Bai pa asuntu

Bai pa indisi

KAPITULU 9

Kuri di “pekadu seksual”!

Kuri di “pekadu seksual”!

“Bo mata ki partis na bos ku sedu di tera, suma pekadu seksual, ku susidadi, ku diseẑu mau, ku vontadi forti pa mal”. — KOLOSENSIS 3:5.

1, 2. Kal planu ku Balaon monta pa pudi paña povu di Jeova?

UN PISKADUR bai piska na lugar ki i mas gosta di piska nel. I pensaba ja na tipu di pis ki misti paña. I pui iska na ansol, dipus i fercal na yagu. Puku tempu dipus, i sinti liña di ansol na stika, i junda ansol pa fora, i tira si pis. I sta kontenti pa manera ki usa bon iska.

2 Es izemplu di piskadur ta lembrantanu storia di un omi na Biblia, comadu Balaon ku akontisi 3.500 anu atras. Es omi pensaba tambi na un iska. Ma jintis ki mistiba paña ku si iska seduba povu di Deus ku staba akampadu na planisi di un tera comadu Moabi, ku teneba frontera ku Tera di Promesa. Balaon ta falaba kuma el i profeta di Jeova, ma na bardadi el i eraba un omi ganansiosu ku kontratadu pa amaldisua Israel. Ma Balaon kaba pa abensua Israel pabia Jeova ka pirmitil amaldisua elis. Ku intenson inda di gaña diñeru, Balaon monta un planu pa pui Israel fasi un pekadu gravi, asin Deus na amaldisua si propi povu. Ku es objetivu na menti, Balaon lansa iska — ku sedu bajudas bonitas di Moabi. — Numerus 22:1-7; 31:15, 16; Apokalipsi 2:14.

3. Te kal pontu ku planu di Balaon funsiona?

3 Sera ki es planu funsiona? Sin, i funsiona ate sertu pontu. Manga di omis israelitas nguli iska, oca e “kumsa na ten relason seksual ku minjeris moabita.” Te mesmu e kumsa ku adora deusis di Moabi, nkluindu deus nujenti comadu Baal di Peor, ku sedu un deus di seksu. Es pekadu rusulta na mortu di 24.000 israelitas logu na frontera di Tera di Promesa. Es seduba un disastri garandi! — Numerus 25:1-9.

4. Ke ku manda manga di israelitas kai na armadilia di pekadu seksual?

4 Ke ku pui i akontisi es disastri? Entri povu, manga delis disenvolviba ja un korson mau oca e afasta di Jeova, Deus ku libertaba elis di Ejitu, i da elis di kume na disertu, dipus i leba elis san i salvu pa frontera di tera di promesa. (Ebreus 3:12) Ligadu ku es asuntu, apostulu Paulu skirbi es pa kristons: “Ka no fasi pekadu seksual suma ku utru delis fasi; e kai mortu na ki un dia vinti i tris mil jinti.” * — 1 Koríntius 10:8.

5, 6. Pabia ku relatu aserka di pekadu di Israel na planisi di Moabi i importanti pa nos aos?

5 Relatu di livru bibliku di Numerus tene manga di lisons importanti pa povu di Deus aos, ku sta na liña di frontera di un tera di promesa mas garandi. (1 Koríntius 10:11) Pur izemplu, suma ku moabitas di tempus antigu duduba pa seksu, asin tambi ku mundu di aos dudu pa rel, so ki na un skala mas garandi. Alen di es, kada anu, manga di kristons ta kai na pekadu seksual, mesmu iska ku pañaba israelitas. (2 Koríntius 2:11) Alguns jintis ku ta asosia ku povu di Deus, te mesmu alguns ermons batizadu sedu mau nfluensia entri kristons, suma ku Zinri leba un minjer midianita dentru di akampamentu di israelitas pa si tenda sin kara di borgoña. — Numerus 25:6, 14; Judas 4.

6 Sera ki bu ta imaẑina bu kabesa suma algin ku sta na mudernu planisi di Moabi? Sera ki bu ta konsigi oja bu rekompensa na novu mundu ku bu tardaba ja na pera? Si resposta i sin, nta fasi tudu ku bu pudi pa fika sempri na amor di Deus atraves di obdisi es ordi: “Kuri di . . . pekadu seksual”! — 1 Koríntius 6:18.

Planisi di Moabi

KE KI PEKADU SEKSUAL?

7, 8. (a) Ke ki “pekadu seksual”? (b) Jintis ku ta fasil, kuma ke ta kuji kil ke sumia?

