Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 11

“Awo Gbala Hiɛ Nyam”

“Awo Gbala Hiɛ Nyam”

‘Ná oblahiaŋ ŋa lɛ he miishɛɛ.’—ABƐI 5:18.

1, 2. Mɛɛ sanebimɔ wɔbaasusu he, ni mɛni hewɔ?

ANI obote gbalashihilɛ mli? Kɛ́ nakai lɛ, ani ooná miishɛɛ yɛ mli, aloo okɛ gbalashihilɛ mli naagbai ni naa wa miikpe? Ani wekukpãa gbagbalii bɛ okɛ ohefatalɔ lɛ teŋ? Ani oomia ohiɛ yɛ ogbalashihilɛ ni abooo daaŋ toi yɛ mli lɛ mli? Kɛ́ nakai ni lɛ, eeenyɛ efee akɛ ooye awerɛho ejaakɛ suɔmɔ ni tsutsu ko lɛ eyɔɔ nyɛteŋ lɛ he ejɔ. Ákɛ Kristofonyo lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ oosumɔ ni ogbalashihilɛ lɛ awo Yehowa, Nyɔŋmɔ ni osumɔɔ lɛ lɛ hiɛ nyam. No hewɔ lɛ, shihilɛ ni oyɔɔ mli amrɔ nɛɛ baanyɛ agba onaa ni eha oye otsui. Kɛ́ nakai eji po lɛ, ofainɛ kaamu sane naa akɛ onyɛŋ nɔ ko ofee yɛ shihilɛ nɛɛ he.

2 Ŋmɛnɛ lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni ji Kristofoi ni feɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa babaoo yɛ ni tsutsu ko lɛ wekukpãa gbagbalii bɛ amɛteŋ. Shi amɛna gbɛ ni amɛbaatsɔ nɔ amɛtswa amɛgbalashihilɛ lɛ amɛma shi. Bo hu obaanyɛ oná miishɛɛ babaoo yɛ ogbalashihilɛ lɛ mli. Mɛɛ gbɛ nɔ obaatsɔ ofee nakai?

NYƆŊMƆ KƐ OHEFATALƆ NI OOOTSI OBƐŊKƐ KPAAKPA

3, 4. Mɛni hewɔ kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi tsi amɛbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ kpaakpa lɛ, no baaha wekukpãa ni kã amɛteŋ lɛ mli awa lɛ? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ aha.

3 Kɛ́ okɛ ohefatalɔ lɛ bɔ mɔdɛŋ nyɛtsi nyɛbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ kpaakpa lɛ, wekukpãa gbagbalii baaba abakã nyɛteŋ. Mɛni hewɔ? Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ he okwɛ: Feemɔ gɔŋ ko ni shishi lɛɛ ni eyiteŋ yɔɔ piɔpiɔ lɛ he mfoniri okwɛ. Nuu ko damɔ gɔŋ lɛ kooyigbɛ ni yoo ko damɔ gɔŋ lɛ wuoyigbɛ. Amɛ fɛɛ amɛbɔi gɔŋ lɛ kwɔɔ yɛ he ni amɛdamɔ lɛ. Beni amɛbɔi gɔŋ lɛ kwɔɔ lɛ gbɛ ni kã amɛteŋ lɛ da waa. Shi, beni amɛ fɛɛ amɛkwɔɔ gɔŋ lɛ kɛbɛŋkɛɔ gɔŋ lɛ yiteŋ ni yɔɔ piɔpiɔ lɛ, gbɛ ni kã amɛteŋ lɛ bɔi bibioo feemɔ. Ani oona nikasemɔ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli ni yɔɔ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ mli lɛ?

4 Abaanyɛ akɛ mɔdɛŋ ni obɔɔ koni osɔmɔ Yehowa kɛmɔ shi lɛ ato mɔdɛŋ ni abɔɔ kɛkwɔɔ gɔŋ lɛ he. Akɛni osumɔɔ Yehowa hewɔ lɛ, abaanyɛ akɛɛ yɛ mfonirifeemɔŋ akɛ okɛ mɔdɛŋbɔɔ ebɔi gɔŋ lɛ kwɔɔ momo. Shi kɛ́ wekukpãa gbagbalii bɛ okɛ ohefatalɔ lɛ teŋ lɛ, eeenyɛ efee akɛ esoro gɔŋ lɛ afã ni nyɛdamɔ kɛkwɔɔ gɔŋ lɛ. Shi kɛ́ nyɛtee nɔ nyɛkwɔ gɔŋ lɛ, mɛni baaba? Beni nyɛje shishi lɛ, ekolɛ gbɛ agbo kã nyɛteŋ. Shi kɛ́ nyɛbɔ mɔdɛŋ waa akɛ nyɛaakwɔ kɛya gɔŋ lɛ yiteŋ, ni tsɔɔ akɛ nyɛmiitsi nyɛmiibɛŋkɛ Nyɔŋmɔ kpaakpa lɛ, wekukpãa gbagbalii baakã nyɛteŋ. Hɛɛ, kɛ́ otsi obɛŋkɛ Nyɔŋmɔ kpaakpa lɛ, ebaaha wekukpãa gbagbalii abakã okɛ ohefatalɔ lɛ teŋ. Shi te obaafee tɛŋŋ ofee enɛ lɛ?

