohole onthue tuna nae. Uhinangela etyi ohole na Jeova yahimbika okukula momutima wove?

Elipakulo nombatisimu onthyimbi yomuenyo wokutavela ku Jeova ulundwa nohole

5 Nkhele soka etyi wahimbika okulilongesa otyili konthele ya Jeova nehando liae nokuhimbika okukala nekolelo. Ove wanoñgonoka okuti namphila watyitua omukuankhali wayapuka ku Huku, Jeova menyina lia Kristu waikula ondyila opo ukale nomuenyo uhena nkhali Andau avombesa iya opiñgana omuenyo wahapu. (Mateus 20:28; Romanos 5:12, 18) Ove wahimbika okunoñgonoka ounene wotyilikutila tya Jeova tyokuava Omona wae ehole unene opo ankhie mokonda yove. Otyo tyekuhika komutima, iya ove wahimbika okukala nohole na Huku walekesa ohole oyo onene nove.—Tanga 1 João 4:9, 10.

6. Oñgeni ohole yotyotyili ilekeswa, iya ohole na Huku ikulunda okulinga tyi?

6 Ohole oyo ankho onthyimbi vala yohole yotyotyili una na Jeova. Ohole hatyituwa tyilekeswa vala momutima; muakutikinya vali unene tyipona vala onondaka. Ohole yotyotyili na Huku muakutikinya vali unene tyipona vala okupopia okuti: “Ame ndyihole Jeova.” Ohole yotyotyili, nekolelo, vilekeswa muevi tulinga, haunene evi vihambukiswa una tuhole. (Tiago 2:26) Ngotyo, etyi ohole na Jeova yekula momutima wove, wakala nehando liokutyinda omuenyo monkhalelo ihambukiswa Tate yove keulu. Okuti ove Umbangi ya Jeova wambatisalua? Ngotyo, ohole oyo onene nonthilo na Jeova viekulunda opo ulinge etokolo liakolela unene momuenyo wove. Ove welipakula ku Jeova pala okulinga ehando liae, iya otyilekesa mombatisimu. (Tanga Romanos 14:7, 8.) Okufuisapo elipakulo olio walinga ku Jeova tyakutikinya etyi apostolu João apopia komutwe.

‘OKUTAVELA OVITUMINO VIAE’

7. Ovipi ovitumino vimwe via Huku, iya oityi tyakutikinya okutavela ovitumino ovio?

7 João wapopia okuti ohole na Huku ihangununa ‘okutavela ovitumino viae’. Ovipi ovitumino via Huku? Jeova utuavela ovitumino ovinyingi viayandyuluka Mondaka yae, Ombimbiliya. Mongeleka, Jeova wailika ovituwa evi, okunwa unene, noundalelapo, nokufenda ovilolo, nokuvaka, nokukemba. (1 Coríntios 5:11; 6:18; 10:14; Efésios 4:28; Colossenses 3:9) Okutavela ovitumino via Huku tyakutikinya okutyinda omuenyo welikuata novitumino viayandyuluka nawa Viombimbiliya.

8, 9. Oñgeni tupondola okunoñgonoka etyi tyihambukiswa Jeova alo umwe movipuka vihena ovitumino viayandyuluka nawa? Ava ongeleka.

8 Moluotyo, opo tuhambukiswe Jeova tuesukisa okulinga vali tyipona vala okutavela ovitumino viayandyuluka nawa. Jeova ketuavela ovitumino vitupola ehambu momuenyo wetu wa kese nthiki. Moluotyo, kese nthiki tupondola okuvasa ovitateka ovinyingi vihena ovitumino viayandyuluka nawa. Mononkhalelo ombo, oñgeni tupondola okunoñgonoka etyi tyihambukiswa Jeova? Ombimbiliya ilekesa nokuayandyuluka olusoke lwa Huku konthele yovipuka ovio. Putyina tutanga Ombimbiliya, tulilongesa etyi Jeova ehole netyi eyele. (Tanga Salmo 97:10; Provérbios 6:16-19) Tupondola okunoñgonoka omalusoke novituwa vimuhambukiswa. Tyina tulilongesa vali unene konthele yovituwa via Jeova no nondyila mbae, tuyeka onkhalelo yae yokusoka ihongolele omatokolo etu nokuhongiliya etyi tulinga. Ngotyo, alo umwe tyina tuvasa ovitateka ovinyingi vihena ovitumino viayandyuluka nawa tupondola okupunga “olipi ehando lia Jeova.”—Efésios 5:17.

