HӦL SE TĒ ‘E ‘ON LALOGA

Skip to table of contents

VÄE 1

“Te‘is ‘on Fuạg ne ‘Os Hanisi se ‘Ạitu”

“Te‘is ‘on Fuạg ne ‘Os Hanisi se ‘Ạitu”

“Te‘is ‘on fuạg ne ‘os hanisi se ‘Ạitu, la ‘is la ȧf‘ạkia ‘on fäeag fas‘ạki. Ma ‘on fäeag fas‘ạki kat häeag ‘e noa ra.”—1 JONE 5:3, NW.

1, 2. Ka tes tä rue‘ạkia ‘äe la hanis ‘e ‘Ạitu Jihova?

TE KA ‘äe hanis ‘e ‘Ạitu? Kepoi ka ‘äe nā vạhia ‘ou mạuri se ‘Ạitu Jihova, ‘äe la ‘ea ‘i! Iạ tē nonojot la ‘is la hanis ‘e Jihova ‘e rēko ‘on hanisi se ‘isa. Puk Ha‘a ‘ea: “‘Is ma ‘os hanisi ‘e rēko ‘Ạitu hanis mumuamea se ‘isag.”1 Jone 4:19.

2 Jihova ta kel‘ȧk mumuam se ‘isa ‘on hanisi. Iạ nāam se ‘isa ta rȧn helavat la ‘is la noho e, ma iạ ös tape‘ma tē fakfor ne ‘is kop la ‘ese. (Mataio 5:43-48) ‘On pumuạ pạu, iạ kokon‘ȧk ‘os pa ‘es fak‘ata. Iạ nāam se ‘isa ‘on Fäega, Puk Ha‘a. Tē hoi‘ạkit, iạ ‘ihia ‘is la ro‘ạit se ia, ma iạ a‘fūmou‘ȧk ne iạ la a‘fại se ‘os ro‘ạitu ma la nāam ‘on ‘at ha‘a la hạiasoagan ‘is. (Salamo 65:2; Luke 11:13) ‘On pumuạ pạu, ta ‘on fekạu‘ạkim ne ‘on Le‘ ‘eseat ma ne iạ a‘pumuạ‘ạki la ta‘ag Hạitogiget ne la sại‘ạkia ‘is ‘e ag raksa‘a ma ala. Jihova kel‘ȧk ‘on hanis ti‘u se ‘isa!Hat Jone 3:16; Roma 5:8.

3. (a) La noh ȧf‘ȧk ma ‘e hanis ‘on ‘Ạitu, tes tä ‘is la rē? (e) Ka sạio‘ pumuạ tese tä ‘is kop la sạkior se‘, ma ‘is la pō ‘e tei ‘on togi?

3 Jihova pa ‘es la ‘is la pō‘ia ‘es‘ao ne ‘on hanisi se av se ‘es a‘ofige. Kat ‘inea ra ne ‘is la pō ne ‘igkȧ‘, ka iạ täe kikia ‘e ‘os hil tē le‘et se le‘et. Fäeag ‘on ‘Ạitu fas‘ȧk se ‘isa: “Ka ȧf‘ȧk ‘ạus ‘e hanis ‘on ‘Ạitu, ka noh vāvā se . . . mȧür se ‘es gata‘aga.” (Juta 21) Fäeag heta “ȧf‘ȧk ‘ạus” kel‘ȧk ne ‘is kop la fe‘en ma kikia la nōnō ma ‘e hanis ‘on ‘Ạitu. ‘Is kop la kel‘ȧk ‘os ‘uạ‘uạ‘ạkiga ‘e rēko ‘on hanisi. Iạ lelei la ‘is la sạio‘, ‘Ka gou la kel‘ȧk tapen ‘otou hanisi se ‘Ạitu?’ ‘On tög heta täe ‘e fäeag ne ‘apostol ta Jone fạ‘i ‘e ui rȧg ‘on ‘Ạitu: “Te‘is ‘on fuạg ne ‘os hanisi se ‘Ạitu-la ‘is la ȧf‘ạkia ‘on fäeag fas‘ạki. Ma ‘on fäeag fas‘ạki kat häeag ‘e noa ra.” (1 Jone 5:3) Iạ tē nonojot la ‘is la sạkior a‘lelei se fuạg ne fäeag ‘i, ‘e rēko ‘is pa kel‘ȧk se ‘os ‘Ạit ta ne ‘is hanis ti‘ pạu ‘e ia.

