Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

ISAHLUKO 12

Khuluma “Okusizayo Ekwakheni Abanye”

Khuluma “Okusizayo Ekwakheni Abanye”

“Akungabi lenkulumo embi ephuma emilonyeni yenu, kodwa okusizayo ekwakheni abanye.”​—KWABASE-EFESU 4:29.

1-3. (a) Yisiphi isipho uJehova asiphe sona njalo kungenzakala njani ukuthi sisetshenziswe kubi? (b) Nxa sifuna ukuhlala sisethandweni lukaNkulunkulu, kumele sisisebenzise njani isipho sokukhuluma?

UBUNGEZWA njani nxa ubunganika umuntu omthandayo isipho abesesibenzisa kubi ngabomo? Ake sithi umnike imota ubususizwa ukuthi uyitshayela butshapha, ebangela ingozi kwabanye. Lokhu bekungakudanisa sibili.

2 Ukwenelisa ukukhuluma amazwi ngokuzwakalayo kuyisipho esivela kuJehova, uMuphi wazo “zonke izipho ezinhle lezipheleleyo.” (UJakhobe 1:17) Isipho lesi esenza abantu bangafanani lezinyamazana sisenza senelise ukuveza imicabango kanye lemizwa yethu. Njengemota, isipho sokukhuluma singasetshenziswa kubi. Kuyamdanisa uJehova nxa sikhuluma butshapha, sizwisa abanye abantu ubuhlungu.

3 Nxa sifuna ukuhlala sisethandweni lukaNkulunkulu, kumele sisebenzise isipho sokukhuluma ngendlela uMuphi ayejonge ngayo. UJehova wenza kucace ukuthi yiphi inkulumo emthokozisayo. ILizwi lakhe lithi: “Akungabi lenkulumo embi ephuma emilonyeni yenu, kodwa okusizayo ekwakheni abanye mayelana leziswelo zabo, ukuba kusize labo abalalelayo.” (Kwabase-Efesu 4:29) Ake sixoxe ngokuthi kungani kumele siqaphele indlela esikhuluma ngayo, ukuthi yiphi inkulumo okumele siyibalekele, lokuthi singakhuluma njani izinto ‘ezisizayo ekwakheni abanye.’

OKWENZA SIQAPHELE INDLELA ESIKHULUMA NGAYO

4, 5. Ezinye izaga eziseBhayibhilini ziwachaza njani amandla amazwi?

4 Isizatho esiqakathekileyo esenza siqaphele indlela esikhuluma ngayo ngesokuthi amazwi alamandla. IZaga 15:4 zithi: “Ulimi oluletha ukuphola luyisihlahla sokuphila, kodwa ulimi olukhohlisayo luyawephula umoya.” Njengoba nje amanzi evuselela isihlahla esomileyo, ngendlela efananayo inkulumo enhle ingawuvuselela umoya walowo oyizwayo. Kodwa amazwi aphuma olimini olungalunganga angazwisa abanye abantu ubuhlungu. Amazwi esiwakhulumayo alamandla okulimaza lokwelapha.​—IZaga 18:21.

5 Esinye isaga sikhanyisa ukuthi amazwi alamandla sisithi: “Amazwi okubhuda agwaza njengenkemba.” (IZaga 12:18) Amazwi akhulunywa umuntu engacabanganga angatshiya amanxeba enhliziyo njalo adilize ubuhlobo. Usuke wezwa yini ubuhlungu bokuhlatshwa ngamazwi ahlaba njengenkemba? Isaga esifananayo sibuye sithi: “Ulimi lohlakaniphileyo luyelapha.” Amazwi acatshangwe kuhle aphuma kulowo olenhlakanipho ayifunde eLizwini likaNkulunkulu angelapha inhliziyo esebuhlungwini njalo avuselele ubuhlobo. Uyasikhumbula yini isikhathi owatshelwa ngaso amazwi alomusa? (Bala iZaga 16:24.) Ngenxa yokuthi siyananzelela ukuthi amazwi alamandla, sifuna ukuthi esikukhulumayo kwelaphe abanye, hatshi ukuthi kubalimaze.

