Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 8

Nyɔŋmɔ Sumɔɔ Mɛi ni He Tse

Nyɔŋmɔ Sumɔɔ Mɛi ni He Tse

“Hetselɔ lɛ, okɛ ohe tsɔɔ lɛ akɛ mɔ ni he tse.” —LALA 18:27.

1-3. (a) Mɛni hewɔ yoofɔyoo bɔɔ mɔdɛŋ koni eha ebinuu he atse ní ewo atadei ni sa lɛ? (b) Mɛni hewɔ Yehowa sumɔɔ ni ejálɔi ahe atse, ni mɛni tsirɛɔ wɔ koni wɔha wɔhe atse lɛ?

YOOFƆYOO ko miisaa ebinuu fioo ko he koni ebinuu lɛ aje kpo. Eju ebi lɛ he ni ewo lɛ atade ni he tse ni sa. Ele akɛ falefalefeemɔ haa mɔ náa gbɔmɔtsoŋ hewalɛ. Ele hu akɛ ebinuu lɛ hesaamɔ tsɔɔ nɔ̃ fɔlɔi ni eyɔɔ amɛ shishi.

2 Yehowa, wɔŋwɛi Tsɛ lɛ sumɔɔ ní etsuji ahe atse. E-Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Hetselɔ lɛ, okɛ ohe tsɔɔ lɛ akɛ mɔ ni he tse.” * (Lala 18:27) Yehowa sumɔɔ wɔ; ele akɛ kɛ́ wɔhe tse lɛ wɔbaaná he sɛɛ babaoo. Ákɛ e-Dasefoi lɛ, ekpaa gbɛ hu akɛ wɔnifeemɔi aha mɛi ajie eyi. Hɛɛ, kɛ́ wɔfee falefale ni wɔba wɔjeŋ jogbaŋŋ lɛ ewoɔ Yehowa kɛ egbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ hiɛ nyam, shi egbeee ehe guɔ.—Ezekiel 36:22; Kanemɔ 1 Petro 2:12.

3 Le ni wɔle akɛ Nyɔŋmɔ sumɔɔ mɛi ni he tse lɛ tsirɛɔ wɔ koni wɔha wɔhe atse. Wɔmiisumɔ ní wɔkɛ wɔjeŋba awo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam, ejaakɛ wɔsumɔɔ lɛ. Wɔmiisumɔ hu ni wɔya nɔ wɔhi esuɔmɔ lɛ mli. No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔpɛia nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔha wɔhe atse, nɔ ni wɔhe ní wɔɔha etse lɛ tsɔɔ, kɛ bɔ ni wɔɔfee wɔha wɔhe atse lɛ mli wɔkwɛa. Niiamlipɛimɔ ni tamɔ nɛkɛ ní wɔɔfee lɛ baanyɛ aye abua wɔ ní wɔna hei ni esa akɛ wɔfee tsakemɔi yɛ.

MƐNI HEWƆ ESA AKƐ WƆHA WƆHE ATSE?

4, 5. (a) Mɛni ji yiŋtoo tuuntu hewɔ ni esa akɛ wɔha wɔhe atse lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ anaa Yehowa hetsemɔ lɛ yɛ adebɔɔ nibii ni wɔhiŋmɛi nyɛɔ enaa lɛ mli?

4 Gbɛ kome ni Yehowa tsɔɔ nɔ etsɔɔ wɔ gbɛ ji nɔkwɛmɔnɔ ní efeɔ ehaa wɔ. E-Wiemɔ lɛ woɔ wɔ hewalɛ koni ‘wɔfee Nyɔŋmɔ kaselɔi.’ (Efesobii 5:1) Naa yiŋtoo tuuntu hewɔ ni esa akɛ wɔhe atse lɛ: Yehowa Nyɔŋmɔ ni wɔjáa lɛ lɛ he tse, ni eyɛ krɔŋkrɔŋ yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli.—Kanemɔ 3 Mose 11:44, 45.

