Bai pa asuntu

Bai pa indisi

KAPITULU 8

Deus ama jintis limpu

Deus ama jintis limpu

“Pa jinti puru, bu ta mostra kuma abo i puru”. — SALMU 18:26.

1-3. (a) Pabia ku un mame sertifika pa si fiju sedu limpu? (b) Pabia ku Jeova misti pa kilis ku na adoral sedu limpu? (c) Ke ku ta motivanu kontinua sedu limpu?

UN MAME sta na purpara si fiju pa sai. I labal kurpu i bistil ropa limpu. I sibi kuma iẑeni i importanti pa tene bon saudi. I sibi tambi kuma aparensia di si fiju pudi leba jintis na fala ben di si papes o fala mal delis.

2 Jeova, no Pape ku sta na seu, misti pa si servus sedu limpu o puru. Si Palabra fala sin: “Pa jinti puru, bu ta mostra kuma abo i puru”. * (Salmu 18:26) Jeova amanu, i sibi kuma limpeza i muitu bon pa nos. I ta spera tambi pa no limpeza fasi utrus fala ben del. Na bardadi no aparensia limpu ku no bon konduta na ngaba Jeova ku si nomi santu i ka na pui jintis fala mal del. — Ezekiel 36:22; lei 1 Pedru 2:12.

3 Sibi di kuma Deus ama jintis limpu ta motivanu kontinua sedu limpu. Suma no amal no misti pa no manera di vivi ngabal. No misti tambi fika sempri na si amor. No jubi gosi pabia ku no pirsisa di sedu sempri limpu, ke ku signifika sedu limpu, i kuma ku no pudi kontinua sedu limpu. Fasi es na judanu sibi si kontra i ten arias ku no pirsisa di minjoria.

PABIA KU NO PIRSISA DI SEDU SEMPRI LIMPU?

4, 5. (a) Kal ki motivu prinsipal di no sedu sempri limpu? (b) Kuma ku kriason ta mostra kuma Jeova i un Deus limpu?

4 Un di maneras di Jeova orientanu i atraves di izemplu. Asin, si palabra nsentivanu pa no “fasi forsa pa parsil.” (Efésius 5:1) Motivu prinsipal di no sedu sempri limpu i es: Jeova, Deus ku no ta adora i un Deus limpu, puru i santu na tudu sintidu. — Lei Sirmonias 11:44, 45.

5 Manera di Jeova nkara limpeza ta ojadu na kusas ki kria, suma ku utrus di si kualidadis ta ojadu tambi. (Romanus 1:20) Tera fasidu pa i sedu un lugar limpu pa pekaduris mora. Jeova kumpu sistemas ku ta limpa ar ku yagu. Sertus mikrobius ta fasi suma un dipartamentu di limpeza, e ta bidanta liŝu na produtus ku ka ta fasi mal. Sientistas ciga ja di uza alguns di es mikrobius pa limpa olius darmadu na mar o utrus forma di puluison ku ta kauzadu pa iguismu ku ganansia di omi. Asin, i klaru di kuma limpeza ta nteresa ‘Deus ku kumpu tera’. (Jeremias 10:12) I limpeza dibi di nteresanu tambi.

6, 7. Kuma ku Lei di Moisés mostra kuma Jeova misti pa kilis ku na adoral sedu limpu?

6 Utru motivu di no sedu sempri limpu i pabia Jeova misti pa kilis ku na adoral sedu limpu. Na lei ku Jeova da Israel, limpeza ku adorason i dus kusas ku sta sempri ligadu. Lei falaba kuma, na Dia di Sakrifisiu pa Purdon di Pekadu, ŝef di saserdoti ten ku laba kurpu i ka so un bias ma dus bias. (Sirmonias 16:4, 23, 24) Saserdotis dibi di laba se mon ku pe antis di e fasi sakrifisiu pa Jeova. (Saida 30:17-21; 2 Kronikas 4:6) Lei splika serka di 70 kusas ku pudiba susa algin na sintidu fisiku i ku pudiba fasi pa algin ka partisipa na adorason. Si un israelita sedu susu, i ka pudi partisipa na adorason, i na sertus kasu kila pudi kustal pena di morti. (Sirmonias 15:31) Kualker algin ku negaba sigi e normas di limpeza, ku nklui laba kurpu ku laba ropa, tenba di “tiradu na kumunidadi” ku signifika kuma i na matadu. — Numerus 19:17-20.