Inkulumo epholileyo iyavuselela

6. Kungani kunzima ukuthi silawule ulimi lwethu?

6 Lanxa singazama kangakanani ngeke senelise ukulawula ulimi lwethu ngokupheleleyo. Nansi-ke isizatho sesibili esenza kuqakatheke ukuthi siqaphele indlela esikhuluma ngayo: Isono esilaso kanye lokungapheleli kwenza sisebenzise kubi ulimi lwethu. Amazwi atshengisa lokho okusezinhliziyweni zethu njalo ‘izinkanuko zenhliziyo yomuntu zimbi.’ (UGenesisi 8:21; ULukha 6:45) Yikho-ke ukubamba ulimi lwethu kunzima kakhulu. (Bala uJakhobe 3:2-4.) Lanxa singenelisi ukulubamba ngokupheleleyo ulimi lwethu, singaqhubeka sizama ukuthuthukisa indlela esilusebenzisa ngayo. Njengomuntu obhukutsha ephambana lamanzi njalo elwisana lamagagasi olwandle, lathi kumele silwise isono esisenza sisebenzise kubi ulimi lwethu.

7, 8. Sizalandisa njani kuJehova ngesikukhulumayo?

7 Isizatho sesithathu esenza ukuthi siqaphele indlela esikhuluma ngayo yikuthi sizalandisa kuJehova ngesikukhulumayo. Indlela esilusebenzisa ngayo ulimi lwethu ayithinti kuphela ubuhlobo bethu labanye abantu kodwa ithinta lobuhlobo bethu loJehova. UJakhobe 1:26 uthi: “Uma umuntu ecabanga ukuthi uyakholwa kodwa engabambi ulimi lwakhe okuqinileyo, uyazikhohlisa njalo lokholo lwakhe luyize.” Njengoba sibonile esahlukweni esidlulileyo, inkulumo yethu iyingxenye yokukhonza kwethu. Imisebenzi yethu yonke yobuKhristu ingaba ngengasizi lutho phambi kukaNkulunkulu nxa singalubambi ulimi lwethu, sikhuluma amazwi alimazayo njalo ayingozi. Lokhu kumele kusenze sicabangisise ngalokho esikukhulumayo.​—UJakhobe 3:8-10.

8 Kuyacaca-ke ukuthi silezizatho ezizwakalayo zokunanzelela ukuthi asisisebenzisi kubi isipho sethu sokukhuluma. Singakaxoxi ngezinhlobo zezinkulumo ezakhayo, kasixoxeni ngenkulumo okungamelanga ikhulunywe ngumKhristu weqiniso.

INKULUMO ELIMAZAYO

9, 10. (a) Yinkulumo enjani ejayele ukusetshenziswa ngabantu lamuhla? (b) Kungani kungamelanga sisebenzise inkulumo engcolileyo? (Khangela lamabala angaphansi.)

9 Inkulumo ebolileyo. Indlela abantu emhlabeni abakhuluma ngayo nsuku zonke igcwele ukuthuka kanye lezinye izinkulumo ezibolileyo. Abanengi basebenzisa inkulumo enjalo ukuze bagcizelele abafuna ukukutsho kumbe nxa bengelamazwi okusebenzisa. Abantu abenza imidlalo yokuhlekisa basebenzisa inhlamba lenkulumo ephathelane lezemacansini ukuze bahlekise abantu. Kodwa inkulumo ebolileyo ayisiyo ndaba yokudlala ngayo. Eminyakeni engu-2 000 eyadlulayo, umphostoli uPhawuli owayephefumulelwe weluleka ibandla laseKholose ukuthi lilahle ‘inkulumo ebolileyo.’ (KwabaseKholose 3:8) UPhawuli watshela ibandla lase-Efesu ukuthi ‘ukuphoxa’ okungcolileyo kuphakathi kwezinto ‘ezingafanelanga’ zenziwe ngamaKhristu eqiniso.​—Kwabase-Efesu 5:3, 4.

