Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 3

Ná Suɔmɔ Oha Mɛi ni Nyɔŋmɔ Sumɔɔ Lɛ

Ná Suɔmɔ Oha Mɛi ni Nyɔŋmɔ Sumɔɔ Lɛ

“Mɔ ni kɛ nilelɔi nyiɛɔ lɛ, eeetsɔ nilelɔ.” —ABƐI 13:20.

1-3. (a)Mɛɛ anɔkwa sane ko ni anyɛŋ ajo naa foi Biblia lɛ wie? (b) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔhala nanemɛi ni baaná wɔnɔ hewalɛ kpakpa?

KƐ́ WƆƆWIE he yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, adesai tamɔ kotsai; kotsai gbalaa nɔ fɛɛ nɔ ni tamɔ nu ni ebɔle amɛ lɛ amɛwoɔ amɛmli. Ewaaa akɛ wɔɔkase mɛi ni wɔkɛbɔɔ gbagbalii lɛ asui, shishitoo mlai ni amɛhiɔ shi yɛ naa, kɛ bɔ ni amɛbaa amɛjeŋ amɛhaa, beni wɔhiɛ bɛ wɔhe nɔ po.

2 Biblia lɛ wie anɔkwa sane ko ni anyɛŋ ajo naa foi beni ekɛɛ akɛ: “Mɔ ni kɛ nilelɔi nyiɛɔ lɛ, eeetsɔ nilelɔ; shi mɔ ni kɛ kwashiai bɔɔ lɛ, eeená amane.” (Abɛi 13:20) Jeee mɔ ko ni ole lɛ kɛkɛ he abɛ nɛɛ wieɔ lɛ. Wiemɔ ni ji “kɛ . . . nyiɛɔ” lɛ tsɔɔ naanyobɔɔ ni yaa nɔ yɛ mɛi ateŋ. Beni wolo ko ni wieɔ Biblia lɛ he lɛ wieɔ Abɛi 13:20 lɛ he lɛ, etsɔɔ mli akɛ: “Kɛ́ okɛ mɔ ko nyiɛɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ osumɔɔ lɛ ni eji onaanyo.” Aso okpɛlɛɛɛ nɔ akɛ wɔsumɔɔ ni wɔkase mɛi ni wɔsumɔɔ amɛ lɛ? Yɛ anɔkwale mli lɛ, akɛni wɔdɔɔ mɛi ni wɔsumɔɔ amɛ lɛ he waa hewɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛná wɔnɔ hewalɛ kpakpa loo hewalɛ gbonyo.

3 Kɛ́ wɔɔya nɔ wɔhi Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli lɛ, no lɛ ehe miihia ni wɔkɛ mɛi ni baaná wɔnɔ hewalɛ kpakpa abɔ. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔfee enɛ? Kɛ́ wɔɔwie he yɛ gbɛ kuku nɔ lɛ, kɛtsɔ suɔmɔ ni wɔɔná wɔha mɛi ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ lɛ, ni wɔkɛ enanemɛi afee wɔnanemɛi lɛ nɔ. Susumɔ enɛ he okwɛ. Mɛɛ nanemɛi wɔbaanyɛ wɔná ni hi fe mɛi ni yɔɔ sui ni Yehowa taoɔ yɛ mɛi ni esumɔɔ akɛ ekɛ amɛ afee enanemɛi lɛ ahe lɛ? Belɛ, nyɛhaa wɔsusua mɛi ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ amɛ lɛ ahe wɔkwɛa. Kɛ́ Yehowa susumɔ yɛ sane nɛɛ he lɛ fee faŋŋ ha wɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔhala nanemɛi kpakpai.

MƐI NI NYƆŊMƆ SUMƆƆ

4. Mɛni hewɔ Yehowa yɔɔ hegbɛ akɛ ehalaa mɔ ni esumɔɔ ni ekɛbɔ naanyo lɛ, ni mɛni hewɔ Yehowa tsɛ Abraham akɛ “mishieŋtsɛ” lɛ?

