1., 2. Millise plaani sepitses Bileam, et Jehoova oma rahvast neaks?

KALAMEES läheb oma lemmikkohta kala püüdma. Ta teab täpselt, mis kala ta soovib, valib sööda ja heidab õnge vette. Veidi aja pärast läheb nöör pingule, ritv paindub ning kalamees tõmbab saagi välja. Ta muheleb, sest teab, et on valinud õige sööda.

² Midagi samasugust toimus ka kauges minevikus. Oli aasta 1473 e.m.a. Mees nimega Bileam üritas leida sobivat sööta. Tema saagiks pidi saama Jumala rahvas, kes oli laagris Moabi kõrbetasandikul, otse tõotatud maa piiril. Bileam väitis, et ta on Jehoova prohvet, kuid tegelikult oli ta ahne mees, kes oli palgatud Iisraeli needma. Ent Jehoova sekkumise tõttu sai ta Iisraeli vaid õnnistada. Bileam soovis aga iga hinna eest oma tasu kätte saada. Ta mõtles, et ehk õnnestub tal panna Jumal oma rahvast needma, kui meelitada iisraellased rängalt patustama. Niisiis heitis Bileam välja sööda: noored võrgutavad moablannad. (4. Moosese 22:1–7; 31:15, 16; Ilmutus 2:14.)

3. Mil määral Bileami sepitsus õnnestus?

³ Kas see strateegia toimis? Mingil määral küll. Kümned tuhanded Iisraeli mehed läksid selle õnge ning  hoorasid Moabimaa tütardega. Nad isegi hakkasid kummardama moabiitide jumalaid, sealhulgas jäledat viljakus- ehk seksijumalat Peori Baali. Selle tagajärjel hukkus 24 000 iisraellast otse tõotatud maa piiril. Milline kohutav tragöödia! (4. Moosese 25:1–9.)

4. Miks langesid tuhanded iisraellased hooruse lõksu?

⁴ Mis selleni viis? Paljud olid muutunud südamelt kurjaks, sest nad olid eemaldunud Jehoovast, Jumalast, kes oli nad Egiptusest vabastanud, neid kõrbes toitnud ja turvaliselt tõotatud maani juhtinud. (Heebrealastele 3:12.) Selle üle arutledes kirjutas Paulus: „Ärgem hoorakem, nagu mõned neist hoorasid ja surid, 23 000 ühe päevaga.” * (1. Korintlastele 10:8.)

5., 6. Mida me võime õppida sellest, mis juhtus Moabi kõrbetasandikul?

⁵ Tänapäeval seisavad Jumala teenijad palju imelisema tõotatud maa künnisel. Seepärast võivad nad sellest 4. Moosese raamatu jutustusest nii mõndagi õppida. (1. Korintlastele 10:11.) Näiteks sarnaneb maailma seksihullus  muistsete moabiitide seksihullusega, kuid praegu on olukord veelgi halvem. Peale selle langeb igal aastal hooruse lõksu tuhandeid kristlasi, sattudes sama õnge otsa kui iisraellased. (2. Korintlastele 2:11.) Ja nagu Simri, kes marssis jultunult koos Midjani naisega otse oma telki Iisraeli leeris, avaldavad mõned Jumala rahva seas kogudusele kõlbeliselt laostavat mõju. (4. Moosese 25:6, 14; Juuda 4.)

⁶ Kas sa näed end tänapäevasel Moabi kõrbetasandikul? Kas sa näed ees tasu, kauaoodatud uut maailma? Kui jah, tee kõik endast olenev, et olla Jumala armastuse vääriline, ning võta kuulda käsku „Põgenege hooruse eest!”. (1. Korintlastele 6:18.)

7., 8. Mis on hoorus ning mis sellega kaasneb?