7 Suma ki usadu na Biblia, “pekadu seksual” (Gregu, por·neiʹa) ta rifiri relason seksual ku ta fasidu fora di kasamenti legal. I nklui adulteriu, prostituison, relason seksual entri jintis ku ka kasa, usa boka pa karisia macundadi o femiandadi di utru, fasi seksu na rabada di utru, ku karisia o palpa-palpa macundadi o femiandadi di algin ku bu ka kasa ku el. I nklui tambi relason seksual entri jintis di mesmu seksu, ten seksu ku limaria o karisia seksu di limaria ku intenson di satisfasi prazer seksual. *

8 Skrituras Sagradu mostra klaru di kuma, kilis ku ta fasi pekadu seksual ka pudi kontinua dentru di kongregason kriston, tambi e ka na tene vida ku ka ta kaba. (1 Koríntius 6:9; Apokalipsi 22:15) Alen di es, es jintis pudi tisi manga di purblemas pa se kabesa. E ka ta tene konfiansa ku rispitu pa se kabesa, e pudi tene purblemas na kasamenti, tene konsiensia kulpadu, preña sin misti, paña duensas, i te mesmu e pudi muri. (Lei Gálatas 6:7, 8.) Ke ki bali pena fasi kusas ku ta tisi so purblema? Kusa tristi i di kuma, manga di jintis ka ta pensa na rusultadus ora ke kumsa da purmeru pasu eradu — ku manga di bias ta sedu pornografia.

PORNOGRAFIA — PURMERU PASU PA PEKADU SEKSUAL

9. Sera ki pornografia i un kusa ku ka ta fasi mal, suma ku utrus ta fala? Splika.

9 Na manga di teras, pornografia * ta distakadu na kau di bindi livrus, na musika i na televison. Na internet la ki mas ciu nel. Sera ki pornografia i un kusa ku ka ta fasi mal, suma ku utrus ta fala? Nau, i ta fasi mal. Kilis ku ta jubi pornografia pudi torna jintis ku kustuma karisia se macundadi o femiandadi, i “vontadi forti” pa seksu pudi toma konta delis, kusa ku pudi rusulta na visiu pa seksu, diseẑus mau, purblemas na kasamenti, i te mesmu divorsiu. * (Romanus 1:24-27; Efésius 4:19) Un algin ku ta fasi piskisa aserka di tratamentu di visiu pa seksu, kompara visiu di seksu ku kankru. I fala asin aserka di es visiu: “Sempri i ta kontinua na kirsi i spalia. I difisil pa i kaba, tambi i difisil di trata i kura.”

I jiresa di parti di papes sta atentu ku ke ku se fijus ta jubi

10. Di kal maneras ku no pudi aplika prinsipiu ku sta na Tiagu 1:14, 15? (Jubi tambi kuadru “ Kuma ku N konsigi forsa pa sedu limpu na sintidu moral.”)

10 Pensa na palabras ku sta na Tiagu 1:14, 15 ku fala sin: “Ma kada un i tentadu ora ku si propi diseẑu mau na jundal, i na ngodal. Ora ku ki diseẑu mau preña, i ta padi pekadu. Ora ku pekadu kirsi, i ta padi mortu.” Asin, ora ku mau diseẑu entra na bu kabesa, aẑi rapidu pa tiral fora! Pur izemplu, si bu dati bu oja un imaẑen seksual sin misti, vira rostu rapidu pa utru ladu, o fica komputador, o muda di kanal di televison. Fasi tudu ku bu pudi pa ka diseẑu seksual dominau antis di i bin sedu tardi dimas! — Lei Mateus 5:29, 30, NM.

11. Ora ku no na luta kontra mau diseẑus, kuma ku no pudi mostra kuma no konfia na Jeova?

11 Deus kunsinu mas di ki manera ku no kunsi no kabesa. Asin, i tene bon rason di nspira apostulu Paulu pa skirbi es: “Bo mata ki partis na bos ku sedu di tera, suma pekadu seksual, ku susidadi, ku diseẑu mau, ku vontadi forti pa mal”. (Kolosensis 3:5) I bardadi kuma fasi es i ka un kusa fasil. Ma lembra sempri kuma no pudi konfia na no Pape ku sta na seu ku amanu i ku sedu pasenseru ku nos. (Salmu 68:19) Pidi si ajuda kinti-kinti ora ku pensamentus susu entra na bu kabesa. Fasi orason bu pidi “puder” di Deus, i obriga bu menti konsentra na utrus asuntu. — 2 Koríntius 4:7; 1 Koríntius 9:27; jubi kuadru “ Kuma ku N pudi kaba ku mau abitu?