4 Jeee mɔ fɛɛ mɔ Yehowa kɛbɔɔ naanyo. Ani ebɛ hegbɛ akɛ efeɔ nakai? Eyɛ hegbɛ, ejaakɛ lɛ ji jeŋ muu fɛɛ Maŋtsɛ, ni eji hegbɛ kpele diɛŋtsɛ akɛ mɔ ko kɛ lɛ aaabɔ naanyo. Belɛ, namɛi ehalaa akɛ enanemɛi? Yehowa tsiɔ ebɛŋkɛɔ mɛi ni yɔɔ hekɛnɔfɔɔ kɛ hemɔkɛyeli kwraa yɛ emli lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ blematsɛ Abraham ni ale lɛ akɛ eji nuu ni yɔɔ hemɔkɛyeli waa lɛ he okwɛ. Hemɔkɛyeli he kaa ko bɛ ni naa wa kɛha adesa tsɛ ko fe ni aaakɛɛ lɛ akɛ ekɛ ebinuu ashã afɔle. * Shi kɛlɛ, Abraham ‘ŋɔ Isak akɛ ekɛaashã afɔle,’ ejaakɛ eyɛ hemɔkɛyeli kwraa “akɛ Nyɔŋmɔ yɛ hewalɛ ni ekɛaatee lɛ shi kɛaajɛ gbohii ateŋ tete.” (Hebribii 11:17-19) Akɛni Abraham jie hemɔkɛyeli kpo ni efee toiboo ni tamɔ nɛkɛ hewɔ lɛ, Yehowa jɛ suɔmɔ mli etsɛ lɛ akɛ “mishieŋtsɛ.”—Yesaia 41:8; Yakobo 2:21-23.

5. Te Yehowa buɔ mɛi ni yeɔ lɛ anɔkwa ni amɛfeɔ toiboo amɛhaa lɛ lɛ tɛŋŋ?

5 Yehowa buɔ anɔkwayeli kɛ toiboo ni afeɔ ahaa lɛ lɛ akɛ ehe hiaa waa. Esumɔɔ mɛi ni kɛ anɔkwa ni amɛyeɔ lɛ lɛ yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ. (2 Samuel 22:26, Ga Biblia Hee) Taakɛ wɔyɔse yɛ wolo nɛɛ Yitso 1 lɛ mli lɛ, Yehowa náa mɛi ni jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛboɔ lɛ toi lɛ ahe miishɛɛ waa. Abɛi 3:32 lɛ kɛɔ akɛ: “Mɛi ni ja ekɛbɔɔ.” Yehowa jɛɔ mlihilɛ mli efɔ̃ɔ mɛi ni hiɔ shi yɛ etaomɔ nii lɛ anaa lɛ nine akɛ amɛbato ‘ebuu’ lɛŋ—eha amɛ hegbɛ akɛ amɛjá lɛ ni amɛbaanyɛ amɛtsi amɛbɛŋkɛ lɛ yɛ sɔle mli be fɛɛ be.—Lala 15:1-5.

6. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ Yesu, ni te Yehowa buɔ mɛi ni sumɔɔ e-Bi lɛ ehaa tɛŋŋ?

6 Yehowa sumɔɔ mɛi ni sumɔɔ Yesu ni ji e-Bi koome lɛ. Yesu kɛɛ akɛ: “Kɛji mɔ ko miisumɔ mi lɛ, eeeye miwiemɔ lɛ nɔ, ni mitsɛ aaasumɔ lɛ, ni wɔɔba eŋɔɔ, ni wɔkɛ eŋɔɔ aaafee wɔshihilɛ he.” (Yohane 14:23) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ Yesu? Kɛtsɔ ekitai lɛ anɔ ni wɔɔye lɛ nɔ, ni famɔ ni ekɛha wɔ akɛ wɔshiɛ sanekpakpa lɛ ni wɔfee kaselɔi lɛ hu fata he. (Mateo 28:19, 20; Yohane 14:15, 21) Wɔtsɔɔ hu akɛ wɔsumɔɔ Yesu kɛ́ ‘wɔnyiɛ enanemaahei lɛ asɛɛ kpaakpa,’ ní wɔkase lɛ yɛ wɔwiemɔi kɛ wɔnifeemɔi amli bɔ ni wɔɔnyɛ akɛ adesai ni yeee emuu. (1 Petro 2:21) Kɛ́ suɔmɔ ni mɛi yɔɔ kɛha Yehowa Bi lɛ tsirɛ amɛ ni amɛnyiɛ Kristo nanemaahei lɛ asɛɛ kpaakpa lɛ, Yehowa tsui nyaa.

