Bai pa asuntu

Bai pa indisi

KAPITULU 3

Ama kilis ku Deus ama

Ama kilis ku Deus ama

“Si bu yanda ku jiru bu na sedu jiru”. — DITUS 13:20.

1, 2. Kal bardadi ku Biblia konta?

NA SERTU sintindu, jintis i suma sponja; e tene tendensia di kopia ke ku pertu elis. I fasil dimas kopia atitudis, normas, ku maneras di kilis ku no ta asosia ku el, mesmu sin nota.

2 Biblia konta un bardadi ku ningin ka pudi nega. I fala: “Si bu yanda ku jiru bu na sedu jiru, ma kumpañer di tulus i na sufri danu.” (Ditus 13:20) Es ditu ka na fala so di un simplis kontaktu. Palabras “yanda ku”, tene ideia di un amizadi ku algin teneba ja. Un Biblia di referensia komenta es versikulu asin: “Yanda ku un algin misti fala amor ku apegu.” Bu ka konkorda kuma no tene tendensia di kopia kilis ku no ama? Sin, no tene es tendensia. Suma no ta sinti apegadu pa kilis ku no ama, e pudi tene nfluensia garandi na nos, pa ben o pa mal.

3. Kuma ku no pudi kuji amigus ku na tene bon nfluensia na nos?

3 Pa kontinua na amor di Deus, i importanti buska amizadi di kilis ku pudi nfluensianu pa ben. Kuma ku no pudi fasi kila? No pudi fasi kila ora ki no ama kilis ku Deus ama, sedu amigu di si amigus. Pensa so nes, kal minjor amizadi ku no pudi tene, di ki sedu amigu di kilis ku tene kualidadis ku Jeova misti pa si amigus tene? No jubi gosi kal koldadi di jintis ku Deus ama. Sibi es na judanu sta ben purparadu pa kuji bon amigus.

KILIS KU DEUS AMA

4. (a) Pabia ku Jeova tene diritu di kuji ba kin ku na sedu si amigus? (b) Pabia ku Jeova coma Abraon di si “amigu”?

4 Na asuntu di amizadi, Jeova ta kuji diritu kin ku na sedu si amigu. Sera ki i ka tene diritu di fasi es? El i Suberanu Siñor di Universu, sedu si amigu i privileẑiu mas garandi ku ten. Ba kin gora ki ta kuji suma si amigus? Jeova ta pertusi di kilis ku konfia nel i ku tene fe nel. Pur izemplu, jubi kasu di Abraon, un omi ku kunsidu pa si fe firmi. Testi mas difisil ku ten i di pidi un pape, pa i mata si fiju suma un sakrifisiu. * Ma Abraon ‘staba pruntu pa sakrifika Isaki,’ ku fe di kuma “Deus ten puder te di lantandal di mortu.” (Ebreus 11:17-19) Suma Abraon mostra es fe garandi ku obdiensia, Jeova comal di si “amigu”. — Isaias 41:8; Tiagu 2:21-23.

5. Kuma ku Jeova ta nkara kilis ku ta obdisil ku lealdadi?

5 Jeova ta nkara obdiensia leal suma un kusa muitu importanti. I ama kilis ku sta dispostu pa pui lealdadi pa rel riba di tudu utru kusas. (Lei 2 Samuel 22:26.) Suma ku no ojaba na Kapitulu 1 di es livru, Jeova ta kontenti dimas ku kilis ku disidi obdisil pabia di amor. Ditus 3:32 fala kuma, Jeova “ta mostra si sigridu pa kilis ku tene korson di bardadi.” Jeova kumbida kilis ku ta fasi kil ki misti pa e sedu ospri na si “kasa”, es signifika ki, Jeova na seta se adorason, tambi e pudi ora pa Jeova na kualker mumentu. — Salmu 15:1-5.