12. (a) Ke ki no “korson”? (b) Kuma ku no pudi guardal?

12 Salomon skirbi es: “Riba di tudu, guarda bu korson, pabia el i fonti di vida.” (Ditus 4:23) No “korson” i ke ku no sedu pa dentru, ke ku na bardadi no sedu na ujus di Deus. Alen di kila, i ka ke ku no ta parsi sedu na ujus di utrus ku na fasi pa no tene vida ku ka ta kaba o nau, ma i kuma ku Deus ta oja no “korson”. Es i un asuntu simplis ma seriu. Pa pudi ivita jubi un minjer ku mau diseẑu, omi fiel Jo fasi un kontratu, o un akordu ku si ujus. (Jo 31:1) Es i un bon izemplu pa nos! Na mesmu sintidu, un salmista fasi orason i pidi Deus: “Ka bu disa ña uju jubi-jubi kusa ku ka bali”. — Salmu 119:37.

MAU SKOLIA DI DINA

13. (a) Kin ki Dina? (b) Pabia ku si skolia di amigus ka seduba bon?

13 Suma ku no ojaba na Kapitulu 3, no amigus pudi tene nfluensia garandi na nos, pa ben o pa mal. (Ditus 13:20; lei 1 Koríntius 15:33.) Pensa na izemplu di Dina, fiju di Jakó. Apesar di kuma i risibi un bon idukason, Dina fasi mau skolia di sedu amiga ku bajudas kananeus. Suma moabitas, kananeus seduba jintis imoral dimas. (Sirmonias 18:6-25) Na uju di omis kananeus, nkluindu Siken ku “seduba mas rispitadu na tudu familia di si pape”, Dina i suma bajudas kananeus, ku staba prontu pa tene relason seksual. — Kumsada 34:18, 19.

14. Kuma ku skolia di amizadi di Dina tisi disgrasa?

14 I pudi sedu ki Dina ka staba na pensa na tene relason seksual oca i oja Siken. Ma Siken fasi kusa ku maioria di kananeus na oja suma un kusa natural ora ku algin sinti vontadi di tene relason seksual. Kualker risistensia ku Dina fasi kontra Siken i suma nada, pabia Siken “tomal, i disonral.” I parsi kuma Siken mas tardi bin “sinti forti” amor pa Dina, ma kila ka muda ke ki i fasilba ja. (Lei Kumsada 34:1-4.) Dina ka seduba uniku ku sufri pabia des kusa. Si skolia di amigus tisi kusas ku rusulta na disgrasa ku borgoña pa tudu si familia. — Kumsada 34:7, 25-31; Gálatas 6:7, 8.

15, 16. Kuma ku no pudi tene jiresa di bardadi? (Jubi tambi kuadru “ Testus pa meditason.”)

15 Si Dina aprindi algun lison importanti di ke ku pasa ku el, nta i aprindil di pior manera. Kilis ku ama Jeova i ku ta obdisil, ka pirsisa di aprindi lisons di vida di pior manera. Suma e ta sukuta Deus, e ta kuji ‘yanda ku jintis jiru’. (Ditus 13:20a) Asin e sibi “yanda na bon kamiñus,” i e ta ivita di purblemas ku duris ki ka pirsis. — Ditus 2:6-9; Salmu 1:1-3.

16 Jiresa di Deus sta dispunivel pa tudu kilis ku mistil i ku ta sforsa pa tenel atraves di nsisti sempri na orason i studa sempri Palabra di Deus ku publikasons di skravu fiel i diskretu. (Mateus 24:45; Tiagu 1:5) Utru kusa importanti tambi i umildadi, ku ta mostradu atraves di obdisi konsijus di Skrituras Sagradu ku tudu korson. (2 Reis 22:18, 19) Pur izemplu, un kriston pudi seta kuma si korson pudi sedu traidur i kuruptu. (Jeremias 17:9) Ma ora ki na pasa un situason ki pirsis pa i konsijadu, sera ki i na sedu umildi pa seta ajuda ku konsiju spesifiku i amorosu?

17. (a) Kal situason ku pudi surẑi na un familia? (b) Kuma ku pape pudi rasiosina ku si fiju femia?