5 Anaa Yehowa sui kɛ egbɛ̀i babaoo kɛ ehetsemɔ lɛ yɛ adebɔɔ nibii ní wɔhiŋmɛi nyɛɔ enaa lɛ amli. (Romabii 1:20) Afee shikpɔŋ lɛ akɛ adesai ashĩa ní mli tse. Yehowa eto adebɔɔ mli nifeemɔi komɛi ahe gbɛjianɔ koni eha kɔɔyɔɔ ni wɔmuɔ kɛ nui ni wɔnuɔ lɛ mli atse yɛ be kɛ beaŋ. Muawai komɛi tsuɔ nii oookɛɛ amɛji falefalefeemɔ nitsumɔhe ko, ni amɛtsakeɔ koo mli nibii ní he yɔɔ oshara lɛ kɛfeɔ nibii ni he bɛ oshara. Adebɔɔ he nilelɔi kɛ muawai nɛɛ ekomɛi yashwie hei ní mũ ni anáa pɛtrol kɛjɛɔ mli lɛ eyashwie lɛ, kɛ hei krokomɛi ni adesai etsɔ ŋkomeŋfa kɛ hiɛkɔɔ nɔ amɛwo jɛmɛ muji lɛ, ni muawai nɛɛ ha jɛmɛ fee falefale. Enɛ tsɔɔ akɛ, ‘shikpɔŋ lɛ Feelɔ’ lɛ sumɔɔ ní enibii ahe atse. (Yeremia 10:12) Esa akɛ wɔ hu wɔha wɔnibii ahe atse.

6, 7. Mɛɛ gbɛ nɔ Mose Mla lɛ ma nɔ mi akɛ Yehowa miikpa blema Israelbii lɛ ni ji ejálɔi lɛ agbɛ akɛ amɛhe atse?

6 Yiŋtoo kroko hu hewɔ ni esa akɛ wɔha wɔhe atse ji akɛ, Yehowa ni ji wɔ-Jeŋ Muu Fɛɛ Nɔyelɔ lɛ kpaa gbɛ akɛ ejálɔi ahe atse. Mla ni Yehowa kɛha Israelbii lɛ tsɔɔ akɛ hetsemɔ kɛ jamɔ yɛ tsakpãa. Mla lɛ fã amɛ akɛ yɛ Kpãtãmɔ Gbi lɛ nɔ lɛ, esa akɛ osɔfonukpa lɛ aju ehe shii enyɔ shi jeee shi kome. (3 Mose 16:4, 23, 24) Akpaa osɔfoi ni eshɛ amɛ nɔ akɛ amɛsɔmɔ lɛ agbɛ akɛ amɛbaafɔflɔ amɛniji kɛ amɛnaji ahe dani amɛyashã afɔle amɛha Yehowa. (2 Mose 30:17-21; 2 Kronika 4:6) Mla lɛ tsɔɔ nibii aaafee 70 ni haa mɔ ko feɔ mɔ ni he tseee yɛ gbɔmɔtsoŋ. Aŋmɛɛɛ Israelnyo ni he tseee lɛ gbɛ ní ekɛ ehe awo jamɔŋ nifeemɔi amli—ni yɛ jamɔŋ nifeemɔi komɛi agbɛfaŋ lɛ kɛ́ mɔ ko ni he tseee kɛ ehe wo mli lɛ agbeɔ lɛ. (3 Mose 15:31) Mɔ fɛɛ mɔ ni kɛ ehe wooo hetsuumɔ kusumii ní ehejuu kɛ etadei ahe fɔmɔ fata he lɛ mli lɛ, ‘ashɛɔ lɛ kɛjɛɔ asafo lɛ mli afɔɔ.’—4 Mose 19:17-20.

7 Eyɛ mli akɛ wɔbɛ Mose Mla lɛ shishi moŋ, shi eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa Nyɔŋmɔ susumɔ yɛ saji ahe. Ekã shi faŋŋ akɛ, Mla lɛ ma nɔ mi akɛ esa akɛ blema Israelbii lɛ ni ji Nyɔŋmɔ jálɔi lɛ aha amɛhe atse. Yehowa tsakeko. (Maleaki 3:6) Kɛ́ wɔjamɔ lɛ baasa ehiɛ lɛ, no lɛ esa akɛ efee nɔ ni “he tse ni ehe bɛ muji ko.” (Yakobo 1:27) No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔle nɔ ni ekpaa gbɛ yɛ wɔdɛŋ yɛ enɛ gbɛfaŋ.

