Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 11

“Otyinepo Tyihumbwe”

“Otyinepo Tyihumbwe”

“Hambukilwa omukai wo poukuendye wove.”—PROVÉRBIOS 5:18.

1, 2. Omapulo patyi matulilongesa, iya omokonda yatyi?

WANEPALE? Inkha ongotyo, ulitehela okuti una ehambu motyinepo tyove, ine ukahi nokukala novitateka ovinene? Okuti oupanga wove nou welinepa nae ukahi nokutepuluka? Ukahi nokutualako notyinepo, tyihena ehambu? Inkha ongotyo, tyafuile wanumana mokonda oupanga omuwa ankho muna watepuluka. Mokonda Umukristau, tyotyili uhanda otyinepo tyove tyiavele omunkhima Jeova, Huku ove uhole. Moluotyo, ononkhalelo ove hamwe uvasiwa oyo ikusukalalesa nokukunumanesa. Nongotyo, uhasoke okuti otyitateka tyove tyitupu etetululo.

2 Hono, kuna ovalinepi Ovakristau ankho kohale vakala vala kumwe, mahi otyo vehena ehambu motyinepo. Mahi, vavasa onkhalelo imwe yokupameka oupanga wavo. Nove upondola okukala nehambu motyinepo tyove. Ñgeni?

PAMEKA OUPANGA WOVE NA HUKU NOU WELINEPA NAE

3, 4. Omokonda yatyi ovalinepi mavapameka vali oupanga wavo inkha velikuatehila opo vakale vali omapanga a Huku? Ava ongeleka.

3 Ove nou welinepa nae mamupameka vali oupanga inkha mulikuatehila opo mupameke vali oupanga wenyi na Huku. Mokonda yatyi? Tala ongeleka: Soka komphunda imwe yaya unene peulu, mombuelo yahandyuka keulu yahita. Omulume utai mombuelo yomphunda konthele imwe, iya omukai tupu utai mombuelo yomphunda mahi konthele onkhuavo. Vevali vahimbika okulonda. Tyina nkhele vekahi mombuelo yomphunda, velikalela kokule. Mahi, putyina vatualako okulonda omphunda, vahimbika okulikalela popepi. Utyivila okutala onondaka mbuhambukiswa mbapopiwa mongeleka ei?

4 Ononkhono ulinga pala okuumbila Jeova nombili, mbuelekwa nononkhono mbulingwa pala okulonda komphunda. Mokonda ove uhole Jeova, ukahiale nokulinga ononkhono pala okulonda komphunda ei. Mahi, inkha muelikalela kokule nou welinepa nae, hamwe mukahi nokulonda omphunda mahi umwe ukahi nthele imwe, omukuavo uli nthele onkhuavo. Oityi matyimonekapo, inkha mutualako nokulonda? Tyotyili, ponthyimbi mamulikalela kokule. Mahi, putyina mulikuatehila vali opo mukale noupanga omuwa na Huku, okulonda okuenda keulu liomphunda—mamukala vali omapanga kese umwe namukuavo. Tyotyili, okukala epanga lia Huku osapi pala ove ukale epanga nomulume wove ine omukai wove. Mahi, oñgeni upondola okutyilinga?

Tyina enoñgonoko Liombimbiliya liundapeswa lina ononkhono pala okupameka otyinepo

5. (a) Oipi onkhalelo imwe yokulinga oupanga na Jeova nou welinepa nae? (b) Oñgeni Jeova atala otyinepo?

5 Onkhalelo imwe yakolela onwe mupondola okulonda omphunda okutavela onondonga mbo Ndaka ya Huku konthele yotyinepo. (Salmo 25:4; Isaías 48:17, 18) Tala ondonga imwe apostolu Paulu ahoneka. Wati: “Otyinepo tyihumbwe pokati kenyi amuho.” (Hebreus 13:4) Oityi otyo tyihangununa? Ondaka “okuhumbwa” ilekesa otyipuka tyimwe tyakolela nokuapandwa. Jeova utala otyinepo ngotyipuka tyimwe tyakolela.

OHOLE YOTYOTYILI UNA NA JEOVA OYO IKULUNDA

6. Oityi ono versikulu ononkhuavo mbo nondonga mba Paulu mbupopia konthele yotyinepo, iya omokonda yatyi tyakolela okumbuhinangela?