17 Imaẑina es situason. Un pape ka seta si fiju femia sai ku un joven kriston sin e sedu akumpañadu. Si fiju ruspundil: “Ma papa, sera ki bu ka konfia na mi? No ka na fasi nada di mal!” I pudi sedu ki i ama Jeova, tambi i tene bon intensons, ma sera ki i sta na “yanda na jiresa [di Deus]”? Sera ki i sta na kuri di “pekadu seksual”? O i “fiansa na si kabesa”? (Ditus 28:26) Talves bu pudi pensa na utrus prinsipius ku pudi juda es pape ku si fiju femia sibi ke ke pudi fasi nes situason. — Jubi Ditus 22:3; Mateus 6:13; 26:41.

JOSÉ KURI DI PEKADU SEKSUAL

18, 19. (a) Kal tentason ku José pasa? (b) Kuma ki lida kes tentason?

18 José, ermon di Dina na ladu di pape, seduba un joven bonitu ku ama Jeova i ku kuri di pekadu seksual. (Kumsada 30:20-24) Ocalba mininu, José ojaba ku si ujus propi rusultadus di falta di bon juizu di si irma. Sin duvida, lembra es kusas, juntadu ku diseẑu di fika sempri na amor di Deus, proteẑil oca i seduba skravu na Ejitu. Na Ejitu, “kada dia” minjer di si patron ta tenta fasil pa i dita ku el. Patron di José kumpralba suma skravu, i skravus ka tene liberdadi di sai na tarbaju di se patron ora ke misti. Nes situason, José tenba di usa di jiresa i koraẑen pa lida ku minjer di si patron. I kila ki fasi, sempri i nega dita ku minjer di Potifar, i pa fin, i kuri del. — Lei Kumsada 39:7-12.

19 Pensa so nes: Si José ta pensaba ciu na minjer o si i teneba kustumi di pensa na seksu, sera ki i na pudiba manti si lealdadi? Talves i na seduba difisil. En ves di pensa na pekadu seksual, José valorizaba si relason ku Jeova. Si resposta pa minjer di Potifar ta mostra kila. I falal: “Ña dunu ka tujin nada, si i ka sedu abo, pabia bu sedu si minjer. Kuma ku N na fasi e mal garandi, N peka kontra Deus?” — Kumsada 39:8, 9.

20. Na kasu di José, kuma ku Jeova manobra situason?

20 Bu pudi imaẑina alegria di Jeova di oja joven José ku staba lunju di si familia manti si lealdadi kada dia. (Ditus 27:11) Mas tardi, Jeova manobra situason, i José sai di prison, dipus i bin sedu purmeru ministru di Ejitu i administradur di alimentus! (Kumsada 41:39-49) Na bardadi palabras di Salmu 97:10 i bardadi: “Abos ku ama SIÑOR, bo nuju mal. El i ta guarda vida di si pobu, i ta libra elis di mon di jintis mau.”

21. Kuma ku un joven ermon na un tera di Afrika mostra koraẑen na sintidu moral?

21 Aos tambi, manga di servus di Deus ta mostra kuma e ‘nega mal, ma e pega na kil ki bon’. (Amos 5:15) Un joven ermon na un tera di Afrika fala kuma, un di si kolega di skola bajuda ciga di falal kuma, si i judal na prova di matimatika, i na judal tambi na seksu. E joven ermon fala: “N nega logu-logu si oferta. Manera ku N manti ña lealdadi, N manti tambi ña rispitu ku dignidadi, kusas ku tene mas balur di ki uru o prata.” I bardadi kuma, pekadu talves pudi dau “puku tempu di sabura”, ma manga di bias, e sabura ta tisi manga di duris. (Ebreus 11:25) Alen des, e sabura i ka nada ora ki komparadu ku filisidadi ku ka ta kaba ku ta konsigidu atraves di obdisi Jeova. — Ditus 10:22.

SETA AJUDA DI DEUS MISERIKORDIOSU

22, 23. (a) Si un kriston fasi un pekadu gravi, pabia ku si situason i ka sin speransa? (b) Kal ajuda ku ten pa kin ku fasi pekadu?

22 Suma anos i mperfeitu, anos tudu no ta sforsa pa domina diseẑus di karni mperfeitu pa pudi fasi ke ki sertu na ujus di Deus. (Romanus 7:21-25) Jeova sibi kila, tambi i ta “lembra kuma anos i reia.” (Salmu 103:14) Ma utru ora, un kriston pudi fasi un pekadu gravi. Sera ki si situason i sin speransa? Nau! I bardadi kuma, i pudi sufri rusultadus di si pekadu, suma ki akontisi ku Rei Davi. Ma, Deus sta sempri “pruntu pa purda” kilis ku ripindi i ku “konfesa” se pekadu. — Salmu 86:5; Tiagu 5:16; lei Ditus 28:13.

