1, 2. ?Wanem plan we Balam i mekem blong spolem ol man blong Jeova?

WAN man blong huk i karem string blong hem i godaon long solwota, long ples we oltaem hem i stap hukum fis. Hem i stap tingting long wan kaen fis we hem i wantem kakae. Ale, hem i jusum wan bet, i putum long huk, mo i sakem i go long solwota. I no longtaem nating, hem i harem se fis i pulum string ya, nao hem i pulum i kamso. Hem i smael, from we hem i luksave se bet we hem i jusum i stret nomo.

² Samting we i klosap sem mak long hemia i hapen long yia 1473 B.K.T. * Wan man, nem blong hem Balam, hem tu i tingting long bet we bambae hem i yusum. Be hem i no wantem hukum fis. Hem i wantem trikim ol man blong God, we oli mekem ples blong olgeta long bigfala levelples long Moab, klosap nomo long Promes Lan. Balam i stap talem se hem i wan profet blong Jeova, be hem i rili wan griri man nomo, we narafala man i pem hem blong singaot trabol i kam long ol man Isrel. Be evritaem we Balam i singaot trabol i kam long ol man Isrel, Jeova i mekem se oli kasem blesing. ?Balam i mekem wanem? Hem i wantem tumas blong kasem pei blong hem, ale hem i tingbaot se maet hem i save pulum ol man blong God blong mekem wan bigfala sin, nao God bambae i kros long olgeta mo hem nomo bambae i putum trabol long olgeta. Ale, hem i yusum sam woman olsem wan bet—ol yangfala woman Moab we oli waes blong pulum man.—Namba 22:1-7; 31:15, 16; Revelesen 2:14.

3. ?Olsem wanem plan blong Balam i wok?

 ³ ?Olsem wanem? ?Plan blong Balam i wok? Yes, plante taosen man Isrel oli kam olsem fis we i tekem bet, nao oli “slip wetem ol woman Moab.” Antap long hemia, oli bodaon long ol god blong ol man Moab, olsem rabis god ya Bal long ples ya Peoro, we hem i god blong seks. From ol fasin ya, 24,000 man Isrel oli lus, stret long get blong Promes Lan. !Hemia wan bigfala trabol ya!—Namba 25:1-9.

4. ?From wanem plante taosen man Isrel oli mekem nogud olsem?

⁴ ?Wanem i mekem se ol man Isrel oli kasem trabol ya? Plante long olgeta, hat blong olgeta i kam nogud from we oli gowe long Jeova, God ya we i bin karemaot olgeta long Ijip, i bin givim kakae long olgeta long draeples, mo i bin lidim olgeta oli kam long ples ya we oli rere blong go insaed long Promes Lan. (Hibrus 3:12) Aposol Pol i tingbaot samting ya taem hem i raetem se: “I nogud yumi stap mekem ol fasin nogud wetem woman, olsem we sam long olgeta ya bifo oli stap mekem, nao long wan dei nomo, i gat twanti tri taosen blong olgeta oli ded.” *—1 Korin 10:8.

5, 6. ?From wanem stori blong sin we ol man Isrel oli mekem long bigfala levelples long Moab i gat bigfala mining long yumi tede?

⁵ Ol man blong God tede oli stap kam klosap long wan Promes Lan we i moagud olgeta. Be oli save lanem plante samting long stori ya long buk blong Namba. (1 Korin 10:11) Ol man blong wol tede  oli tingbaot fasin blong slip olbaot nomo, sem mak olsem ol man Moab bifo, be long fasin we i bigwan moa. Mo evri yia plante taosen Kristin oli foldaon long fasin nogud wetem man no woman—semfala “bet” we i trikim ol man Isrel. (2 Korin 2:11) Mo tu, samfala we oli joen long kampani blong ol man blong God tede oli mekem olsem Simri long taem bifo. Oli pulum samfala insaed long Kristin kongregesen blong mekem nogud fasin ya, olsem we Simri i no sem blong tekem wan woman Midian i go long haos tapolen blong hem, stret long fes blong ol man Isrel.—Namba 25:6, 14; Jud 4.