6 Mokonda mu vaumbili va Huku, mutyii nawa okuti otyinepo otyipuka tyimwe tyakolela. Jeova oe waetako otyinepo. (Tanga Mateus 19:4-6.) Mahi, inkha muna ovitateka motyinepo, okunoñgonoka vala okuti otyinepo tyihumbwe katyituuka pala okumuavela ondundo opo mulitekule nohole nonthilo. Oityi matyivelundu okulinga ngotyo? Tala oñgeni Paulu apopia konthele yokulekesa ehumbilo. Kapopile okuti “otyinepo tyahumbwa” mahi wapopia okuti “otyinepo tyihumbwe.” Paulu ankho kekahi vala nokueleka; ankho ukahi nokuavela elondolo. * Okuhinangela onondaka ombo mbelikalela, matyikukuatesako okukala nohole nou welinepa nae. Omokonda yatyi tupopila ngotyo?

7. (a) Ovitumino patyi Viombimbiliya tutavela, iya omokonda yatyi? (b) Ouwa patyi tupolako tyina tutavela?

7 Soka katutu oñgeni ove utala ovitumino ovikuavo Viombimbiliya, ngotyitumino tyokulinga ovalongwa ine tyokuliongiya apeho pala okufenda Huku. (Mateus 28:19; Hebreus 10:24, 25) Tyotyili, okufuisapo ovitumino ovio pamwe katyapepukile. Ovanthu ava wivisa hamwe kavetavela, ine pamwe ovilinga viove viakaputu vikupuilisa unene iya opo wende komaliongiyo wesukisa okulinga ononkhono ononene. Nongotyo, utualako nokuivisa onondaka Mbouhamba nokuenda komaliongiyo. Nawike mekutyilika okutyilinga, alo umwe Satanasi ketyivili! Mokonda yatyi? Omokonda ohole yotyotyili una na Jeova ikuhindila okutavela ovitumino Viae. (1 João 5:3) Otyo tyieta ouwa patyi? Okuenda movilinga viokuivisa no komaliongiyo, tyeeta ombembwa momutima nehambu enene mokonda utyii okuti ukahi nokulinga ehando lia Huku. Okusoka ngotyo tyikuavela vali ononkhono. (Neemias 8:10) Oityi tulilongesilako?

8, 9. (a) Oityi tyitulunda okutavela otyitumino tyokuhumba otyinepo, iya omokonda yatyi? (b) Ononthele patyi onombali matulilongesa?

8 Ngetyi ohole yove onene na Huku ikuhindila okutavela otyitumino tyokuivisa nokuenda komaliongiyo namphila una ovitateka, ohole yove na Jeova maikuhindila okutavela otyitumino Tyombimbiliya “tyokuhumba otyinepo tyove,” namphila okutyilinga hamwe katyapepukile. (Hebreus 13:4; Salmo 18:29; Eclesiastes 5:4) Tupu, ngetyi Jeova ekuavela ouwa tyina ulinga ononkhono mbokuenda movilinga viokuivisa no komaliongiyo, tupu mekuavela ononkhano onongwa tyina ulinga ononkhono mbokuhumba otyinepo tyove.—1 Tessalonicenses 1:3; Hebreus 6:10.

9 Omonkhalelo patyi, upondola okuhumba otyinepo tyove? Tyesukisa okulityilika ovituwa vinyona otyinepo tyove, nokulinga ononkhono opo mutyipameke.

LITYILIKA OMUPOPIO NOVITUWA VIHALEKESA ONTHILO MOTYINEPO

10, 11. (a) Otyituwa patyi tyihalekesa ehumbilo motyinepo? (b) Epulo patyi tuesukisa okulinga ou tuelinepa nae?

10 Omukai umwe omukristau wati: “Ame ndyilikuambela ku Jeova okuita ononkhono opo ndyikoleleye movipuka aviho ndyipita navio.” Okukoleleya tyi? Oe wahangununa: “Omulume wange umphopia omapita. Tyotyili, ndyitupu omalapia okuvetua kolutu, mahi apeho okumphopia okuti, ‘Ove umphuilisa!’ ‘Ove kusilivila!’, tyihole okusa omalapia omanene momutima wange.” Omukai oo, wapopia otyitateka tyisukalalesa unene—omupopio wasila motyinepo.