NƆ NI WƆHE NÍ WƆƆHA ETSE LƐ TSƆƆ

8. Mɛɛ nibii amli Yehowa kpaa gbɛ akɛ wɔbaaha wɔhe atse yɛ?

8 Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, kɛ́ aawie hetsemɔ he lɛ ekɔɔɔ gbɔmɔtsoŋ hetsemɔ pɛ he. Hetsemɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ kɔɔ wɔshihilɛ mli nɔ fɛɛ nɔ he. Yehowa miikpa gbɛ akɛ wɔbaaha wɔhe atse yɛ nibii titrii ejwɛ amli—jamɔŋ, jeŋbaŋ, jwɛŋmɔŋ, kɛ gbɔmɔtsoŋ. Nyɛhaa wɔsusua nɔ ni hetsemɔ yɛ eko fɛɛ eko mli lɛ tsɔɔ lɛ he.

9, 10. Mɛni ji jamɔ mli hetsemɔ, ni mɛni anɔkwa Kristofoi kpoɔ akɛ amɛaafee?

9 Jamɔ mli hetsemɔ. Kɛ́ wɔɔfo lɛ kuku lɛ, kɛ́ mɔ ko kɛ apasa jamɔ futuuu anɔkwa jamɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ ehe tse yɛ jamɔŋ. Beni Israelbii lɛ kuɔ amɛsɛɛ kɛjɛɔ Babilon kɛyaa Yerusalem lɛ, ehe bahia ni amɛbo gbɛtsɔɔmɔ ni ajɛ mumɔŋ aŋma nɛɛ toi akɛ: “Nyɛjea kpo kɛjɛa jɛi! Nyɛkataa nɔ ko ní he tseee he! . . . nyɛtsuua nyɛhe.” (Yesaia 52:11) Nɔ tuuntu hewɔ ni Israelbii lɛ ku amɛsɛɛ kɛba Yerusalem ji ni amɛto Yehowa jamɔ amɛma shi ekoŋŋ. Esa akɛ jamɔ nɛɛ he atse—esaaa akɛ amɛkɛ Babilonbii ajamɔ mli tsɔɔmɔi, nifeemɔi, kɛ kusumii ní kɛ woo haaa Nyɔŋmɔ lɛ buleɔ amɛjamɔ lɛ.

10 Ŋmɛnɛ lɛ, ákɛ anɔkwa Kristofoi lɛ esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ koni wɔkaha apasa jamɔ bule wɔjamɔ lɛ. (Kanemɔ 1 Korintobii 10:21) Esa akɛ wɔha wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ waa, ejaakɛ apasa jamɔ ebɔle wɔhe kɛkpe ni ebaanyɛ ená wɔnɔ hewalɛ. Yɛ maji pii amli lɛ, kusumii kɛ nifeemɔi komɛi kɛ apasa jamɔ tsɔɔmɔi tamɔ susuma ni gbooo lɛ yɛ tsakpaa. (Jajelɔ 9:5, 6, 10) Anɔkwa Kristofoi kɛ amɛhe wooo kusumii ni kɛ apasa jamɔ yɔɔ tsakpaa lɛ amli. * Wɔŋmɛŋ gbɛ ni mɛi krokomɛi anyɛ wɔnɔ koni wɔbule jamɔ ni he tse ni damɔ Biblia mli shishitoo mlai anɔ lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 5:29.

11. Mɛni ji jeŋba mli hetsemɔ, ni mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔha wɔhe atse yɛ jeŋba mli lɛ?

11 Jeŋba mli hetsemɔ. He ni atsiɔ kɛjɛɔ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara he lɛ fata nibii ni haa mɔ he tseɔ yɛ jeŋba mli lɛ ahe. (Kanemɔ Efesobii 5:5) Ehe miihia ni wɔhe atse yɛ jeŋba mli daa. Taakɛ wɔbaana yɛ wolo nɛɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, kɛ́ wɔɔhi Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli lɛ, esa akɛ ‘wɔjo ajwamaŋbɔɔ naa foi!’ Ajwamaŋbɔlɔi ní tsakeee lɛ “anine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ.” (1 Korintobii 6:9, 10, 18) Yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, mɛi ni feɔ nakai lɛ fata “mɛi ni feɔ nihii nii” lɛ ahe. Kɛ́ amɛtsakeee ni amɛhe atse yɛ jeŋba mli lɛ, ‘amɛgbɛnaa baafee gbele ni ji enyɔ lɛ.’—Kpojiemɔ 21:8.

