1.–3. a) Miks hoolitseb ema selle eest, et tema poeg oleks puhas ja korralikult riides? b) Miks soovib Jehoova, et tema teenijad oleksid puhtad? c) Mis ajendab meid hoidma end puhtana?

EMA seab oma väikest poega väljaminekuks valmis. Ta vaatab, et poiss oleks pestud ning puhtalt ja korralikult riides. Ema teab, et hea hügieen on tema poja tervisele väga tähtis. Samuti mõistab ta, et poja välimus näitab, millised on tema vanemad.

² Samamoodi soovib meie taevane isa Jehoova, et tema teenijad oleksid puhtad. Piibel ütleb: „Puhtale oled sa puhas.” * (Laul 18:26.) Jehoova armastab meid. Ta teab, et  puhtus on meile kasulik. Samuti ootab ta, et annaksime oma välimusega temast head tunnistust. Meie puhas välimus ja hea käitumine toovad Jehoovale ja tema pühale nimele au. (Hesekiel 36:22; loe 1. Peetruse 2:12.)

³ Teadmine, et Jumal armastab puhtaid inimesi, ajendab meid end puhtana hoidma. Me tahame oma eluviisiga tuua talle au, sest armastame teda. Samuti soovime, et tema meid armastaks. Uurime nüüd, miks meil tuleb hoida end puhtana, mida tähendab olla puhas ja kuidas me saame hoida end puhtana. See aitab näha, kas meil tuleb mingis valdkonnas end parandada.

4., 5. a) Mis on peamine põhjus, miks meil tuleb hoida end puhtana? b) Kuidas avaldub Jehoova puhtus tema loomistöös?

⁴ Meil tuleb hoida end puhtana peamiselt sellepärast, et Jumal, keda me teenime, on igas mõttes puhas ja püha. (Loe 3. Moosese 11:44, 45.) Jehoova õpetab meid oma eeskuju kaudu. Piibel kutsub meid üles: „Võtke ... Jumal endale eeskujuks.” (Efeslastele 5:1.)

⁵ Jehoova puhtus – nagu paljud teisedki tema omadused ja toimimisviisid – avaldub tema loomistöös. (Roomlastele 1:20.) Maa kavandati nii, et see oleks inimestele puhas kodu. Jehoova on pannud käima ökoloogilised tsüklid, mis puhastavad õhku ja vett. Mõned mikroobid toimivad nagu puhastusjaam, muutes jääkained kahjututeks. Teadlased on kasutanud selliseid „näljaseid” mikroorganisme, et kõrvaldada õlireostusi ning muud inimeste isekusest ja ahnusest põhjustatud saastet. On selge, et puhtus on maa loojale tähtis. (Jeremija 10:12.) See peaks olema tähtis ka meile.

6., 7. Mil moel rõhutas Moosese seadus, et jumalateenijad peavad olema puhtad?

⁶ Teine põhjus, miks meil tuleb hoida end puhtana,  on see, et kõrgeim valitseja Jehoova ootab oma teenijatelt puhtust. Iisraellastele antud seaduse järgi oli puhtus lahutamatult seotud jumalakummardamisega. Seadus sätestas, et lepituspäeval pidi ülempreester ennast veega loputama mitte ainult ühe korra, vaid kaks korda. (3. Moosese 16:4, 23, 24.) Teenistuskohustusi täitvad preestrid pidid enne Jehoovale ohvrite toomist pesema oma käsi ja jalgu. (2. Moosese 30:17–21; 2. Ajaraamat 4:6.) Seaduses nimetati umbes 70 füüsilise ja rituaalse ebapuhtuse põhjust. Ebapuhas iisraellane ei tohtinud osaleda jumalateenistuses – muidu võidi ta isegi surma mõista. (3. Moosese 15:31.) Igaüks, kes ei teinud vajalikke puhastustoiminguid, näiteks ei pesnud oma riideid ega loputanud end veega, tuli kogudusest hävitada. (4. Moosese 19:17–20.)

⁷ Kuigi me pole Moosese seaduse all, aitab see meil mõista Jumala seisukohta neis asjus. Seadus rõhutas, et jumalateenijad peavad olema puhtad. Jehoova pole muutunud. (Malaki 3:6.) Meie teenistus on talle vastuvõetav ainult siis, kui see on „puhas ja rikkumata”. (Jaakobuse 1:27.) Niisiis on meil tarvis teada, mida ta meilt puhtuse vallas ootab.