7. Mɛni hewɔ nilee yɔɔ mli akɛ wɔkɛ Yehowa nanemɛi aaabɔ lɛ?

7 Sui ni Yehowa taoɔ yɛ mɛi ni esumɔɔ akɛ amɛtsɔmɔ enanemɛi lɛ ahe lɛ ekomɛi ji hemɔkɛyeli, anɔkwayeli, toiboo, kɛ suɔmɔ ni ayɔɔ kɛha Yesu kɛ ekitãi lɛ. Esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abi ehe akɛ: ‘Ani minanemɛi lɛ yɛ sui kɛ jeŋbai nɛɛ? Ani mikɛ Yehowa nanemɛi efee minanemɛi?’ Nilee yɛ mli akɛ wɔkɛ Yehowa nanemɛi aaabɔ. Mɛi ni yɔɔ sui kpakpai ni amɛkɛ ekãa shiɛɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ baanyɛ aná wɔnɔ hewalɛ kpakpa, koni wɔnyɛ wɔhiɛ wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔbaasa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ mli.—Kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji “ Namɔ Ji Naanyo Kpakpa?” lɛ.

NƆ NI WƆKASEƆ KƐJƐƆ BIBLIA MLI NƆKWƐMƆNII AMLI

8. Mɛni onáa he miishɛɛ yɛ naanyobɔɔ ni kã (a) Naomi kɛ Rut teŋ lɛ he? (b) Hebri oblahii etɛ lɛ ateŋ lɛ he? (d) Paulo kɛ Timoteo teŋ lɛ he?

8 Ŋmalɛi lɛ amli eyi obɔ kɛ mɛi ni kɛ nanemɛi kpakpai bɔ ní amɛná he sɛɛ lɛ ahe saji. Obaanyɛ okane naanyo ni Naomi kɛ eshaayoo Rut bɔ, naanyobɔɔ gbagbalii ni bakã Hebri oblahii etɛ lɛ ateŋ yɛ Babilon, kɛ naanyo ni Paulo kɛ Timoteo bɔ lɛ he sane yɛ Biblia lɛ mli. (Rut 1:16; Daniel 3:17, 18; 1 Korintobii 4:17; Filipibii 2:20-22) Shi nyɛhaa wɔgbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa nɔkwɛmɔnɔ kroko ni sa kadimɔ waa, ni ji naanyobɔɔ ni kã David kɛ Yonatan teŋ lɛ nɔ.

9, 10. Mɛni ha David kɛ Yonatan bɔ naanyo lɛ?

9 Biblia lɛ kɛɔ akɛ beni David gbe Goliat sɛɛ lɛ, “Yonatan tsui mɔ̃ David, ni Yonatan sumɔ lɛ tamɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe.” (1 Samuel 18:1) Enɛ ha naanyobɔɔ ni mli wa waa bakã amɛteŋ, ní yɛ tipɛŋfoi ni amɛjeee lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, etee nɔ kɛyashi Yonatan gbo yɛ ta mli. * (2 Samuel 1:26) Mɛni ha naanyobɔɔ ni kã mɛi enyɔ nɛɛ ateŋ lɛ mli wa waa lɛ?