11 Tyinumanesa tyina ovalinepi momaumbo Ovakristau velipopia onondaka onombi mbueta ovipute momutima vipuiya okuveluka! Tyimoneka nawa okuti motyinepo mupopiwa onondaka mbasila mutupu ehumbilo. Oñgeni otyinepo tyove tyikahi monkhalelo oyo? Onkhalelo imwe yokunoñgonoka ovitateka motyinepo okupula nomutima weliola ou welinepa nae okuti: “Oñgeni onondaka mbange mbukukalesa?” Inkha onondaka mbove apeho mbuihamesa omutima wou welinepa nae, wesukisa okukala tyafuapo pala okulinga omapiluluko.—Gálatas 5:15; tanga Efésios 4:31.

12. Oñgeni efendelo liomunthu likala tyihena esilivilo komaiho a Huku?

12 Hinangela okuti onkhalelo upopia nou welinepa nae, ipondola okunyona ine okuvatela oupanga wove na Jeova. Ombimbiliya yati: “Inkha omunthu umwe asoka okuti ufenda Huku, mahi ahatualako okuyunga elaka liae, ukahi nokukemba omutima wae muene, iya efendelo liae kalisilivila.” (Tiago 1:26) Omupopio wove welikuata kumwe nefendelo liove. Ombimbiliya kaitavela olusoke luokuti, katyesukisile etyi omunthu alinga meumbo, tyakolela okuumbila Huku. Uhanyane. Otyipuka otyo tyakolela unene. (Tanga 1 Pedro 3:7.) Tyipondola ove una ounongo umwe nombili, mahi, inkha upopia tyawina onondaka mbasila ou welinepa nae, kukahi nokulekesa okuti uhumba otyinepo, iya efendelo liove likala lihena esilivilo komaiho a Huku.

13. Oñgeni omunthu apondola okuetela ononkhumbi momutima wou elinepa nae?

13 Ovalinepi tupu vesukisa okuliyunga opo vahalinge ovipuka vietela mukuavo ononkhumbi momutima. Tala onongeleka onombali: Omphange umwe otyimbumba utelefonalela apeho komukuatate umwe mewaneno wanepa pala okuita onondonga, iya vatomphola ehimbwe; omukuatate uhanepele utunda onosimano ambuho movilinga viokuivisa nomphange umwe wanepua. Omukuatate wanepa, nomphange wanepua vapopiwa mongeleka oyo, ankho hamwe vena omalusoke omawa, mahi oñgeni otyo tyikalesa ou elinepa nae? Omukai umwe wapita motyitateka otyo wati: “Tyindyihama tyina ndyitala omulume wange ulinga vali ovipuka oviwa komphange umwe mewaneno. Ndyilitehela okuti ngoti omulume wange wanthomba.”

14. (a) Otyilinga patyi tyovalinepi tyapopiwa mu Gênesis 2:24? (b) Oityi tuesukisa okulipula?

14 Tyotyili, omunthu ukahi motyitateka otyo ine otyikuavo tyelifwa notyo, upondola okunumana. Omulume ine omukai womunthu oo, kekahi nokulandula otyitumino tya Huku konthele yotyinepo tyati: “Omulume masipo he na ina, iya ekeliwaneka nomukai wae.” (Gênesis 2:24) Tyotyili, una wanepa atualeko okukala nonthilo novohe, mahi Huku uhanda ahumbe tete ou elinepa nae. Tupu, Ovakristau vehole unene ovakuatate vavo, mahi vena vali okuhumba unene ou velinepa nae. Ngotyo, tyina Omukristau wokuanepa akala vali omuwo omunyingi Novakristau vakuavo ine vakala vali nomapanga avo, haunene una ehelinepele nae, otyo tyieta ovitateka motyinepo. Okuti motyinepo tyove una otyitateka ngotyo? Lipula: ‘Ndyikala omuvo omunyingi, nokulekesa ohole omunthu nelinepa nae?’

15. Ngetyi tyapopia Mateus 5:28, omokonda yatyi Ovakristau vanepa vena okulityilika okukala omuvo omunyingi nomunthu vehelinepele nae?

15 Tupu, Ovakristau vanepa vakala vali omuvo omunyingi nomunthu vehelinepele nae, velipaka motyiponga otyinene. Ovakristau vamwe vanepa, vehole okulinga otyipuka tyimwe otyivi okulinga oupanga nomunthu vehelinepele nae alo velihanda. (Mateus 5:28) Ovituwa ovio, vituala okulinga ovipuka vihahumbisa otyinepo. Tala etyi apostolu Paulu apopia konthele oyo.