⁷ Piibel kasutab sõna „hoorus” (kreeka keeles porneia) seksuaalsuhete kohta väljaspool pühakirjas heaks kiidetud abielu. Selle alla käivad abielurikkumine, prostitutsioon, seksuaalsuhted isikute vahel, kes pole omavahel abielus, oraal- ja anaalseks ning selle inimese suguorganite käega erutamine, kellega ei olda abielus. See hõlmab neidsamu tegusid samasooliste vahel ning loomapilastust. *

⁸ Piibel näitab väga selgelt, et need, kes hooravad, ei või jääda kristlikku kogudusse ega saa igavest elu. (1. Korintlastele 6:9; Ilmutus 22:15.) Lisaks kaasneb sellega juba praegu palju kahju, nagu usalduse ja eneseväärikuse kaotamine, lahkhelid abielus, süütunne, soovimatu rasedus, haigused või koguni surm. (Loe Galaatlastele  6:7, 8.) Miks asuda teele, mis toob endaga kaasa nii palju hädasid? Paraku ei mõtle paljud ette, kui astuvad esimese väärsammu, milleks üsna sageli on pornograafia vaatamine.

9. Kas pornograafia on kahjutu, nagu mõned väidavad? Selgita.

⁹ Paljudes maades võib pornograafiat näha ajalehekioskites, muusikavideotes ja telesaadetes ning internet on sellest niisama hästi kui läbi imbunud. * Kas see on kahjutu, nagu mõned väidavad? Sugugi mitte! Neil, kes vaatavad pornograafiat, võib kujuneda masturbeerimisharjumus. * Nad võivad sattuda oma iharuse võimusesse, neil võivad tekkida seksisõltuvus, väärastunud ihad, tõsised abieluprobleemid, ning tagajärjeks võib olla isegi lahutus. (Roomlastele 1:24–27; Efeslastele 4:19.) Üks seksisõltuvuse uurija võrdleb seda sõltuvust vähiga. „See kasvab ja levib,” sõnab ta. „Haruharva kaob see iseenesest ning seda on väga raske ravida.”

10. Mil moel saame rakendada põhimõtet, mis on kirjas tekstis Jaakobuse 1:14, 15? (Vaata ka kasti „ Mis aitab olla kõlbeliselt puhas”.)

¹⁰ Mõtle sõnadele tekstis Jaakobuse 1:14, 15, kus öeldakse: „Pigem paneb igaühe proovile tema enda vale soov, mis teda ahvatleb ja peibutab. Kui see soov on viljastunud, toob ta ilmale patu, ja kui patt on tehtud, sünnitab see surma.” Seega, kui sul tekib vale soov, tegutse viivitamatult, et sellest vabaneda. Näiteks kui sa näed juhuslikult  erootilist pilti, siis vaata kohe mujale, lülita arvuti välja või vaheta telekanalit. Ära anna kõlvatule soovile järele! Tee kõik, mida vaja, et see ei väljuks kontrolli alt ega saaks sinu üle võimust. (Loe Matteuse 5:29, 30.)

11. Kuidas saame väärade himudega võideldes näidata, et usaldame Jehoovat?

¹¹ Jumal, kes tunneb meid paremini kui me ise, kutsub meid igati põhjendatult üles: „Surmake siis endas kõik see, mis on omane teie maisele loomusele: hoorus, kõlvatus, iharus ja hukutavad soovid, samuti ahnus, mis on ebajumalakummardamine.” (Koloslastele 3:5.) Tõsi, selle tegemine võib olla raske. Kuid pea meeles, et meil on armastav ja kannatlik taevane isa, kelle käest  saame abi paluda. (Laul 68:19.) Seepärast pöördu kiiresti tema poole, kui väärad mõtted sulle pähe tulevad. Palu jõudu, mis ületab tavapärase, ja sunni end mõtlema millelegi muule. (1. Korintlastele 9:27; 2. Korintlastele 4:7; vaata kasti „ Kuidas vabaneda halvast harjumusest?”.)