10 Suɔmɔ ni David kɛ Yonatan yɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ shwelɛ ni mli wa ni amɛyɔɔ akɛ amɛbaaya nɔ amɛye lɛ anɔkwa lɛ ji nɔ ni ha naanyobɔɔ ni kã amɛteŋ lɛ mli wa waa lɛ. Shwelɛ ni hii enyɔ nɛɛ yɔɔ akɛ amɛbaasa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ ha amɛfee ekome. Amɛjie sui ni ha amɛsumɔ amɛhe kpo. Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ Yonatan ná ekãa kɛ nuufeemɔ ni oblanyo fioo nɛɛ jie lɛ kpo kɛfã Yehowa gbɛi lɛ he lɛ he miishɛɛ jogbaŋŋ. Ekã shi faŋŋ akɛ David hu jie bulɛ kpo etsɔɔ nuu onukpa nɛɛ ni jɛ anɔkwayeli mli efi gbɛjianɔi ni Yehowa to lɛ sɛɛ, ni ekɛ David hiamɔ nii ye enɔ lɛ hiɛ ni efeee ŋkomeŋfa lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ nɔ ni ba beni David nijiaŋ je wui, ni ehi shi akɛ kobɔfo yɛ ŋa lɛ nɔ koni ekɛjo Maŋtsɛ Saul yiwalɔ, ni ji Yonatan tsɛ lɛ grimɔ lɛ naa foi lɛ he okwɛ. Yonatan ‘yiŋ etee David ŋɔɔ, ni eyawo lɛ hewalɛ yɛ Nyɔŋmɔ mli,’ ni ekɛtsɔɔ anɔkwa suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha David. (1 Samuel 23:16) Kwɛ bɔ ni David mii baashɛ ehe eha beni enaanyo ni esumɔɔ lɛ lɛ bawo lɛ hewalɛ lɛ! *

11. Mɛni Yonatan kɛ David nɔkwɛmɔnɔ lɛ tsɔɔ bo yɛ naanyobɔɔ he?

11 Mɛni wɔkaseɔ yɛ Yonatan kɛ David nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli? Wɔna akɛ nɔ titri ni esa akɛ nanemɛi anya he ji shishitoo mlai ni haa amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpãa lɛ mli waa. Kɛ́ wɔtsi wɔbɛŋkɛ mɛi ni wɔkɛ amɛ yɔɔ hemɔkɛyeli kɛ jeŋba he mla kome, ní miisumɔ ni amɛya nɔ amɛye Nyɔŋmɔ anɔkwa lɛ, wɔbaagba amɛ wɔsusumɔi, bɔ ni wɔnuɔ nii ahe wɔhaa, kɛ wɔniiashikpamɔi, ni amɛ hu amɛbaagba wɔ amɛnɔ̃ koni wɔkɛwo wɔhe hewalɛ ní wɔtswa wɔhe wɔma shi. (Kanemɔ Romabii 1:11, 12) Wɔbaaná nanemɛi ni jwɛŋɔ mumɔŋ nibii ahe nɛɛ yɛ Kristofoi asafo lɛ mli. Shi ani enɛ tsɔɔ akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni baa kpee yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ ji naanyo kpakpa? Jeee nakai doo.

MƐI NI WƆBAANYƐ WƆHALA AKƐ WƆNANEMƐI

12, 13. (a) Mɛni hewɔ jeee mɔ fɛɛ mɔ esa akɛ wɔkɛbɔ yɛ Kristofoi asafo lɛ mli po lɛ? (b) Mɛɛ naagba klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli asafoi lɛ kɛkpe, ni mɛɛ kɔkɔbɔi ni mli wala Paulo kɛha yɛ enɛ he?

12 Kɛ́ wɔnanemɛi aaafee mɛi ni woɔ wɔ hewalɛ koni wɔya wɔhiɛ yɛ mumɔŋ lɛ, jeee mɔ fɛɛ mɔ kɛkɛ esa akɛ wɔkɛbɔ yɛ asafo lɛ mli po. Ani esa akɛ enɛ aha wɔnaa akpɛ wɔhe? Dabi. Ekolɛ ebaahe Kristofoi komɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ be kpalaŋŋ dani amɛbaadara yɛ mumɔŋ, taakɛ aduawai ni yɔɔ tso nɔ lɛ ekomɛi asɛɛ tsɛɔ dani amɛtsuɔ lɛ. No hewɔ lɛ, esoro he ni Kristofoi fɛɛ ni yɔɔ asafo fɛɛ asafo mli lɛ edara yɛ mumɔŋ kɛshɛ. (Hebribii 5:12–6:3) Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔjieɔ tsuishitoo kɛ suɔmɔ kpo wɔtsɔɔ mɛi hei lɛ loo mɛi ni he waaa yɛ mumɔŋ lɛ, ejaakɛ wɔmiisumɔ ni wɔye wɔbua amɛ koni amɛdara yɛ mumɔŋ.—Romabii 14:1; 15:1.