⁶ ?Yu yu luksave se yu stap long wan taem we i sem mak long taem ya we ol man Isrel oli stap long bigfala levelples long Moab bifo? ?Long tingting blong yu, yu stap luk praes ya we i klosap nomo, hemia niufala wol we ol man blong God oli bin wet longtaem finis blong kasem? Sipos yes, ale yu mas mekem evri samting we yu save mekem blong stap long laef ya we oltaem God i lavem yu. Blong mekem olsem, yu mas obei long oda ya: “Bambae yufala i no moa mekem fasin nogud wetem [man no] woman.”—1 Korin 6:18.

7, 8. ?Wanem ya “fasin nogud” we Baebol i tokbaot? ?Olsem wanem ol man we oli mekem ol nogud fasin ya oli kakae frut blong sid we oli planem?

⁷ Taem Baebol i tokbaot “fasin nogud” wetem man no woman, (Grik, por·neiʹa) hem i minim ol fasin we man no woman i mekem blong slip wetem wan we i no hasban no waef blong hem. * Long ol fasin ya, i gat fasin we mared man i slip wetem narafala woman, mared woman i slip wetem narafala man, fasin blong woman blong rod, fasin we tufala i slip tugeta bifo long mared, mo olkaen fasin blong mekem nogud aotsaed long mared, olsem yusum maot no as, no pleplei wetem samting blong narafala we i no hasban no waef. Mo tu, sipos man i mekem ol fasin ya wetem man, no woman i mekem wetem woman, no sipos man no woman i slip wetem anamol, hemia tu i fasin nogud ya we Baebol i tokbaot. *

 ⁸ Baebol i talem klia nomo: Olgeta we oli mekem fasin nogud olsem, oli no save stap insaed long Kristin kongregesen mo oli no save kasem laef blong olwe. (1 Korin 6:9; Revelesen 22:15) Mo tu, fasin blong olgeta i spolem olgeta bakegen. Narafala i no moa trastem olgeta, oli no moa tinghae long olgeta wan, i no gat pis long mared blong olgeta, tingting blong olgeta i trabol, oli gat bel, oli kasem ol rabis sik, mo samfala oli ded. (Galesia 6:7, 8) I moagud we yumi no stat blong folem rod ya we bambae i karem bigfala trabol mo wari i kam long yumi. Sore tumas, plante we oli stat long rod ya oli no tingbaot bigfala trabol we oli save kasem biaen. Faswan samting we i lidim plante blong mekem ol nogud fasin ya, hemia se oli lukluk ol rabis pija.

9. ?I tru se fasin ya blong lukluk ol rabis pija i no save spolem man, olsem samfala oli talem? Eksplenem.

⁹ Long plante kantri, ol rabis pija oli stap long ol stoa blong salem niuspepa, long televisen, oli fulap long Intenet, mo ol miusik tu i fulap long ol doti tok. * Samfala oli talem se ol rabis pija mo tok ya oli no save spolem man. ?Olsem wanem? ?Tingting ya i stret? !Nogat! Olgeta we oli lukluk ol rabis pija ya oli save tekem fasin ya blong pleplei wetem samting blong olgeta, mo tu, oli wokem ‘ol rabis tingting we i blong sem nomo.’ Mo samting ya i save mekem se oli tingbaot blong slip wetem narafala oltaem nomo, mo oli wantem mekem ol fasin we oli rabis, mo tu oli save kasem bigfala trabol long mared blong olgeta, mo plante oli divos tu. * (Rom 1:24-27; Efesas 4:19) Wan man we i stadi long saed ya, i talem se problem ya we man i wantem slip wetem narafala oltaem, hem i olsem kansa, i se: “Sik ya i stap gru i kam bigwan moa oltaem. Klosap hem i neva save gowe, mo i had tumas blong faenem wan tritmen blong hem mo mekem i kamgud.”

10. ?Olsem wanem yumi save folem stamba trutok ya long Jemes 1:14, 15? (Lukluk  bokis daon.)