12. Mida võidakse Piiblis mõelda sõnaga „süda” ja miks peame seda kaitsma?

¹² Tark mees Saalomon kirjutas: „Kaitse oma südant enam kui kõike muud, sest sellest lähtub elu.” (Õpetussõnad 4:23.) Sõnaga „süda” mõeldakse siin meie sisemist loomust, seda, missugused me oleme Jumala silmis. Meie igavene elu sõltub Jumala hinnangust meie südamele, mitte sellest, millised me paistame teiste silmis. Nii lihtne see ongi. Samas on see ka väga tõsine asi. Jumalale ustav Iiob sõlmis oma silmadega lepingu, et ta ei vaata ihalevalt ühtki naist. (Iiob 31:1.) Milline suurepärane eeskuju! Samasuguse hoiakuga palvetas laulukirjutaja: „Pööra mu silmad ära sellelt, mis vääritu.” (Laul 119:37.)

13. Kes oli Diina ja millise rumala otsuse ta tegi?

¹³ Nagu oli juttu kolmandas peatükis, avaldavad sõbrad meile tugevat mõju, kas siis head või halba. (Õpetussõnad 13:20; loe 1. Korintlastele 15:33.) Mõtle Jaakobi tütrele Diinale. Olgugi et Diina oli saanud hea kasvatuse, tegi ta rumala otsuse sõbrustada Kaananimaa neidudega. Kaananlased nagu moabiididki olid kurikuulsad oma kõlvatute elukommete poolest. (3. Moosese 18:6–25.) Kaananimaa mehed, nende hulgas Sekem, kes „oli kõige auväärsem oma isamajas”, eeldasid, et Diina on valmis olema seksuaalsuhetes. (1. Moosese 34:18, 19.)

14. Millise tragöödiani viis Diina rumal otsus?

 ¹⁴ Võib arvata, et Diina ei mõelnud seksuaalsuhetele, kui ta Sekemit nägi. Kuid Sekem tegi seda, mida enamik kaananlasi pidas seksuaalse erutuse korral loomulikuks. Mis tahes vastupanu Diina viimasel hetkel ka ei osutanud, polnud sellest kasu. Sekem „võttis ta ... ja vägistas ära”. Paistab, et hiljem Sekem armus Diinasse, kuid see ei muutnud tehtut olematuks. (Loe 1. Moosese 34:1–4.) Diina polnud ainus, kes selle tagajärjel kannatas. Tema rumal otsus sõprade valikul vallandas sündmused, mis tõid häbi ja teotust tervele perele. (1. Moosese 34:7, 25–31; Galaatlastele 6:7, 8.)

15., 16. Kuidas me võime saada tõelist tarkust? (Vaata ka kasti „ Kirjakohti mõtiskluseks”.)

¹⁵ Diina sai kibeda õppetunni. Need, kes armastavad Jehoovat ja talle kuuletuvad, ei pea õppima sääraste kurbade kogemuste kaudu. Kuna nad kuulavad Jumala  sõna, tahavad nad käia läbi tarkadega. (Õpetussõnad 13:20a.) Nõnda õpivad nad tundma „kõike, mis on hea” ning väldivad asjatuid probleeme ja valu. (Õpetussõnad 2:6–9; Laul 1:1–3.)

¹⁶ Jumal annab tarkust kõigile, kes selle järele janunevad, püsivalt palvetavad ning korrapäraselt Jumala sõna ning ustava ja aruka orja väljaandeid uurivad. (Matteuse  24:45; Jaakobuse 1:5.) Samuti on tähtis võtta alandlikult kuulda Piiblil põhinevat nõu. (2. Kuningate 22:18, 19.) Näiteks võib kristlane põhimõtteliselt nõustuda sellega, et tema süda võib olla reeturlik ja pöörane. (Jeremija 17:9.) Ent kui olukord seda nõuab, kas on ta siis piisavalt alandlik, et nõu ja abi vastu võtta?