13 Ekolɛ shihilɛ ko baate shi bei komɛi yɛ asafo lɛ mli ni ebaabi ni wɔkwɛ mɛi ni wɔkɛbɔɔ lɛ jogbaŋŋ. Ekolɛ mɛi komɛi baaba amɛjeŋ yɛ gbɛ ni esaaa nɔ. Mɛi komɛi hu baawie nii ahe nyanyaanya. Asafoi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ kɛ naagbai ni tamɔ nɛkɛ kpe. Eyɛ mli akɛ asafoi nɛɛ amli bii saŋŋ ye anɔkwa moŋ, shi amɛteŋ mɛi komɛi baaa amɛjeŋ jogbaŋŋ. Akɛni Korinto asafo lɛ mli bii lɛ ateŋ mɛi komɛi ehiii shi yɛ Kristofoi atsɔɔmɔi lɛ ekomɛi anaa hewɔ lɛ, bɔfo Paulo bɔ asafo nɛɛ kɔkɔ akɛ: “Nyɛkahaa ashishiua nyɛ. Naanyobɔɔ fɔŋ fiteɔ jeŋba kpakpa.” (1 Korintobii 15:12, 33) Paulo bɔ Timoteo kɔkɔ akɛ mɛi komɛi baŋ amɛjeŋ jogbaŋŋ yɛ Kristofoi asafo lɛ mli po. Ekɛɛ Timoteo akɛ etsi ehe kɛjɛ mɛi nɛɛ ahe, ni ekɛ amɛ akabɔ naanyo.—Kanemɔ 2 Timoteo 2:20-22.

14. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkɛ shishitoo mla ni yɔɔ naanyobɔɔ he kɔkɔbɔi ni Paulo kɛha lɛ amli lɛ atsu nii lɛ?

14 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkɛ shishitoo mla ni yɔɔ Paulo kɔkɔbɔi lɛ amli lɛ atsu nii lɛ? Kɛtsɔ naanyo ni wɔkɛ mɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli kɛ mɛi ni bɛ asafo lɛ mli ni baanyɛ aná wɔnɔ hewalɛ gbonyo lɛ ebɔŋ lɛ nɔ. (2 Tesalonikabii 3:6, 7, 14) Esa akɛ wɔbáa wekukpãa ni kã wɔkɛ Yehowa teŋ lɛ yi. Kaimɔ akɛ taakɛ kotsa gbalaa nu ewoɔ emli lɛ, wɔ hu wɔkaseɔ mɛi ni wɔkɛbɔɔ lɛ asui kɛ amɛnifeemɔi. Taakɛ wɔnyɛŋ wɔkɛ kotsa awo fɔ mli koni efɔ kɛ nu lɛ, nakai nɔŋŋ wɔnyɛŋ wɔkɛ mɛi ni náa mɔ nɔ hewalɛ gbonyo abɔ ní wɔkpa gbɛ akɛ wɔbaakase nɔ ko kpakpa kɛjɛ amɛdɛŋ.—1 Korintobii 5:6.

