Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 12

Okɛ Wiemɔi ‘ni Hi ni Haa Mɔ Nane Mɔɔ Shi’ Atsu Nii

Okɛ Wiemɔi ‘ni Hi ni Haa Mɔ Nane Mɔɔ Shi’ Atsu Nii

“Wiemɔ sha ko wiemɔ sha ko akaje nyɛnaa kwraa; shi moŋ wiemɔ ni hi ni ehia, koni eha mɔ nane amɔ shi.”—EFESOBII 4:29.

1-3. (a) Mɛɛ duromɔ nii ko Yehowa kɛduro wɔ, ni mɛɛ gbɛ nɔ abaanyɛ akɛtsu nii yɛ gbɛ gbonyo nɔ? (b) Kɛ́ wɔɔya nɔ wɔhi Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli lɛ, te esa akɛ wɔkɛ duromɔ nii ni ji wiemɔ lɛ atsu nii aha tɛŋŋ?

KƐ́ OKE mɔ ko ni osumɔɔ esane nɔ ko, ní eje gbɛ ekɛtsu nii yɛ gbɛ ni ehiii nɔ lɛ, te obaanu he oha tɛŋŋ? Ŋɔɔ lɛ akɛ oke lɛ kar, ni sɛɛ mli lɛ oná ole akɛ ekudɔɔ lɛ basabasa, ni ekɛpila mɛi po. Aso edɔŋ bo?

2 Yehowa, Mɔ ni Haa “duromɔ nii kpakpai fɛɛ kɛ nikeenii ni hi kɛwula shi fɛɛ lɛ” ji mɔ ni kɛ nyɛmɔ ni wɔyɔɔ ni haa wɔwieɔ wiemɔi ni anuɔ shishi lɛ duro wɔ. (Yakobo 1:17) Duromɔ nii nɛɛ ni kooloi bɛ eko lɛ haa wɔnyɛɔ wɔjieɔ wɔsusumɔi kɛ wɔhenumɔi akpo wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi. Shi taakɛ abaanyɛ akɛ kar atsu nii yɛ gbɛ gbonyo nɔ lɛ, nakai nɔŋŋ abaanyɛ akɛ duromɔ nii ni ji wiemɔ lɛ atsu nii yɛ gbɛ gbonyo nɔ. Kwɛ bɔ ni ebaadɔ Yehowa eha kɛ́ akɛ wiemɔ tsu nii yɛ gbɛ ni piŋɔ mɛi krokomɛi ni ehaa amɛyeɔ amɛtsui lɛ nɔ lɛ!

3 Kɛ́ wɔɔya nɔ wɔhi Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli lɛ, esa akɛ wɔkɛ duromɔ nii ni ji wiemɔ lɛ atsu nii taakɛ e-Halɔ lɛ sumɔɔ ni akɛtsu nii lɛ. Yehowa eha wɔle wiemɔ pɔtɛɛ ni saa ehiɛ. E-Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Wiemɔ sha ko wiemɔ sha ko akaje nyɛnaa kwraa; shi moŋ wiemɔ ni hi ni ehia, koni eha mɔ nane amɔ shi, ni akɛduro mɛi ni nuɔ lɛ.” (Efesobii 4:29) Nyɛhaa wɔsusua nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔha wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ yɛ wiemɔi ní wɔkɛtsuɔ nii, wiemɔi ni esa akɛ wɔkwa, kɛ bɔ ni wɔɔfee wɔwie wiemɔi ‘ni hi ni haa mɔ nane mɔɔ shi’ lɛ ahe wɔkwɛa.

NƆ HEWƆ NI ESA AKƐ WƆKUDƆ WƆLILƐI

4, 5. Mɛɛ gbɛ nɔ Biblia mli abɛi komɛi haa wɔnaa bɔ ni wiemɔ náa mɛi anɔ hewalɛ?

4 Yiŋtoo kome ni he hiaa hewɔ ni esa akɛ wɔkudɔ wɔlilɛi lɛ ji akɛ wiemɔi náa mɛi anɔ hewalɛ. Abɛi 15:4 lɛ kɛɔ akɛ: “Naajɔlɛ lilɛi lɛ, walatso ni; shi kutumpɔo nɔ̃ lɛ, tsuiŋdɔlɛ ni.” * Taakɛ nu haa tso ni egbi feɔ frɔfrɔ lɛ, nakai nɔŋŋ naajɔlɛ wiemɔ ni akɛ lilɛi ní tsaa mɔ wieɔ lɛ haa mɛi ni nuɔ lɛ atsui nyɔɔ amɛmli. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, kutumpɔo lilɛi ni wieɔ wiemɔi kɔdɔji lɛ baanyɛ eha mɛi ni nuɔ lɛ atsui akumɔ. Hɛɛ, wiemɔ ni wɔwieɔ lɛ baanyɛ aye mɛi ni nuɔ lɛ awui loo eha amɛtsui anyɔ amɛmli.—Abɛi 18:21.