 ¹⁰ Tingting gud long tok ya long Jemes 1:14, 15: “Taem wan man i wantem tumas ol samting nogud, ol fasin nogud oli holem hem, oli pulum hem, . . . nao bambae man ya i stap mekem ol samting nogud from. Mo taem hem i stap mekem ol samting nogud, fasin ya tu bambae i kam bigwan moa long hem, nao bambae hem i ded from.” !Taswe, sipos wan nogud tingting i kasem yu, yu mas sakemaot wantaem nomo! Olsem nao, sipos yu stap lukluk televisin no Intenet nao yu sek long wan doti pija, kwiktaem nomo yu mas lukluk i gowe, ofem kompiuta, no jenisim program long televisin. Yu mas mekem eni samting blong blokem tingting ya blong wantem samting we i nogud. !Sipos no, tingting ya bambae i kam bigwan moa gogo i winim yu!—Matiu 5:29, 30.

11. ?Taem yumi stap faet agens long ol tingting blong wantem nogud fasin, olsem wanem yumi soemaot se yumi trastem Jeova?

¹¹ God we i savegud yumi bitim yumi wan, i talem se: “Yufala i mas kilimaot ol fasin ya blong yufala, we oli blong wol ya nomo. Hemia ol fasin olsem. Ol man oli stap mekem nogud wetem  woman, ol woman oli stap mekem nogud wetem man, mo olgeta oli stap mekem ol samting blong sem. Ol man oli stap wantem woman tumas, ol woman oli stap wantem man tumas, mo olgeta oli stap wantem tumas ol sin. Mo olgeta oli stap wantem evri samting, be fasin ya, we man i stap wantem evri samting, hemia i olsem nomo we hem i stap mekem wosip long ol narafala god.” (Kolosi 3:5) I tru, maet i no isi blong mekem olsem we Baebol i talem. Be yu mas rimemba se yumi gat wan Papa long heven we i lavem yumi mo i gat longfala tingting, mo yumi save singaot long hem. (Ol Sam 68:19) Taem sam tingting long saed blong ol doti fasin oli kasem yu, yu mas kwik blong prea long hem, mo askem long hem blong givim ‘paoa blong hem we i bigwan tumas.’ Mo biaen, yu mas fosem yu blong tingting long wan narafala samting.—2 Korin 4:7; 1 Korin 9:27; lukluk bokis long  pej 104, “?Olsem Wanem Mi Save Sakemaot Wan Nogud Fasin?”

12. ?Wanem ya “hat” blong yumi, mo from wanem yumi mas lukaot gud long hem?

¹² Waes man ya Solomon i talem se: “Samting we yu mas lukaot moa long hem i bitim ol narafala samting, hemia hat blong yu. Yu mas blokem ol samting we oli save kam spolem hat blong yu, from we hat hem i stamba blong laef.” (Ol Proveb 4:23, NW) Long ples ya, “hat” i minim ol fasin mo tingting insaed long yumi, hemia samting we God i luk taem hem i skelem yumi insaed. Taswe, sipos ol man nomo oli laekem fasin blong yumi, hemia i olsem nating. Be sipos God i laekem ol samting we hem i luksave long “hat” blong yumi, hem bambae i givim laef blong olwe long yumi. Samting ya i klia nomo, mo yumi mas tinghevi long hem. Gudfala man blong God bifo we nem blong hem Job, i mekem wan kontrak no promes wetem ae blong hem, blong hem i no save lukluk nogud long wan woman. (Job 31:1) !Hem i givim nambawan eksampol long yumi! Wan man blong raetem Ol Sam i gat semfala tingting, taem hem i prea long God se: “Plis, yu blokem ae blong mi blong mi no stap lukluk ol samting we oli nating nomo.”—Ol Sam 119:37, NW.

13. ?Hu ya Daena, mo from wanem hem i no waes?

¹³ Long Japta 3, yumi lanem finis se ol fren blong yumi oli save gat bigfala paoa long yumi, oli save mekem we yumi kam moagud no yumi kam nogud. (Ol Proveb 13:20; 1 Korin 15:33) Tingbaot  Daena, gel blong Jekob bifo. (Jenesis 34:1) Nating se papa mama blong Daena tufala i tijimgud hem, be Daena i mekem samting we i no waes taem hem i go fren wetem ol gel Kenan. Ol man Kenan oli mekem fulap rabis fasin, olsem ol man Moab. (Levitikas 18:6-25) Ol man Kenan oli ting se Daena i olsem ol gel Kenan, we oli rere blong mekem ol rabis fasin wetem olgeta. Sekem, we “ol man oli stap tinghae moa long hem, i winim ol narafala boe long haos blong papa blong hem,” hem tu i gat tingting ya long saed blong Daena.—Jenesis 34:18, 19.