“TE‘IS ‘ON FUẠG NE ‘OS HANISI SE ‘ẠITU”

4, 5. (a) Ka tes tä fäeag te‘ “hanisit se ‘Ạitu” ‘ạliạg‘ạkia? (e) Sui‘ạkia ne hanisit se ‘Ạitu kamat la fup tapen ‘e ‘ou huga.

4 Ka tes ta ‘apostol ta Jone a‘häe‘ạkia ‘e ‘on fȧ‘ ne fäeag te‘ “Hanisit se ‘Ạitu”? Tē ne fạ‘i ‘ạligen ‘os hanisi se ‘Ạitu, ka ‘eake hanis ‘on ‘Ạitu se ‘isa. Ka tei ka ‘äe la pō la a‘häe‘ȧk se av het ne hanisi se Jihova kamat la fup ‘e ‘ou huga?

Nāag ne ‘os mạuri ma hele‘ la papetạios iạ ta kamatag ne ‘os tovavhina ma hanisi se Jihova

5 Rē a‘häe se avat ne ‘äe kamat la rakoa aier ta hün se Jihova ma ‘on ‘amnạki, ma tä ‘äe aier‘ȧk ne tē ne ‘äe rako aier ma ta ‘äe kamat la pilifiou. ‘Äe hele‘ la ‘inea‘ia ne aier ‘äe a‘sūum ‘e ag raksa‘a ne a‘sousoua ‘äe ‘e ‘Ạitu, ka ‘e rēko Karisto ta, ‘äe la pō la pō hoi‘ȧk mȧür se ‘es gata‘aga ne ‘Atama mao‘ȧk vạhia. (Mataio 20:28; Roma 5:12, 18) ‘Äe hele‘ la ‘inea tape‘ma rạu‘if ti‘ut ne Jihova rē ‘e ‘on fekạu‘ạkigam ne ‘on Le‘ ‘eseat ne iạ a‘pumuạ‘ạki la al hün se ‘isa. ‘Ou ‘ineag ne tē te‘is rue‘ạkia ‘ou huga la hanis ti‘ ‘e ‘Ạitu.Hat 1 Jone 4:9, 10.

6. Ka ‘is la kel‘ȧk tapen hanis aire, ma tes ta hanisi se ‘Ạitu rue‘ȧk ‘äe la rē?

6 Ta‘ag ta kamatag ne ‘os la hanis aier ‘e Jihova. Hanisi ‘eake tē ne a‘häe ma fäega ‘esea. Hanis aier ‘e ‘Ạitu ‘eake la ‘os la ‘ea ma, “Gou hanis ‘e Jihova.” La fak se pilifi, hanis aire no‘ȧk ‘e tē ne ‘is rē. (Jemesa 2:26) ‘Is kel‘ạkia hanis aire ‘e ‘os rēag ne tē ne a‘ofan iạ ne ‘is hanisi. ‘E avat ne hanis aire se Jihova kamata e la fup va‘ ‘e ‘os huga, te‘is rue‘ạkia ‘is la mȧür‘ạkia kạinag mạurit ne la a‘ofan ‘os ö‘fā faklạgi. Ka tei ka ‘äe le‘ Uetnes papetạios het? Kepoi ka ta‘ag, ‘ou hanisi ne leuof ‘e lal ne ‘ou huga ma ‘ou huạg aire se Jihova ta rue‘ạkia ‘äe la a‘sokoa rē puer pumuạ pạu ta ‘e ‘ou mạuri. ‘Äe fäeag pūlio vạhia se Jihova ne ‘äe täla a‘sokoa ‘on fiongaro, ma ‘äe kel‘ȧk ‘e avat ne ‘äe papetaiso. (Hat Roma 14:7, 8.) ‘Os a‘sokoag aier ne ‘os fäeag pūliot ne ‘is rē se Jihova iạ laloag‘ȧk tē ne ‘apostol ta Jone ‘ea ‘e te a‘ hete‘.