5 Abɛ kroko hu tsɔɔ bɔ ni wiemɔ náa mɔ nɔ hewalɛ ehaa lɛ mli faŋŋ akɛ: “Mɔ ko yɛ ni wieɔ bambam, tamɔ adumɔɔ klante.” (Abɛi 12:18) Wiemɔi ni awieɔ lɛ bambam ni asusuuu he lɛ baanyɛ aye mɛi awui waa yɛ henumɔŋ, ní efite nanemɛi ateŋ. Ani akɛ wiemɔ ko edumɔ otsui tamɔ adumɔɔ klante lɛ pɛŋ? Nakai abɛ lɛ nɔŋŋ wie lilɛi lɛ he yɛ gbɛ kpakpa nɔ akɛ: “Nilelɔ lilɛi tsáa mɔ.” Wiemɔi ni nilee yɔɔ mli ni mɔ ni haa ŋwɛi nilee kudɔɔ lɛ kɛtsuɔ nii lɛ baanyɛ atsá tsui ni ekumɔ ní esaa bei. Ani obaanyɛ okai be ko ni mɔ ko naajɔlɛ wiemɔ ha otsui nyɔ omli? (Kanemɔ Abɛi 16:24) Akɛni wɔle akɛ wiemɔi náa mɛi anɔ hewalɛ hewɔ lɛ, wɔmiisumɔ ni wɔkɛ wɔwiemɔi atsá mɛi, shi jeee ni wɔkɛye amɛ awui.

Naajɔlɛ wiemɔ haa mɔ tsui nyɔɔ emli

6. Mɛni hewɔ ebiɔ mɔdɛŋbɔɔ dani wɔbaanyɛ wɔkudɔ wɔlilɛi lɛ?

6 Bɔ fɛɛ bɔ ní wɔɔbɔ mɔdɛŋ wɔha lɛ, wɔnyɛŋ wɔkudɔ wɔlilɛi kɛmɔ shi. Anɔkwa sane nɛɛ haa wɔnaa yiŋtoo ni ji enyɔ hewɔ ni esa akɛ wɔkudɔ wɔlilɛi lɛ: Esha kɛ emuu ni wɔyeee lɛ tsirɛɔ wɔ koni wɔkɛ wɔlilɛi lɛ atsu nii yɛ gbɛ gbonyo nɔ. Nɔ ni yɔɔ gbɔmɔ tsui mli lɛ no ewieɔ, ni ‘gbɔmɔ tsuiŋ jwɛŋmɔ lɛ efɔŋ ni.’ (1 Mose 8:21; Luka 6:45) No hewɔ lɛ ebiɔ mɔdɛŋbɔɔ dani wɔbaanyɛ wɔwo wɔlilɛi manyoflɛ. (Kanemɔ Yakobo 3:2-4) Eyɛ mli akɛ wɔnyɛŋ wɔkudɔ wɔlilɛi kɛmɔ shi moŋ, shi wɔbaanyɛ wɔbɔ mɔdɛŋ koni wɔya wɔhiɛ yɛ bɔ ni wɔwieɔ wɔhaa lɛ mli. Taakɛ ebiɔ ni mɔ ko ni miisere kɛmiibɛŋkɛ he ni faa ko tueɔ kɛjɛɔ lɛ abɔ mɔdɛŋ aye hewalɛ ni faa lɛ kɛhoɔ lɛ nɔ lɛ, nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ be fɛɛ be akɛ wɔbaaye esha su ni yɔɔ wɔmli ni baanyɛ aha wɔkɛ wɔlilɛi atsu nii yɛ gbɛ gbonyo nɔ lɛ nɔ.

7, 8. Ani wɔbaabu bɔ ni wɔkɛ wɔlilɛi tsuɔ nii wɔhaa lɛ he akɔntaa wɔha Yehowa?