14. ?Wanem bigfala trabol i kamaot from we Daena i jusum ol nogud fren?

¹⁴ Taem Daena i luk Sekem, ating hem i no gat tingting se i wantem slip wetem hem. Be Sekem i mekem samting we olgeta man Kenan oli mekem taem i wantem slip wetem wan gel. Daena i traem blong blokem boe ya, be Sekem i “tekem hem” mo i “fosem hem blong slip wetem hem.” I luk olsem we biaen Sekem ‘i laekem Daena tumas,’ be hemia i no jenisim samting we hem i bin mekem long Daena. (Jenesis 34:1-4) Mo i no Daena nomo we i harem nogud from samting ya. Trabol we i kamaot from we Daena i jusum ol nogud fren, i spolem gudnem blong famle blong hem mo i mekem bigfala sem long olgeta.—Jenesis 34:7, 25-31; Galesia 6:7, 8.

15, 16. ?Olsem wanem yumi save kasem trufala waes? (Lukluk  bokis long pej 109.)

 ¹⁵ Maet Daena i lanem wan bigfala lesen, be hem i lanem long rod we i nogud mo we i mekem hem i harem nogud tumas. Olgeta we oli lavem Jeova mo oli obei long hem oli no nidim blong kasem trabol mo harem nogud, blong oli lanem se wan fasin i nogud. From we oli lesin long God, oli jusum blong “joen long ol waes man.” (Ol Proveb 13:20a) Nao oli kasem save long ‘olgeta samting  we i stret blong oli mekem,’ mo from samting ya oli no kasem ol trabol we i mekem olgeta oli harem nogud.—Ol Proveb 2:6-9; Ol Sam 1:1-3.

¹⁶ Waes we i kamaot long God i stap oltaem blong olgeta we oli wantem mo oli traehad blong kasem. Oli save kasem waes ya sipos oli prea from, mo sipos oli stadi oltaem long Tok blong God mo ol save we slef we i stret mo waes i givim. (Matiu 24:45, NW; Jemes 1:5) Mo i impoten tu we oli mekem tingting blong olgeta i stap daon. Oli soemaot se oli gat tingting daon taem oli glad nomo blong folem ol advaes blong Baebol. (2 King 22:18, 19) Wan eksampol: Maet wan Kristin i agri se hat blong hem i save giaman long hem mo pulum hem i go nogud. (Jeremaea 17:9) ?Be olsem wanem taem hem i stat folem wan rod we i no stret? Hem i gat tingting daon blong lesin long stret advaes mo help we narafala i givim?

17. Eksplenem samting we i save hapen long wan famle, mo wanem we papa ya i save talem long gel blong hem.

¹⁷ Tingbaot samting ya. Wan papa i no letem gel blong hem i wokbaot wetem wan Kristin boe, we i no gat man i save luk tufala. Hem i talem se tufala i mas tekem wan narafala i go wetem tufala. Nao gel ya i talem se: “?Olsem wanem Papa? ?Yu yu no trastem mi? !Bambae mitufala i no mekem nogud!” Maet gel ya i lavem Jeova mo i gat gudfala tingting nomo, ?be yu ting se hem i stap “folem tok blong ol waes man” we i kamaot long God? ?Hem i stap ronwe long “fasin nogud” wetem man? Nogat, hem i mekem fasin we i no waes, hem i stap “folem tingting [“hat,” NW] blong hem nomo.” (Ol Proveb 28:26) Ating yu save tingbaot sam narafala tok blong Baebol we bambae i givhan long papa ya blong toktok gud wetem gel blong hem long problem ya.—Ridim Ol Proveb 22:3; Matiu 6:13; 26:41.

18, 19. ?Wanem traem we Josef i fesem, mo olsem wanem hem i winim?