“‘IS LA ȦF‘ẠKIA ‘ON FÄEAG FAS‘ẠKI”

7. Ka tes ‘atama ta fäeag fas‘ȧk ‘on ‘Ạitu, ma tes ta laloag‘ȧk ‘e ‘os la ȧf‘ȧk ne?

7 Jone sui‘ạkia ‘on fuạg ne hanisi se ‘Ạitu: “‘Is la ȧf‘ạkia ‘on fäeag fas‘ạki.” Ka tes ta fäeag fas‘ȧk ‘on ‘Ạitu? Jihova nāam se ‘isa fäeag fas‘ȧk ma‘oi ‘e ‘on Fäega, Puk Ha‘a. La fak se, ‘on mäteag ne ‘is ‘e kạinag ag fak se ‘ona, mös ‘e‘eve, agag se tupu‘a, hana‘o, ma sioksiko. (1 Korinita 5:11; 6:18; 10:14; Efeso 4:28; Kolosa 3:9) ‘Os la ȧf‘ạkiạg ne fäeag fas‘ȧk ‘on ‘Ạitu laloag‘ȧk ‘os mạuri la la‘oag‘esea ma foh nonoj ‘on Jihova ‘e Puk Ha‘a.

8, 9. Ka ‘is la ‘inea tapen tēet ne la a‘ofan huạg ‘on Jihova ‘e av ne ‘is la agtạu ma fūfū het ne kat ‘es foh taf ra ‘e Puk Ha‘a? Nā ta kel‘ạkiạg het.

8 La a‘ofan huạg ‘on Jihova, ‘is kop la rē tē ma‘oi hoi‘ȧk ka ‘eake la tovavhiạn ma se ‘on fas‘ȧk tē ne fȧ‘ a‘taf ‘e Puk Ha‘a. Jihova kat fup‘ȧk ra foho la puer se te‘ ne tē ‘atakoa ne mou se ‘os mạuri. Ka ‘e av ‘on rereag ‘is la agtạu ma fūfū ma‘oi ne kat ‘es foh taf ra ‘e Puk Ha‘a. Kepoi ka ‘is agtạu ma tē tape‘i, ‘is la ‘inea tapen tēet ne la a‘ofan huạg ‘on Jihova? Puk Ha‘a a‘taf se ‘isa räe ‘on Jihova. ‘E ‘os rakoag ne Puk Ha‘a, ‘is ‘inea‘ia tē ne Jihova ‘oaf se ma tē ne iạ fesiạ‘ sin. (Hat Salamo 97:10; Fäeag ‘Es Fuạga 6:16-19) ‘Is täla ‘inea tape‘ma kạinag räe ma ag ne Jihova värvär sin. ‘On ti‘ ne ‘os la rak la ‘inea‘ia ag ‘on Jihova, ‘is täla pō‘ia la fue‘kia ‘on räe la muạ‘ạkia ‘is ‘e ‘os rērē pure, ‘os räe, ma ‘os gargarue. ‘E av ne ‘is agtạu ma fūfū het ne kat ‘es ra ta foh tafat ‘e Puk Ha‘a, ‘is la pō la nōnō ‘inea ma ne “tei rer ‘on ‘Ạitu.”Efeso 5:17.

9 Kel‘ạkiạg het, kat ‘es ra ta fäeag fas‘ạkit ‘e Puk Ha‘a ne ‘ea se ‘isa la se kel ‘e mạl ne prokräm ‘e tivi ta ne kel‘ạkia ag ne‘ne‘i ma ag se ma‘ma‘a. Ka te‘ ka kop pạu la ma ‘on fohot se ‘isa la se kel ‘e mạl tape‘i? ‘Is ‘inea räe ‘on Jihova ‘e rēko tē ‘i, ma ‘On Fäega kel‘ȧk a‘taf pạu se ‘isa: “Le‘et ne värvär se ag ne‘ne‘i, ‘on ‘ata [Jihova] fesiạ‘ sin.” (Salamo 11:5) Puk Ha‘a ‘ea tape‘ma ne: “‘Ạitu täla puer a‘lelea te‘ ne lelea‘ mös ‘e‘eve ma te‘ ne lelea‘ väehäke.” (Hiperiu 13:4) ‘Os la a‘häe‘ȧk ne fäeag ‘i, ‘is täla ‘inea ne tes tä fiongar ‘on Jihova. ‘Is kal kel ra ‘e mạl ne kel‘ạkia ag ne ‘Ạitu fesiạ‘ sin. ‘Is ‘inea ne ‘is a‘ofan huạg ‘on Jihova ‘e avat ne ‘is a‘sousoua ‘is ‘e tē fak‘oaf‘oaf kelea‘efakiạn ne ma‘oit ‘ea ne kat mamạr ra. *