7 Yiŋtoo ni ji etɛ hewɔ ni esa akɛ wɔkudɔ wɔlilɛi ji akɛ wɔbaabu bɔ ni wɔkɛ wɔlilɛi tsuɔ nii wɔhaa lɛ he akɔntaa wɔha Yehowa. Bɔ ni wɔkɛ wɔlilɛi tsuɔ nii wɔhaa lɛ saa wekukpãa ni kã wɔkɛ nanemɛi adesai ateŋ lɛ he, ni esaa wɔshidaamɔ yɛ Yehowa hiɛ lɛ hu he. Yakobo 1:26 lɛ kɛɔ akɛ: “Shi kɛ́ efeɔ nyɛteŋ mɔ ko akɛ Nyɔŋmɔ jálɔ ji lɛ ni ewooo elilɛi manyoflɛ shi moŋ eshishiuɔ etsui lɛ, nɛkɛ gbɔmɔ nɛɛ jamɔ lɛ yaka ni.” * Taakɛ wɔna yɛ yitso ni tsɔ yitso nɛɛ hiɛ lɛ mli lɛ, wɔwiemɔ saa wekukpãa ni kã wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ he. Kɛ́ wɔwooo wɔlilɛi manyoflɛ, ni tsɔɔ akɛ wɔkɛ wiemɔi ni yeɔ awui ni tamɔ ebɔɔ tsu nii lɛ, mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ akɛ Kristofoi lɛ fɛɛ baafee yaka yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ. Aso esaaa akɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ susuɔ sane nɛɛ he?—Yakobo 3:8-10.

8 Ekã shi faŋŋ akɛ wɔyɛ yiŋtoi kpakpai ahewɔ ni esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ koni wɔkɛ duromɔ nii ni ji wiemɔ lɛ akatsu nii yɛ gbɛ gbonyo nɔ. Nyɛhaa wɔsusua wiemɔi ni esaaa akɛ anɔkwa Kristofoi kɛtsuɔ nii lɛ ahe koni no sɛɛ lɛ wɔsusu wiemɔi kpakpai ni haa mɔ nane mɔɔ shi lɛ ahe.

WIEMƆI NI HAAA MƆ NANE AMƆ SHI

9, 10. (a) Mɛɛ wiemɔ etsɔ mɛi adaaŋ kotsa ni amɛtaa yɛ je lɛ mli ŋmɛnɛ? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkwa hiɛgbeji awiemɔ lɛ? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ hu.)

9 Hiɛgbeji awiemɔ. Ŋmɛnɛ lɛ, yakayaka wiemɔi, wiemɔ sha, kɛ hiɛgbeji awiemɔi krokomɛi lɛ etsɔ mɛi adaaŋ kotsa ni amɛtaa yɛ je lɛ mli. Mɛi babaoo kɛ yakayaka wiemɔi tsuɔ nii koni amɛkɛwo amɛwiemɔi ahe loo kɛ́ amɛleee wiemɔ ni esa akɛ amɛwie lɛ. Bei pii lɛ, mɛi ni woɔ mɛi anaa ŋmɔlɔ koni awo amɛ nyɔmɔ lɛ kɛ yakayaka wiemɔi tsuɔ nii koni amɛha mɛi aŋmɔ. Shi hiɛgbeji awiemɔ jeee ŋmɔlɔ sane. Aaafee afii 2,000 nɛ lɛ, akɛ mumɔ tsirɛ bɔfo Paulo ni ewo Kolose asafo lɛ ŋaa koni amɛkwa “hiɛgbeji awiemɔ.” (Kolosebii 3:8) Paulo kɛɛ Efeso asafo lɛ akɛ “fɛoyeli” ni bɛ hiŋmɛi nɔ fata nibii ni esaaa akɛ ‘atsĩɔ tã tete’ yɛ anɔkwa Kristofoi ‘ateŋ’ lɛ he.—Efesobii 5:3, 4.

10 Yehowa nyaaa hiɛgbeji awiemɔ he. Mɛi ni sumɔɔ lɛ lɛ hu nyaaa he. Hɛɛ, suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa lɛ tsirɛɔ wɔ koni wɔkwa hiɛgbeji awiemɔ. Paulo tsĩ “muji nitsumɔ” ni abaanyɛ akɛɛ akɛ ekɔɔ wiemɔ sha hu he lɛ tã efata “heloo lɛ nitsumɔi” lɛ ahe. (Galatabii 5:19-21) Hiɛdɔɔ sane nɛ. Kɛ́ mɔ ko kɛ wiemɔi ni kɔɔ jeŋba shara he loo wiemɔi ni haa mɛi kɛ amɛhe woɔ mli lɛ tsuɔ nii, loo ekɛ wiemɔi ni baa mɛi ashi loo ehaa mɛi baa mɛi krokomɛi ashi, loo wiemɔi ni náa mɛi anɔ hewalɛ gbonyo tsuɔ nii, ni akɛ lɛ wie shii abɔ ni etsakeee etsui lɛ, abaanyɛ ashwie lɛ kɛjɛ asafo lɛ mli. *

11, 12. (a) Mɛɛ sanegbaa ji oshekuyeli? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ Yehowa jálɔi akwa naafolɔmɔ wiemɔi?