12, 13. Mɛɛ tsakpaa yɔɔ susumɔi kɛ nifeemɔi teŋ, ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔha wɔhe atse yɛ jwɛŋmɔ mli lɛ?

12 Jwɛŋmɔ mli hetsemɔ. Wɔsusumɔi náa wɔnifeemɔi anɔ hewalɛ. Kɛ́ wɔha susumɔi gbohii yi wɔjwɛŋmɔ kɛ wɔtsui mli obɔ lɛ, wɔbaafee nibii ni he tseee amrɔ nɔŋŋ loo yɛ sɛɛ mli. (Mateo 5:28; 15:18-20) Shi kɛ́ wɔha susumɔi ni yɔɔ krɔŋŋ, ni he tse yi wɔjwɛŋmɔ mli obɔ lɛ, ebaanyɛ etsirɛ wɔ koni wɔba wɔjeŋ yɛ hetsemɔ mli daa. (Kanemɔ Filipibii 4:8) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔha wɔhe atse yɛ jwɛŋmɔ mli lɛ? Nɔ kome ni esa akɛ wɔfee ji akɛ wɔkpoo hiɛtserɛjiemɔ fɛɛ hiɛtserɛjiemɔ ní baanyɛ abule wɔsusumɔi. * Kɛfata he lɛ, wɔbaanyɛ wɔha wɔjwɛŋmɔ mli ayi obɔ kɛ susumɔi ni he tse kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni wɔɔkase daa lɛ nɔ.—Lala 19:9, 10.

13 Kɛ́ wɔɔhi Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli daa lɛ, no lɛ ehe miihia ni wɔha wɔhe atse yɛ jamɔŋ, jeŋbaŋ, kɛ jwɛŋmɔŋ. Agbála nibii etɛ nɛɛ ni esa akɛ wɔha wɔhe atse yɛ mli lɛ amli fitsofitso yɛ wolo nɛɛ mli yitsei krokomɛi amli. Nyɛhaa wɔsusua nɔ ni ji ejwɛ ni ji gbɔmɔtsoŋ hetsemɔ lɛ he.

TE WƆƆFEE TƐŊŊ WƆHA WƆHE ATSE YƐ GBƆMƆTSOŊ?

14. Mɛni hewɔ gbɔmɔtsoŋ hetsemɔ jeee mɔ aŋkro sane kɛkɛ lɛ?

14 Gbɔmɔtsoŋ hetsemɔ biɔ ni wɔha wɔgbɔmɔtso kɛ he fɛɛ he ni wɔyɔɔ lɛ atse. Ani wɔgbɔmɔtso kɛ he fɛɛ he ni wɔyɔɔ lɛ ni wɔɔha etse lɛ ji wɔ pɛ wɔsane ní esaaa akɛ mɔ ko kɛ ehe woɔ mli? Yɛ Yehowa jálɔi agbɛfaŋ lɛ ebɛ lɛ nakai. Taakɛ wɔna momo lɛ, jeee sɛɛ ni wɔnáa babaoo lɛ pɛ kɛkɛ hewɔ ni wɔgbɔmɔtsoŋ hetsemɔ lɛ he hiaa Yehowa lɛ, shi moŋ akɛni enáa bɔ ni mɛi naa Yehowa amɛhaa lɛ nɔ hewalɛ hu hewɔ. Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ ní akɛtsu nii yɛ klɛŋklɛŋ kuku lɛ mli lɛ he okwɛ. Kɛ́ onaa gbekɛ ko akɛ be fɛɛ be lɛ ehe ewo muji loo ewooo atade ni sa lɛ, aso oyiŋ efeŋ bo kɔshikɔshi yɛ efɔlɔi ahe? Wɔsumɔŋ ni wɔhesaamɔ kɛ bɔ ni wɔbaa wɔjeŋ wɔhaa lɛ kɛ heguɔgbee aba wɔŋwɛi Tsɛ lɛ nɔ loo egbala mɛi ajwɛŋmɔ kɛjɛ sane ni wɔshiɛɔ lɛ nɔ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Ni asaŋ wɔtooo mɔ ko mɔ ko pampi yɛ nɔ ko nɔ ko mli, koni akagbe sɔɔmɔ lɛ he guɔ; shi moŋ, nɔ fɛɛ nɔ mli lɛ wɔkɛ wɔhe tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ sɔɔlɔi.” (2 Korintobii 6:3, 4) No hewɔ lɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔha wɔhe atse yɛ gbɔmɔtsoŋ?