6. (a) Kuma ku no pudi mostra kuma no ama Jesus? (b) Kuma ku Jeova ta nkara kilis ku ama si Fiju?

6 Jeova ama kilis ku ama Jesus, si uniku Fiju. Jesus fala: “Si algin aman i ta obdisi ña palabra; ña Pape ta amal, no ta bin pa el, no mora ku el.” (Jon 14:23) Kuma ku no pudi mostra kuma no ama Jesus? I atraves di obdisi si mandamentus, ku nklui mison di prega bon noba i di fasi disipulus. (Mateus 28:19, 20; Jon 14:15, 21) Tambi no ta mostra kuma no ama Jesus ora ku no na sigi si “isemplu”, imital na palabras ku ason te nunde ku no pudi suma umanus mperfeitu. (1 Pedru 2:21) Jeova ta kontenti ora ku kilis ku ama si Fiju na sforsa pa sigi pasus di Jesus.

7. Pabia ki bon sedu amigu di kilis ku sedu amigu di Jeova?

7 Jeova ta spera pa si amigus tene kualidadis suma esis: Fe, lealdadi, obdiensia, ku amor pa Jesus i pa si normas. I bon pa kada un di nos punta si kabesa: ‘Sera ki es kualidadis ku normas ta notadu na amigus ku N tene? Sera ki amigus di Jeova i ña amigus?’ I bon pa i sedu asin. Amigus ku tene kualidadis ku Deus gosta del, i ku ta prega bon noba ku tudu zelu, pudi tene bon efeitu na nos, i nfluensianu pa kontinua ku no disison di vivi di un manera ku na kontenta Deus. — Jubi kuadru “ Kin ki un bon amigu?

SIGI IZEMPLU DI JINTIS KU BIBLIA FALA DEL

8. Ke ku bu mas gosta del na amizadi di (a) Noemi ku Ruti? (b) tris jovens ebreu? (c) Paulu ku Timótiu?

8 Biblia tene manga di izemplus di kilis ku benefisia ciu pabia di kuji bon amigus. Bu pudi lei aserka di amizadi di Noemi ku si netu Ruti, aserka di amizadi forti ku tris jovens ebreu teneba pa n̈utru na Babilonia, ku amizadi di Paulu ku Timótiu. (Ruti 1:16; Daniel 3:17, 18; 1 Koríntius 4:17; Filipensis 2:20-22) Ma no konsentra gosi na utru bon izemplu di amizadi: Di Davi ku Jonatan.

9, 10. Pabia ku amizadi di Davi ku Jonatan seduba forti?

9 Biblia fala kuma, dipus ku Davi mata Golias ‘si korson liga ku korson di Jonatan; Jonatan amal suma si kurpu.’ (1 Samuel 18:1) Asin ki kumsa un amizadi forti entri elis. Apesar di diferensa garandi ke teneba na idadi, es amizadi kontinua te na morti di Jonatan na kampu di batalia. * (2 Samuel 1:26) Kal ki seduba basi di relason forti ku ten entri es dus amigus?

10 Amizadi di Davi ku Jonatan seduba forti pabia di se amor pa Deus, tambi e teneba diseẑu di kontinua fiel pa Deus. Es dus omis teneba diseẑu di kontenta Deus. Kada un delis teneba kualidadis ku ta atrai utru. Sin duvida Jonatan fikaba adimiradu ku koraẑen ku zelu di joven Davi ku sin medu difindi nomi di Jeova. Tambi i ka tenba duvida di kuma Davi rispita Jonatan, ku apesar di sedu mas garandi di ki el, i sedu fiel na apoia aranẑu di Jeova, i pui interes di Davi dianti di si interes. Jubi so ke ku akontisi oca Davi na kuri pa kapli di raiba di malvadu Rei Saul, pape di Jonatan. I staba disanimadu, tambi i staba na vivi suma un refuẑiadu na disertu. Na un dimostrason di lealdadi interesanti, Jonatan “lanta i bai pa Davi . . .  i judal arnoba si forsa na Deus.” (1 Samuel 23:16) Bu pudi imaẑina kuma ku Davi sinti oca si grandi amigu bin dal apoiu ku nkoraẑamentu! *