10, 11. Ka tes ta hün ne ‘is tovavhiạn se Jihova, ma kạinag tovavhiạn tapenet tä ‘is la nā se ia?

10 ‘E rēko tese iạ tē pumuet la ȧf‘ạkia fäeag fas‘ȧk ‘on ‘Ạitu? ‘E rēko tese tä ‘is pa ‘es la ‘os mạuri ‘e te‘ ne terạni la salag‘esea ma räe ‘on ‘Ạitu? ‘Eake ‘on hün heta la ‘is la jön‘ạkia ‘is ‘e tötög ne la a‘sok se iris ne fakfürmariạ‘ȧk ‘amnȧk ‘on Jihova. (Kalatia 6:7) Ka, ‘is ‘es ‘e räet ne ‘os tovavhina se Jihova iạ sal leleit la kel‘ạkia ‘os hanisi se ia. La fak ma se ta le‘ het ne pa ‘es la pō‘ia aier‘ạkiạg ne ‘on ö‘fā ta, ‘is pa ‘es tape‘ma la pō‘ia aier‘ạkiạg ‘on Jihova. (Salamo 5:12) ‘Is hanis ‘e iạ ‘e rēko iạ ta ‘os ö‘fā ta. Kat ‘es ta tē hoi‘ạkit la pō la a‘ti‘ua ‘os ‘ofa ‘e ‘os ‘inea ne ma mȧür‘ȧk ne ag lelei ‘is täla pō‘ia “hanis ‘on Jihova.”Fäeag ‘Es Fuạga 12:2.

11 ‘Is kat tovavhiạn ra ‘e hasaga, ne tovavhiạn ‘e rēko ‘is la pō ta tēet. * ‘Is kat puer ra se fohot ne ‘is la tạupir sin ma foh ne ‘is la fak fürmariạ‘ạki, ‘eake ‘is la tovavhiạn ma ‘e av ne hạitạuạg ma ne ‘e av ne foh ta vavhiạn la tạupir sin. Ka ‘is ‘tovavhiạn ‘e ‘oaf ne ‘os huga.’ (Roma 6:17) ‘Is kạu‘ȧk tē ne salam ta ‘ea: “Gou la ‘oaf‘oaf tape‘ma se te‘ ne ‘ou fäeag fas‘ạki, Fäeag fas‘ȧk ne gou ‘oaf sin.” (Salamo 119:47) ‘I, ‘is ‘oaf la tovavhiạn se Jihova ‘e rēko iạ tēet ne hạitạuạg la nā se ia, ma iạ tē nonojot la ‘os tovavhina se ia la ‘atakoa. (Nā Hoi‘ạkiạg Ne Foho 12:32) ‘Is pa ‘es la Jihova la ‘ea se ‘isa fäeag ne iạ ‘ea se Noa. Peteriak huạg aier te‘, kel‘ạkia ‘on hanisi se Jihova ‘e ‘on tovavhiạn se ia ‘e laloag ne fạu hisaghul, Puk Ha‘a ‘ea: “Noa rē tapiạ‘: iạ rē la fak ma se te‘ ne tē ‘atakoa ne ‘Ạitu fas‘ȧk sio se ‘iag.”Kamataga 6:22.