15, 16. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ etsɔɔ akɛ wɔyɛ falefale, ni te esa akɛ wɔhiɛ wɔtadei wɔha tɛŋŋ?

15 Wɔfalefalefeemɔ kɛ wɔhesaamɔ. Eyɛ mli akɛ esoro maŋ fɛɛ maŋ kusum kɛ shihilɛ ni amɛyɔɔ mli moŋ, shi wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔná samala kɛ nu bɔ ni sa koni wɔkɛju wɔhe daa ni wɔkɛ wɔbii lɛ ahe atse. Nibii ní kɛ́ wɔfee lɛ etsɔɔ akɛ wɔfeɔ falefale ji, wɔdɛŋ ni wɔfɔɔ kɛ samala kɛ nu dani wɔyeɔ nii loo wɔmɔɔ niyenii mli, beni wɔtee nii asɛɛ wɔba, kɛ beni wɔju abifao he wɔtã loo beni etee nii amli ni wɔtsake ehe sɛɛ lɛ. Wɔdɛŋ ní wɔfɔɔ kɛ samala kɛ nu lɛ haaa hela amɔ wɔ, ni ebaa wala yi. Ehaaa muawai ni kɛ hela baa lɛ agbɛ ashwa, ni enɛ yeɔ ebuaa koni musuŋtsɔmɔ helai akamɔmɔ mɛi. Yɛ maji ni shĩai pii bɛ kuŋtso lɛ amli lɛ, abaanyɛ afu sɛbo taakɛ afee yɛ blema Israel lɛ.—5 Mose 23:12, 13.

16 Ebiɔ ni wɔfɔ wɔtadei hu ahe daa koni amɛhe atse ni amɛfee nɔ ni sa. Jeee doo akɛ Kristofonyo ko atade afee nɔ ni jara wa loo nɔ ni eba nɔ ehee, shi moŋ esa akɛ efee nɔ ni sa, ni he tse, ni yɔɔ hiŋmɛi nɔ. (Kanemɔ 1 Timoteo 2:9, 10) Yɛ shihilɛi fɛɛ amli lɛ, esa akɛ wɔha wɔhesaamɔ ‘awula Nyɔŋmɔ ni ji wɔ-Yiwalaherelɔ lɛ tsɔɔmɔ lɛ.’—Tito 2:10.

17. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔha wɔshĩai kɛ wɔnibii ahe atse ni efee nɔ ni yɔɔ hiŋmɛi nɔ lɛ?

17 Wɔshĩai kɛ wɔnibii. Ekolɛ jeee shĩai wuji loo shĩai kɛ amɛmli nibii ní haa mɔ náa ogbɔjɔ shihilɛ amli wɔyɔɔ, shi esa akɛ wɔha wɔshĩai afee falefale ni amɛfee nɔ ni yɔɔ hiŋmɛi nɔ bɔ ni wɔɔnyɛ. Nakai nɔŋŋ hu kɛ́ wɔyɛ tsɔne ní wɔkɛyaa kpeei kɛ shiɛmɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔɔnyɛ koni wɔha emli kɛ ekponɔgbɛ atse bɔ ni sa. Wɔhiɛ akakpa nɔ akɛ kɛ́ wɔha wɔshĩai kɛ wɔnibii ahe tse lɛ, eyeɔ Nyɔŋmɔ ní wɔjáa lɛ lɛ he odase. Esa jogbaŋŋ, ejaakɛ wɔtsɔɔ mɛi akɛ Yehowa ji Nyɔŋmɔ ni he tse, ni ákɛ ‘ebaafite mɛi ni fiteɔ shikpɔŋ lɛ,’ ni etsɛŋ ni e-Maŋtsɛyeli lɛ baaha wɔshĩa ni ji shikpɔŋ lɛ atsɔ paradeiso. (Kpojiemɔ 11:18; Luka 23:43) Lɛɛlɛŋ wɔmiisumɔ ni wɔha bɔ ni wɔkwraa wɔshĩai kɛ wɔnibii wɔhaa lɛ aha mɛi ana akɛ amrɔ nɛɛ po lɛ wɔmiiná falefalefeemɔ he sui ni he baahia yɛ jeŋ hee ni baa lɛ mli lɛ.