“NOULA WATYO UKALE TYASUKUKA”

16. Otyitumino patyi Paulu aavela konthele yotyinepo?

16 Etyi Paulu aavela elondolo liokuti “otyinepo tyihumbwe,” oe wayawisako okuti: “Noula ukale tyasukuka, mokonda Huku makakoyesa vana valinga oundalelapo noumbalehi.” (Hebreus 13:4) Paulu waundapesa ondaka “oula” pala okupopia otyinepo tyopoula. Otyinepo otyo “tyasukuka” vala tyina tyilingwa novanthu velinepa. Moluotyo, Ovakristau vetavela onondaka ombu: “Hambukilwa omukai wo poukuendye wove.”—Provérbios 5:18.

17. (a) Omokonda yatyi Ovakristau kavahongiliyua nolusoke luo mouye konthele youmbalehi? (b) Oñgeni tupondola okulandula ongeleka ya Job?

17 Vana valinga oundalelapo valekesa okuti vetupu onthilo novitumino via Huku konthele yovituwa oviwa. Tyotyili, ovanthu ovanyingi hono vatala oumbalehi ngotyipuka tyimwe otyiwa. Mahi, olusoke luavakuenyi konthele youmbalehi kalupondola okuhongiliya olusoke luovaumbili va Huku konthele yotyo. Ovakristau votyotyili vetyii okuti “Huku [oe] makakoyesa ovanthu valinga oundalelapo noumbalehi.” (Hebreus 10:31; 12:29) Ngotyo, ovo vena olusoke lwa Jeova konthele youmbalehi. (Tanga Romanos 12:9.) Hinangela etyi ohongoi Job apopia: “Ame nalinga omphango nomaiho ange.” (Jó 31:1) Opo Ovakristau votyotyili velityilike okulinga otyipuka tyituala koumbalehi, vayunga omaiho avo avahatale komunthu vehelinepele nae nepeleyo liokulinga oundalelapo.—Tala o Apendise “Oityi Ombimbiliya Ipopia Konthele Yokulihenga Nokuliyapuka.”

18. (a) Oityi tyilekesa okuti ku Jeova oumbalehi otyipuka tyimwe otyivi? (b) Oñgeni oumbalehi nokufenda ovilolo vielikuata kumwe?

18 Oñgeni Jeova atala oumbalehi? Ovitumino Viapelwe Moisesi, vitukuatesako okunoñgonoka etyi Jeova asoka konthele oyo. Ko Isilayeli yokohale, oumbalehi nokufenda ovilolo ankho vilinga onthele yononkhali mbutuala kononkhia. (Levítico 20:2, 10) Utyivila okutala oñgeni ononkhali ombo mbelikuata kumwe? Omu Isilayeli ankho ufenda otyilolo, uyekapo omphango alinga na Jeova. Tupu, omu Isilayeli ulinga oumbalehi, uyekapo omphango alinga nou elinepa nae. Ovanthu ovo kavatuaileko noukuatyili wavo. (Êxodo 19:5, 6; Deuteronômio 5:9; tanga Malaquias 2:14.) Ngotyo, okufenda ovilolo noumbalehi ankho viailikwa na Jeova, Huku omukuatyili nokuayumbwa onthumbi.—Salmo 33:4.

19. Oityi tyipameka etokolo lio Mukristau liokuanya oumbalehi, iya omokonda yatyi?

19 Tyotyili, Ovakristau kavekahi vali mombuelo Yovitumino Viapelwe Moisesi. Nongotyo, okunoñgonoka okuti ko Isilayeli yokohale oumbalehi ankho onkhali onene, tyikuatesako Ovakristau okutokola okulityilika otyituwa otyo. Omokonda yatyi? Tala ongeleka ei: Okuti ove ñgeno wanyingila mokapela oikila konongolo, olingi elikuambelo kotyilolo? Ove mopopi okuti au! Mahi okuti ñgeno wetyilinga inkha vekuavela onombongo ononyingi? Mokumbulula okuti, hilingiale otyipuka ngotyo! Tyotyili, Ovakristau votyotyili veyele okulavisa Jeova avakafenda ovilolo. Tupu, Ovakristau vena okuyala okulavisa Huku yavo Jeova, nou velinepa nae pokulityilika okulinga oumbalehi, namphila katyapepukile. (Salmo 51:1, 4; Colossenses 3:5) Katuhande okulinga otyipuka tyihambukiswa Satanasi iya tyinumanesa Jeova waetako otyinepo.