7 I bardadi kuma no ka sta bas di Lei di Mosés, ma es lei ta judanu ntindi manera di Deus oja kusas. Lei mostra klaru di kuma kilis ku na adora Deus dibi di sedu limpu. Jeova ka muda. (Malakias 3:6) Deus ka na seta no adorason si tene “manca”. (Tiagu 1:27) Asin, no pirsisa di sibi ke ki i misti pa no fasi nes asuntu.

KE KU SIGNIFIKA SEDU LIMPU NA UJU DI DEUS?

8. Na kal sintidus ku Jeova misti pa no sedu sempri limpu?

8 Na Biblia, ideia di sedu limpu signifika mas di ki so limpeza fisiku. Sedu limpu na uju di Deus ta toka tudu aria di no vida. Jeova misti pa no sedu sempri limpu na kuatru sintidu basiku — sintidu spiritual, sintidu moral, sintidu mental ku sintidu fisiku. No jubi gosi ke ku signifika sedu limpu na kada un di es sintidus.

9, 10. (a) Ke ku signifika sedu limpu na sintidu spiritual? (b) Ke ku kristons di bardadi ta ivita del?

9 Limpeza spiritual. Di manera simplis, sedu limpu na sintidu spiritual signifika ka jagasi adorason di bardadi ku adorason falsu. Oca israelitas na sai di Babilonia pa riba Jerusalen e tenba di sigi es avisu: “Bo sai di la! Ka bo toka kusa ku ka sedu puru. . . . Bo purifika”. (Isaias 52:11) Motivu prinsipal di israelitas riba, i pa e torna adora mas Jeova. Es adorason dibi di sedu limpu — i ka dibi di sedu mancadu ku nsinus, pratikas o kustumus di riliẑion di Babilonia, ku ta dana nomi di Deus.

10 Anos aos, suma kristons di bardadi, no dibi di toma kuidadu pa ka adorason falsu kontamina no adorason. (Lei 1 Koríntius 10:21.) I bon toma kuidadu nes asuntu, pabia nfluensia di riliẑion falsu spalia pa tudu parti di mundu. Riliẑions falsu ta nsina kuma no tene un alma ku ka ta muri, e ta nsina tambi manga utrus kusas eradu. Suma jintis fia nes nsinus, e ta toka cur e fasi misa pa jintis ku muri. (Eklesiastis 9:5, 6, 10) Kristons di bardadi ta ivita di kustumus ku sta ligadu ku krensas di riliẑion falsu. * No ka dibi di disa pa preson di utrus lebanu na viola normas di Biblia aserka di adorason puru. — Atus 5:29.

11. (a) Ke ku sedu limpu na sintidu moral ta nklui? (b) Pabia ki importanti pa no kontinua sempri limpu na sintidu moral?

11 Limpeza moral. Sedu sempri limpu na sintidu moral nklui ivita tudu tipu di imoralidadi seksual. (Lei Efésius 5:5.) I importanti pa no kontinua sempri limpu na sintidu moral. Suma ku no na bin oja na prosimu kapitulu di es livru, pa fika sempri na amor di Deus, no dibi di “kuri di mau vida” o pekadu seksual. Kilis ku ta fasi pekadu seksual sin ripindi “ka na ten parti na renu di Deus.” (1 Koríntius 6:9, 10, 18) Na uju di Deus es jintis fasi parti di “jinti di vida susu”. Si e ka seta sedu limpu na sintidu moral se kiñon na sedu “sugundu mortu.” — Apokalipsi 21:8.