Kɛì okɛ Biblia mli nilee tsu nii lɛ ebaanyɛ ehã wekukpãa ni kã okɛ ohefatalɔ lɛ teŋ lɛ mli awa

5. (a) Mɛni baaha otsi obɛŋkɛ Yehowa kɛ ogbalashihilɛ mli hefatalɔ lɛ kpaakpa? (b) Te Yehowa buɔ gbalashihilɛ ehaa tɛŋŋ?

5 Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli ŋaawoo ni kɔɔ gbalashihilɛ he ní nyɛkɛaatsu nii lɛ ji gbɛ ko ni he hiaa ni okɛ ohefatalɔ lɛ baatsɔ nɔ kɛkwɔ mfonirifeemɔŋ gɔŋ lɛ. (Lala 25:4; Yesaia 48:17, 18) No hewɔ lɛ, susumɔ ŋaawoo pɔtɛɛ ko ni bɔfo Paulo kɛha lɛ he okwɛ. Ekɛɛ akɛ: “Awo gbala hiɛ nyam yɛ nyɛ fɛɛ nyɛteŋ.” (Hebribii 13:4) Te wiemɔ nɛɛ shishi lɛ? Kɛ́ akɛɛ nɔ ko “hiɛ yɛ nyam” lɛ, etsɔɔ akɛ abuɔ nii lɛ ni adɔɔ he waa. Nakai pɛpɛɛpɛ ji bɔ ni Yehowa naa gbalashihilɛ—ebuɔ gbalashihilɛ akɛ ejara wa.

HA SUƆMƆ NI OYƆƆ KƐHA YEHOWA YƐ OTSUIŊ TƆ̃Ɔ LƐ ATSIRƐ BO

6. Mɛni kukuji ni tsɔ Paulo wiemɔ akɛ awo gbala hiɛ nyam lɛ hiɛ lɛ tsɔɔ, ni mɛni hewɔ ehe hiaa waa akɛ oha enɛ ahi ojwɛŋmɔ mli lɛ?

6 Ákɛ Nyɔŋmɔ tsuji lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ okɛ ohefatalɔ lɛ le momo akɛ esa akɛ adɔ gbalashihilɛ he, ni ákɛ eyɛ krɔŋkrɔŋ po. Yehowa ji mɔ ni to gbalashihilɛ shishi. (Kanemɔ Mateo 19:4-6) Shi, kɛ́ amrɔ nɛɛ okɛ gbalashihilɛ mli naagbai miikpe lɛ, ekolɛ le ni ole akɛ esa akɛ adɔ gbalashihilɛ he lɛ kɛkɛ efeŋ nɔ ni baaha okɛ ohefatalɔ lɛ ajie bulɛ kɛ suɔmɔ kpo atsɔɔ nyɛhe. Belɛ, mɛni baatsirɛ nyɛ koni nyɛfee nakai? Kadimɔ bɔ ni Paulo wie sane ni kɔɔ hiɛnyamwoo he lɛ he jogbaŋŋ. Ekɛɛɛ akɛ “gbala hiɛ nyam”; shi moŋ ekɛɛ akɛ, ‘awo gbala hiɛ nyam.’ Jeee akɛ Paulo miiwie anɔkwa sane ko kɛkɛ he; eji wiemɔ kɛtsɔɔmɔ. * Kɛ́ oha enɛ hi ojwɛŋmɔ mli lɛ, ekolɛ ebaaye ebua bo koni oná nɔdaamɔnɔ kroko ni baatsĩɛ suɔmɔ ni oyɔɔ kɛha ohefatalɔ lɛ hiɛ. Mɛni hewɔ?