8. Mida tähendab olla puhas Jumala silmis?

⁸ Piiblis mõeldakse puhtuse all enamat kui vaid füüsilist puhtust. Puhtus Jumala silmis puudutab igat eluvaldkonda. Jehoova ootab, et oleksime puhtad nii usuliselt, moraalselt, mõistuse poolest kui ka füüsiliselt. Vaatame, mida igaüks neist hõlmab.

9., 10. Mida tähendab hoida end usuliselt puhtana ja millest tõelised kristlased hoiduvad?

⁹ Usuline puhtus. Lühidalt öeldes tähendab usuline  puhtus seda, et me ei sega õiget jumalateenimist väära jumalateenimisega. Kui iisraellased lahkusid Babülonist, et pöörduda tagasi Jeruusalemma, pidid nad kuulda võtma Jumala üleskutset „Minge sealt ära, ärge puudutage midagi rüvedat! ... hoidke end puhtana”. (Jesaja 52:11.) Iisraellased naasid koju eeskätt selleks, et taastada õige jumalateenistus. See pidi olema puhas. Seda ei tohtinud rüvetada Babüloonia religiooni õpetused, kombed ega tavad.

¹⁰ Tänapäeval peame tõeliste kristlastena olema hoolikad, et me ei rüvetaks end väära jumalakummardamisega. (Loe 1. Korintlastele 10:21.) Valvsus on hädavajalik, sest valereligiooni mõju on kõikjal tunda. Paljudes maades on suur hulk traditsioone, tegevusi ja rituaale seotud valereligiooni õpetustega, näiteks ideega, et mingi osa meist jääb pärast surma elama. (Koguja 9:5, 6, 10.) Tõelised kristlased hoiduvad valereligiooni uskumustega seotud tavadest. * Me ei loobu kellegi mõjutusel selliste Piibli põhimõtete järgimisest, mis puudutavad puhast jumalateenistust. (Apostlite teod 5:29.)

11. Mida hõlmab moraalne puhtus ja miks on see väga oluline?

¹¹ Moraalne puhtus. Moraalne puhtus hõlmab igasugustest lubamatutest seksuaalsuhetest hoidumist. (Loe Efeslastele 5:5.) On väga oluline olla moraalselt puhas. Nagu näeme selle raamatu järgmisest peatükist, tuleb meil selleks, et Jumal meid armastaks, hooruse eest põgeneda. Mittekahetsevad „hoorajad ... ei päri Jumala kuningriiki”. (1. Korintlastele 6:9, 10, 18.) Jumal peab selliseid inimesi räpasteks jälkusetegijateks. Kui nad ei võta midagi ette, et saada moraalselt puhtaks, siis on Piibli sõnul nende osa teine surm. (Ilmutus 21:8.)

12., 13. a) Kuidas on omavahel seotud mõtted ja teod? b) Mida teha, et hoida oma mõistust puhtana?

 ¹² Mõistuse puhtus. Mõtetest sünnivad teod. Kui laseme valedel mõtetel enda mõistuses ja südames juurduda, viib see varem või hiljem ebapuhaste tegudeni. (Matteuse 5:28; 15:18–20.) Kui täidame oma mõistuse aga puhaste mõtetega, ajendab see meid alati puhtalt käituma. (Loe Filiplastele 4:8.) Kuidas hoida oma mõistust puhtana? Esiteks tuleb meil hoiduda meelelahutusest, mis võib reostada meie mõtteviisi. * Teiseks peame täitma oma mõistuse puhaste mõtetega, uurides iga päev Piiblit. (Laul 19:8, 9.)

¹³ Et olla sellised, keda Jumal armastab, on väga oluline hoida end usuliselt, moraalselt ja mõistuse poolest puhtana. Neid puhtuse tahke vaadeldakse põhjalikumalt selle väljaande teistes peatükkides. Käsitleme nüüd neljandat tahku, füüsilist puhtust.