12, 13. (a) Kal relason ku ten entri pensamentus ku asons? (b) Kuma ku no pudi kontinua sempri limpu na sentidu mental?

12 Limpeza mental. Pensamentus ta leba pa asons. Si no disa pa mau pensamentus kria rais na no menti i na no korson, tardi o sedu no na bin kaba pa fasi un kusa susu. (Mateus 5:28; 15:18-20) Ma si no inci no menti ku pensamentus puru i limpu, kila na judanu manti un konduta limpu. (Lei Filipensis 4:8.) Kuma ku no pudi kontinua sempri limpu na sintidu mental? Purmeru no pirsisa di ivita di divirtimentus ku pudi susa no pensamentus. * Alen di fasi es, no dibi di inci no menti ku pensamentus limpu atraves di studa palabra di Deus kada dia. — Salmu 19:8, 9.

13 Pa fika sempri na amor di Deus, i importanti pa no manti sempri limpu na sintidu spiritual, sintidu moral ku sintidu mental. Es asuntus faladu mas del na prosimus kapitulus di es livru. No jubi gosi kuartu kusa — sedu limpu na sintidu fisiku.

KUMA KU NO PUDI SEDU SEMPRI LIMPU NA SINTIDU FISIKU?

14. Pabia ku limpeza fisiku i ka so un asuntu pesual?

14 Limpeza fisiku nvolvi manti no kurpu ku no kasa limpu. Sera ki es tipu di limpeza i un asuntu pesual ku ningin ka ten nada la? Pa servus di Jeova i ka dibi di sedu sin. Suma ku no ojaba ja, no limpeza fisiku ta nteresa Jeova i ka so pabia di kuma i bon pa nos, ma tambi pabia kila pudi leba utrus na fala ben del o fala mal del. Pensa mas na izemplu ku no ojaba na kumsada. Sera ki bu ka na pensa mal di papes di mininu si bu ta ojal sempri susu i mal bistidu? No ka misti pa nada na no aparensia o manera di vivi dana nomi di no Pape ku sta na seu o disvia atenson di jintis di mensaẑen ku no ta prega. Palabra di Deus fala: “No ka misti pa ningin oja falta na no tarbaju. Asin, no ta libra di pui mbaransu na kamiñu di algin. Na tudu ku no ta pasa, no ta mostra kuma no sedu servus di Deus”. (2 Koríntius 6:3, 4) Kuma gora ku no pudi kontinua sempri limpu na sintidu fisiku?

15, 16. (a) Ke ku bon abitus di iẑeni ta nklui? (b) Kuma ku no bistimentu dibi di sedu?

15 No iẑeni pesual ku no aparensia. I bardadi kuma kultura ku kondisons di vida ta diferenti di un tera pa utru, ma mesmu asin, no pudi oja sabon ku yagu pa laba kurpu tudu dia i pa kuida pa no fijus tambi sedu limpu. Bon abitus di iẑeni nklui laba mon ku sabon antis di kume, dipus di usa kasa di bañu, i dipus di troka mininu fralda. Laba mon ku sabon pudi privini manga di duensas, te mesmu i pudi salva vida. I pudi fasi pa ka virus ku bakterias spalia, i asin juda jintis ivita di duensas ligadu ku diareia. Na teras nunde ku manga di kasas ka ta tene kasa di bañu, altu pudi nteradu, suma ki ta fasiduba na antigu Israel. — Ripitison di Lei 23:12, 13.

16 No ropa tambi pirsisa di labadu sempri pa i pudi sta limpu i di bon gustu. Ropa di un kriston ka pirsisa di sedu karu o sta na moda, ma i dibi di sedu apresentavel, limpu i modestu. (Lei 1 Timótiu 2:9, 10.) I ka mporta nunde ku no sta nel, no misti pa no aparensia “sedu un bon fajamentu na tudu kusa pa nsinamentu di Deus no Salbadur.” — Titu 2:10.