10 UJehova kayithandi inkulumo ebolileyo njalo lalabo abamthandayo kabayithandi. Kuliqiniso ukuthi indlela esithanda ngayo uJehova kumele isenze singakhulumi inkulumo ebolileyo. Ekhuluma ‘ngezenzo zemvelo yesono,’ uPhawuli wakhuluma ‘ngokungcola’ (The Holy Bible in Ndebele) okungagoqela inkulumo engcolileyo. (KwabaseGalathiya 5:19-21) Le kayisiyo ndaba yokudlala ngayo. Umuntu angasuswa ekuhlanganyeleni lebandla nxa engaphenduki ngemva kokunikwa iseluleko kanengi njalo eselomkhuba wokukhuluma izinto ezingcolileyo, eziyangisayo njalo eziphambanisa abanye. *

11, 12. (a) Kuyini ukunyeya njalo kungaba njani yingozi? (b) Kungani kumele izikhonzi zikaJehova zibalekele inkulumo enyundelayo?

11 Ukunyeya okuyingozi lokunyundela. Ukunyeya yikukhuluma amanga ngabanye abantu langezimpilo zabo. Ukukhuluma ngabanye abantu kubi yini ngaso sonke isikhathi? Akukubi nxa sixoxa ngezinto ezinhle njalo ezincedayo ezinjengokuxoxa ngomuntu osanda kubhaphathizwa kumbe ofuna ukukhuthazwa. AmaKhristu ekhulu lokuqala ayelendaba lenhlalakahle yabanye njalo ayexoxa izindaba ezisizayo ezazimayelana lamanye amaKhristu ayekholwa lawo. (Kwabase-Efesu 6:21, 22; KwabaseKholose 4:8, 9) Kodwa ukukhuluma ngabanye abantu kungaba yingozi nxa kukhulunywa amanga ngabo kumbe nxa kuvezwa imfihlo yabo. Okubi kakhulu yikuthi kungenza abantu bacine sebenyundela njalo lokhu kuyalimaza ngaso sonke isikhathi. kunyundela “yikuqamba amanga ngomunye umuntu . . . okwenza lowomuntu onyundelwayo eyiswe njalo angabi lesithunzi.” Ngokwesibonelo, abaFarisi babekhuluma inkulumo yokunyundela elimazayo ukuze benze uJesu eyiswe. (UMathewu 9:32-34; 12:22-24) Izikhathi ezinengi ukunyundela kubangela ukuxabana.​—IZaga 26:20.

12 UJehova kabathandi labo abasisebenzisa kubi isipho sokukhuluma ukuze beyise abanye kumbe badale ingxabano. Uyabazonda labo ababangela “ukuxabana kubazalwane.” (IZaga 6:16-19) Igama lesiGiriki elithi di·aʹbo·los elihunyutshwe ngokuthi “mnyundeli” ngelinye elisetshenziswa njengebizo likaSathane. Ubizwa ngokuthi nguDeveli, umnyundeli omubi kaNkulunkulu. (ISambulo 12:9, 10) Sifuna ukubalekela inkulumo embi engasenza sibe ngodeveli. Ayikho indawo ebandleni yabantu abanyundelayo ngenkulumo evusa imisebenzi yemvelo yesono ‘enjengokuxabana’ kanye ‘lokungezwani.’ (KwabaseGalathiya 5:19-21) Kodwa ungakakhulumi izindaba ezimayelana lomunye umuntu, zibuze ukuthi: ‘Kuliqiniso yini? Kutshengisa umusa yini ukutshela abanye ngakho? Kulesidingo sokuthi ngitshele abanye ngakho yini?’​—Bala u-1 Thesalonika 4:11.

13, 14. (a) Inkulumo elimazayo ingaba lempumela bani kulabo abayizwayo? (b) Kuyini ukuthuka njalo kungani umuntu othukayo ezifaka engozini nxa esenza njalo?