7. (a) Mɛɛ Ŋmalɛ mli famɔi wɔboɔ toi, ni mɛni hewɔ? (b) Mɛɛ sɛɛnamɔi kpakpai jɛɔ toiboo ni wɔfeɔ lɛ mli kɛbaa?

7 Ŋɔɔ be fioo ni okɛsusu bɔ ni obuɔ Ŋmalɛ mli famɔi krokomɛi tamɔ nitsumɔ ni akɛwo wɔdɛŋ akɛ wɔfee mɛi Yesu kaselɔi loo ni abɔ wɔ kɔkɔ akɛ wɔfɔ wɔhe naabuamɔ kɛha jamɔ lɛ he. (Mateo 28:19; Hebribii 10:24, 25) Eji anɔkwale akɛ, ekolɛ bei komɛi lɛ ewaa kɛhaa bo akɛ ooobo famɔi nɛɛ atoi. Ekolɛ mɛi ni oshiɛɔ otsɔɔ lɛ booo bo toi, loo heloonaa nitsumɔ ni otsuɔ lɛ haa etɔɔ bo aahu akɛ Kristofoi akpee ni obaaya lɛ bafeɔ naagba. Shi enɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, oyaa nɔ oshiɛɔ Maŋtsɛyeli lɛ he shɛɛ sane lɛ ni oyaa Kristofoi akpeei srɔtoi lɛ. Mɔ ko mɔ ko nyɛŋ aha okpa enɛɛmɛi afeemɔ—Satan po nyɛŋ! Mɛni hewɔ? Ejaakɛ suɔmɔ ni oyɔɔ kɛha Yehowa yɛ otsuiŋ tɔ̃ɔ lɛ tsirɛɔ bo koni oye ekitai anɔ. (1 Yohane 5:3) Mɛɛ sɛɛnamɔi kpakpai jɛɔ nakai feemɔ mli kɛbaa? Shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ni okɛ ohe woɔ mli kɛ kpeei ni oyaa lɛ haa otsui nyɔɔ omli ni otoiŋ jɔɔ bo, ejaakɛ ole akɛ oofee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii. Ni nakai henumɔ lɛ haa onáa hewalɛ hee. (Nehemia 8:10) Mɛni wɔkaseɔ yɛ anɔkwa saji nɛɛ amli?

8, 9. (a) Mɛni baanyɛ atsirɛ wɔ koni wɔkɛ gbɛtsɔɔmɔ akɛ wɔwo gbala hiɛ nyam lɛ atsu nii, ni mɛni hewɔ? (b) Mɛɛ otii enyɔ wɔbaasusu he amrɔ nɛɛ?

8 Taakɛ suɔmɔ ni mli wa ni oyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ tsirɛɔ bo koni obo famɔi ni akɛha wɔ akɛ wɔshiɛ ni wɔkpe kutuu lɛ toi yɛ naagbai ni okɛkpeɔ yɛ nakai feemɔ mli lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, nakai nɔŋŋ suɔmɔ ni oyɔɔ kɛha Yehowa lɛ baanyɛ atsirɛ bo ni obo Ŋmalɛ mli gbɛtsɔɔmɔ akɛ ‘wo ogbala lɛ hiɛ nyam’ lɛ toi, kɛ́ etamɔ nɔ ni nakai feemɔ wa kɛha bo po. (Hebribii 13:4; Lala 18:30; Jajelɔ 5:3) Kɛfata he lɛ, taakɛ Nyɔŋmɔ nɛɔ jɔɔmɔi babaoo eshwieɔ onɔ yɛ mɔdɛŋ ni obɔɔ koni okɛ ohe awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli ni oya kpeei daa lɛ hewɔ lɛ, nakai nɔŋŋ Yehowa baajɔɔ bo kɛ́ obɔ mɔdɛŋ owo ogbala lɛ hiɛ nyam lɛ.—1 Tesalonikabii 1:3; Hebribii 6:10.

9 Belɛ, te ooofee tɛŋŋ owo ogbala lɛ hiɛ nyam? Esa akɛ okwa sui ni kɛ naagba baaba ogbalashihilɛ lɛ mli lɛ. Kɛfata he lɛ, esa akɛ ofee nii ní baaha wekukpãa ni kã okɛ ohefatalɔ teŋ lɛ mli awa.

KWA WIEMƆI KƐ NIFEEMƆI NÍ HAAA GBALA HIƐ ABA NYAM

10, 11. (a) Mɛɛ nifeemɔ haaa gbala hiɛ aba nyam? (b) Mɛɛ sanebimɔ esa akɛ wɔkɛ wɔhefatalɔi asusu he?