¹⁸ Wan gudfala yangfala we i lavem Jeova mo i ronwe long fasin nogud, hemia Josef, brata blong Daena, we tufala i kamaot long sem papa. (Jenesis 30:20-24) Taem Josef i pikinini, hem i luk ol nogud frut blong fasin we sista blong hem i mekem. Ating hem i holem samting ya long tingting blong hem, mo tu, i holem tingting ya se hem i wantem stap long laef ya we oltaem God i lavem hem, nao samting ya i protektem hem plante yia biaen, taem hem i stap long  Ijip. Long ples ya, “evri dei” woman blong masta blong hem i traem pulum hem blong slip wetem hem. !Josef i wan slef, hem i no save livim wok blong hem mo faenem wan narafala wok! Hem i mas fesem traem ya wetem waes mo i no mas fraet. Hem i mekem olsemia, taem hem i talem bakegen mo bakegen long woman blong Potifa se i no wantem slip wetem hem, mo long en blong bisnes ya, hem i ronwe long woman ya.—Jenesis 39:7-12.

¹⁹ Tingbaot: ?Sipos Josef i bin drim long woman ya mo i tingbaot oltaem blong slip wetem woman, bambae hem i stanap strong tru long traem ya? Ating nogat. Be Josef i no letem tingting blong hem i stap long ol nogud fasin, hem i frengud wetem Jeova mo i tinghae long fasin ya. Yumi luksave samting ya long tok we hem i talem long woman blong Potifa se: “[Masta] i putum mi mi bos long olgeta samting we hem i gat. Mo mi gat raet long olgeta samting long haos ya, stret olsem we hem i gat. Yu nomo yu stap long han blong hem from we yu yu woman blong hem. Sipos mi mi kam slip wetem yu, bambae mi mi mekem i no stret long hem, mo mi mekem sin long fes blong God tu. Hemia i nogud tumas ya.”—Jenesis 39:8, 9.

20. ?Olsem wanem Jeova i wokem rod blong givhan long Josef?

²⁰ Traem tingbaot olsem wanem Jeova i mas glad long Josef, taem i luk we evri dei yangfala ya i stanap strong, nating se hem i stap longwe long famle blong hem. (Ol Proveb 27:11) !Biaen, Jeova i wokem rod blong oli letem Josef i kamaot long kalabus, mo tu, blong hem i kam praem minista blong Ijip mo man blong lukaot long wok ya blong givimaot kakae! (Jenesis 41:39-49) Yes, ol tok blong Ol Sam 97:10 (NW) i tru tumas se: “Yufala we i laekem tumas Jeova, yufala i mas no laekem nating ol rabis fasin. Hem i lukaot long laef blong ol  man we oli holemstrong oltaem long hem. Hem i tekemaot olgeta long han blong ol man nogud.”

21. ?Olsem wanem wan yangfala brata long Afrika i soemaot se hem i gat strong tingting blong mekem stret fasin?

²¹ Tede tu, plante man blong God oli soemaot se oli ‘no laekem nating samting we i nogud, oli laekem samting we i gud.’ (Amos 5:15, NW) Wan yangfala brata long wan kantri long Afrika i tokbaot wan gel long klas blong hem, we i talem stret long boe ya se bambae hem i slip wetem hem sipos boe ya i halpem hem long wan eksam blong matematik. Boe ya i talem se: “Wantaem nomo mi talem ‘no’ long hem. Mo from we mi holemstrong long Jeova, mi mi holemtaet gudnem blong mi mo respek we mi mi gat long mi wan, hemia samting we i moa sas i bitim gol mo silva.” Tru ya, wan man i save “hapi long fasin blong sin we i blong smoltaem nomo,” be glad ya i giaman mo plante taem i karem trabol nomo i kam long hem. (Hibrus 11:25) Mo tu, glad ya we i blong smoltaem i nating nomo taem yumi skelem wetem glad blong olwe we yumi save kasem sipos yumi obei long Jeova.—Ol Proveb 10:22.

22, 23. (a) ?Sipos wan Kristin i mekem bigfala sin, hem i save kamgud bakegen? (b) ?Wanem samting i save givhan long hem?

²² Yumi evriwan i sinman, taswe yumi mas faet oltaem agensem ol samting we tingting blong yumi i wantem, mo yumi mas faet blong mekem samting we i stret long fes blong God. (Rom 7:21-25) Jeova i save samting ya, “hem i savegud we hem i mekem yumi long graon.” (Ol Sam 103:14) Be sipos wan Kristin i mekem wan bigfala sin, ?hemia i min se hem i no moa save kamgud bakegen? !Si, hem i save kamgud! I tru, ating bambae hem i kasem nogud frut, olsem King Deved. Be oltaem, God i “stap fogivim” olgeta we oli sore tumas, oli tanem tingting blong olgeta, mo oli ‘talemaot ol sin blong olgeta.’—Ol Sam 86:5; Jemes 5:16; Ol Proveb 28:13.