11 Oshekuyeli, naafolɔmɔ. Gbɔmɛi wieɔ mɛi kɛ mɛi ashihilɛi ahe. Ani sanegbaa ni kɔɔ mɛi ahe lɛ fɛɛ ehiii? Kɛ́ eji sanegbaa ni agbeee mɔ he guɔ yɛ mli, ni awieɔ mɔ he sane ni tswaa mɔ emaa shi loo mɔ ko he adafitswaa ni yɔɔ miishɛɛ, tamɔ mɔ ni abaptisi lɛ yɛ nyɛsɛɛ kpee lɛ shishi loo mɔ ni hewalɛwoo he miihia lɛ nɛkɛ lɛ, tɔmɔ ko bɛ he. Klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi lɛ ha nanemɛi Kristofoi lɛ ahilɛkɛhamɔ kã amɛtsui nɔ, ni amɛha Kristofoi krokomɛi le nanemɛi Kristofoi lɛ ahe saji ni sa. (Efesobii 6:21, 22; Kolosebii 4:8, 9) Shi, sanegbaa ni kɔɔ mɛi ahe baanyɛ afee oshekuyeli kɛ́ yɛ sanegbaa mli lɛ atsɔmɔ amɛhe anɔkwa saji komɛi ahiɛ loo ajie amɛteemɔŋ saji akpo lɛ. Nɔ ni yɔɔ hiɛdɔɔ waa ji akɛ, enɛ baanyɛ eha afolɔ mɛi anaa, ni enɛ yeɔ awui be fɛɛ be. Naafolɔmɔ ji “amale wiemɔi ni awieɔ kɛshiɔ mɔ ko . . . ni gbeɔ mɔ lɛ he guɔ ni efiteɔ egbɛi.” Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Farisifoi lɛ folɔ Yesu naa yɛ gbɛ ni yɔɔ hiɛdɔɔ waa nɔ koni amɛkɛgbe ehe guɔ. (Mateo 9:32-34; 12:22-24) Bei pii lɛ naafolɔmɔ kɛ bei baa.—Abɛi 26:20.

12 Yehowa ebuuu mɛi ni kɛ duromɔ nii ni ji lilɛi lɛ tsuɔ nii kɛfiteɔ mɛi agbɛi loo amɛkɛwoɔ mɛi ateŋ bei lɛ anifeemɔ lɛ akɛ shwɛmɔ sane. Enyɛɔ mɛi ni “woɔ nyɛmimɛi ateŋ bei” lɛ. (Abɛi 6:16-19) Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “naafolɔlɔ” lɛ ji di·aʹbo·los, ni eji Satan “Abonsam,” mɔ ni folɔɔ Nyɔŋmɔ naa yɛ gbɛ ni ehiii kwraa nɔ lɛ sabala hu. (Kpojiemɔ 12:9, 10) Hɛɛ, wɔsumɔŋ ni wɔkɛ wiemɔi ni baatsɔɔ akɛ wɔmiifee wɔnii tamɔ Abonsam atsu nii. Aŋmɛɛɛ gbɛ ni naafolɔmɔ wiemɔ ni haa heloo lɛ nitsumɔi tamɔ “atuatsemɔi” kɛ “mligbalamɔi” baa lɛ aya nɔ yɛ asafo lɛ mli. (Galatabii 5:19-21) No hewɔ lɛ, dani ooowie mɔ ko he sane ni onu lɛ otsɔɔ mɔ kroko lɛ, bi ohe akɛ: ‘Ani eji anɔkwale? Kɛ́ mibɔ mɔ ko lɛ, ani no baatsɔɔ akɛ miyɛ suɔmɔ? Ani ehe miihia akɛ mabɔ mɔ ko enɛ he amaniɛ loo nilee yɛ mli akɛ mafee nakai?’—Kanemɔ 1 Tesalonikabii 4:11.

13, 14. (a) Mɛɛ hewalɛ heguɔgbee baanyɛ aná yɛ mɛi ni nuɔ lɛ anɔ? (b) Mɛni ji mɔjɛmɔ, ni mɛni hewɔ mɔ ni jɛɔ mɛi lɛ kɛ ehe miiwo oshara mli lɛ?