11. Ke ku bu aprindi di amizadi entri Jonatan ku Davi?

11 Ke ku no aprindi di izemplu di Jonatan ku Davi? Lison mas garandi ku no pudi aprindi, i di kuma, kusa mas importanti na un amizadi, i tene un bon relason ku Deus. Ora ku no fasi amizadi ku kilis ku tene mesmu krensa ku nos, ku tene mesmu normas di moral, i ku tene tambi mesmu diseẑu di kontinua fiel pa Deus, kila pudi judanu troka ideias, sentimentus ku spiriensias ku na nkoraẑanu i fortalesinu. (Lei Romanus 1:11, 12.) No pudi oja es jintis di mentalidadi spiritual entri no kumpañeris kriston. Sera ki es signifika ki kualker algin ku ta asisti runion na Salon di Renu i bon amigu? Nau, i ka signifika kila.

KUMA KU NO PUDI KUJI BON AMIGUS?

12, 13. (a) Pabia ki bon kuji diritu kin ku na sedu no amigu mesmu dentru di kongregason? (b) Kal disafius ku kongregasons di purmeru sekulu pasa? (c) Kal avisu ku Paulu da elis?

12 Mesmu dentru di kongregason, i bon kuji diritu kin ku na sedu no amigu, asin pa i pudi sedu un amigu ku na judanu omenta no relason ku Deus. Sera ki es surprindiu? Nau. Alguns kristons na kongregason pudi leba manga di tempu pa tene amizadi forti ku Deus, suma ku alguns frutas di un arvuri pudi leba manga di tempu pa sedu maduru. I pabia di kila ku no ta oja kristons ku tene nivel diferenti di progresu spiritual na tudu kongregason. (Ebreus 5:12–6:3) I klaru ki, no dibi di mostra pasiensia ku amor pa kilis ki nobu na bardadi o kilis ku fraku, pabia no misti juda elis omenta se spiritualidadi. — Romanus 14:1; 15:1.

13 Utru ora i pudi ten un situason na kongregason ku pudi alertanu di nesesidadi di kuida ku no amizadi. Alguns pudi leba vida dupla. Utrus pudi disenvolvi un spiritu di rankor o di keŝa. Kongregasons na purmeru sekulu EK pasaba mesmu disafius. Maioria di membrus seduba fiel, ma alguns delis ka ta komportaba diritu. Suma alguns membrus di kongregason di Korintu ka setaba sertus nsinamentus kriston, apostulu Paulu da kongregason es avisu: “Ka bo ngana bo kabesa. Mau kumpañerasku ta dana bon manera di yanda di algin.” (1 Koríntius 15: 12, 33) Paulu fala Timótiu kuma, mesmu entri kristons, i pudi ten alguns ku ka sta na yanda diritu. Timótiu konsijadu pa i toma kuidadu ku ki tipu di jinti, pa ka i sedu se amigu intimu. — Lei 2 Timótiu 2:20-22.

14. Kuma ku no pudi aplika prinsipiu ku sta na avisu di Paulu aserka di kumpañerasku?

14 Kuma ku no pudi aplika prinsipiu ku sta na avisu di Paulu? No pudi fasi kila ora ku no ivita tene amizadi intimu ku kualker algin dentru di kongregason o fora del ku pudi nfluensianu pa mal. (2 Tesalonisensis 3:6, 7, 14) No dibi di proteẑi no relason ku Jeova. Lembra kuma anos i suma sponja, no ta kopia atitudis ku maneras di no amigus intimu. No ka pudi pui sponja na vinagri no spera pa i cupa yagu, di mesmu manera, no ka pudi asosia ku kilis ku tene mau nfluensia i spera benefisia bon kusas nelis. — 1 Koríntius 5:6.