14. Miks pole füüsiline puhtus vaid igaühe enda asi?

¹⁴ Füüsiline puhtus tähendab oma keha, kodu ja selle ümbruse puhtana hoidmist. Kas selline puhtus on igaühe enda asi? Jehoova teenijate puhul seda küll öelda ei saa. Nagu märgitud, pole meie füüsiline puhtus Jehoovale tähtis mitte ainult selle pärast, et see on kasulik, vaid kuna see mõjutab ka teiste suhtumist Jehoovasse. Mõtle peatüki alguses olevale näitele. Kas pole nii, et kui näed last, kes on alati räpane ja kasimata, hakkad mõtlema, mis vanemad tal küll on? Me ei soovi, et meie välimus või eluviis teotaks meie taevast isa või kahandaks selle sõnumi väärtust, mida kuulutame. Piibel ütleb: „Me ei taha  saada kellelegi mingil moel komistuskiviks, et meie teenistust ei laidetaks, vaid me näitame end igas suhtes olevat Jumala teenijad.” (2. Korintlastele 6:3, 4.) Kuidas me siis saame hoida füüsilist puhtust?

15., 16. a) Mis kuulub heade hügieeniharjumuste hulka? b) Milline peaks olema meie riietus?

¹⁵ Hügieen ja välimus. Ehkki kultuur ja elamistingimused on riigiti erinevad, on meil ikka niipalju vett ja seepi, et end korrapäraselt pesta ning hoolitseda selle eest, et me ise ja meie lapsed oleks puhtad. Heade hügieeniharjumuste hulka kuulub vee ja seebiga kätepesu enne söömist või toiduvalmistamist, pärast tualeti kasutamist ning pärast beebi pesemist ja mähkmete vahetamist. Vee ja seebiga kätepesu aitab ära hoida haigusi ning koguni elusid päästa. See tõkestab kahjulike  viiruste ja bakterite levikut ning aitab tänu sellele vältida kõhulahtisustõbesid. Maades, kus majad pole üldjuhul kanalisatsioonivõrku ühendatud, võib väljaheited näiteks maha matta, nagu tehti muistses Iisraelis. (5. Moosese 23:12, 13.)

¹⁶ Ka riideid tuleb pesta, et need oleksid puhtad ja esinduslikud. Kristlase riietus ei pea olema kallis ega viimase moe järgi, kuid see peab olema korralik, puhas ja sünnis. (Loe 1. Timoteosele 2:9, 10.) Kus me ka poleks, soovime oma välimusega „kaunistada igati meie päästja, Jumala õpetust”. (Tiitusele 2:10.)

17. Miks peaks meie kodu ja selle ümbrus olema puhas ja esinduslik?

¹⁷ Kodu ja selle ümbrus. Meie kodu ei pea olema muljetavaldav ega luksuslik, vaid nii puhas ja esinduslik, kui meie olud seda võimaldavad. Kui kasutame koosolekutele ja kuulutustööle sõiduks autot, soovime kanda hoolt, et see oleks nii seest kui ka väljast mõistlikult puhas. On hea meeles pidada, et puhas kodu ja ümbrus heidavad juba iseenesest Jumalale head valgust. Me ju õpetame inimestele, et Jehoova on puhas Jumal, et ta hävitab need, kes hävitavad maad, ja et peagi muudab tema kuningriik maa paradiisiks. (Luuka 23:43; Ilmutus 11:18.) Loomulikult soovime, et meie kodust ja omandist oleks näha, et armastame puhtust, mida meilt oodatakse ka uues maailmas.

18. Millest on näha, et suhtume lugupidavalt oma kuningriigisaali?

¹⁸ Koosolekupaik. Armastusest Jehoova vastu suhtume lugupidavalt oma kuningriigisaali, mis on õige jumalateenimise keskus. Me soovime, et neile, kes tulevad saali esimest korda, jääks meie koosolekupaigast hea mulje. Selleks et saal oleks meeldiv ja ligitõmbav, tuleb seda korrapäraselt koristada ja hooldada. Me näitame lugupidamist kuningriigisaali vastu, kui teeme kõik endast sõltuva,  et hoida seda heas korras. On suur au kasutada oma aega, et osaleda kuningriigisaali koristus- ning parandustöödes. (2. Ajaraamat 34:10.) Samad põhimõtted kehtivad ka sel puhul, kui koguneme kokkutulekusaalis või mujal, et pidada kokkutulekuid.

19. Millest me peame hoiduma, et olla füüsiliselt puhtad, ja kuidas on Piibel meile selles abiks?

¹⁹ Et olla füüsiliselt puhtad, tuleb meil hoiduda harjumustest ja tegudest, mis saastavad keha ja vaimu. Need on näiteks suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine ning sõltuvust tekitavate või narkootiliste ainete kasutamine mittemeditsiinilistel põhjustel. Piibel ei nimeta kõiki tänapäeval levinud ebapuhtaid ja jäledaid harjumusi ning tegusid. Ent selles sisalduvad põhimõtted aitavad meil mõista, mis tundeid need Jehoovas tekitavad. Kuna me teame Jehoova seisukohta neis asjus ja armastame teda, tahame käituda nii, nagu talle meeldib. Vaatame viit Piibli põhimõtet.