Gbɔmɔtsoŋ hetsemɔ biɔ ni wɔgbɔmɔtsei kɛ wɔnibii ahe atse

18. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsɔɔ akɛ wɔhiɛ sɔɔ wɔ-Maŋtsɛyeli Asai lɛ?

18 Wɔjamɔhei. Suɔmɔ ní wɔyɔɔ kɛha Yehowa lɛ haa wɔhiɛ sɔɔ wɔ-Maŋtsɛyeli Asai lɛ, ni ji he ni atsuɔ anɔkwa jamɔ he nii yɛ wɔkutsei srɔtoi lɛ amli lɛ. Wɔmiisumɔ ni mɛi hei ni baa kpee lɛ aná wɔkpeehei lɛ ahe miishɛɛ. Bɔni afee ni wɔsai lɛ aya nɔ afee hei ni mɛi baaná he miishɛɛ akɛ amɛaaba jɛmɛ kɛ nɔ ni yɔɔ hiŋmɛi nɔ lɛ, esa akɛ wɔha jɛi afee falefale daa ní wɔsaa emli kɛ ehewɔŋ nibii lɛ yɛ be kɛ beaŋ. Kɛ́ wɔha wɔ-Maŋtsɛyeli Asai lɛ fee falefale lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔhiɛ sɔɔ asai lɛ. Eji hegbɛ ni wɔná akɛ wɔkɛ wɔbei baashã afɔle daa ‘kɛsaa’ wɔjamɔhei lɛ ni wɔha jɛi afee falefale. (2 Kronika 34:10) Wɔkɛ shishitoo mlai nɛɛ nɔŋŋ tsuɔ nii kɛ́ wɔkpe yɛ Kpee Asai loo hei krokomɛi ní akɛfeɔ kpokpai bibii kɛ kpokpai wuji anɔ kpei yɛ lɛ anɔ lɛ.

KWA SUI KƐ NIFEEMƆI NÍ BULEƆ MƆ LƐ

19. Bɔni afee ni wɔhe atse yɛ gbɔmɔtsoŋ lɛ, mɛɛ nibii esa akɛ wɔkwa, ni mɛɛ gbɛ nɔ Biblia lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔnyɛ wɔfee enɛ?

19 Bɔni afee ni wɔhe atse yɛ gbɔmɔtsoŋ lɛ, esa akɛ wɔkwa sui kɛ nifeemɔi ni buleɔ mɔ tamɔ zigaret shɛremɔ, dãatɔɔ, kɛ tsofai ni amɛkɛ nitsumɔ kaa mɔ he loo amɛfiteɔ mɔjwɛŋmɔ lɛ ni akɛtsuɔ nii kɛnáa hewɔŋ miishɛɛ beni datrɛfoi eŋmɛko wɔ gbɛ ni wɔkɛtsu nii lɛ. Biblia lɛ etsĩko sui kɛ nifeemɔi ni he tseee ni ehiii ní ehé shi ŋmɛnɛ lɛ fɛɛ tã, shi shishitoo mlai ni baaye abua wɔ ni wɔyɔse Yehowa susumɔi yɛ nibii nɛɛ ahe lɛ yɛ mli. Akɛni wɔle Yehowa susumɔi yɛ saji ni wɔkɛkpeɔ lɛ ahe hewɔ lɛ, suɔmɔ ní wɔyɔɔ kɛha lɛ lɛ tsirɛɔ wɔ koni wɔkɔ gbɛ ni baasa ehiɛ. Nyɛhaa wɔsusua Ŋmalɛ mli shishitoo mlai enumɔ ahe wɔkwɛa.