13 Heguɔgbee. Taakɛ wɔkadi kɛtsɔ hiɛ lɛ, wiemɔi baanyɛ aye mɛi awui. Eji anɔkwale akɛ, bei komɛi lɛ wɔwieɔ wiemɔi ni sɛɛ mli lɛ wɔshwaa wɔhe, ejaakɛ wɔji adesai ni yeee emuu. Ni kɛlɛ, Biblia lɛ bɔɔ kɔkɔ eshiɔ wiemɔi ni esaaa akɛ Kristofoi wieɔ kwraa yɛ amɛshĩai loo yɛ asafo lɛ mli. Paulo bɔ Kristofoi kɔkɔ akɛ: “Nyɛhaa mlijoomɔ kɛ mlila kɛ mlifu kɛ bolɔmɔ kɛ musubɔɔ [loo heguɔgbee] fɛɛ sɛɛ afoa yɛ nyɛteŋ.” (Efesobii 4:31) Biblia shishitsɔɔmɔi krokomɛi tsɔɔ wiemɔ ni ji “musubɔɔ” loo heguɔgbee lɛ shishi akɛ, “wiemɔi gbohii,” “wiemɔi ni yeɔ awui,” kɛ “jɛmɔ wiemɔi.” Heguɔgbee ni ji gbɛi gbohii ni akɛtsɛɔ mɛi kɛ mɔ hiɛ ni ashaa fe nine lɛ baanyɛ aba bulɛ ni mɛi yɔɔ kɛha amɛhe lɛ shi ni eha amɛnu he akɛ amɛhe bɛ sɛɛnamɔ ko. Akɛni gbekɛbii ajwɛŋmɔ esako ni amɛkɛ amɛhe fɔɔ mɛi anɔ hewɔ lɛ, amɛji mɛi titri ni heguɔgbee baanyɛ aye amɛ awui waa.—Kolosebii 3:21.

14 Biblia lɛ kɛ wiemɔi ni mli wa waa wie eshi mɛi ajɛmɔ—ni ji mɛi ahe guɔ ni agbeɔ kɛtsɔ wiemɔi gbohii ni akɛsopaa amɛ lɛ nɔ lɛ. Mɔ ni kɛ wiemɔ nɛɛ kɛ nitsumɔ feɔ esu lɛ kɛ ehe miiwo oshara mli, ejaakɛ kɛ́ aye abua mɔjɛlɔ ko shii abɔ shi etsakeee etsui lɛ, abaanyɛ ashwie lɛ kɛjɛ asafo lɛ mli. Kɛ́ etsakeee etsui lɛ, eyaŋ jeŋ hee lɛ hu mli. (1 Korintobii 5:11-13; 6:9, 10) No hewɔ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ kɛ́ wɔha wiemɔi gbohii, amale wiemɔi loo wiemɔi ni etsɔɔɔ akɛ wɔyɛ suɔmɔ lɛ kɛ nitsumɔ fee wɔsu lɛ, wɔnyɛŋ wɔya nɔ wɔhi Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli. Wiemɔi nɛɛ haaa mɔ nane amɔ shi.

WIEMƆI NI ‘HI NI HAA MƆ NANE MƆƆ SHI’

15. Mɛni haa wiemɔ ko feɔ wiemɔ ni ‘hi ni haa mɔ nane mɔɔ shi’?

15 Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔkɛ duromɔ nii ni ji wiemɔ lɛ atsu nii taakɛ Mɔ ni Kɛha wɔ lɛ sumɔɔ lɛ? Ha ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ wɔ hewalɛ koni wɔwie wiemɔi “ni hi ni ehia, koni eha mɔ nane amɔ shi.” (Efesobii 4:29) Kɛ́ wɔwie wiemɔi ni tswaa mɔ emaa shi, ni woɔ mɔ hewalɛ, ni haa mɔ nane mɔɔ shi lɛ, esaa Yehowa hiɛ. Ja mɔ esusu nii ahe dani ebaanyɛ ewie wiemɔi ni tamɔ nakai. Biblia lɛ woko mlai pɔtɛi komɛi ni baanyɛ aye abua wɔ koni wɔnyɛ wɔfee nakai; ni asaŋ aŋmalako wiemɔi pɔtɛi ni akpɛlɛɔ nɔ akɛ amɛji “wiemɔ kpakpa” yɛ mli. (Tito 2:8) Kɛ́ wɔɔwie wiemɔ “ni hi ni ehia, koni eha mɔ nane amɔ shi” lɛ, esa akɛ otii etɛ ní he hiaa ni haa ayɔseɔ wiemɔi ni haa mɔ nane mɔɔ shi lɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli: Esa akɛ efee wiemɔ kpakpa, anɔkwa wiemɔ, kɛ nɔ ni tsɔɔ suɔmɔ. Akɛni otii nɛɛ yɔɔ wɔjwɛŋmɔ mli hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔsusua wiemɔi ni haa mɔ nane mɔɔ shi lɛ he nɔkwɛmɔnii pɔtɛi komɛi ahe wɔkwɛa.—Kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji “ Ani Miwiemɔ Haa Mɔ Nane Mɔɔ Shi?” lɛ.