20., 21. Millest me peaksime hoiduma ja miks?

²⁰ „Armsad, kuna meil on need tõotused, puhastagem end kõigest, mis saastab keha ja vaimu, et saaksime tänu jumalakartusele aina pühamaks.” (2. Korintlastele 7:1.) Jehoova ei taha, et me teeksime midagi sellist, mis saastab keha ja kahjustab vaimu ehk mõtteviisi. Seepärast tuleb hoiduda kõigest, mis tekitab sõltuvust ja mida peetakse kahjulikuks füüsilisele ja vaimsele tervisele.

²¹ Piibel annab meile olulise põhjuse, miks puhastada end kõigest, mis saastab keha ja vaimu. Pane tähele kirjakoha 2. Korintlastele 7:1 algussõnu „kuna meil on need tõotused”. Milliseid tõotusi siin mõeldakse? Eelmistes salmides tõotab Jehoova: „Ma võtan teid  vastu” ja „Ma olen teile isaks.” (2. Korintlastele 6:17, 18.) Kujutle vaid! Jehoova tõotab võtta sind oma kaitsva hoole alla ja armastada sind nagu oma poega või tütart. Ent ta täidab need tõotused üksnes siis, kui sa hoidud „kõigest, mis saastab keha ja vaimu”. Oleks tõesti rumal lasta mõnel jälestusväärsel harjumusel või teol röövida endalt väärtuslikud ja lähedased suhted Jehoovaga.

22.–25. Millised Piibli põhimõtted aitavad meil hoiduda ebapuhastest harjumustest ja tegudest?

²² „Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kogu südamest ja hingest ja kogu oma mõistusega.” (Matteuse 22:37.) Jeesus nimetas seda käsku suurimaks. (Matteuse 22:38.) Jehoova väärib sellist armastust. Et armastada teda kogu südamest ja hingest ja kogu oma mõistusega, peame hoiduma tegudest, mis lühendaksid meie eluiga või tuhmistaksid Jumala antud mõtlemisvõimet.

²³ „Jumal ... annab kõigile inimestele elu, õhu ja kõik muu.” (Apostlite teod 17:24, 25.) Elu on kingitus Jumalalt. Kuna me armastame teda, soovime sellest kingitusest lugu pidada. Me väldime igasuguseid harjumusi ja tegusid, mis kahjustavad meie tervist, sest mõistame, et need näitavad äärmist lugupidamatust meile kingitud elu vastu. (Laul 36:9.)

²⁴ „Armasta oma ligimest nagu iseennast.” (Matteuse 22:39.) Tihtilugu ei mõju ebapuhtad harjumused ja teod halvasti ainult inimesele endale, vaid ka neile, kellega ta kokku puutub. Näiteks on kahjulik isegi passiivne suitsetamine. Inimene, kes teistele kahju teeb, rikub Jumala käsku armastada oma ligimest. Tema tegudes ilmneb, et tegelikult ta ei armasta Jumalat. (1. Johannese 4:20, 21.)

²⁵ „Tuleta neile meelde, et nad alluksid ja kuuletuksid  valitsejatele ja võimukandjatele.” (Tiitusele 3:1.) Paljudes maades on narkootikumide omamine või tarvitamine seadusvastane. Meie kui tõelised kristlased ei oma ega kasuta illegaalseid uimasteid. (Roomlastele 13:1.)

26. a) Mida tuleb meil teha, et Jumal meid armastaks? b) Miks on Jumala silmis puhtaks jäämine parim eluviis?

²⁶ Et Jumal meid armastaks, tuleb meil olla igas mõttes puhtad. Halbade harjumuste ja tegude mahajätmine ning enda puhtana hoidmine ei pruugi kerge olla, kuid see on võimalik. * Tegelikult on see parim eluviis, sest Jehoova õpetab meile alati seda, mis on kasulik. (Loe Jesaja 48:17.) Niiviisi võime tunda rahuldust teadmisest, et anname head tunnistust Jumalast, keda me armastame, ning oleme sellised, keda tema armastab.