13 Inkulumo elimazayo. Njengoba kuke kwakhulunywa, amazwi alamandla okulimaza. Kuliqiniso ukuthi ngezinye izikhathi ngenxa yesono esilaso, sonke siyake sikhulume izinto esisuka sizisole ngazo ngemva kwesikhathi. Kodwa iBhayibhili lisixwayisa ngenkulumo okungamelanga itholakale emulini kumbe ebandleni lobuKhristu. UPhawuli waxwayisa amaKhristu esithi: ‘Susani yonke inzondo, lokuthukuthela, lolaka, lokuxabana lesinyeyo loba inkulumo elimazayo.’ (Kwabase-Efesu 4:31) Abanye abahumutshi beBhayibhili bahumutsha umutsho lo othi “inkulumo elimazayo” ngokuthi “amazwi amabi,” “inkulumo eyingozi” njalo langokuthi “inkulumo ethukayo.” Inkulumo elimazayo, egoqela ukuthuka kumbe ukukhuluma amazwi ahlabayo, ukuhlala usola abanye, ingenza abanye balahlekelwe yisithunzi njalo bazizwe bengaselancedo. Izinhliziyo ezibuthakathaka zabantwana ziyathinteka kakhulu ngamazwi alimazayo.​—KwabaseKholose 3:21.

14 IBhayibhili liyakulahla ukuthuka, okuyikuthethisa abanye ngenhlamba langamazwi eyisayo. Umuntu okwenza umkhuba ukukhuluma okunjalo uzifaka engozini, ngoba umuntu oyisithuki angasuswa ebandleni nxa esehluleka ukulalela kanengi imizamo yabanye yokumnceda. Nxa angekela ukuntshintsha izindlela zakhe, angalahlekelwa yizibusiso zokuhlala emhlabeni omutsha. (1 KwabaseKhorinte 5:11-13; 6:9, 10) Kuyacaca-ke ukuthi asingeke sihlale sisethandweni lukaNkulunkulu nxa sikwenza umkhuba ukukhuluma izinto ezingakhiyo, ezingamanga, kumbe ezingelamusa. Inkulumo enjalo iyalimaza.

‘INKULUMO ESIZA EKWAKHENI ABANYE’

15. Yinkulumo enjani ‘esiza ekwakheni abanye’?

15 Singasisebenzisa njani isipho sokukhuluma ngendlela uMuphi ayejonge ukuthi sisetshenziswe ngayo? Khumbula ukuthi iLizwi likaNkulunkulu lisikhuthaza ukuthi sikhulume “okusizayo ekwakheni abanye.” (Kwabase-Efesu 4:29) UJehova uyathokoza nxa sikhuluma okusizayo ekwakheni abanye, sibakhuthaza njalo sibaqinisa. Kumele siqale sicabangisise nxa sifuna ukukhuluma ngendlela enjalo. IBhayibhili kalilamithetho ebhalwe phansi okumele siyilandele njalo kalilaluhlu ‘lwenkulumo elengqondo’ okumele siyisebenzise. (KuThithusi 2:8) Nxa sifuna ukukhuluma amazwi ‘asizayo ekwakheni abanye’ kumele sikhumbule izinto ezintathu ezilula njalo eziqakathekileyo ezinjengokuthi iyanceda, iliqiniso njalo ilomusa. Izinto lezi zisinceda ukuthi sibone inkulumo eyakhayo. Silalezo zinto engqondweni, ake sikhulume ngezibonelo ezicacileyo zenkulumo eyakhayo.​—Bona ibhokisi elithi “ Engikukhulumayo Kuyakha Yini?

16, 17. (a) Kungani kumele sincome abanye? (b) Yiwaphi amathuba akhona okuncoma abanye ebandleni lasemulini?