Obaanyɛ oná nanemɛi kpakpai yɛ asafo lɛ mli

15. Mɛni obaanyɛ ofee koni oná nanemɛi ni jwɛŋɔ mumɔŋ nibii ahe yɛ asafo lɛ mli?

15 Miishɛɛ sane ji akɛ wɔbaanyɛ wɔná nanemɛi kpakpai babaoo yɛ Kristofoi asafo lɛ mli. (Lala 133:1) Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ oná nanemɛi ni jwɛŋɔ mumɔŋ nibii ahe yɛ asafo lɛ mli? Kɛ́ ojie jeŋba kpakpai akpo lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ mɛi ni yɔɔ sui ni tamɔ nakai lɛ baatsi amɛbɛŋkɛ bo. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, ekolɛ ehe baahia ni ofee nibii pɔtɛi komɛi kɛtao nanemɛi hei. (Kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji “ Bɔ ni Wɔɔfee Wɔná Nanemɛi Kpakpai” lɛ.) Taomɔ mɛi ni jieɔ sui ni osumɔɔ ní oná lɛ akpo lɛ. Okɛ Biblia mli ŋaawoo ni kɛɔ akɛ “nyɛmli alɛɛa” lɛ atsu nii, ni otao nanemɛi yɛ Kristofoi asafo lɛ mli, ekɔɔɔ he eko weku mli ni amɛjɛ, amɛjakumaŋ, loo bɔ ni maŋ nɔ ni amɛjɛ lɛ mli bii feɔ amɛnii amɛhaa. (2 Korintobii 6:13; kanemɔ 1 Petro 2:17) Okɛ otipɛŋfoi pɛ akabɔ. Kaimɔ akɛ Yonatan ye David onukpa kwraa. Onukpai babaoo yɛ ni kɛ́ okɛ amɛ bɔ naanyo lɛ amɛbaaha oná niiashikpamɔ kɛ nilee babaoo.

KƐ́ NAAGBAI TE SHI

16, 17. Kɛ́ nyɛmi ko fee nɔ ko ni dɔ wɔ yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔshiɔ asafo lɛ?

16 Akɛni asafo lɛ mli bii lɛ yɛ sui srɔtoi ni amɛjɛ shihilɛi srɔtoisrɔtoi amli hewɔ lɛ, naagbai baanyɛ ate shi yɛ be kɛ beaŋ. Ekolɛ nyɛmi ko baawie nɔ ko loo ebaafee nɔ ko ni baadɔ wɔ. (Abɛi 12:18) Bei komɛi lɛ mɛi asui ni ayanyaaa he, shishinumɔ ni eyabaaa, loo gbeekpamɔ ni baaa lɛ ji nɔ ni kɛ naagbai nɛɛ baa. Ani wɔbaaha naagbai nɛɛ atɔ̃tɔ̃ wɔnaji ní wɔshi asafo lɛ? Kɛ́ wɔyɛ anɔkwa suɔmɔ kɛha Yehowa kɛ mɛi ni esumɔɔ lɛ, wɔfeŋ nakai.

17 Akɛni Yehowa ji wɔ-Bɔlɔ kɛ Wala Yibaalɔ hewɔ lɛ, lɛ ji mɔ ni sa akɛ wɔsumɔ ni wɔtuu wɔhe kwraa wɔha lɛ. (Kpojiemɔ 4:11) Kɛfata he lɛ, esa akɛ wɔye asafo ni ekɛtsuɔ nii lɛ anɔkwa ni wɔfi sɛɛ. (Hebribii 13:17) No hewɔ lɛ kɛ́ nyɛmi ko fee nɔ ko ni dɔ wɔ loo eha wɔnine nyɛ shi yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, wɔshiŋ asafo lɛ ní wɔkɛtsɔɔ akɛ nɔ ni efee lɛ egba wɔnaa. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔshi asafo lɛ? Jeee Yehowa ji mɔ ni tɔ̃ wɔnɔ lɛ. Suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa lɛ haŋ wɔkpa yɛ ekɛ ewebii lɛ asɛɛ kɔkɔɔkɔ!—Kanemɔ Lala 119:165.

18. (a) Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni toiŋjɔlɛ ahi asafo lɛ mli? (b) Kɛ́ wɔyɛ yiŋtoi kpakpai ahewɔ ni esa akɛ wɔkɛ mɛi atɔmɔi afa amɛ ni wɔfee nakai lɛ, mɛɛ sɛɛnamɔi jɛɔ mli baa?