16, 17. (a) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔjie mɛi ayi lɛ? (b) Mɛɛ hegbɛi wɔbaanyɛ wɔŋɔ kɛjie mɛi ayi yɛ asafo lɛ kɛ agbɛnɛ hu yɛ weku lɛ mli?

16 Yijiemɔ ni jɛ tsuiŋ. Yehowa kɛ Yesu fɛɛ kɛ amɛnifeemɔi tsɔɔ akɛ esa akɛ ajie mɛi ayi ni aha amɛnu he akɛ amɛhe yɛ sɛɛnamɔ. (Mateo 3:17; 25:19-23; Yohane 1:47) Ákɛ Kristofoi lɛ, esa akɛ wɔ hu wɔjɛ wɔtsui mli wɔjie mɛi ayi. Mɛni hewɔ? Abɛi 15:23 lɛ kɛɔ akɛ: “Wiemɔ ni awie yɛ be ni sa mli lɛ ehĩ pam!” Susumɔ enɛ he okwɛ: ‘Te onuɔ he ohaa tɛŋŋ kɛ mɔ ko jɛ etsui mli ejie oyi lɛ? Ani otsui enyɔɔɔ omli ni ekanyaaa bo?’ Hɛɛ, kɛ́ mɔ ko jɛ etsui mli ejie oyi lɛ, ehaa onuɔ he akɛ mɔ lɛ naa bo akɛ ohe yɛ sɛɛnamɔ ni esumɔɔ osane, ni sɛɛnamɔ yɛ nɔ ni ofee lɛ he. Yijiemɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ haa onáa ekãa ni ekanyaa bo koni obɔ mɔdɛŋ waa wɔsɛɛ. Akɛni kɛ́ ajie oyi lɛ onáa he miishɛɛ hewɔ lɛ, ani esaaa akɛ bo hu obɔɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni ooonyɛ kɛjie mɛi krokomɛi ayi?—Kanemɔ Mateo 7:12.

17 Bɔɔ mɔdɛŋ ni oyɔse mɛi ahe sui kpakpai, ni ojie amɛyi. Ekolɛ mɔ ko baaha wiemɔ jogbaŋŋ yɛ asafoŋ kpee ko shishi, obaayɔse akɛ oblanyo loo oblayoo ko miitiu mumɔŋ otii asɛɛ, loo obaayɔse akɛ mɔ ko ni eda yɛ afii amli baa kpee daa yɛ egbɔlɛ beaŋ gbɔjɔmɔi fɛɛ asɛɛ. Kɛ́ ojɛ otsui mli ojie mɛi nɛɛ ayi lɛ, ebaanyɛ eta amɛtsuiiaŋ ni ewo amɛ hewalɛ koni amɛya nɔ amɛsɔmɔ Yehowa. Esa akɛ wumɛi ajɛ amɛtsuiiaŋ amɛjie amɛŋamɛi ayi ni amɛhiɛ asɔ amɛŋamɛi, ni esa akɛ ŋamɛi hu afee nakai nɔŋŋ amɛha amɛwumɛi. (Abɛi 31:10, 28) Kɛ́ gbekɛbii nu he akɛ amɛhe yɛ sɛɛnamɔ ni hiɛ sɔɔ amɛ lɛ, ehaa amɛbɔɔ mɔdɛŋ waa. Taakɛ hulu la kɛ nu he hiaa tso lɛ, nakai nɔŋŋ ehe miihia ni ajie gbekɛbii ayi ni aha amɛnu he akɛ amɛhe yɛ sɛɛnamɔ. Fɔlɔi, kɛ́ nyɛbii lɛ jie sui kpakpai akpo ni amɛbɔ mɔdɛŋ yɛ nɔ ko feemɔ mli lɛ, nyɛŋɔa hegbɛ lɛ kɛjiea amɛyi. Yijiemɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ baanyɛ eha amɛná ekãa, ni amɛbaanu he akɛ nyɛyɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ amɛmli, ni ebaatsirɛ amɛ koni amɛbɔ mɔdɛŋ waa kɛfee nɔ ni ja.