9 Mongeleka, Mombimbiliya mutupu ovitumino vituilika okutala onosinema ine ovipuka mo televisau vilekesa oungangala ine omaundalelapo. Mahi, okuti tuesukisa umwe otyitumino tyayandyuluka tyituilika okutala ovipuka ovio? Onthue tutyii oñgeni Jeova atala ovipuka ovio. Ondaka yae itutolela nokuayandyuluka okuti: “[Jeova] uyele una uhole oungangala.” (Salmo 11:5) Tupu ipopia okuti: “Huku makakoyesa ovanthu valinga oundalelapo.” (Hebreus 13:4) Okusoka konondaka ombo, matunoñgonoka nawa olipi ehando lia Jeova. Moluotyo tutokolei okuhatale ovipuka Huku yetu eyele. Tutyii okuti Jeova uhambukwa tyina tulityilika ovipuka ovivi vilekeswa mouye uno. *

10, 11. Omokonda yatyi tuaholovona okutavela ku Jeova, iya oñgeni tuna okumutavela?

10 Omokonda yatyi tuna okutavela ovitumino via Huku? Omokonda yatyi tuhanda kese nthiki okutyinda omuenyo welikuata nolusoke lwa Huku? Onthue katuaholovonene onkhalelo oyo mokonda yowoma wokuhitiswa ine okulityilika ovitateka viya kovanthu vana vahasukile okulinga ehando lia Huku. (Gálatas 6:7) Tyotyili, okutavela ku Jeova omphitilo imwe ongwa yokulekesa okuti tumuhole. Ngetyi omona ahanda unene okupandwa na tate yae, nonthue tuhanda okupandwa na Jeova. (Salmo 5:12) Jeova o Tate yetu, iya onthue tumuhole. Petupu natyike tyituavela ehambu tyipona okunoñgonoka okuti tukahi nokutyinda omuenyo “wapandua na Jeova.”—Provérbios 12:2.

11 Mahi, onthue katutavela nokuanumana; okutavela vala etyi tuhanda. * Onthue katutokola ovitumino patyi matutavela nevi matuanye. Anthi “tutavela nomutima auho.” (Romanos 6:17) Tulitehelela ngomuhoneki wo no salmu wahoneka okuti: “Nahambukilwa ovitumino viove, ame ndyivihole.” (Salmo 119:47) Tyotyili, onthue tuhole okutavela ku Jeova. Tuimbuka okuti watokala—iya utuita—tumutavele nomutima auho. (Deuteronômio 12:32) Tuhanda Jeova apopie konthele yetu ngetyi Ondaka yae ipopia konthele ya Noe. Ohongoi oyo yekolelo, walekehile ohole ku Huku momanima omanyingi, Ombimbiliya yati: “Noe walingile atyiho Huku emutumine. Alingi umwe ngotyo.”—Gênesis 6:22.

12. Onalupi okutavela kuetu kuhambukiswa omutima wa Jeova?

12 Oñgeni Jeova elitehelela tyina tumutavela tyahakuluminyua? Ondaka Yae ipopia okuti otyo ‘tyihambukiswa omutima wae.’ (Provérbios 27:11) Okuti okutavela kuetu tyotyili tyihambukiswa omutima Wohamba Tatekulu youye? Enga, matyimuhambukiswa! Jeova wetulinga nepondolo liokuholovona. Otyo tyilekesa okuti tupondola okuholovona etyi tuhanda; tupondola okuholovona okutavela Huku ine okumuanya. (Deuteronômio 30:15, 16, 19, 20) Tyina tuholovona okutavela Jeova tyahakuluminyua nokutyilinga mokonda tumuhole nomutima auho, matuhambukiswa Tate yetu keulu. (Provérbios 11:20) Tupu tuholovona onkhalelo ongwa yomuenyo.

“OVITUMINO VIAE KAVILEME”

13, 14. Omokonda yatyi tupondola okupopia okuti ‘ovitumino via Huku kavialemene,’ iya oñgeni tupondola okutyieleka?

13 Apostolu João wahoneka otyipuka tyimwe tyihambukiswa konthele yovitumino via Jeova: “Ovitumino viae kavialemene.” Ombimbiliya imwe ipopia okuti: “Ovitumino viae viapepuka okuvitavela.” (Nova Tradução na Linguagem de Hoje) Ovitumino via Jeova viapola pokati ine kavialemene. * Namphila ovanthu ovakuankhali, vapondola okutavela ovitumino via Huku.