18 Suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha nyɛmimɛi lɛ tsirɛɔ wɔ koni wɔha toiŋjɔlɛ ahi asafo lɛ mli. Yehowa kpaaa gbɛ akɛ mɛi ni esumɔɔ lɛ baaba amɛjeŋ akɛ mɛi ni yeɔ emuu, ni nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔfee. Suɔmɔ haa wɔkuɔ wɔhiɛ wɔshwieɔ tɔmɔi bibii anɔ, ni wɔkaiɔ akɛ wɔ fɛɛ wɔyeee emuu ni wɔtɔ̃ɔ. (Abɛi 17:9; 1 Petro 4:8) Suɔmɔ yeɔ buaa wɔ ni wɔyaa nɔ wɔkɛ nɔtɔmɔi ‘fafaa wɔhe.’ (Kolosebii 3:13) Jeee be fɛɛ be eyɔɔ mlɛo ákɛ akɛ ŋaawoo nɛɛ aaatsu nii. Kɛ́ wɔha mlifu ye wɔnɔ lɛ, ekolɛ ebaaha wɔbɛ mɛi wɔwo wɔmli, ni ekolɛ wɔbaasusu akɛ wɔkɛmiigbala mɛi ni etɔ̃ wɔnɔ lɛ atoi. Shi yɛ anɔkwale mli lɛ kɛ́ wɔbɛ mɔ ko wɔwo wɔmli lɛ, ebaaye wɔ awui. Kɛ́ wɔyɛ yiŋtoi kpakpai ahewɔ ni esa akɛ wɔkɛ mɛi atɔmɔi afa amɛ ni wɔfee nakai lɛ, wɔbaaná he sɛɛ babaoo. (Luka 17:3, 4) Ehaa wɔnáa toiŋjɔlɛ ni wɔtsui nyɔɔ wɔmli, ehaa toiŋjɔlɛ hiɔ asafo lɛ mli, ni nɔ ni fe fɛɛ lɛ, ebáa wekukpãa ni kã wɔkɛ Yehowa teŋ lɛ yi.—Mateo 6:14, 15; Romabii 14:19.

BE NI ESA ÁKƐ AKƐ MƆ KO AFƆ̃Ɔ BƆƆ

19. Mɛɛ shihilɛi kɛ́ eba lɛ esa akɛ wɔkɛ asafo lɛ mlinyo ko afɔ̃ɔ bɔɔ?

19 Bei komɛi lɛ abiɔ ni wɔkɛ asafo lɛ mlinyo ko afɔ̃ɔ bɔɔ. Enɛ baa lɛ nakai beni ashwie aŋkro ko ni etɔ̃ Nyɔŋmɔ mla lɛ nɔ ní tsakeee etsui, loo aŋkro ko ni ekwa hemɔkɛyeli lɛ kɛtsɔ apasa tsɔɔmɔi ni etsɔɔ loo kɛɛmɔ ni ekɛɛ akɛ ekɛ asafo lɛ ebɔɔɔ dɔŋŋ lɛ nɔ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ gbaa mli kpoo ekɛɔ wɔ akɛ ‘wɔkɛ’ mɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ “akabɔ.” * (Kanemɔ 1 Korintobii 5:11-13; 2 Yohane 9-11) Ekolɛ ebaawa waa akɛ wɔkɛ mɔ ko ni ekolɛ eji wɔnaanyo loo wɔwekunyo lɛ aaakpa bɔɔ. Ani wɔbaafi shi shiŋŋ kɛtsɔɔ akɛ wɔkɛ anɔkwa ni wɔyeɔ Yehowa, kɛ ejalɛ mlai lɛ anɔ ni wɔyeɔ lɛ yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe? Kaimɔ akɛ Yehowa buɔ anɔkwayeli kɛ toiboo ni afeɔ ahaa lɛ lɛ akɛ ehe hiaa waa.

20, 21. (a) Mɛni hewɔ shwiemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ ji suɔmɔ nifeemɔ lɛ? (b) Mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ wɔkɛ nilee ahala wɔnanemɛi lɛ?