17. Pabia ku no kasa ku kusas ku no ta usa dibi di sedu limpu i di bon gustu?

17 No kasa ku no kusas. No kasa ka pirsisa di sedu kasa di luŝu, ma i dibi di sedu limpu i di bon gustu di akordu ku no kondison. Di mesmu manera, si no tene karu o mota ku no ta leba runion o pregason, no dibi di sforsa pa mantil limpu fora ku dentru. Tambi i bon pa kusas ku no ta usa sedu limpu suma livrus o pasta, spesialmenti si no ta usal pa runion o pa pregason. I bon no lembra kuma si no kasa ku kusas ku no ta usa sedu limpu, kila na da un bon tustumuñu. Anos propi no ta sina utru jintis kuma Jeova i un Deus limpu, i tambi no ta sina elis kuma i ka na tarda i na bin “dana ki jinti ku dana tera” i si Renu na torna tera un paraisu. (Apokalipsi 11:18; Lukas 23:43) Sin duvida no misti pa aparensia di no kasa ku di kusas ku no ta usa, mostra utrus kuma mesmu gosi no sta na disenvolvi bon abitus di limpeza ku na bin ten na novu mundu.

Sedu limpu na sintidu fisiku nvolvi manti no kurpu ku no kusas sempri limpu

18. Kuma ku no pudi mostra rispitu pa no Salon di Renu?

18 No kau di adorason. Amor ku no tene pa Jeova ta lebanu mostra rispitu pa no Salon di Renu, kau ku no ta adora Deus. No misti pa ora ku jintis nobu bin salon pa e fika ku bon imaẑen di no kau di adorason. I pirsis fasi sempri limpeza ku manutenson pa salon pudi sedu atraenti. No ta mostra rispitu pa no Salon di Renu ora ku no na fasi tudu ku no pudi pa mantil na un bon stadu. I un privileẑiu sedu vuluntariu pa juda limpa suma tambi pa fasi “reparason pa arnoba” no kau di adorason. (2 Kronikas 34:10) Es mesmu prinsipiu ta aplikadu tambi ora ku no junta na un Salon di Asembleia o na utru kau pa fasi asembleia o kongresu.

NO IVITA DI ABITUS KU PRATIKAS SUSU

19. (a) Ke ku no pirsisa di ivita del pa no pudi manti limpu na sintidu fisiku? (b) I kuma ku Biblia ta judanu ne sintidu?

19 Pa no pudi manti limpu na sintidu fisiku, no pirsisa di ivita di abitus ku pratikas susu, suma pur izemplu fuma, cami i usa drogas o utru produtus ku ta altera menti di algin. Biblia ka konta nomi di tudu abitus ku pratikas ku ka bali ku ten aos, ma i tene prinsipius ku ta judanu ntindi kal ki pontu di vista di Jeova aserka di ki pratikas. Suma no sibi kuma ku Jeova ta nkara es kusas, no amor pa rel na lebanu fasi kusa ku na kontental. No jubi gosi sinku prinsipius di Biblia.

20, 21. (a) Kal tipu di pratikas ku Jeova misti pa no libra del? (b) Kal bon motivu ku no tene di fasi kila?

20 “Ermons ku N ama, suma ku no ten e purmesas, no limpa di tudu susidadi di kurpu ku di spiritu, pa no kompleta no santidadi ku rispitu pa Deus.” (Anos ku pui italiku; 2 Koríntius 7:1) Jeova misti pa no sta livri di pratikas ku pudi susa no kurpu i dana no menti o no spiritu, ku sedu no atitudi mental ku ta lebanu fasi kusas di un sertu manera. Ma no dibi di ivita di visius ku pudi sedu pirigosu pa no saudi fisiku i mental.