16 Ukuncoma okuvela enhliziyweni. UJehova loJesu bayakubona ukuqakatheka kokukhuluma amazwi okuncoma. (UMathewu 3:17; 25:19-23; UJohane 1:47) NjengamaKhristu, lathi senza kuhle nxa sincoma abanye ngokuvela enhliziyweni. Kungani kunjalo? IZaga 15:23 zithi: “Yeka kuhle kangakanani ukuzwa ilizwi elifaneleyo!” Zibuze: ‘Ngizizwa njani lapho ngisamukela ukunconywa okuvela enhliziyweni? Kuyangithokozisa futhi kungikhuthaze yini? Kuliqiniso ukuthi amazwi okuncoma akwenza unanzelele ukuthi kukhona umuntu okunanzelelayo, lokuthi ukhona umuntu okukhathalelayo njalo kutshengisa ukuthi uyawubonga umzamo owenzileyo. Isikhuthazo esinjalo senza ube lesibindi njalo senza ukuthi ngesikhathi esilandelayo usebenze ngenhliziyo yakho yonke. Njengoba ubonga lapho unconywa, akumelanga yini lawe uncome abanye?​—Bala uMathewu 7:12.

17 Zifundise ukudinga okuhle kwabanye ubusubancoma. Ebandleni, ungezwa inkulumo elungiselelwe kuhle, unanzelele osakhulayo othuthuka kuhle ngokomoya noma unanzelele umuntu osekhulile oqhubeka engena imihlangano zikhathi zonke lanxa esegugile. Amazwi okuncoma asuka enhliziyweni angathinta izinhliziyo zabantu abanjalo futhi enze bazimisele ukuqhubeka bekhonza uJehova. Emulini, amadoda labomkawo bayawadinga amazwi okunconywa lawokubongwa avela enhliziyweni yomunye lomunye. (IZaga 31:10, 28) Abantwana bayathaba kakhulu nxa bebongwa njalo betshelwa ukuthi baqakathekile. Ukunconywa lokubongwa kuvuselela umntwana ngendlela ilanga lamanzi okuvuselela ngayo isihlahla. Bazali, dingani amathuba okuncoma abantwana benu ngezimpawu zobuntu babo obuhle kanye lemizamo yabo. Ukunconywa okunjalo kunganika abantwana isibindi njalo kubakhuthaze ukuthi benze omunye umzamo wokwenza okulungileyo.

18, 19. Kungani kumele senze konke okusemandleni ethu ukuze sikhuthaze futhi siqinise esikholwa labo, njalo singakwenza njani lokho?

18 Ukukhuthaza lokududuza abanye. UJehova ulendaba labantu ‘abalomoya othobekileyo’ ‘labalezinhliziyo ezidabukileyo.’ (U-Isaya 57:15, The Holy Bible in Ndebele) ILizwi lakhe lisikhuthaza ukuthi ‘siqinisane’ njalo ‘sisize ababuthakathaka.’ (1 KwabaseThesalonika 5:11, 14) Singaba leqiniso lokuthi uNkulunkulu uyayiqaphela njalo uyayiqakathekisa imizamo esiyenzayo yokukhuthaza lokududuza amanye amakholwa alezinhliziyo ezidanileyo.

UJehova uyathokoza nxa sikhuluma amazwi akha abanye

19 Kodwa kuyini ongakutsho ukuze wakhe umKhristu okhonza laye odanileyo? Ungacabangi ukuthi kumele ululungise uhlupho lwakhe. Kanengi, amazwi alula nje yiwo anceda kakhulu. Yenza umuntu lowo odanileyo abe leqiniso lokuthi ulendaba laye. Cela ukukhuleka lodanileyo. Ungancenga uJehova ukuthi amsize lowo muntu abone ukuthi uNkulunkulu kanye labazalwane bamthanda kangakanani. (UJakhobe 5:14, 15) Msize abe leqiniso lokuthi uyadingakala njalo uyaqakathekiswa kakhulu njengelunga lebandla. (1 KwabaseKhorinte 12:12-26) Bala ivesi leBhayibhili elikhuthazayo elizamenza abe leqiniso lokuthi uJehova ulendaba laye ngokwakhe. (IHubo 34:18; UMathewu 10:29-31) Akuthandabuzwa ukuthi ukuthatha isikhathi esaneleyo sokuthi ukhulume “ilizwi elilomusa” kodanileyo njalo lokukhuluma amazwi avela enhliziyweni kuzamnceda ukuthi azizwe ethandwa njalo eqakathekiswa.​—Bala iZaga 12:25.