10 Be ko lɛ, yoo ko ni ji Kristofonyo lɛ kɛɛ akɛ: “Mitsi mibɛŋkɛ Yehowa yɛ sɔlemɔ mli koni eha mi hewalɛ kɛdamɔ naa.” Kɛdamɔ mɛni naa? Etsɔɔ mli akɛ: “Miwu sopaa mi. Anaaa pilamɔi yɛ mihe moŋ, shi ewiemɔi tamɔ ‘Oji jatsu!’ kɛ ‘Sɛɛnamɔ ko bɛ ohe!’ lɛ tsurɔɔ mi ni eyeɔ mitsui.” Yoo nɛɛ miiwie sane ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ he—wiemɔi ni pilaa mɔ ni akɛtsuɔ nii yɛ gbalashihilɛ mli.

11 Kwɛ mɔbɔ sane ni eeeji kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni ji Kristofoi lɛ kɛ wiemɔi ni yeɔ awui ní pilaa amɛhefatalɔi, ni haa amɛyeɔ amɛtsui be kpalaŋŋ lɛ tsu nii! Ekã shi faŋŋ akɛ gbalashihilɛ ni akɛ wiemɔi ní yeɔ awui tsuɔ nii yɛ mli lɛ hiɛ bɛ nyam. Ani su nɛɛ yɛ ogbalashihilɛ lɛ mli? Gbɛ kome ni obaanyɛ otsɔ nɔ okɛna ji heshibaa mli ní ooojɛ obi ohefatalɔ lɛ akɛ, “Te wiemɔi ni mikɛ bo wieɔ lɛ haa onuɔ he ohaa tɛŋŋ?” Kɛ́ bei pii lɛ ohefatalɔ lɛ nuɔ he akɛ owiemɔi pilaa lɛ yɛ henumɔŋ lɛ, esa akɛ otsake osu koni nyɛshihilɛ lɛ ahi fe tsutsu nɔ lɛ.—Galatabii 5:15; kanemɔ Efesobii 4:31.

12. Mɛɛ gbɛ nɔ mɔ ko jamɔ baanyɛ afee yaka yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ?

12 Esa akɛ oha ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ, bɔ ni okɛ olilɛi tsuɔ nii yɛ ogbalashihilɛ mli lɛ saa wekukpãa ni kã okɛ Yehowa teŋ lɛ he. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Shi kɛ́ efeɔ nyɛteŋ mɔ ko akɛ Nyɔŋmɔ jálɔ ji lɛ ni ewooo elilɛi manyoflɛ shi moŋ eshishiuɔ etsui lɛ, nɛkɛ gbɔmɔ nɛɛ jamɔ lɛ yaka ni.” (Yakobo 1:26) Wiemɔi ni jɛɔ onaa lɛ saa wekukpãa ni kã okɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ he. Biblia lɛ fiii susumɔ ni ji akɛ, kɛ́ mɔ ko kɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ jálɔ ji lɛ lɛ no pɛ kɛkɛ fa, ni bɔ ni mɔ lɛ feɔ enii yɛ eshĩa lɛ kɔɔɔ he eko lɛ sɛɛ. Ofainɛ kaalaka ohe. Eji hiɛdɔɔ sane. (Kanemɔ 1 Petro 3:7) Ekolɛ ohe esa yɛ nifeemɔi komɛi amli ni oyɛ ekãa, shi kɛ́ ojeɔ gbɛ okɛ wiemɔi ni tsurɔɔ mɔ pilaa ohefatalɔ lɛ, ehaaa ogbala lɛ hiɛ aba nyam, ni ojamɔ lɛ baanyɛ afee yaka yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.