Bu pudi oja bon amigus entri bu kumpañeris kriston

15. Ke ku bu pudi fasi pa tene amigus di mentalidadi spiritual na kongregason?

15 Filismenti i ten pusibilidadi di oja bon amigus entri no kumpañeris kriston. (Salmu 133:1) Kuma ku no pudi oja amigus di mentalidadi spiritual na kongregason? Ora ku bu disenvolvi kualidadis ku personalidadi ku Deus gosta del, sin duvida utrus ku tene mesmu pensamentu, na sedu bu amigu. Na mesmu tempu, talves bu pudi toma inisiativa di pertusi di utrus i fasi nobus amigu. (Jubi kuadru “ Kuma ku no konsigi fasi bon amigus.”) Buska fasi amizadi ku kilis ku tene kualidadis ku bu gosta di tene. Sigi konsiju di Biblia ku fala, “bo yabri bo korson”. Fasi amizadi ku bu kumpañeris kriston sin jubi pa rasa, nasionalidadi o kultura. (2 Koríntius 6: 13; lei 1 Pedru 2:17.) Ka bu fasi amizadi so ku jintis di bu idadi. Lembra kuma Jonatan mas Davi garandi ciu. Bu pudi gaña ciu si bu fasi amizadi ku jintis garandi, pabia e tene spiriensia ku jiresa.

ORA KU PURBLEMAS TEN

16, 17. Si un di no kumpañer yaranu, pabia ku no ka dibi di sai di kongregason?

16 Purblemas pudi ten pabia di diferensa di personalidadi ku kultura na kongregason. Bu amigu pudi falau un kusa o fasiu un kusa ku na deu. (Ditus 12:18) Utru ora purblemas pudi ten pabia di diferensa di personalidadi, falta di ntindimentu o diferensa di opinion. Sera ki no na sai di kongregason pabia di es purblemas? Nau, no ka na fasi kila si na bardadi no ama Jeova i no ama kilis ki ama.

17 Jeova ku kumpunu, el tambi ku ta sustenta no vida. Asin i meresi pa no amal di tudu no korson. (Apokalipsi 4:11) Tambi kongregason ki ta usa meresi no apoiu leal. (Ebreus 13:17) Si un di no kumpañer falanu kusa ku ka sabi nos, o disapontanu, no ka na sai di kongregason so pa mostra kuma no ka kontenti. Kila ka dibi di sedu. I ka Jeova ku yaranu. Si no ama Jeova nada ka na fasinu abandonal ku si povu. — Lei Salmu 119:165.

18. (a) Ke ku no pudi fasi pa i ten pas na kongregason? (b) Kal bensons ku no na tene si no purda utrus ora ki ten basi pa kila?

18 Amor pa no kumpañeris kriston ta fasinu tarbaja pa i ten pas na kongregason. Jeova ka ta spera perfeison na kilis ki ama, anos tambi no ka dibi di spera kila. Amor pudi judanu ka leba en konta erus pikininu, i judanu lembra kuma anos tudu i mperfeitu i no ta yara. (Ditus 17:9; 1 Pedru 4:8) Amor ta judanu kontinua “purda n̈utru”. (Kolosensis 3:13) I ka tudu ora ki fasil aplika es konsiju. Si no pirmiti pa sintimentus negativu dominanu, kila pudi fasinu guarda rankor, i pensa di kuma no raiba na fasi algin ku yaranu sinti mal. Ma bardadi i di kuma, guarda rankor na prejudikanu anos propi. Purda utrus ora ki ten basi pa kila ta tisi bensons garandi. (Lukas 17:3, 4) I ta danu pas mental ku pas na korson, i ta fasi pa i ten pas na kongregason, mas importanti di tudu, i ta proteẑi no relason ku Jeova. — Mateus 6:14, 15; Romanus 14:19.