23 Alen des, Deus da kongregason kriston “dons pa omis” — es na rifiri pastoris spiritual maduru ku sta kualifikadu i prontu pa da ajuda. (Efésius 4:8, 12; Tiagu 5:14, 15) Se objetivu i pa juda algin ku fasi pekadu torna tene mas bon relason ku Deus i “ngaña ntindimentu” pa pudi ivita di ripiti mas ki pekadu. — Ditus 15:32.

“NGAÑA NTINDIMENTU”

24, 25. (a) Kuma ku joven ku faladu del na Ditus 7:6-23 mostra kuma i “ka ten juisu”? (b) Kuma ku no pudi “ngaña ntindimentu”?

24 Biblia fala di algin “ku ka ten juisu” ku algin ku “ngaña ntindimentu”. (Ditus 7:7) Pabia di falta di madureza spiritual ku spiriensia na sirvisu di Deus, algin “ku ka ten juisu” pudi ka sibi manera di julga kusas diritu. Suma joven ku faladu del na Ditus 7:6-23, si dunu pudi kai fasilmenti na pekadu gravi. Ma, “kil ku ngaña ntindimentu” ta kuida diritu ku si korson. I ta fasi es atraves di orason ku studu regular di Palabra di Deus. Te nunde ki pusivel na si kondison mperfeitu, i ta armoniza si pensamentus, si diseẑus, si objetivu na vida ku ke ku Deus aprova. Asin, i ta mostra kuma i “ama si vida”, o i misti benson pa rel, i kusas na “kuri diritu ku el.” — Ditus 19:8.

25 Punta bu kabesa: ‘Sera ki N sta konvensidu di kuma normas di Deus i sertu? Sera ki N sta konvensidu di kuma vivi di akordu ku es normas ta rusulta na filisidadi garandi?’ (Salmu 19:7-10; Isaias 48:17, 18) Si bu tene nin si un bokadiñu di duvida, fasi forsa pa kaba kel. Medita na rusultadu di viola leis di Deus. Alen des, ‘spurmenta pa bu oja kuma ku SIÑOR i bon’. Bu pudi fasi es ora ku bu na aplika ke ku Biblia fala na bu vida, tambi ora ku bu na inci bu menti ku bon kusas — kusa ki di bardadi, retu, justu, puru, bon, ku tudu ku pudi amadu. (Salmu 34:8; Filipensis 4:8, 9) Bu pudi tene serteza di kuma mas ku bu fasi kila, mas bu amor pa Deus na kirsi, mas bu na ama ke ki ama, i mas bu na odia ke ki odia. José ka seduba un omi perfeitu. Ma mesmu asin, i seduba kapas di kuri di “pekadu seksual”, pabia i pirmiti pa Jeova formal pa manga di anus, pa i dal ntindimentu. Pirmiti pa es tambi sedu ku bo. — Isaias 64:8.

26. Kal asuntu importanti ku na bin faladu del?

26 No Kriadur ka kumpu partis intimu di no kurpu pa sedu kusas di brinka ku el, ma i kumpul pa no pudi padi i pa no benefisia di prazer seksual na kasamenti. (Ditus 5:18) Pontu di vista di Deus aserka di kasamenti na bin faladu del na prosimu dus kapitulus.

^ par. 4 Numeru di jintis ku muri ku mensionadu na livru bibliku di Numerus talves nklui “garandis di pobu” ku matadu pa juizis. Es omis ku matadu talves pudi ciga 1000, ku kilis ku matadu diretamenti pa Jeova. — Numerus 25:4, 5.

^ par. 7 Biblia fala tambi di vida susu ku puku borgoña. Pa sibi mas aserka di signifikadu di es kusas, jubi Perguntas dos Leitoresna A Sentinela di 15 di juliu di 2006 publikadu pa Tustumuñas di Jeova na purtugis.

^ par. 9 Palabra “pornografia” ku usadu nes livru, ta trata di imaẑens, mensaẑen skritu, o kombersas aserka di seksu na telefoni ku intenson di fasi utru sinti vontadi di tene relason seksual. Pornografia pudi sedu imaẑen di algin ku na transmiti mensaẑen seksual, tambi i pudi sedu imaẑens di seksu ku na pratikadu entri dus o mas jintis.

^ par. 9 Aserka di karisias di macundadi o femiandadi, jubi parti di apendisi “Vensi luta kontra abitu di karisia macundadi o femiandadi.”