OÑGENI MOPAMEKA OTYINEPO TYOVE

20. Oityi tyipita movinepo vimwe? Ava ongeleka.

20 Oityi upondola okulinga opo ukale vali nohole nonthilo nou welinepa nae tyipona vala okulityilika ovituwa vihahumbu otyinepo? Opo ukumbulule epulo olio, tala ongeleka ei: Soka ñgeno otyinepo ondyuo yahiwisua nonondaka onongwa, nokulingila vakuenyi ovipuka oviwa novikuavo vali vilekesa onthilo motyinepo. Inkha onwe mumapanga, otyinepo tyenyi matyikala ngatyina ondyuo yasukuka no kuna ovityuma viihiwisua. Inkha ohole yenyi itepuluka, ovityuma ovio viokuhiwisua ondyuo vihimbika okutepuluka katutu-katutu alo vikota, iya otyinepo tyenyi atyintende nokuhena ehambu ngondyuo yehehiwisilue. Mokonda uhanda okutavela otyitumino tya Huku tyokuati “otyinepo tyihumbwe,” moovola okutetulula ovitateka upondola okukala navio motyinepo. Tyotyili, otyiwa okupindulapo otyipuka tyakolela nokuatokala okuhumbwa. Oñgeni upondola okutyilinga? Ondaka ya Huku yati: “Eumbo litungwa nounongo nokupamekwa nonondunge. Nenoñgonoko onondyuo ambuho mbuyula ovipuka aviho viapandwa unene, no kuna esilivilo liakolela.” (Provérbios 24:3, 4) Tala oñgeni onondaka ombo mbuundapeswa motyinepo.

21. Oñgeni otyinepo tyipondola okupamekwa? (Tupu tala okakasa “ Oñgeni Mandyipameka Otyinepo Tyange?”)

21 “Ovipuka viakolela” vikahi meumbo muna ombembwa, muakutikinya ohole yotyotyili, onthilo na Huku, nekolelo liapama. (Provérbios 15:16, 17; 1 Pedro 1:7) Ovituwa ovio, vipameka otyinepo. Mahi, ove watala omonkhalelo patyi ovipuka viakolela viapopiwa mu provérbios viyula monondyuo? “Nenoñgonoko.” Tyotyili, enoñgonoko Liombimbiliya tyina liundapeswa lina ononkhono mbokupilulula onkhalelo yokusoka yomulume nomukai, nokuvelunda okukala vali nohole ankho vena kese umwe na mukuavo. (Romanos 12:2; Filipenses 1:9) Ngotyo, tyina ove nou welinepa nae muovola omuvo wokutomphola, nokutanga Ombimbiliya notestu yonthiki ine ononthele mbo Mutala Womulavi no Despertai! mbupopia konthele yotyinepo, ongatyina mukahi nokuholovona ovityuma viokuhiwisa ondyuo yenyi. Tyina ohole muna na Jeova imulunda okuundapesa onondonga mutanga, ongatyina mukahi nokuhiwisa ‘onondyuo.’ Ngotyo, mukala vali nehambu noupanga ankho muna motyinepo tyenyi.

22. Ehambu patyi matukala nalio inkha tulikuatehila okupameka otyinepo?

22 Otyili, pamwe tyesukisa okulinga ononkhono ononyingi nokuovola omuvo pala okuhiwisua ondyuo yove. Mahi, inkha ulikuatehila okulinga ngotyo, mokala nehambu nokunoñgonoka okuti ukahi nokuendela motyitumino Tyombimbiliya tyati: “Kalei ovatete kokukala nehumbilo kese umwe na mukuavo.” (Romanos 12:10; Salmo 147:11) Haunene, ononkhono ulinga nomutima auho pala okuhumba otyinepo tyove mambukukuatesako okutualako okukala mohole ya Huku.

^ palag. 6 Onoversikulu ononkhuavo mbulekesa okuti elondolo lia Paulu konthele yotyinepo lilinga onthele yomalondolo omakuavo.—Hebreus 13:1-5.