20, 21. Yehowa miisumɔ ní wɔtsi wɔhe kwraa kɛjɛ mɛɛ nifeemɔi ahe, ni mɛɛ yiŋtoo hewɔ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ esa akɛ wɔye famɔ nɛɛ nɔ lɛ?

20 ‘Nyɛ mɛi ni asumɔɔ nyɛ, akɛ nɔ ni wɔná nɛkɛ shiwoi nɛɛ hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔtsuua wɔhe kɛjɛa heloo kɛ mumɔ fɛɛ he muji mli, ni wɔgbe hetsemɔ naa yɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ mli.’ (2 Korintobii 7:1) Yehowa miisumɔ ní wɔtsi wɔhe kwraa kɛjɛ nifeemɔi ni buleɔ wɔgbɔmɔtsei yɛ heloo mli, ní fiteɔ wɔmumɔ loo susumɔi, ni náa wɔnɔ hewalɛ lɛ ahe. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ nifeemɔi ni kaa mɔ he ní ale akɛ eyeɔ mɔ awui yɛ gbɔmɔtsoŋ kɛ jwɛŋmɔŋ lɛ ahe.

21 Biblia lɛ haa wɔleɔ yiŋtoo hewɔ ni bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ esa akɛ ‘wɔtsuu wɔhe kɛjɛ muji fɛɛ muji mli’ lɛ. Kadimɔ akɛ wiemɔi ni akɛje 2 Korintobii 7:1 shishi ji: “Akɛ nɔ ni wɔná nɛkɛ shiwoi nɛɛ hewɔ lɛ.” Mɛɛ shiwoi? Taakɛ atsi tã yɛ kukuji ni tsɔ ŋmalɛ nɛɛ hiɛ lɛ amli lɛ, Yehowa wo shi akɛ: “Mahere nyɛ atuu, ni matsɔ nyɛtsɛ.” (2 Korintobii 6:17, 18) Susumɔ he okwɛ: Yehowa ewo bo shi akɛ ebaabu ohe ní esumɔ bo taakɛ tsɛ ko sumɔɔ ebinuu loo ebiyoo lɛ. Shi ja wɔtsuu wɔhe kɛjɛ “heloo kɛ mumɔ” muji mli dani Yehowa baaye shiwoi nɛɛ anɔ. No hewɔ lɛ, kwɛ bɔ ni ebaafee nɔ ni nilee bɛ mli akɛ wɔɔŋmɛ gbɛ ni sui loo nifeemɔi ni ehiii afite wekukpãa ni mli wa ni nɔ̃ bɛ ni kã wɔkɛ Yehowa teŋ lɛ!

22-25. Mɛɛ Ŋmalɛ mli shishitoo mlai baanyɛ aye abua wɔ koni wɔkpoo sui kɛ nifeemɔi ni he tseee lɛ?

22 ‘Suɔmɔ Nuŋtsɔ Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, kɛ otsui muu lɛ fɛɛ kɛ osusuma muu lɛ fɛɛ kɛ ojwɛŋmɔ muu lɛ fɛɛ.’ (Mateo 22:37) Yesu kɛɛ kita nɛɛ ji kitai lɛ amli otu. (Mateo 22:38) Yehowa sa suɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ ni wɔjieɔ lɛ kpo wɔtsɔɔ lɛ lɛ. Kɛ́ wɔkwa nifeemɔi ni baanyɛ aha wɔwala sɛɛ afo kuku loo nɔ ni baanyɛ aba jwɛŋmɔŋ nyɛmɔi ni Nyɔŋmɔ kɛduro wɔ lɛ shi lɛ, no dani wɔbaanyɛ wɔsumɔ Yehowa kɛ wɔtsui muu fɛɛ kɛ wɔsusuma muu fɛɛ kɛ wɔjwɛŋmɔ muu fɛɛ.