21 Biblia da un bon motivu pa “no limpa di tudu susidadi”. Nota kuma, 2 Koríntius 7:1 kumsa ku fala sin: “Suma ku no ten e purmesas”. Es i kal promesas? Suma ki mensionadu na versikulus antis, Jeova promiti: “N ta risibi bos, N ta sedu bo pape”. (2 Koríntius 6:17, 18) Imaẑina so: Jeova promiti teneu bas di si kuidadu amorosu i amau suma ku un pape ta ama si fiju. Ma Jeova na kumpri es promesa so si bu ivita di “susidadi di kurpu ku di spiritu”. I na seduba tulesa disa pa kualker mau abitu tujiu tene es relason intimu ku Jeova!

22-25. Kal prinsipius di Biblia ku pudi judanu ivita di abitus ku pratikas susu?

22 “Ama Siñor bu Deus ku tudu bu korson, ku tudu bu alma, ku tudu bu ntindimentu.” (Anos ku pui italiku; Mateus 22:37) Jesus fala kuma es i mandamentu mas garandi di tudu mandamentus. (Mateus 22:38) Jeova meresi es amor di no parti. Pa no pudi amal ku tudu no korson, alma, ku menti, no dibi di ivita pratikas ku pudi rapati no speransa di vida o rapati kapasidadi di pensa ku Deus danu.

23 [Jeova] da tudu jinti vida ku folgu ku tudu kusa.’ (Atus 17:24, 25) Vida i un prenda ku bin di Deus. No ama kin ku danu el, e ku manda no misti mostra rispitu pa vida ki danu. No ta ivita di kualker abitu o pratika ki ka bon pa no saudi, pabia no sibi kuma, fasi ki pratikas i un garandi falta di rispitu pa kin ku danu vida. — Salmu 36:9.

24 “Ama bu kumpañer suma bo propi.” (Anos ku pui italiku; Mateus 22:39) Manga di bias abitus ku pratikas susu ka ta afeta so algin ku ta pratikal ma tambi i ta afeta kilis ku ta pertu ki algin. Pur izemplu, fumu pudi tene un mau efeitu na kilis ku ka ta fuma ma ku ta pertu fumaduris. Un algin ku ta fasi mal pa kilis ku pertu el i sta na viola mandamentu di Deus ku fala pa ama no kumpañer. I ta kontraria kualker afirmason ki pudi fasi di kuma i ama Deus. — 1 Jon 4:20, 21.

25 “Lembranta elis pa e baŝa pa gubernu ku otridadis, pa e obdisi elis”. (Anos ku pui italiku; Titu 3:1) Na manga di teras, tene o usa sertus tipu di droga i violason di lei. Suma kristons di bardadi, no ka ta tene, nin no ka ta usa drogas ki ka legal. — Romanus 13:1.

26. (a) Ke ku no pirsisa di fasi pa fika sempri na amor di Deus? (b) Pabia ku kontinua sedu sempri limpu na uju di Deus i minjor manera di vivi?

26 Pa fika sempri na amor di Deus, no pirsisa di kontinua sempri limpu, i ka so na un o dus sintidu ma na tudu sintidu. Talves i ka na sedu fasil abandona o libra di pratikas susu, ma i pusivel. * Na bardadi, es i minjor manera di vivi pabia Jeova ta sinanu pa no ben. (Isaias 48:17.) Mas importanti i di kuma, si no kontinua sempri limpu no pudi tene filisidadi ku ta bin di sibi kuma no konduta na ngaba nomi di Deus ku no ama, i di es manera, no na fika sempri na si amor.

^ par. 2 Na lingua oriẑinal palabra ku traduzidu pa “puru” o “limpu” utru ora ta rifiri limpeza fisiku, ma i mas ta uzadu pa rifiri limpeza moral o spiritual.

^ par. 67 Nomi mudadu.