20 Shwiemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ ji gbɛjianɔ ni Yehowa jɛ suɔmɔ mli eto. Mɛni hewɔ? Kɛ́ ashwie eshafeelɔ ko ni tsakeee etsui lɛ kɛjɛ asafo lɛ mli lɛ, etsɔɔ suɔmɔ ni ayɔɔ kɛha Yehowa gbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ kɛ eshishitoo mlai lɛ. (1 Petro 1:15, 16) Shwiemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ haa asafo lɛ feɔ shweshweeshwe. Ebuɔ nyɛmimɛi anɔkwafoi lɛ ahe koni eshafeelɔi ni tsakeee amɛtsui lɛ akaná amɛnɔ hewalɛ gbonyo, ni ebaaha amɛya nɔ amɛsɔmɔ Yehowa kɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ asafo lɛ ji he ko ni yɔɔ shweshweeshwe yɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli. (1 Korintobii 5:7; Hebribii 12:15, 16) Toigbalamɔ ni mli wa nɛɛ tsɔɔ suɔmɔ ni ayɔɔ kɛha eshafeelɔ lɛ. Ekolɛ no ji kpãa ni kɛ́ akɛtswa lɛ lɛ ebaaha ehiɛ aba ehe nɔ koni efee tsakemɔi ni baaha eku esɛɛ kɛba Yehowa ŋɔɔ.—Hebribii 12:11.

21 Yɛ anɔkwale mli lɛ wɔnanemɛi baanyɛ aná wɔnɔ hewalɛ waa, ni amɛbaanyɛ amɛtsake wɔ. No hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔkɛ nilee ahala wɔnanemɛi. Kɛ́ wɔkɛ Yehowa nanemɛi fee wɔnanemɛi, ni wɔsumɔɔ mɛi ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ lɛ, ebaaha wɔkɛ nanemɛi kpakpai abɔ. Nɔ ni wɔkaseɔ kɛjɛɔ amɛŋɔɔ lɛ baaye abua wɔ koni wɔhi shi yɛ wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔbaasa Yehowa hiɛ lɛ naa.

^ kk. 4 Yehowa fee bɔ ni ekɛ e-Bi koome lɛ baashã afɔle lɛ he mfoniri beni ekɛɛ Abraham akɛ ekɛ ebinuu lɛ ashã afɔle lɛ. (Yohane 3:16) Yehowa kɛ ehe wo Abraham sane lɛ mli, ni eha lɛ too agbo moŋ ní ekɛshã afɔle yɛ Isak najiaŋ.—1 Mose 22:1, 2, 9-13.

^ kk. 9 Beni David gbe Goliat lɛ, no mli lɛ eji ‘gbekɛ kɛkɛ’—oblanyo fioo, ni beni Yonatan gbo lɛ no mli lɛ David eye aaafee afii 30. (1 Samuel 17:33; 31:2; 2 Samuel 5:4) Eeenyɛ efee akɛ Yonatan ye David onukpa aaafee afii 30, ejaakɛ Yonatan eye aaafee afii 60 beni egbó lɛ.

^ kk. 10 Taakɛ 1 Samuel 23:17 lɛ tsɔɔ lɛ, Yonatan wie nibii enumɔ kɛwo David hewalɛ: (1) Ewo David hewalɛ ní ekashe gbeyei. (2) Ema nɔ mi eha David akɛ Saul nine shɛŋ enɔ. (3) Etsɛ David toi sɛɛ akɛ David baaye maŋtsɛ taakɛ Nyɔŋmɔ wo shi lɛ. (4) Ewo David shi akɛ ebaaye lɛ anɔkwa. (5) Ekɛɛ David akɛ Saul le po akɛ esumɔɔ lɛ.

^ kk. 19 Kɛ́ ootao bɔ ni esa ákɛ akɛ mɔ ko ni ashwie lɛ loo mɔ ko ni kɛɛ ekɛ asafo lɛ ebɔɔɔ dɔŋŋ lɛ aye aha lɛ he saji babaoo lɛ, kwɛmɔ Saji Krokomɛi ni Fata He ni yitso ji “Bɔ ni Esa akɛ Akɛ Mɔ ko ni Ashwie lɛ lɛ Aye Aha” lɛ.