17. Mis olukord võib peres kerkida ja kuidas võiks isa oma tütrega asja arutada?

¹⁷ Toome ühe näite. Isa ei luba oma tütrel ja noorel kristlikul mehel ilma saatjata välja minna. Tütar ütleb: „Kuid isa, kas sa ei usalda mind? Me ei tee midagi sobimatut!” Ta võib armastada Jehoovat ja tal võivad olla parimad kavatsused, kuid kas ta „käib [jumalikus] tarkuses”? Kas ta põgeneb hooruse eest? Või on ta rumal ja „loodab oma südamele”? (Õpetussõnad 28:26.) Millised põhimõtted aitaksid isal ja tema tütrel asja arutada? (Vaata Õpetussõnad 22:3; Matteuse 6:13; 26:41.)

18., 19. Millise ahvatlusega seisis silmitsi Joosep ja mida ta selles olukorras tegi?

¹⁸ Üks tubli noor, kes armastas Jumalat ja põgenes hooruse eest, oli Diina poolvend Joosep. (1. Moosese 30:20–24.) Lapsena oli ta näinud oma õe rumala otsuse tagajärgi. Selle mäletamine ja soov olla selline, keda Jumal armastab, kaitsesid Joosepit aastaid hiljem Egiptuses, kui tema isanda naine püüdis teda päevast päeva võrgutada. Kuna Joosep oli ori, ei saanud ta lihtsalt lahkumisavaldust esitada ja töölt ära minna. Ta pidi selle olukorra lahendama targalt ja julgelt. Seda ta tegigi, kui ütles korduvalt Pootifari naisele ära ja lõpuks põgenes tema juurest. (Loe 1. Moosese 39:7–12.)

 ¹⁹ Mis sa arvad, kas Joosep oleks suutnud jääda Jumala ees laitmatuks, kui ta oleks fantaseerinud sellest naisest või alatasa unistanud seksist? Tõenäoliselt mitte. Joosep ei mõlgutanud patuseid mõtteid. Ta pidas kalliks oma suhteid Jehoovaga. See ilmnes tema sõnadest Pootifari naisele, kui ta ütles: „Mu isand pole keelanud mulle midagi muud peale sinu, sest sa oled tema naine. Kuidas ma siis võiksin teha seda suurt kurja ja patustada Jumala vastu!” (1. Moosese 39:8, 9.)

20. Mida Jehoova Joosepi heaks tegi?

²⁰ Kujutle, kui rõõmus võis Jehoova olla selle üle, et noor Joosep, kes viibis kaugel oma perest, käitus iga päev laitmatult. (Õpetussõnad 27:11.) Hiljem korraldas Jehoova asjad nii, et Joosep mitte ainult ei vabanenud vanglast, vaid sai ka Egiptuse peaministriks ja toitlustamise korraldajaks. (1. Moosese 41:39–49.) Kui õiged on küll sõnad kirjakohas Laul 97:10, kus öeldakse: „Teie, kes armastate Jehoovat, vihake halba. Tema valvab oma ustavate elu, vabastab nad jumalatute käest.”

21. Mida tegi üks noor vend Aafrikast, et jääda laitmatuks?

²¹ Samamoodi näitavad paljud Jumala teenijad tänapäeval, et nad vihkavad halba ja armastavad head. (Aamos 5:15.) Ühes Aafrika riigis elav noor vend meenutab,  kuidas tema klassiõde tegi talle häbitu ettepaneku tasuda talle seksiga, kui noormees aitab teda matemaatika kontrolltöös. „Ma keeldusin kohe,” ütleb ta. „Kuna jäin laitmatuks, olen säilitanud oma väärikuse ja enesest lugupidamise, mis on isegi kullast ja hõbedast väärtuslikumad.” Inimene võib küll „nautida üürikest paturõõmu”, kuid sellised odavad elamused põhjustavad sageli palju valu. (Heebrealastele 11:25.) Peale selle kahvatuvad need kestva õnne kõrval, mida toob kuuletumine Jehoovale. (Õpetussõnad 10:22.)