13. Mɛɛ gbɛ nɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔ ko baanyɛ atsɔ nɔ apila ehefatalɔ yɛ henumɔŋ?

13 Agbɛnɛ hu, esa akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi akwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ koni amɛkapila amɛhefatalɔi lɛ yɛ henumɔŋ ní amɛleee. Susumɔ nɔkwɛmɔnii enyɔ nɛɛ ahe okwɛ: Fɔlɔ kome mɔ ko fɔɔ Kristofonyo nuu ko ni ebote gbalashihilɛ mli ni ekɛ lɛ yɔɔ asafo mli lɛ tswaa kɛha ŋaawoo, ni amɛwieɔ be kpalaŋŋ; Kristofonyo nuu ko ni ji oshijafonyo lɛ kɛ Kristofonyo yoo ko ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ fɔɔ shiɛmɔyaa daa otsi ni amɛyeɔ be kpalaŋŋ. Ekolɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni yɔɔ nɔkwɛmɔnii nɛɛ amli lɛ hiɛ jwɛŋmɔ kpakpa moŋ, shi mɛɛ gbɛ nɔ amɛnifeemɔi lɛ saa amɛhefatalɔi lɛ ahe? Yoo ko ni kɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ miikpe lɛ kɛɛ akɛ: “Beni mina akɛ miwu ená dekã eha yoo kroko ko yɛ asafo lɛ mli ni egbalaa ejwɛŋmɔ kɛyaa enɔ babaoo lɛ, eye mi awui. Eha minu he akɛ mihe bɛ sɛɛnamɔ.”

14. (a) Mɛɛ gbalashihilɛ mli gbɛnaa nii 1 Mose 2:24 tsĩɔ tã? (b) Mɛɛ sane esa akɛ wɔbi wɔhe?

14 Shishinumɔ yɛ he akɛ yoo nɛɛ kɛ mɛi krokomɛi ní kɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ kpeɔ yɛ amɛgbalashihilɛ mli lɛ aaanu piŋmɔ he. Amɛhefatalɔi lɛ ekpoo gbalashihilɛ he gbɛtsɔɔmɔ ni he hiaa ni Nyɔŋmɔ kɛha akɛ: ‘Nuu aaashĩ etsɛ kɛ enyɛ, ni eeekpɛtɛ eŋa he.’ (1 Mose 2:24) Eji anɔkwale akɛ mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ yaa nɔ amɛjieɔ bulɛ kpo amɛtsɔɔ amɛfɔlɔi moŋ; shi eji Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo akɛ amɛkɛ amɛhefatalɔi lɛ ahiamɔ nii aye klɛŋklɛŋ gbɛhe. Nakai nɔŋŋ Kristofoi sumɔɔ nanemɛi Kristofoi waa; shi esa akɛ amɛtsu amɛhefatalɔi lɛ ahe sɔ̃i ni kamɔ amɛnɔ lɛ ahe nii klɛŋklɛŋ. No hewɔ lɛ, kɛ́ Kristofoi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ ná dekã tsɔ amɛha Kristofoi krokomɛi loo amɛkɛ amɛ bɔ fe nine lɛ, ekɛ naagba baa amɛkɛ amɛhefatalɔi lɛ ateŋ, titri lɛ kɛ́ esoro mɛi nɛɛ abɔɔ su lɛ. Ani enɛ baanyɛ afee yiŋtoo hewɔ ni okɛ naagba kpeɔ yɛ ogbala lɛ mli lɛ? Bi ohe akɛ, ‘Ani yɛ anɔkwale mli lɛ mináa dekã mihaa mihefatalɔ lɛ, miboɔ lɛ toi, ni mijieɔ suɔmɔ kpo mitsɔɔ lɛ taakɛ ebiɔ ni mafee lɛ?’

15. Taakɛ Mateo 5:28 lɛ tsɔɔ lɛ, mɛni hewɔ esaaa akɛ Kristofoi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ kɛ mɔ ko ni esoro ebɔɔ su lɛ bɔɔ gbagbalii lɛ?

15 Kɛfata he lɛ, Kristofoi ni ebote gbalashihilɛ mli ni náa be babaoo amɛhaa mɔ ko ni esoro ebɔɔ su ni ejeee amɛhefatalɔ lɛ miiyɛ mu amɛmiiwo la mli. Dɔlɛ sane ji akɛ, Kristofoi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ ateŋ mɛi komɛi ená nuu kɛ yoo teŋ suɔmɔ henumɔi amɛha mɛi ni amɛkɛbɔɔ waa lɛ. (Mateo 5:28) Suɔmɔ henumɔi nɛɛ eha amɛkɛ amɛhe ewo nifeemɔi ni haaa gbala lɛ hiɛ aba nyam kwraa lɛ mli. Susumɔ nɔ ni bɔfo Paulo wie yɛ sane nɛɛ he lɛ he okwɛ.