23 ‘Yehowa dɛŋ wala kɛ mumɔ kɛ nii fɛɛ jɛɔ haa gbɔmɛi fɛɛ.’ (Bɔfoi lɛ Asaji 17:24, 25) Wala ji nikeenii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. Wɔhiɛ sɔɔ nikeenii lɛ ejaakɛ wɔsumɔɔ Nikelɔ lɛ. Wɔkpoɔ su fɛɛ su kɛ nifeemɔ fɛɛ nifeemɔ ni yeɔ wɔgbɔmɔtsei awui, ejaakɛ wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ nifeemɔi ni tamɔ nakai ni wɔkɛ wɔhe aaawo mli lɛ tsɔɔ akɛ wɔhiɛ esɔɔɔ wala ni akɛduro wɔ lɛ kwraa.—Lala 36:10.

24 ‘Suɔmɔ onaanyo gbɔmɔ tamɔ bɔ ni osumɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe.’ (Mateo 22:39) Bei pii lɛ sui kɛ nifeemɔi ni he tseee lɛ yeee mɔ ni kɛ ehe woɔ mli lɛ pɛ awui, shi moŋ eyeɔ mɛi ni bɛŋkɛ lɛ lɛ hu awui. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, zigaret lasu baanyɛ aye mɛi ni bɛŋkɛ mɔ ko ni miishɛre zigaret lɛ awui. Kɛ́ mɔ aŋkro ko nifeemɔ ye mɛi ni bɛŋkɛ lɛ lɛ awui lɛ, belɛ eeku Nyɔŋmɔ mla ni biɔ ni wɔsumɔ wɔnaanyo gbɔmɔ lɛ mli. Agbɛnɛ hu, nakai feemɔ haa kɛɛmɔ ni ekɛɔ akɛ esumɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ feɔ amale.—1 Yohane 4:20, 21.

25 ‘Nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhãa onukpai kɛ nɔyelɔi lɛ.’ (Tito 3:1) Yɛ maji pii amli lɛ, mla eŋmɛɛɛ gbɛ ni ahiɛ tsofai pɔtɛi komɛi loo akɛtsu nii. Ákɛ anɔkwa Kristofoi lɛ, wɔhiɛɛɛ tsofai ni mla eŋmɛɛɛ gbɛ ni akɛtsu nii lɛ, ni asaŋ wɔkɛtsuuu nii.—Romabii 13:1.

26. (a) Kɛ́ wɔɔhi Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli daa lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee? (b) Mɛni hewɔ wɔhe ni wɔɔha etse yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ ji gbɛ ni hi fe fɛɛ ni wɔbaanyɛ wɔkɔ lɛ?

26 Kɛ́ wɔɔya nɔ wɔhi Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli lɛ, esa akɛ wɔhe atse yɛ nibii fɛɛ amli, shi jeee ekome loo enyɔ ko pɛ mli. Eyɛ mli akɛ ekolɛ ebɛ mlɛo akɛ wɔɔkpoo sui kɛ nifeemɔi ni buleɔ mɔ lɛ loo wɔɔtsi wɔhe kɛjɛ he kwraa moŋ, shi wɔbaanyɛ wɔfee nakai. * Hɛɛ, gbɛ nɛɛ ji gbɛ ni hi fe fɛɛ ni wɔbaanyɛ wɔkɔ, ejaakɛ Yehowa tsɔɔ wɔ nii ni hi ha wɔ be fɛɛ be. (Kanemɔ Yesaia 48:17) Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, kɛ́ wɔha wɔhe tse lɛ wɔtsui baanyɔ wɔmli, ejaakɛ wɔle akɛ nakai feemɔ baaha awie Nyɔŋmɔ ni wɔsumɔɔ lɛ lɛ he ekpakpa, ni no baaha wɔya nɔ wɔhi esuɔmɔ lɛ mli.

^ kk. 2 Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “he tse” lɛ kɔɔɔ falefalefeemɔ pɛ he, shi moŋ ekɔɔ jeŋba loo jamɔŋ hetsemɔ hu he.

^ kk. 26 Kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji “ Ani Mibɔɔ Mɔdɛŋ Waa akɛ Mafee Nɔ ni Ja?” lɛ, kɛ nɔ ni yɔɔ baafa nɛɛ yiteŋgbɛ ni yitso ji “ Nyɔŋmɔ Gbɛfaŋ lɛ Aaanyɛ Nii Fɛɛ Afee” lɛ.

^ kk. 67 Atsake egbɛi lɛ.