22., 23. a) Miks pole rängalt patustanud kristlase olukord lootusetu? b) Millist abi võib patustanu saada?

²² Ebatäiuslike inimestena peame kõik võitlema, et suruda maha patused himud ning teha seda, mis on õige Jumala silmis. (Roomlastele 7:21–25.) Jehoova teab seda, „tal on meeles, et oleme põrm”. (Laul 103:14.) Mõnikord võib aga juhtuda, et kristlane patustab rängalt. Kas tema olukord on lootusetu? Mitte sugugi! Patustanu peab ehk maitsma oma teo kibedaid vilju nii nagu kuningas Taavet. Ent Jumal on alati valmis andestama neile, kes kahetsevad ja tunnistavad avameelselt oma patud üles. (Laul 86:5; loe Õpetussõnad 28:13; Jaakobuse 5:16.)

²³ Samuti on Jumal andnud kristlikule kogudusele „inimesi andideks”. Need on küpsed karjased, kes on kõlblikud meid aitama ja selleks alati valmis. (Efeslastele 4:8, 12; Jaakobuse 5:14, 15.) Nende eesmärk on aidata patustanul taastada oma suhted Jumalaga ning saada targa südame, et mitte pattu korrata. (Õpetussõnad 15:32.)

24., 25. a) Mis näitab, et tekstis Õpetussõnad 7:6–23 kirjeldatud noormees oli meeletu? b) Kuidas me võime saada targa südame?

²⁴ Piibel räägib nii meeletust inimesest kui ka sellisest, kes saab targa südame. (Õpetussõnad 7:7.) Meeletu inimene pole omandanud Jumala mõtteviisi ja ta on jumalateenimises kogenematu. Seepärast pole tal piisavalt vahetegemisoskust ja otsustusvõimet. Nii nagu noormees, keda kirjeldatakse tekstis Õpetussõnad 7:6–23, võib ta märksa kergemini teha mõne raske patu. Kuid see, kes „muretseb targa südame”, pöörab hoolega tähelepanu oma isiksusele. Ta uurib korrapäraselt Piiblit ja palvetab sagedasti. Ta viib oma mõtted, soovid, emotsioonid ja eesmärgid Jumala tahtega kooskõlla, nii palju kui see on ebatäiuslikule inimesele võimalik. Nõnda ta „armastab ennast” ehk teeb endale head ning teda saadab edu. (Õpetussõnad 19:8.)

²⁵ Küsi endalt: „Kas ma olen veendunud, et Jumala mõõdupuud on õiged? Kas ma usun kindlalt, et nendest kinnipidamine toob suurimat õnne?” (Laul 19:7–10; Jesaja 48:17, 18.) Kui sul on neis küsimustes vähimaidki kahtlusi, püüa asjad endale selgeks teha. Mõtle sellele, millised tagajärjed on Jumala seaduste eiramisel. Maitse ja vaata, et Jehoova on hea, elades kooskõlas tõega ja täites oma mõistuse heade mõtetega, sellega, mis on tõene, õige, puhas, vooruslik ja mis ergutab armastusele. (Laul 34:8; Filiplastele 4:8, 9.) Võid olla kindel, et mida enam sa nii teed, seda enam hakkad armastama Jumalat ja seda, mida tema armastab, ning vihkama seda, mida tema vihkab. Joosep polnud mingi üliinimene. Ent ta suutis põgeneda hooruse eest, sest oli lasknud Jehooval end palju aastaid vormida, nõnda et ta sai targa südame. Tee sinagi sedasama. (Jesaja 64:8.)

26. Millist tähtsat teemat arutatakse järgmisena?

 ²⁶ Looja ei teinud suguelundeid pelgalt mõnu pakkuvateks mängukannideks, vaid selleks, et saaksime järglasi ja võiksime nautida intiimsusi abielus. (Õpetussõnad 5:18.) Jumala suhtumist abiellu arutatakse järgmises kahes peatükis.