“AKABULE GBALA SAA”

16. Mɛɛ kɔkɔ ni kɔɔ gbalashihilɛ he Paulo bɔ?

16 Beni Paulo kɛ gbɛtsɔɔmɔ ha akɛ “awo gbala hiɛ nyam” lɛ sɛɛ nɔŋŋ ni ebɔ kɔkɔ akɛ: “Akabule gbala saa hu; shi ajwamaŋbɔlɔi kɛ gbalaŋkulɔi lɛ, Nyɔŋmɔ baakojo amɛ.” (Hebribii 13:4) Wiemɔ ni ji “gbala saa” ni Paulo kɛtsu nii lɛ kɔɔ bɔlɛnamɔ he. Bɔlɛnamɔ yɛ gbalashihilɛ mli ‘buleee mɔ,’ eji nifeemɔ ni he tse. No hewɔ lɛ, Kristofoi boɔ wiemɔi ni ajɛ mumɔŋ aŋma lɛ toi akɛ: ‘Ná oblahiiaŋ ŋa lɛ he miishɛɛ.’—Abɛi 5:18.

17. (a) Mɛni hewɔ esaaa akɛ je lɛ susumɔ yɛ gbalafitemɔ he lɛ náa bɔ ni Kristofoi buɔ gbalafitemɔ amɛhaa lɛ nɔ hewalɛ lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔkase Hiob nɔkwɛmɔnɔ lɛ?

17 Kɛ́ mɔ ko kɛ mɔ ko ni jeee ehefatalɔ lɛ ná bɔlɛ lɛ, no tsɔɔ akɛ ebuuu jeŋba he mlai ni Nyɔŋmɔ ewo lɛ kwraa. Eji anɔkwale akɛ ŋmɛnɛ lɛ, mɛi pii enaaa tɔmɔ ko yɛ gbalafitemɔ he. Shi esaaa akɛ susumɔi ni adesai krokomɛi hiɛ yɛ gbalafitemɔ he lɛ náa bɔ ni Kristofoi buɔ gbalafitemɔ amɛhaa lɛ nɔ hewalɛ. Amɛle akɛ ‘Nyɔŋmɔ ji mɔ ni baakojo ajwamaŋbɔlɔi kɛ gbalaŋkulɔi,’ shi jeee adesa ko. (Hebribii 10:31; 12:29) Enɛ hewɔ lɛ, anɔkwa Kristofoi hiɔ shi yɛ Yehowa susumɔ ni kɔɔ gbalafitemɔ he lɛ anaa. (Kanemɔ Romabii 12:9) Kaimɔ akɛ blematsɛ Hiob wie akɛ: “Kpaŋmɔ mikɛ mihiŋmɛii kpaŋ.” (Hiob 31:1) Hɛɛ, anɔkwa Kristofoi kudɔɔ amɛhiŋmɛi ni amɛkwɛɛɛ mɛi ni esoro amɛbɔɔ su ni jeee amɛhefatalɔi lɛ po yɛ gbɛ ni baaha amɛhe afee amɛ akɔnɔ nɔ, bɔni afee ni amɛkafite gbala.—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi ni Fata He ni yitso ji “Nɔ ni Biblia lɛ Kɛɔ Yɛ Gbalamlitsemɔ kɛ Mligbalamɔ He” lɛ.

18. (a) Te gbalafitemɔ ji hiɛdɔɔ sane yɛ Yehowa hiɛ ha tɛŋŋ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ gbalafitemɔ tamɔ wɔŋjamɔ nɔŋŋ?

18 Te gbalafitemɔ ji hiɛdɔɔ sane yɛ Yehowa hiɛ ha tɛŋŋ? Mose Mla lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa Yehowa susumɔi yɛ gbalafitemɔ he. Yɛ Israel lɛ, gbalafitemɔ kɛ wɔŋjamɔ fata nibii ni kɛ́ mɔ ko kɛ ehe wo mli lɛ agbeɔ lɛ lɛ ahe. (3 Mose 20:2, 10) Ani oona akɛ gbalafitemɔ tamɔ wɔŋjamɔ nɔŋŋ? Kɛ́ Israelnyo ko kɛ ehe wo wɔŋjamɔ mli lɛ, eku kpaŋmɔ ni ekɛ Yehowa efee lɛ mli. Nakai nɔŋŋ hu kɛ́ Israelnyo ko fite gbala lɛ eku kpaŋmɔ ni ekɛ ehefatalɔ lɛ efee lɛ mli. Wɔŋjalɔ lɛ kɛ gbalafitelɔ lɛ fɛɛ eye kutumpɔo sane. (2 Mose 19:5, 6; 5 Mose 5:9; kanemɔ Maleaki 2:14) No hewɔ lɛ, kpa yɛ mɛi enyɔ lɛ fɛɛ he yɛ Yehowa, Nyɔŋmɔ anɔkwafo ni anyɛɔ amuɔ afɔɔ enɔ lɛ hiɛ.—Lala 33:4.