²³ Mo tu, from we God i kaengud long ol man, hem i stanemap Kristin kongregesen mo hem i givim sam man we oli olsem “ol presen,” hemia ol man blong lukaot long ol sipsip blong God. Olgeta oli wantem givhan long ol man blong God mo oli naf gud blong mekem wok ya. (Efesas 4:8, 12; Jemes 5:14, 15) Oli traehad blong givhan long man we i mekem bigfala sin, blong hem i save frengud bakegen wetem God mo blong hem i “kam waes moa,” olsem waes  man ya Solomon i talem. Nao hem i no moa save mekem bigfala sin ya bakegen.—Ol Proveb 15:32.

24, 25. (a) ?Olsem wanem yangfala man ya long Ol Proveb 7:6-23 i soemaot se hem “i no gat hed nating”? (b) ?Olsem wanem yumi save “kam waes moa”?

²⁴ Baebol i tokbaot ol man we oli “stap kam waes moa” mo ol man we “oli no gat hed nating.” (Ol Proveb 7:7) Man we i no kasem save fulwan long ol tingting blong God mo i no mekem wok blong God longtaem, maet hem i “no gat hed nating,” i min se hem i no gat fasin ya blong luksave, mo i no mekem ol gudfala desisen. Maet hem i olsem yangfala ya we Ol Proveb 7:6-23 i tokbaot, nao ating i isi nomo blong hem i foldaon long sin. Be man we i “stap kam waes moa” i traehad blong stretem ol fasin mo tingting long hat blong hem. Blong mekem olsem, hem i prea mo i stadi oltaem long Tok blong God. Mo nating we hem i sinman, hem i mekem bes blong hem blong mekem ol tingting blong hem, mo ol samting we hem i wantem, ol filing blong hem, mo ol mak we hem i traem kasem, oli laenap wetem samting we God i wantem. Long rod ya hem i “givhan bigwan” long hem wan, hem i mekem i gud long hem wan, mo ‘laef blong hem i save gohed gud.’—Ol Proveb 19:8.

²⁵ Traem tingbaot ol kwestin ya: ‘?Mi mi bilif strong se ol tingting mo ol loa blong God oli stret? ?Mi mi bilif strong tu se sipos mi folem olgeta, bambae mi harem gud tumas?’ (Ol Sam 19:7-10; Aesea 48:17, 18) Sipos yu yu no sua long samting ya, yu mas mekem wan samting kwiktaem. Yu mas tingting dip long nogud frut we bambae yu kasem sipos yu sakemaot loa blong God. Mo tu, yu mas ‘traem trastem [Jeova] mo faenemaot we hem i tru.’ Yu save mekem olsem sipos yu folem trutok long evri haf blong laef blong yu, mo sipos yu tingting long ol gudfala samting—ol fasin we oli tru, stret, klin gud, ol fasin we oli mekem yumi harem gud, mo we ol man oli stap ona long olgeta. (Ol Sam 34:8; Filipae 4:8, 9) Yu save bilif se, sipos yu mekem samting ya, bambae i isi blong yu lavem God, blong yu laekem ol samting we hem i laekem, mo agensem ol samting we hem i agensem. Josef i no gat spesel paoa, hem i wan man olsem yumi nomo. Be hem i ronwe long “fasin nogud wetem woman” from we long plante yia, hem i letem finis Jeova i tijim hem, mo i jenisim fasin blong hem, mo i mekem hem i kam waes moa. I gud sipos yu tu yu mekem olsem.—Aesea 64:8.

26. ?Bambae yumi tokbaot wanem impoten save long tufala japta we oli kam biaen?

 ²⁶ God i wokem samting blong yumi long bodi blong yumi, i no blong yumi yusum blong pleplei, be blong mekem se yumi save gat pikinini mo blong yumi save harem gud long fasin fren insaed long mared. (Ol Proveb 5:18) Long tufala japta we oli kam biaen, bambae yumi tokbaot tingting blong God long saed blong mared.