18, 19. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ waa kɛshɛje nanemɛi Kristofoi amii ni wɔwo amɛ hewalɛ, ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔfee nakai?

18 Miishɛjemɔ kɛ hewalɛwoo. Yehowa susuɔ “heshibalɔi [loo ohiafoi]” kɛ “mɛi ni tswiaa shi kɛ dɔlɛ” lɛ ahe waa. (Yesaia 57:15) E-Wiemɔ lɛ woɔ wɔ hewalɛ koni wɔha mɛi ‘atsɛ́ amɛtsui amɛŋmɛ amɛmli’ ni ‘wɔshɛje mɛi ni tsui fãa lɛ amii.’ (1 Tesalonikabii 5:11, 14) Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Nyɔŋmɔ naa mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ kɛshɛjeɔ nanemɛi Kristofoi ni tswiaa shi kɛ dɔlɛ lɛ amii ni wɔwoɔ amɛ hewalɛ lɛ, ni ehiɛ sɔɔ enɛ.

Kɛ́ wɔwie wiemɔi ni haa mɔ nane mɔɔ shi lɛ, esaa Yehowa hiɛ

19 Shi mɛni obaanyɛ okɛɛ kɛwo naanyo Kristofonyo ko ni nijiaŋ eje wui loo etsui ekumɔ lɛ hewalɛ? Kaasusu akɛ ja oyɛ enaagba lɛ naa tsabaa pɛ dani obaanyɛ oye obua lɛ. Yɛ shihilɛi pii amli lɛ, wiemɔi fioo ko kɛkɛ yeɔ ebuaa waa. Ha mɔ ni tsui ekumɔ lɛ ale akɛ osusuɔ ehe. Okɛ mɔ ni nijiaŋ eje wui lɛ afee ekome kɛsɔle; obaanyɛ obi Yehowa koni eye ebua lɛ ni ena akɛ Nyɔŋmɔ kɛ mɛi krokomɛi sumɔɔ lɛ. (Yakobo 5:14, 15) Ha ni ena akɛ ehe yɛ sɛɛnamɔ ni eji asafo lɛ mlinyo ni he hiaa. (1 Korintobii 12:12-26) Kanemɔ Biblia mli ŋmalɛ ko ni woɔ mɔ hewalɛ waa oha lɛ koni okɛha ena akɛ Yehowa susuɔ ehe diɛŋtsɛ. (Lala 34:19; Mateo 10:29-31) Kɛ́ oná dekã oha mɔ ko ni nijiaŋ eje wui ni ojɛ otsui mli okɛ lɛ wie “wiemɔ kpakpa” lɛ, ebaaye ebua lɛ koni enu he akɛ asumɔɔ lɛ ni hiɛ sɔɔ lɛ.—Kanemɔ Abɛi 12:25.

20, 21. Mɛɛ otii haa ŋaawoo feɔ nɔ ni mɔɔ shi?

20 Ŋaawoo ni mɔɔ shi. Akɛni wɔyeee emuu hewɔ lɛ, ŋaawoo he hiaa wɔ fɛɛ yɛ be kɛ beaŋ. Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ akɛ: “Bó ŋaawoo toi, ni okpɛlɛ tsɔsemɔ, koni wɔsɛɛ ni ole nii.” (Abɛi 19:20) Jeee asafoŋ onukpai pɛ sɔ̃ kã amɛnɔ akɛ amɛwo ŋaa. Fɔlɔi woɔ amɛbii aŋaa. (Efesobii 6:4) Ehe bahiaa ni nyɛmimɛi yei ni edara yɛ mumɔŋ lɛ awo oblayei aŋaa. (Tito 2:3-5) Suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha mɛi krokomɛi lɛ tsirɛɔ wɔ koni wɔwo ŋaa yɛ gbɛ ni kumɔŋ mɛi ni wɔwoɔ amɛ ŋaa lɛ atsui lɛ nɔ. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ koni wɔwo ŋaa yɛ nakai gbɛ nɔ? Susumɔ otii etɛ ni haa ŋaawoo mɔɔ shi lɛ ahe okwɛ: ŋaawolɔ lɛ su kɛ eyiŋtoo, he ni ŋaawoo lɛ jɛ, kɛ bɔ ni ewoɔ ŋaa lɛ ehaa.