12. Ka kạinag tovavhiạn tese ta a‘oaf‘ạkia huạg ‘on Jihova?

12 Ka tes tä räe ‘on Jihova ‘e ‘os tovavhiạn se iạ ‘e ‘atakoa ne ‘os huga? ‘On fäega ‘ea ne ‘is “a‘oaf‘ạkia ‘on huga.” (Fäeag ‘Es Fuạga 27:11) Ka te ka ‘os tovavhina a‘oaf aier huạg ‘on Gagaj Puer Purer ne lạgi ma rȧn te‘? ‘I, ma ‘on hün leleit—iạ ‘ofa e! Jihova fup‘ȧk ‘is la ‘is la sại la rē puer. ‘On fuạga ‘is la pō la hil la tovavhiạn se iạ ne la toa‘noa se ia. (Nā Hoi‘ạkiạg Ne Foho 30:15, 16, 19, 20) ‘Os ö‘fā faklạgi ‘oaf ti‘ pạu ‘e avat ne ‘os hanisi se ia rue‘ạkia ‘is la tovavhiạn se iạ ‘e ‘atakoa ne ‘os huga. (Fäeag ‘Es Fuạga 11:20) ‘Is hilia tape‘ma mȧür lelei ta.

“‘ON FÄEAG FAS‘ẠKI KAT HÄEAG ‘E NOA RA”

13, 14. ‘E rēko tese ‘is la pō la ‘ea ne “fäeag fas‘ȧk ‘on ‘Ạitu kat häeag ‘e noa ra”? ‘Äe la sui‘ȧk tapen?

13 Tē ne ‘apostol ta Jone ‘ea ‘e rēko fäeag fas‘ȧk ‘on Jihova, iạ tē a‘fürmariạ huget: “‘On fäeag fas‘ạki kat häeag ‘e noa ra.” * Fäeag fas‘ȧk ‘on Jihova kat noanoa ra la famör ag raksa‘a la tạupir sin.

14 Kop ma ta ‘ou kạumane‘ag ‘elet far la ‘äe la hạiasoagan iạ la tuk se ‘on ri fo‘ou ta. Ma ‘on tē häe se kese, kes ‘on rereag jeamjeam ka kes ‘on rereag mah ma kop la le‘ he ruạ la sikia. Ma ‘ou kạumane‘ag ta hilia kes ne ‘äe la siki. Ka tei ka iạ la ‘ea se ‘äe la sikia kes het ne ‘äe kal vahiạ ra la sik ‘äe ‘esea het? ‘Igkȧ‘. Iạ kal ‘oaf ra la ‘äe la ra‘ laloag ‘e ‘ou la sik ne kes mah ta ‘äe ‘esea het. La fak ma se ‘os ‘Ạit mäeavhanis ka ag lelei ta, iạ kal ‘ea ra la ‘is la tạupir se fas‘ȧk tēet ne a‘noa la ‘is la tạupir sin. (Nā Hoi‘ạkiạg Ne Foho 30:11-14) Iạ kal fue‘ ra ‘is la sikia ta toleag mahat. “Ko iạ ‘inea rēag ne ‘os foro, Ka nōnō ma ‘e ‘on huga ne ‘is kefkefu.” Jihova kat mao‘ȧk ra ne tē ne ‘is rē ma ‘on tohiạg hetSalamo 103:14.

15. Ka aier‘ȧk tapen ne fäeag fas‘ȧk ‘on Jihova ‘es‘ao a‘ti‘ pạu se ‘isa?

15 Fäeag fas‘ȧk ‘on Jihova kat häeag ‘e noa ra; iạ ‘es‘ao se ‘isa. (Hat ‘Ạisea 48:17.) Jihova fas‘ȧk se Mosese la ‘ea se lelea‘ Isireli: “‘Ạu la tạupir ma se ag ma foh ne gou nā se ‘ạusag; ‘ạus la pō sin mạuri ‘e ‘omus a‘sok tape‘i. Gou te‘is Jihova.” (Foh Ne Rạu‘ifi 18:5) La fak ma se lelea‘ Isireli ‘is la huạg fürmariạ ne Jihova fup‘ạkia foho la ‘on ‘es‘ao kal ‘es a‘ofiạg ra. Jihova kal fas‘ȧk ra se ‘is la rē‘ia tēet ne la ho‘am raksa‘a se ‘isa. Jihova iạ ‘Ạitut ne ‘inea tēet ne la ‘es‘ao se ‘isa, ma ‘on poto kat ‘es tohiget ra. (Roma 11:33) Jihova ta purere ‘e kel‘ạkiạg ne hanisi. (1 Jone 4:8) Hanisi ta ‘on ag pumuet, te‘ ne tē ‘atakoa ne iạ rē ma ‘ea hün‘ȧk ma se ‘on hanisi, laloag‘ȧk tape‘ma fas‘ȧk tē ‘atakoa ne iạ nā se ‘on famori.