20, 21. Kuyini okwenza iseluleko sibe ngesincedayo?

20 Iseluleko esiloncedo. Sonke siyakudinga ukwelulekwa ngenxa yokuthi siyizidalwa ezilesono. IBhayibhili lisikhuthaza lisithi: “Lalela ukucetshiswa, wamukele ukuqondiswa, ngoba ekucineni uzahlakanipha.” (IZaga 19:20) Akusibadala kuphela okumele banike iseluleko. Abazali bayabeluleka abantwana. (Kwabase-Efesu 6:4) Odade abakhulileyo ngokomoya bangeluleka abesifazana abatsha. (KuThithusi 2:3-5) Ukuthanda kwethu abanye yikho okusenza sibanike iseluleko esingamukelwa umuntu engasali edanile. Kuyini okungasinceda ukuthi senelise ukupha iseluleko esinjalo? Cabanga ngezinto ezintathu ezenza iseluleko sibe ngesisebenzayo: inhloso yomeluleki, isizathu sokweluleka, lendlela iseluleko esinikwa ngayo.

21 Ukuze iseluleko sibe loncedo, kumele umeluleki asinike kuhle. Zibuze: ‘Kunini lapho iseluleko esilula khona ukusamukela?’ Kulula ukwamukela iseluleko nxa ukwazi ukuthi lowo okwelulekayo ulendaba lawe, akakhulumi ngoba elokwakhe okumkhathazayo lokuthi kalazinhloso ezimbi. Kumele lawe ube lezinhloso ezinhle nxa useluleka abanye. Iseluleko esiba lempumela emihle ngesisekelwe eLizwini likaNkulunkulu. (2 KuThimothi 3:16) Kumele sisebenzise okukhulunywa yiMibhalo lapho siseluleka abanye kungelandaba ukuthi sicaphuna eBhayibhilini loba hatshi. Ngakho abadala bayaqaphela ukuthi kabeluleki besebenzisa imibono yabo kumbe bantshintshe lokho okutshiwo yiMibhalo, besenza kukhanye angani iBhayibhili liyasekela imibono yabantu. Iseluleko siyanceda kakhulu nxa siphiwe kuhle. Kulula ukwamukela iseluleko esilomusa esifakwe itswayi futhi lowo owelulekwayo usala elesithunzi.​—KwabaseKholose 4:6.

22. Kuyini ozimisele ukukwenza mayelana lendlela yokusebenzisa isipho sokukhuluma?

22 Kuliqiniso ukuthi ukukhuluma kuyisipho esiligugu esivela kuNkulunkulu. Indlela esimthanda ngayo uJehova kumele isenze sisisebenzise kuhle isipho sokukhuluma, hatshi kubi. Sifuna ukukhumbula ukuthi amazwi esiwakhulumayo alamandla okwakha lokubhidliza. Ngakho-ke kasizimiseleni ukusisebenzisa kuhle isipho lesi ngendlela uMuphi ayejonge ngayo, ukuthi sibe ngesisizayo “ekwakheni abanye.” Ngaleyo ndlela inkulumo yethu izakuba ngekhuthazayo kwabaseduze kwethu njalo izasisiza ukuthi sihlale sisethandweni lukaNkulunkulu.

^ indima 10 Njengoba lisetshenzisiwe eMibhalweni, ibala elithi ‘ukungcola’ lilengcazelo ebanzi engagoqela izono ezinengi. Lanxa kungasikho konke ukungcola okumele kuhlalelwe phansi yikhomithi yokwahlulela, umuntu angasuswa ebandleni nxa engaphenduki emikhubeni engcolileyo.​—2 KwabaseKhorinte 12:21; Kwabase-Efesu 4:19, khangela kuNqabayokulinda ka-July 15, 2006 esihlokweni esithi Imibuzo Evela Kubafundi.”