14 Tupondola okutyieleka monkhalelo ei: Epanga liove ukahi nokuiluka iya ekuiti umukuateseko. Pena ovikasa ovinyingi pala okutyinda. Vimwe viapepuka iya omunthu wike upondola okuvityinda, mahi ovikuavo vialema unene tyesukisa ovanthu vevali. Epanga liove ekuiti utyindepo ovikasa vimwe. Okuti mekuiti utyinde ovikasa vialema unene? Au. Oe kamahande ove utunguke mokonda yokutyinda awike ovikasa vialema. Tupu, Huku yetu yoluembia ketuavela ovitumino tuhevili okufuisapo. (Deuteronômio 30:11-14) Oe nalumwe metuiti tutyinde otyipuka tyalema. Jeova wii nawa etyi tuvila netyi tuhevili okulinga, mokonda “oe wii nawa oñgeni tuatungwa, uhinangela okuti tuatunda keheke.”—Salmo 103:14.

15. Omokonda yatyi tupondola okukala nonthumbi yokuti ovitumino via Jeova o pala ouwa wetu?

15 Tyotyili, ovitumino via Jeova kavileme; ovio o pala ouwa wetu. (Tanga Isaías 48:17.) Otyo Moisesi apopilile ova Isilayeli okuti: “Jeova wetutuma tufuisepo ovitumino evi aviho, nokukala nonthilo na Jeova Huku yetu pala ouwa wetu, opo tukale nomuenyo ngo mononthiki mbuno.” (Deuteronômio 6:24) Nonthue tupondola okukala nonthumbi yokuti Jeova utuhandela ouwa tyina etuavela ovitumino viae. Tyotyili, otyo tukevelela kwe? Jeova o Huku una ounongo wahapu. (Romanos 11:33) Wii etyi tyaviuka vali pala onthue. Tupu, Jeova ongeleka yavilapo yohole. (1 João 4:8) Ohole, otyituwa tya Jeova, tyihongolela atyiho apopia nokulinga. Ovitumino aavela ovaumbili vae vituka kohole.

16. Omokonda yatyi tuesukisila okutavela namphila tuvakuankhali nokuhongiliyua novivi viouye uno?

16 Otyo katyilekesa okuti okutavela ku Huku tyapepuka. Tuesukisa okulinga ononkhono opo tuhahongiliyue novivi viouye uno “ukahi pomaoko ondingavivi.” (1 João 5:19) Mokonda youkuankhali, tupu tuesukisa okulwa nehando liokuponyoka movitumino via Huku. (Romanos 7:21-25) Mahi, ohole tuna na Huku ipondola okufinda. Jeova wavela ononkhano onongwa vana valekesa ohole mwe pokumutavela. Oe wavela ospilitu sandu yae “ku vana vetavela okuti oe omutumini wavo.” (Atos 5:32) Ospilitu oyo, ituavela ovinyango oviwa—ovituwa viakolela vipondola okutukuatesako okutavela.—Gálatas 5:22, 23.

17, 18. (a) Oityi matukelilongesa momukanda ou, iya oityi tuesukisa okupaka momutima tyina tulilongesa? (b) Oityi matukelilongesa mokapitulu makalandulako?

17 Momukanda ou, matulilongesa ovitumino via Jeova novipuka ovikuavo vilekesa olipi ehando liae. Putyina tulilongesa ovitumino ovio, tuesukisa okupaka momutima ovipuka vimwe viakolela. Tuhinangelei okuti Jeova ketukuluminya tutavele ovitumino viae; oe uhanda tumutavele nomutima wetu auho. Tuhalimbueiko okuti Jeova ukevelela tutyinde omuenyo wetu monkhalelo imwe ituetela ononkhano onongwa pahetyino nomuenyo wahapu komutwe wandyila. Tuesukisa okutala okuti okutavela ku Jeova omphitilo imwe ongwa yokulekesa okuti tumuhole unene.

18 Opo etukuateseko okupunga otyiwa notyivi, Jeova nohole wetuavela omutima omunongo. Mahi, opo utuhongolele nawa, omutima wesukisa okulongeswa, ngetyi matukelilongesa mokapitulu makalandulako.

^ palag. 9 Tala o Kapitulu 6 momukanda ou, kapopia oñgeni matuholovona ovitalukiso oviwa.

^ palag. 11 Alo umwe ovilulu vipondola okutavela nokuanumana. Etyi Jesus atolela ovilulu vitunde movanthu vamwe ankho vena ovilulu, ovio viaimbuka outumini wa Jesus avitavela namphila viahahandele.—Marcos 1:27; 5:7-13.

^ palag. 13 Ondaka yo gregu yapitiyua “kavialemene” mu 1 João 5:3, yapitiyua mu Atos 20:29, 30 okuti “okukuluminya,” iya ipopia konthele yovanthu ovakalavi vayapuka motyili “vapopia ovipuka viahaviukile” opo vayondye vakuavo.