ORA KI PIRSIS PARA ASOSIA KU UN ALGIN

19. Kal situason ku pudi pui pa no para asosia ku un algin?

19 Utru ora, no ta obi anunsiu di kuma no pirsisa di para asosia ku un algin ku seduba membru di kongregason. Es ta akontisi ora ku un algin dizasosiadu pabia di viola lei di Deus sin ripindi, o pabia di nega fe i nsina dotrinas falsus, o pabia i dizasosia si kabesa di kongregason. Palabra di Deus falanu pa ka “junta” ku ki koldadi di jinti. * (Lei 1 Koríntius 5:11- 13; 2 Jon 9-11) Na bardadi i difisil ivita un algin ku talves seduba no amigu o no familia. Sera ki no na sedu firmi na mostra kuma, lealdadi pa Jeova i pa si leis justu sta riba di kualker utru kusa? Lembra kuma Jeova da balur garandi pa lealdadi ku obdiensia.

20, 21. (a) Pabia ku aranẑu di dizasosiason i un bon aranẑu? (b) Pabia ki bon kuji diritu kin ku no na fasi amizadi kel?

20 Na bardadi, aranẑu di dizasosia un algin, ta mostra amor di Jeova. Pabia ku no pudi fala es? Dizasosia un algin ku nega ripindi ta mostra amor pa nomi santu di Jeova, pa si normas, i pa Jeova propi. (1 Pedru 1:15, 16) Dizasosia un algin ta manti kongregason limpu. Membrus fiel di kongregason ta proteẑidu di mau nfluensia di ki algin, i e pudi kontinua se adorason ku konfiansa di kuma, kongregason sta limpu di susidadi di es mundu mau. (1 Koríntius 5:7; Ebreus 12:15, 16) Dizasosiason i forma di mostra amor pa ki algin ku dizasosiadu. Talves i kila ki pirsisa del pa i pudi oja nesesidadi di muda si atitudi i da pasus ki pirsis pa riba pa Jeova. — Ebreus 12:11.

21 No ka pudi nega kuma no amigus intimu pudi tene nfluensia garandi na nos. Pa kila, i bon kuji diritu kin ku no na fasi amizadi kel. Si no sedu amigu di kilis ki amigu di Jeova, i no ama kilis ku Deus ama, no na tene minjor amizadi ku ten. Kusas ku no na kopia nelis na judanu kumpri no disison di kontenta Jeova.

^ par. 4 Oca Jeova pidi Abraon pa sakrifika si fiju, Jeova staba na mostra asin sakrifisiu ki na bin fasi ora ki pirmiti pa si uniku Fiju matadu. (Jon 3:16) Na kasu di Abraon, Jeova ka pirmiti pa Isaki matadu, i fasi pa Abraon mata un karnel na si lugar. — Kumsada 22:1, 2, 9-13.

^ par. 9 Oca Davi mata Golias i seduba inda “rapas”. Kontra ku Jonatan muri Davi teneba kuas 30 anu. (1 Samuel 17:33; 31:2; 2 Samuel 5:4) Jonatan teneba kuas 60 anu kontra ki muri. I mas ba Davi ku kuas 30 anu di idadi.

^ par. 10 Suma ki sta skirbidu na 1 Samuel 23:17, Jonatan fala di sinku kusas pa nkoraẑa Davi: (1) I fala Davi pa ka i ten medu; (2) i garanti Davi kuma sforsu di Saul ka na tene rusultadu; (3) i lembranta Davi kuma i na risibi renansa ku Deus promiti. (4) i promiti Davi kuma i na sedu fiel pa rel; (5) i fala Davi kuma, Saul mesmu sibi di lealdadi ku el i ten pa Davi.

^ par. 19 Pa oja mas nformason aserka di kuma di trata un algin dizasosiadu o ku dizasosia si kabesa, jubi parti di apendisi “Kuma di trata un algin dizasosiadu.”