19. Mɛni baanyɛ awo wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔkɛ wɔhe woŋ gbalafitemɔ mli lɛ mli hewalɛ, ni mɛni hewɔ?

19 Eji anɔkwale akɛ, Kristofoi bɛ Mose Mla lɛ shishi. Shi kɛ́ amɛha ehi amɛjwɛŋmɔ mli akɛ yɛ blema Israel lɛ gbalafitemɔ ji esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, ebaanyɛ ewo amɛfai shi ni amɛtswa akɛ amɛkɛ amɛhe woŋ mli lɛ mli hewalɛ. Mɛni hewɔ? Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ he okwɛ: Ani obaaya sɔlemɔtsu ko mli, ni oyakula shi, ni osɔle yɛ amaga ko hiɛ? Obaakɛɛ akɛ ‘dabida!’ Shi kɛ́ mɔ ko kɛɛ akɛ kɛ́ ofee nakai lɛ ebaaha bo shika pii lɛ, ani obaafee nakai? Obaaha hetoo akɛ, ‘Enɛ akagbale mi fɔ̃ɔŋfɔ̃!’ Hɛɛ, ebɛ anɔkwa Kristofoi ajwɛŋmɔ mli kwraa akɛ amɛbaajá amaga koni amɛkɛkwa Yehowa. Nakai nɔŋŋ esa akɛ Kristofoi ahi kwraa akɛ amɛaakwa Yehowa, amɛ-Nyɔŋmɔ lɛ kɛ amɛhefatalɔi kɛtsɔ gbalafitemɔ nɔ, ekɔɔɔ he eko nɔ ni tsirɛɔ amɛ ni amɛfee esha nɛɛ. (Lala 51:3, 6; Kolosebii 3:5) Wɔsumɔŋ kɔkɔɔkɔ akɛ wɔɔfee nɔ ko ni baaha Satan aná miishɛɛ, ní kɛ heguɔgbee kpele aaaba Yehowa kɛ egbɛjianɔtoo ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ ni ji gbalashihilɛ lɛ nɔ.

BƆ NI OOOFEE OWAJE WEKUKPÃA NI KÃ OKƐ OHEFATALƆ LƐ TEŊ LƐ

20. Mɛni yaa nɔ yɛ gbalashihilɛi komɛi amli? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ aha.

20 Yɛ ohe ni oootsi kɛjɛ nifeemɔi ni wooo gbala hiɛ nyam lɛ ahe lɛ sɛɛ lɛ, mɛɛ nibii obaanyɛ ofee kɛtsĩɛ suɔmɔ ni oyɔɔ kɛha ohefatalɔ lɛ hiɛ? Kɛha hetoo lɛ, okɛ gbalashihilɛ lɛ ato tsũ he. No sɛɛ lɛ, okɛ mlijɔlɛ wiemɔi, nifeemɔi ni ajɛɔ nilee mli afeɔ, kɛ nibii krokomɛi ni yɔɔ nyam ní gbalashihilɛ mli hefatalɔi feɔ kɛhaa amɛhe lɛ ato nibii ni haa tsũ ko feɔ fɛo lɛ he. Kɛ́ onuɔ he akɛ wekukpãa gbagbalii kã okɛ ohefatalɔ lɛ teŋ lɛ, no lɛ ogbalashihilɛ lɛ tamɔ tsũ ko ní awula lɛ fɛfɛo ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli. Kɛ́ suɔmɔ ní nyɛyɔɔ lɛ he jɔ lɛ, nibii ní haa nyɛgbalashihilɛ lɛ feɔ nɔ ni yɔɔ akɔnɔ lɛ laajeɔ fiofio, ni ebaaha nyɛgbalashihilɛ lɛ afee nɔ ni bɛ akɔnɔ, tamɔ tsũ ko ni asako emli kɛ ehewɔŋ. Akɛni oosumɔ ni obo Nyɔŋmɔ famɔ akɛ “awo gbala hiɛ nyam” lɛ toi hewɔ lɛ, no baatsirɛ bo koni ofee tsakemɔi. Hɛɛ, sɛɛnamɔ yɛ he akɛ aaasaa nɔ ko ni adɔɔ he ni abuɔ waa lɛ. Te obaafee tɛŋŋ ofee nakai? Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Nilee akɛmaa tsu, ni sanesɛɛkɔmɔ akɛhaa edamɔɔ shi, ni nilee akɛhaa piaiaŋ yimɔɔ kɛ nii ni jara wa ni yɔɔ fɛo fɛɛ.” (Abɛi 24:3, 4) Susumɔ bɔ ni abaanyɛ akɛ wiemɔi nɛɛ ato gbalashihilɛ he lɛ he okwɛ.

21. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔha wekukpãa ni kã wɔkɛ wɔhefatalɔi lɛ ateŋ lɛ mli awa fiofio? (Kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji “ Te Mafee Tɛŋŋ Maha Migbalashihilɛ lɛ Asɔ?” lɛ hu.)

21 ‘Nii ní jara wa’ ni haa miishɛɛ hiɔ gbalashihilɛ mli lɛ ateŋ ekomɛi ji sui tamɔ anɔkwa suɔmɔ, Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ, kɛ hemɔkɛyeli ni mli wa. (Abɛi 15:16, 17; 1 Petro 1:7) Sui nɛɛ haa wekukpãa gbagbalii hiɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ateŋ. Shi ani okadi gbɛ ni atsɔ nɔ aha piai ni atsi tã yɛ Abɛi 24:4 lɛ amli yimɔ obɔbɔ kɛ nibii ni jara wa lɛ? “Nilee.” Hɛɛ, kɛ́ akɛ Biblia mli nilee tsu nii lɛ, ebaanyɛ etsake mɛi asusumɔi ni etsirɛ amɛ koni amɛtsĩɛ suɔmɔ ni no mli lɛ amɛyɔɔ kɛha amɛhe lɛ hiɛ. (Romabii 12:2; Filipibii 1:9) No hewɔ lɛ, be fɛɛ be ni okɛ ohefatalɔ lɛ aaafee ekome kɛkase nii ni nyɛaajɛ mlijɔlɛ mli nyɛsusu Biblia mli sane ko, tamɔ daa gbi ŋmalɛ ko ni kɔɔ gbalashihilɛ he loo gbalashihilɛ he sane ko ni ajɛ Biblia lɛ mli aŋma ni yɔɔ Buu-Mɔɔ loo Awake! lɛ mli lɛ he lɛ, etamɔ nɔ ni nyɛmiisusu nibii fɛfɛji ni akɛsaa tsũ mli ní baanyɛ aha nyɛtsũ lɛ mli afee fɛo lɛ ahe. Kɛ́ suɔmɔ ní nyɛyɔɔ kɛha Yehowa lɛ tsirɛ nyɛ ni nyɛkɛ ŋaawoo ni kɔɔ gbalashihilɛ he ni nyɛsusu he lɛ tsu nii lɛ, yɛ mfonirifeemɔ mli lɛ nyɛmiihã ‘piai’ lɛ miiyimɔ kɛ nibii fɛfɛji. Enɛ baanyɛ aha nyɛsaa nyɛná miishɛɛ kɛ suɔmɔ ni tsutsu lɛ nyɛyɔɔ yɛ nyɛgbalashihilɛ lɛ mli lɛ ekoŋŋ.

22. Te wɔbaanu he wɔha tɛŋŋ kɛ́ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔtsu wɔgbɛfaŋnɔ koni wekukpãa ni kã wɔkɛ wɔhefatalɔi lɛ ateŋ lɛ mli awa lɛ?

22 Hɛɛ, nibii fɛfɛji ni okɛaawo mfonirifeemɔŋ pia lɛ mli fiofio lɛ baanyɛ ehe be kpalaŋŋ, ni ebiɔ mɔdɛŋbɔɔ. Shi, kɛ́ obɔ mɔdɛŋ otsu ogbɛfaŋnɔ lɛ, otsui baanyɔ omli jogbaŋŋ ejaakɛ ole akɛ oobo Biblia mli famɔ akɛ, “mɔ fɛɛ mɔ kɛ woo aha enaanyo tsutsu” lɛ toi. (Romabii 12:10; Lala 147:11) Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, kɛ́ obɔ mɔdɛŋ jogbaŋŋ kɛwo ogbalashihilɛ lɛ hiɛ nyam lɛ, ebaaha ohi Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli.

^ kk. 6 Kukuji ni tsɔ Paulo wiemɔ akɛ awo gbala hiɛ nyam lɛ hiɛ lɛ tsɔɔ akɛ no mli lɛ ekɛ gbɛtsɔɔmɔi komɛi ní gbalashihilɛ he ŋaawoo fata he lɛ miiha.—Hebribii 13:1-5.