16. Ka ‘is la pō tapen la tovavhiạn ma kikia, aier ma ne ‘is noh ‘e rȧn raksa‘at ma tape‘ma ‘is famör se ‘atakoa?

16 Tovavhina se ‘Ạitu iạ ‘eake tē vavhine la a‘sok. ‘Is kop la agại ma kikia rȧn raksa‘ te‘ ne “täe ‘e iạ ne raksa‘a.” (1 Jone 5:19) ‘Is kop la fe‘en ma kikia la agạia ‘os for se ‘atakoa ta, iạ ta hün ne ‘is a‘mou kao foh ‘on ‘Ạitu. (Roma 7:21-25) ‘Os hanisi se ‘Ạitu ‘is la marō. Jihova ạlạlum‘ạkia iris ne kel‘ạkia ‘oris hanisi se ia ‘e ‘oris tovavhina. Iạ nā ‘on ‘at ha‘a “se iris ne mā se ia.” (Garue 5:32) ‘At ha‘a hao se ‘os huga hue lelei—ag pumuạ ne la pō la hạiasoagan ‘is la tovavhiạn ma kikia.Kalatia 5:22, 23.

17, 18. (a) Ka tes tä ‘is la hạifäegag sin ‘e puk hete‘? Ka tes tä tē pumuạ ne ‘is kop la a‘häe‘ȧk? (e) Ka tes tä ‘is la hạifäegag se ‘e väeag tē töh sin?

17 ‘E puk hete‘, ‘is la hạifäegag se muạ‘ạkiạg ‘on Jihova, ma se sal hoi‘ȧk ne iạ rak‘ạkia se ‘isa ‘on fiongaro. Ka ‘is kop la a‘häe‘ạkia tē pumua. ‘Is la a‘häe‘ȧk ne Jihova kat has‘ȧk ra la ‘is la tovavhiạn se ‘on foho ma ‘on muạ‘ạkiga; ka iạ pa ‘es la ‘is la tovavhiạn se iạ ‘e ‘atakoa ne ‘os huga. Jihova far la ‘is la mȧür‘ạkia mạurit ne ‘is la pō ạlạlum‘ạkiạg ‘e ‘on ‘i‘i ma tape‘ma mȧür se ‘es gata‘aga ‘e avat ne ‘ut‘utum. Ma ‘os la kel‘ạkiạg ne ‘os tovavhina ‘e ‘atakoa ne ‘os huga kel‘ạkia ne ‘is hanis aier ‘e Jihova.

18 La hạiasoagan ‘is la väea lelei ‘e raksa‘a, ‘on hanisi Jihova nāam se ‘isa konsiene. ‘Is kop la ösös a‘lelei ‘os konsiene la pō la ‘is la tua‘nȧk sin. ‘Is täla hạifäegag sin ‘e väeag tē töh sin.

^ para. 9 ‘Io se Väe 6 ne puk hete‘ ne la hạifäegag se ‘os la hil ne tē fak‘oaf‘oaf ne ma‘ma‘a.

^ para. 11 ‘At se ma‘ma‘a tape‘ma tovavhiạn ‘e hasaga. Aier ma ne iris kat ‘oaf ra ‘e av ne Jisu fas‘ȧk la timonio la hot ‘e iris ne sur ‘atua, te‘is has a‘ne‘ne‘ iris la tovavhiạn se ‘on pure.Mareko 1:27; 5:7-13.

^ para. 13 ‘E Mataio 23:4, ‘es‘av‘ȧk fäeag Kiris ne höl‘ȧk häeag ‘e noa, la sui‘ạkia ta “toleag mahat,” ta‘ag foh riri‘ ma a‘häe fakfamör ne iris lelea‘ fȧ‘ puku ma faresai‘o hēhē‘ȧk sio se kakại famori.