21 Dani ŋaawoo ko aaamɔ shi lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ edamɔ ŋaawolɔ lɛ nɔ. Bi ohe akɛ, ‘Mɛɛ be kɛ́ awo mi ŋaa lɛ ewaaa kɛha mi akɛ mikɛaatsu nii?’ Kɛ́ oná ole akɛ mɔ ni woɔ bo ŋaa lɛ susuɔ ohe, ni jeee akɛ ohe miiwo emli la, ni ehiɛɛɛ jwɛŋmɔ fɔŋ ko yɛ sɛɛ lɛ. No hewɔ lɛ, ani esaaa akɛ ojieɔ nakai jwɛŋmɔ kɛ su nɔŋŋ kpo kɛ́ oowo mɛi krokomɛi ŋaa lɛ? Agbɛnɛ hu kɛ́ ŋaawoo ko aaaye omanye lɛ esa akɛ ejɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli. (2 Timoteo 3:16) Kɛ́ wɔmiitsɛ ŋmalɛ ko yisɛɛ kɛmiiwo ŋaa loo wɔtsɛɛɛ ŋmalɛ yisɛɛ po lɛ, esa akɛ ŋaa fɛɛ ni wɔwoɔ lɛ kɛ ŋmalɛ lɛ akpã gbee. No hewɔ lɛ, esa akɛ asafoŋ onukpai akwɛ jogbaŋŋ koni amɛkɛ amɛsusumɔi akanyɛ mɛi krokomɛi anɔ; ni asaŋ esaaa akɛ amɛtsɔmɔɔ Ŋmalɛi lɛ koni efee tamɔ nɔ ni Biblia lɛ fiɔ amɛsusumɔi lɛ asɛɛ. Kɛ́ atsɔ gbɛ kpakpa nɔ awo ŋaa lɛ, emɔɔ shi jogbaŋŋ. Kɛ́ akɛ mlihilɛ wo ŋaa lɛ, ehaa mɔ ni awoɔ lɛ ŋaa lɛ nuɔ he akɛ ayɛ bulɛ kɛha lɛ, ni ewaaa akɛ ekɛaatsu nii.—Kolosebii 4:6.

22. Te otswa ofai shi akɛ okɛ nikeenii ni ji wiemɔ lɛ baatsu nii oha tɛŋŋ?

22 Yɛ anɔkwale mli lɛ, wiemɔ ji nikeenii ni sɛɛnamɔ yɔɔ he waa ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. Esa akɛ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa lɛ atsirɛ wɔ koni wɔkɛ nikeenii nɛɛ atsu nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ, shi jeee gbɛ gbonyo nɔ. Nyɛhaa wɔhaa ehia wɔjwɛŋmɔ mli akɛ wɔwiemɔi naa mɔ nɔ hewalɛ—ebaanyɛ etswa mɔ ema shi loo ekumɔ mɔ tsui. Belɛ, nyɛhaa wɔbɔa mɔdɛŋ ni wɔkɛ nikeenii nɛɛ atsua nii yɛ gbɛ ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ akɛ akɛtsu nii lɛ nɔ—wɔkɛha mɛi ‘anane amɔ shi.’ Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔwiemɔ baaha mɛi ni wɔkɛsharaa lɛ aná miishɛɛ, ni wɔbaaya nɔ wɔhi Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli.

^ kk. 4 Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi yɛ Abɛi 15:4 akɛ “kutumpɔo” lɛ shishi hu ji “kɔdɔmɔ, loo ehiii.”

^ kk. 7 Abaanyɛ atsɔɔ Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “yaka” lɛ hu shishi akɛ “ehe bɛ sɛɛnamɔ” loo “ewooo yibii.”

^ kk. 10 Yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ wiemɔ ni ji “muji nitsumɔ” lɛ hiɛ shishinumɔ srɔtoi, ni ebaanyɛ ekɔ eshai srɔtoi ahe. Eyɛ mli akɛ jeee muji nitsumɔ fɛɛ muji nitsumɔ kɛ́ mɔ ko kɛ ehe yawo mli lɛ ni ebiɔ ni aye esane moŋ, shi abaanyɛ ashwie mɔ ko kɛjɛ asafo lɛ mli kɛ́ ekɛ ehe wo muji nitsumɔ mli vii ni etsakeee etsui lɛ.—2 Korintobii 12:21; Efesobii 4:19; kwɛmɔ “Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ” ni je kpo yɛ July 15, 2006 Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ.